Balti Viimistlus OÜ hagi RUUTEX EHITUS OÜ vastu 2 125,38 euro ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
2 350,67 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Balti Viimistlus OÜ (registrikood 11447431, asukoht Pärnu mnt 388b Tallinn, e-post [email protected]); Hageja lepinguline esindaja: Oksana Smirnova (isikukood XXX, S.O.L.A. Company OÜ, e-post XXX); Kostja: RUUTEX EHITUS OÜ (registrikood 14511448, asukoht Aasa tn 3, 75501 Saku alevik, Saku vald, Harju maakond);
Asja läbivaatamine
Kostja seaduslikud esindajad: juhatuse liikmed Heiki Tamp (isikukood XXX, e-post XXX) ja Rene Lõiveke (isikukood XXX). Kirjalik menetlus poolte nõusolekul
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada. Mõista kostjalt RUUTEX EHITUS OÜ-lt hageja Balti Viimistlus OÜ kasuks välja töövõtulepingu alusel 2 125,38 eurot.
Mõista kostjalt RUUTEX EHITUS OÜ-lt hageja Balti Viimistlus OÜ kasuks välja otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis (perioodi eest 04.07.201916.08.2021) summas 360,56 eurot (s.o 775 viivitatud päeva eest). Mõista kostjalt RUUTEX EHITUS OÜ-lt hageja Balti Viimistlus OÜ kasuks välja viivis Võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 17.08.2021 põhivõlasummast 2 125,38 eurot kuni põhivõla tasumiseni.
5.2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lg 1 p 2 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist. Otsus toimetada pooltele kätte.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Menetluse käik
1.Balti Viimistlus OÜ (hageja) esitas 23.09.2019 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse RUUTEX EHITUS OÜ-lt (kostja) 2 125,38 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 14.10.2019 kostjale makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 14.10.2019 e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu. Kostja esitas 17.10.2019 nõudele vastuväite.
2.Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond lõpetas 28.10.2019 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis avaldaja nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 04.10.2019 esitas hageja kostja vastu hagi Harju Maakohtusse. Hageja tasus hagilt riigilõivu kokku 250 eurot.
3.06.11.2019 määrusega võttis Harju Maakohus hagi menetlusse ja kostja vastas hagile 11.11.2019, milles kostja hagi ei tunnistanud.
4.30.01.2020 esitas hageja arvamuse kostja vastusele, kostja vastas sellel 04.02.2020.
5.30.06.2020 määrusega otsustas kohus lahendada tsiviilasi kirjalikult, vastavalt poolte soovile ja nõusolekule. 08.07.2020 esitas kostja oma lõplikud seisukohad ja 30.07.2020 tegi seda hageja. 28.08.2020 täiendas kostja oma lõplikke seisukohti.
6.Menetluskulude nimekirjad on esitatud järgmiselt: 30.07.2020 hageja (dlk 120-121), kostja pole menetluskulude nimekirja esitanud. Hagi asjaolud ja hageja nõue
2-19-126764
7.04.10.2019 esitatud hagis palub hageja mõista kostjalt välja võlgnevus 2 125,38 eurot, mis tuleneb maalritööde eest üleandmise-vastuvõtmise akti nr 2 alusel 13.06.2019 esitatud ja seni kostja poolt tasumata arvest nr XXX summas 2 125,38 euro. Hageja nõuab ka viivist. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.
8.Hageja toob nõude alusena välja järgmised asjaolud: -
02.04.2019 sõlmisid pooled töövõtuleping nr.XXX, mille alusel hageja töövõtjana võttis endale kohustuse teostada maalritööd kostja objektil XXX (edaspidi Leping).
-
Tööde teostamise periood pidi olema 26.03 – 30.04.2019, aga see pikenes kostjast tingitud põhjustel (kipsplaatide paigaldamine viibis.
-
Osa töid tegi hageja valmis 15.05.2019 kuupäevaks ning 16.05.2019 väljastas kostjale tööde osalise üleandmis-vastuvõtuakt nr1 ja arve nr XXX summas 2 093,88 eurot. Selle summa on kostja hagejale tasunud.).
-
Töö olid lõplikult valmis 13.06.2019. Samal päeval koostas hageja ning esitas kostjale tööde viimase osa üleandmis-vastuvõtuakt nr 2 ning arve nr XXX summas 2 125,38 eurot.
-
Kostja pole viimast arvet tasunud.
9.Lepingu p. 4.2 kohaselt loetakse töö vastuvõetuks, kui kostja ei esita 5 tööpäeva jooksul üleandmise-vastuvõtmise akti esitamisest teostatud tööde kohta pretensioone. Arve nr XXX ja teostatud tööde akt nr 2 saadeti kostjale 13.06.2019 kuid arvet pole tasutud. Kostja põhjendas viivitust sellega, et põhitellija (K E OÜ) ei ole omakorda kostjalt tööd vastu võtnud. Hagejal pole puutumust K E OÜ-ga: kostja kohustub hagejalt tööd vastu võtma nendevahelises Lepingus sätestatud korras.
10.Hageja täitis Lepinguga võetud kohustused ning lähtudes Lepingu p-st 4.2 loetakse, et kostja võttis hageja täitmise vastu.
11.Kostjal puudub seadusest tulenev alus vähendada Lepingu alusel võlgnetavat tasu mistahes ulatuses, sest: (i) hageja on pakkunud tööde vastu võtmist ning (ii) kostja keeldus õigustamatult vastu võtmast hageja poolt teostatud töid ega esitanud hagejale Lepinguga määratud aja jooksul pretensioone tööde mittevastavuse kohta (VÕS § 638)
12.Kostja teavitas hagejat kirjalikult tööde mittenõuetekohasusest alles 15.09.2019 (so kaks kuud peale tööde üleandmist). Hageja ei olnud nõus kostja märkustega. Kostja kinnitas oma kirjas, et ta on nõus tasuma hagejale 638,85 eurot + käibemaks, kuid ka seda pole kostja teinud.
13.Üldreegli kohaselt hakkab töö lepingutingimustele mittevastavusest teatamise mõistlik aeg kulgema alates töö ülevaatamisest. Hageja on seisukohal, et kostja ei teavitanud teda mõistliku aja jooksul tööde mittevastavusest, seega puuduvad kostjal õigused õiguskaitsevahendi (hinna alandamise VÕS § 112) kohaldamiseks.
14.VÕS § 112 kohaldamise eeldusena peab tellija lisaks puudusest teatamisele VÕS § 644 lg 1 või lg 3 alusel andma töövõtjale ka VÕS § 114 lg 1 järgi täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks. Hagejale ei ole tähtaega antud.
15.VÕS § 644 näeb ette töö lepingutingimustele mittevastavusest teatamise kohustus. VÕS § 644 lg 3 kohaselt kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö
2-19-126764 lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda.
16.Kostjal puudub õigus kasutada mistahes muid õiguskaitsevahendeid. Selliselt ei ole kostjal õigust oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda, taganeda lepingust ega vähendada tasu. Kostja on alusetult keeldunud lepinguliste kohustuste täitmisest.
17.Hageja tugineb VÕS § 635 lg 1 ja § 101 lg 1 p 1, mis annab talle alusel nõuda kostjalt kui võlgnikult töövõtulepingu täitmist 2 125,38 euro osas. Kostja õigus tugineda töö mittevastavusele on lõppenud. Viivise nõue
18.Viivisenõudes tugineb hageja VÕS § 101 lg.1 p 6 ja § 113 lg 1. Arve nr XXX tasumise tähtajaks oli 27.06.2019. Seega võlgnevus on muutunud sissenõutavaks alates 28.06.2019. Viivise suuruseks hagi esitamise aja seisuga on 55,26 eur arvestades, et alates 28.06.2019 kuni 04.11.2019 oli viivise määr 0,02% päevas ning vastav periood on 130 päeva (2 125,38 x 0,02% x 130) = 55,26 eurot.
19.TsMS § 367 ja VÕS § 113 lg 2 alusel nõuab hageja viivist hagi esitamisest kuni võla tasumiseni. Kostja vastus hagile
20.Oma 11.11.2019 vastuses kostja ei tunnista hagi ja vaidleb sellele vastu täies ulatuses. Kostja vastuväited on järgmised: -
Vastavalt Lepingule kohustus hageja tegema XXX asuva kortermaja X korpuses XXX korruse maalritöid perioodil 26.03-30.04.2019. Hageja ei täitnud Lepingukohustusi kohaselt ja töö valmis puudustega. Hageja puudusi ei akspteerinud ega tahtnud neid kõrvaldada, kuigi kostja oli hagejat sellest korduvalt teavitanud. Töö valmimise huvides oli kostja sunnitud palkama teise töövõtja puuduste kõrvaldamiseks.
-
Hageja teatas 17.09.2019 kostjale saadetud e-kirjas, et on nõus vähendama saadavat summat poole võrra.
-
Lepingu p 4.4 kohaselt tekib hagejal õigus kokkulepitud tasule alles pärast töö vastuvõtmist kostja poolt. Kuna Hageja töö valmis puudustega, siis ei võtnud Kostja töid vastu ega allkirjastanud akti. Seega ei muutnud töövõtulepingu tulenev tasunõue sissenõutavaks, enne puuduste kõrvaldamist.
-
17.10.2019 e-kirjas tegi kostja ettepaneku vähendada saada olevat summani 638, 85 eurot. See oli kostja kompromissettepanek. Kostja esitas arvutused hageja tasu vähendamiseks: arvet nr XXX, 25.07.2019 ja akti nr 2 kostja ei aktsepteerinud. Kostja tegi järgmised mahaarvamised: (i) krt 45 magamistubade värviparandused 7h = 7x25 = 175 eurot + km. (ii) krt 45 tapeedi maht maha arvestada teisest 10,3 m2 = 36,05 eurot + km. (iii) radiaatorite eest 100 eurot , värvi ja aja kulu 70 eurot, Kokku 170 eurot+ km. (iv) krt 45 ja 46 - aknalaudade ja akende ümbruste uuesti akrüülimine, aknaraamide ja akende puhastamine 16h = 16x25 = 400 eurot + km. (v) koristustööd + parketi mitmekordne puhastamine 13h = 13x25 = 325 eurot + km. Kokku mahaarvamised: 175 + 36,05 + 170 + 400 + 325 = 1 106,05 eurot + km. Tulem: 1744,9 – 1106,05 = 638,85 eurot + km.
2-19-126764 -
Hageja kompromissiga ei nõustud ja esitas hagi.
21.Kuna haginõue on alusetu, siis sellest tulenevalt on ka viivisnõue alusetu.
22.Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Hageja täiendavad selgitused
23.Pärast kostja vastuse saamist esitas hageja 30.01.2020 veel täiendavad selgitused oma nõudele: -
Kosja vastuse kohaselt pole vaidlust, et pooled sõlmisid Lepingu.
-
Töö ei saa olla puudustega, kuna kostja pole Lepingu p 4.2 sätestatud korda pretensioonide esitamiseks järginud. Arve nr XXX ja teostatud tööde akt nr 2 saadeti kostjale 13.06.2019. Kostja vaidlustas akti ja teatas hagejale töödes ilmnevatest puudustest alles 17.10.2019, so 4 kuud pärast akti ja arve väljastamist. Esmakordselt teavitas kostja hagejat kohustuste mittenõuetekohasest täitmisest 15.09.2019. Töö tuleb lugeda vastuvõetuks.
-
Kostja ei andnud hagejale puuduste kõrvaldamiseks VÕS § 646 lg-st 1 tulenevat tähtaega. Hageja ei saanud koos kostjaga puuduste olemasolu kontrollida ega fikseerida. Kostja põhjendas oma käitumist vaid sellega, et põhitellija (K E OÜ) ei ole omakorda kostjalt tööd vastu võtnud. Hageja viitab VÕS § 646 lg 6, millest tuleneb, et kostja on kaotanud õiguse nõuda hagejalt töö parandamist või uue töö tegemist.
-
Hageja leiab, et Riigikohtu praktika kinnitab, et tehtud tööde Lepingutingimustele mittevastavust ja sellest tulenevalt hageja nõuet välistava õiguskaitsevahendi kasutamist (mh selle kasutamise eeldusi), peab tõendama kostja (Riigikohtu 02.03.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 22 jne).
-
Enne kohtusse pöördumist proovis hageja saavutada kostjaga kompromissi. Hageja pole ühtegi korda kinnitanud kostjale, et ta on nõus, et tööd oli tehtud puudustega. Kompromissi nimel oli hageja nõus septembris 2019 kasvõi poolega arve summast.
-
Kostja on oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks ning võlga pole siiani likvideeritud. Kostja suurendab pidevalt osapoolte menetluskulusid. Hageja palub seda arvesse võtta menetluskulude jaotamisel.
24.Hageja lisas oma 30.07.2020 menetlusdokumendis veel: -
Tõele ei vasta see, et hageja tehtud töö valmis puudustega, kuna ta ei kasutanud nõutavat LW pahtlit. Lepingu p 2.3 kohaselt tehti töö kostja tellitud ja tarnitud pahtlite ja värvidega.”. Sellest tuleneb, et hageja teostas tööd kostjaga tarnitud materiaalidega. Hageja vastas kostja 30.04.2019 kirjale järgmist: „Maaler teab ja teadis et san.ruumides on vaja teha niiskuskindlate materjalidega, ei usu, et ta tegi valesti ,kuid küsin temalt üle! Kui tegi valesti, siis teeb ümber, nii nagu on vaja”.
-
Arve XXX ja teostatud tööde akt nr 2 saadeti kostjale 13.06.2019 ja selleks ajaks olid kõik vajalikud tööd objektil nõuetekohaselt tehtud. Kostja pole esitanud tähtaegselt ühtegi pretensiooni hagejale tööde teostamise kohta seoses temale väljastatud aktiga ja arvega.
-
Tõele ei vasta kostja väide, et ta teavitas hagejat puudustest õigeaegselt ja et hageja oli kohe peale lepingutähtaja möödumist puudustest teadlik. Kostja esitas vastuses hagile poolte e-kirjavahetuse, millest ilmneb, et kostja teatab hagejale töödes ilmnevatest puudustest alles 17.10.2019 e 4 kuud pärast akti ja arve väljastamist. Sellest kirjavahetusest ei tulene, et kostjal oleks pretensioone seoses LW pahtli kasutamisega.
2-19-126764 -
Hageja peab tõendatuks, et kostja ei andnud temale puuduste kõrvaldamiseks VÕS § 646 lg-st 1 tulenevat tähtaega. Kostja põhjendas oma käitumist vaid sellega, et K E OÜ kui peatellija ei ole kostjalt tööd vastuvõtnud. Kostja polegi ühtegi korda esitanud hagejale nõuet töö parandamise või uue töö tegemise kohta.
Kostja täiendavad vastuväited
25.Kostja märgib oma 04.02.2020 seisukohtades täiendavalt järgmist: -
Hageja ei täitnud lepingukohustusi kohaselt ja töö valmis puudustega, mistõttu alandas kostja lepingu hinda ja nõustus tasuma 766,26 eurot koos käibemaksuga.
-
Kostja leiab, et ta on puudustest õigeaegselt teatanud, s.o 30.04.2019 e-kirjas saadetud teates juhib kostja hageja tähelepanu puudustele, et pole kasutatud LW pahtlit.
-
Töö ei valminud tähtaegselt.
-
Hageja õigus tasule tekkis Lepingu p 4.4 järgi alles pärast töö vastuvõtmist kostja poolt.
-
Kuna töö valmis puudustega, siis ei võtnud kostja töid lepingutähtajaks vastu ega allkirjastanud akti. Lepingust tulenev tasunõue muutub sissenõutavaks pärast puuduste kõrvaldamist. Hageja ei täitnud lepingukohustusi kohaselt ja tööd jäid lepingutähtajaks valmimata ning töö valmis puudustega, mistõttu kostja alandas hinda ja nõustus tasuma 766,26 eurot (sisaldab käibemaksu).
26.Kostja 08.07.2021 lõplikes seisukohtades tuuakse esile järgmist: -
Hageja tehtud töö valmis puudustega, kuna hageja ei kasutanud nõutavat LW pahtlit.
-
Kostja teatas hagejale puudustest 30.04.2019 saadetud e-kirjas.
-
06.05.2019 e-kirjas küsib kostja, et millal hageja töö valmis saab, kuna lepingutähtaeg 30.04.2019 oli juba möödas. Hageja vastas, et 1,5-2 nädala pärast.
-
Eelnev tõendab, et kostja teavitas hagejat puudustest õigeaegselt ja et hageja oli kohe peale lepingutähtaja möödumist puudustest teadlik.
-
17.09.2019 saadetud e kirjas oli hageja nõus saama ainult pool töötasust ja 11.11.2019 oli nõus ka hinnaalandusega.
-
Hageja ei kõrvaldanud puudusi ning töö jäi lõplikult vastuvõtmata ja akt allkirjastamata. Kostja tellis töö 3. isikult, kuna kostjat ähvardas tähtaja ületamise tõttu trahv peatööettevõtjalt. Praagi tulemusena tekitas hageja kostjale kahju. Kostja alandas seetõttu Lepingu järgi makstavat tasu ja oli nõus tasuma summas 766,26 eurot (käibemaksuga).
-
Riigikohtu lahendis 3-2-1-112-16 on märgitud et VÕS § 115 lg 2 kohaldamise eeldusena peab tellija lisaks puudusest teatamisele VÕS § 644 lg 1 või lg 3 alusel andma töövõtjale ka VÕS § 114 lg 1 järgi täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks, välja arvatud juhul, kui see pole VÕS § 115 lg 3 järgi vajalik. Sealjuures saab tellija eeldusel, et ta on puudusest teavitanud ja selle kõrvaldamist töövõtjalt nõudnud, nõuda lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 2 alusel tulenevalt VÕS § 115 lg 2 teisest lausest ja VÕS § 116 lg 2 p-st 4 ka siis, kui ta ei ole puuduse kõrvaldamiseks töövõtjale täiendavat tähtaega andnud. Seda eeldusel, et töövõtja ei ole mõistliku aja jooksul pärast seda, kui tellija talle töö puudustest teatas, puudusi kõrvaldanud ning lepingu rikkumisega kahju põhjustamise kõrval on täidetud ka muud kahju hüvitamise nõude eeldused (sh VÕS §-s 103, § 127 lg-tes 2 ja 3 sätestatu). Riigikohus leidis lahendis 32-1-60-16, et VÕS § 644 lg 2 järgi ei ole vajalik puuduse põhjuse väljatoomine, vaid
2-19-126764 selle iseloomu kirjeldamine ulatuses, milles see on võimalik pärast eriteadmisi mitte eeldavat töö välist ülevaatust.
27.Kostja on repliigi korras 28.08.2020 esitanud veel järgmised seisukohad: -
Hageja tehtud töö valmis puudustega, kuna ta ei kasutanud nõutavat LW pahtlit. Kostja teatas Hagejale puudustest 30.04.2019 saadetud e-kirjas.
-
Menetluses pole tõendatud, et on hageja teostanud tööd puudustega.
-
Asjaolu, et töö teostati kostja materjalist ei tõenda veel seda, et hageja oleks kasutatud õiget materjali.
-
30.04.2019 e-kirjas juhtis kostja tähelepanu puudustele, et hageja pole kasutatud vajalikku LW pahtlit. 06.05 2019 küsime, millal hageja töö valmis saab, mis on sisuliselt juba puuduste kõrvaldamine, kuna Lepingu tähtaeg (30.04.2019) oli möödunud ja töö polnud valmis.
-
Asjaolu, et hageja otsis vaidlusele kompromissi tõendab, et hageja nõustus, et tema tööl olid puudused.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
28.Kohus, vaadanud läbi hagi materjalid, kostja vastuse ja hinnanud igakülgselt poolte esitatud täiendavaid kirjalikke seisukohti ja tõendeid nende kogumis leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kohus jätab menetluskulud kostja kanda.
29.Kohus selgitab esmalt, et TsMS § 4 lg 2 järgi määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega peavad kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud esile tooma pooled. Sama tuleneb TsMS § 363 lg 1 p-st 2 ja § 394 lg 2 p-st 3 (vt ka Riigikohtu 06.03.2019 lahend kohtuasjas nr 2-17-15317).
30.Pooled ei vaidle selle üle, et nad sõlmisid 02.04.2019 töövõtulepingu tähtajaga 30.04.2019, mille alusel tegi hageja XXX objektil korrustel XXX maalritöid (pahteldamine ja värvimine), vt k dtl 41-60. Kostja on esitanud tööde kohta kaks akti ja arvet, esimene akt ja arve on aktsepteeritud ja tasutud (dtl 61-62), teine akt nr 2 ja arve nr XXX summas 2 125,38 euro on aktsepteerimata ja tasumata (dtl 64-65). See ongi hageja nõude aluseks.
31.Pooled ei vaidle, et nende õigussuhte aluseks on töövõtuleping ja Võlaõigusseaduse (eelnevalt ja edaspidi VÕS) § 635 lg 1.
32.Kohtu ette toodud asjaolude alusel on vaidlusel kohtu arvates järgmised kesksed küsimused: -
Kas hagejal on tekkinud Lepingus kokkulepitud tasu saamise õigus;
-
Kas hageja töö vastas Lepingu tingimustele;
-
Kas kostja on tekkinud õigus vähendada kokkulepitud tasu.
33.Töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb kohtul esmalt kindlaks teha, kas hageja tasunõue on muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks, ja seejärel hinnata, kas tellija on esitanud sellele nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku kestvalt või vähemalt annaks õiguse selle rahuldamisest ajutiselt keelduda (vt ka Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-18-16).
2-19-126764
34.Tasunõude sissenõutavuse hindamiseks peab esmalt tuvastama, kas töövõtja ja tellija vahelises töövõtulepingus lähtus tasu sissenõutavus töö valmimisest või töö vastuvõtmisest. (vt nt Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 2-16-5851).
35.Lepingu p 4.1 võimaldab töö üleandmist nii lõppaktiga kui ka vaheaktiga, kui vaheaktiga üleandmise võimalus on Lepingu punktis 2 kokku lepitud. Lepingu punkti 2.5 järgi esitab tööettevõtja töö vaheaktid iga kahe nädala tagant enda poolt allkirjastatult tellijale ülevaatamiseks. Seega olid pooled kokku leppinud, et töö võib üle anda nii vahe- kui ka ühekordse lõppaktiga.
36.Praegusel juhul ongi hageja andnud tööd üle etappide kaupa ja viimse hageja poolt esitatud üleandmise akti tööde eest on arve (nr XXX, 13.06.2019) tasumata.
37.Lepingu p 4.2 kohaselt loetakse töö vastuvõetuks, kui tellija (kostja) ei esita sellele 5 tööpäeva jooksul pretensioone, arvestades akti ülevaatamiseks esitamisest. Dtl 66 alusel tuvastab kohus, et hageja esitas 13.06.2019 kostjale akti 2 järi tehtud töö ülevaatamiseks ja arve nr XXX summas 2 125,38 eurot tasumiseks (VÕS § 638). Samal kuupäeval vastas kostja e-kirja teel (dtl 66) järgmist: „Kaamoselt ei ole saanud me veel vastust korteri vastuvõtu kinnituse kohta, kui see käes, siis teavitame teid ning seejärel alles toimub akti allkirjastamine ja arve saate teha.“ Sellest e-kirjast ei nähtu pretensioone tööle, vaid ainult konstateering peatöövõtja käitumisest. Tõendeid selle kohta, et ka järgneva 5 tööpäeva jooksul oleks hageja tööle pretensioone esitatud, ei ole kohtu ette toodud.
38.Seega tuleb Lepingu p 4.2 alusel lugeda tööd kostja poolt vastu võetuks 18.06.2019.
39.Lepingu p 4.4 järgi tekib hagejal õigus tasule pärast töö vastuvõtmist. Seega on VÕS 82 lg 7 ja Lepingu p 4.4 alusel hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks alates 19.06.2019. Lepingu p 4.4 järgi tuleb pärast töö vastuvõtmist esitatav arve tasuda 14 päeva jooksul ning seega tuvastab kohus, et kostja kohustus töö eest maksta tekkis 03.07.2019.
40.Kui tellija on töö vastu võtnud, eeldatakse, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik, ning vastupidist peab tõendama tellija. (Riigikohtu 18.04.2018 otsus tsiviilasjas nr 214-61484, p 18). Kuid ka juhul, kui tasunõue on muutunud sissenõutavaks, saab tellija õiguskaitsevahendeid kasutada, kui täitmine ei olnud kohane (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 2-16-5851). Lepingukohasuse eelduse puhul tuleb sellisel juhul see eeldus ümber lükata tellijal ehk kostjal.
41.Pooled ei vaidle selle üle, et 15.09.2019 saatis kostja hagejale e-kirja (dtl 67) selle kohta, et hageja töö oli järgmiste puudustega: -
krt 45 magamistubade värviparandused: 7 h a 25 eurot = 175 eurot;
-
krt 45 tapeedi maht maha arvestada teisest 10,3 m2 = 36,05 eurot;
-
radiaatorite eest 100 eurot, värvi ja aja kulu 70 eurot. Kokku 170 eurot;
-
krt 45 ja 46 aknalaudade ja akende ümbruste uuesti akrüülimine, aknaraamide ja akende puhastamine: 16h a 25 eurot = 400 eurot;
-
Koristustööd + parketi mitmekordne puhastamine: 13 h a 25 = 325 eurot.
Summad esitatud käibemaksuta. Kokku mahaarvamised 1 106,05 eur (käibemaksuta). Sellest tulenevalt oli kostja nõus teisest osamaksest tasuma 1 744,9 – 1 106,05 = 638,85 eurot + käibemaks.
2-19-126764
42.Dtl 67 nähtub, et hageja on 16.06.2019 vastanud kostja pretensioonidele ja sellele vastu vaielnud. Hageja väidab, et töö üleandmise ajaks olid kõik tööd tehtud, tapeeti ei pidanud hageja Lepingu järgi panema ja töötundide maht on ülepaisutatud.
43.Kostja on esitanud 17.10.2019 hagejale saadetud märgukirja (dtl 78), milles korratakse 15.09.2019 esitatud pretensioone ja teatakse hinna alandamisest. Kostja alanda teist osamakset (1 744,9 eurot) summani 638,85 eurot (käibemaks lisandub).
44.Hageja on samal kuupäeval sellele kirjale vastanud järgmiselt: „Oleksin nõus kasvõi pool summast mis esitasid.“ (dtl 85)
45.Kui oletada, et hageja on selle all mõelnud poolt summast, mis ta arves esitas, siis oleks hageja nõustunud ca 870 euroga. Kokkuleppeni jõudmiseks piisanuks 200 eurost.
46.Kokkulepet siiski ei saavutatud.
47.Kohus ei tuvasta, et hageja oleks töö valmimise tähtaja ületamise eest vastutav. Dtl 102 poole e-kirjavahetus 06.05.2019 kinnitab, et hageja ei saanud krt 46 vannitoas töid lõpetada, kuna parketi paigaldamine oli pooleli. Kohtu ette ei ole toodud tõendeid selle kohta, et töö tähtaja osas oleks kostjal olnud pretensioone (kuni hagi esitamiseni). Seega kohus loeb, et hageja ei ole vastutav selle eest, et töö valmis hilinemisega.
48.Rohkem kohtu ette tõendeid pole toodud. Kohus ei saa kostja 15.09.2019 e-kirja alusel tuvastada, kas selles nimetatud parandustöid tegelikult ka tehti, kes need tegi ja millal need tehti. Samuti ei ilmne sellest, kas kostja on tegelikult kirjas märgitud kulu kandnud. Kuna selles kirjas pole ka viidatud vannitoas vale pahtli kasutamisele, siis eeldab kohus hageja 30.04.2019 e-kirja alusel (dtl 101), et hageja töötaja kasutas õiget pahtlit. Kohus ei tuvasta ka seda, et hageja töö hulka oleks kuulunud tapeedi kasutamine või et tapeedi kasutamise korral oleks kostja õigus hageja tasust mahaarvamisi teha. Samuti pole võimalik tuvastada, mille tõttu oli vaja parketti puhastada: kas parketi puhastus oli vajalik just hageja tegevuse tõttu või muul põhjusel.
49.VÕS § 112 lg 1 kohaselt kui lepingupool võtab vastu kohustuse mittekohase täitmise, võib ta alandada tema poolt selle eest tasumisele kuuluvat hinda võrdeliselt kohustuse mittekohase täitmise väärtuse suhtele kohase täitmise väärtusesse. Kohase ja mittekohase täitmise väärtused määratakse kohustuse täitmise aja seisuga. Kui kohase ja mittekohase täitmise väärtusi ei saa täpselt kindlaks teha, otsustab väärtuste suuruse asjaolusid arvestades kohus.
50.Kostja ei ole kohtu ette toonud, milline on kohase täitmise väärtus ja milline on hageja poolt üle antud väidetava mittekohase täitmise väärtus. Kohtule pole esitatud hinna alandamise kohaldamiseks vajalikke elemente. Mittekohase täitmise väärtuse ja parandamiseks tehtud kulutuste vahele ei saa võrdusmärki panna. See tähendab, et hinna alandamiseks peab üldjuhul esitama kohtule tõendid kohase ja mittekohase täitmise väärtuse kindlakstegemiseks. (vt ka Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 2-1712712) Kui kostja soovib oma väidete põhjendamiseks tugineda ka VÕS § 112 lg 1 kolmandale lausele, peab ta kohtu ette tooma asjaolud ja esitama tõendid, mille alusel saab kohus teha järelduse, et esineb VÕS § 112 lg 1 kolmandas lauses sätestatud olukord, st kohase või mittekohase täitmise väärtust ei saa täpselt kindlaks teha. Kosja ei ole seda teinud. Seega ei tuvasta kohus, et kostjal oleks hinna alandamisest tulenev nõue hageja vastu.
51.Eeltoodu alusel tuvastab kohus, et hagejal on Lepingust tulenev tasunõue kostja vastu, kostja on töö vastuvõtnud ja hageja tasu on sissenõutavaks muutunud. Kostja ei ole tõendanud,
2-19-126764 et tal esineks vastuväiteid, mis välistaksid hageja tasunõude maksmapanemist. Kohus rahuldab hagi.
52.VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
53.Kuna kohus on tuvastanud kostjal tasu maksmise kohustuse alates 03.07.2019 (vt otsuse p 39), mõistab kohus kostjalt välja viivise VÕS § 113 lg 1 alusel ja määras alates 04.07.2019 kuni kohtuotsuse tegemiseni 16.08.2021. Kuna kohus peab hageja nõuet põhjendatuks, kuulub VÕS § 113 lg 1 alusel ja määras välja mõistmisele ka viivis alates otsuse tegemisele järgnevat päevast, s.o 17.08.2021 juhindudes TsMS § 367.
54.Kostja ei ole hageja viivisearvestusele vastuväiteid esitanud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
55.Asja menetlenud kohtul tuleb kohtuotsuses märkida ka menetluskulude jaotus menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1).
56.TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
57.TsMS § 177 lg 1 p 2 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse jõustumist.
58.Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Helina Luksepp kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.