2-21-1686/36 - Võlgade ümberkujundamise menetlus - Võlgade ümberkujundamise menetlus - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

Mxxxx Sxxx esitas 02.02.2021. a kohtule menetlusdokumendi pealkirjaga „Ümberkujundamise kava“. Võlgnik kõrvaldas ümberkujundamiskavas esinevad puudused ja kohus määrusega 26.03.2021 võttis ümberkujundamisavalduse menetlusse. Avalduse ja sellele lisatud võla- ja varanimekirja kohaselt on Mxxxx Sxxx vastu esitanud laenulepingutest tulenevaid võlanõuded Bondora AS, Moneyzen OÜ, Holm Bank AS, OK Incure OÜ, GelvoraSergel OÜ ja Era Liisingu Inkassoteenused AS. Võlgnik tunnistab nõudeid. Võlgnik töötab G4S Eesti AS-is turvatöötajana. MxxxxxSxxxx on kaks last (sünd. 200x. a ja 200x. a). Vallaline. Võlgniku igakuine sissetulek on ligikaudu 820 eurot, sh töötasu kuus 580 eurot. Sissetulek ei ole piisav, et selle arvelt täita kõiki kohustusi täies ulatuses ja korraga. Võlgnik taotleb, et kohus määraks temale võlgade ümberkujundamise menetluses nõustaja. Lisaks taotleb võlgnik tema suhtes algatatud täitemenetluste peatamist. Võlgniku esitatud andmete järgi on tema vastu võlausaldajatel nõudeid vähemalt 44735,24 euro ulatuses. Esitatud andmete kohaselt on Rivo Raamat nõus osalema nõustajana Mxxxxxxxxx võlgade ümberkujundamise menetluses. Nõustaja prognoosib, et nõustaja tasu suuruseks võib kujuneda 440 eurot (11 töötundi, seejuures tunnitasu 40 eurot). Kohus määrusega 19.04.2021 kohaldas avalduse tagamise abinõusid ja peatas Mxxxx Sxxx vara suhtes algatatud täitemenetlused kuni ümberkujundamiskava kinnitamiseni või menetluse lõppemiseni. Kohus kohustas kohtutäitureid täitemenetluste peatamiseks vabastama võlgniku pangakontod, töötasunõuded ja tulumaksutagastused ning peatama kõigi täitetoimingute läbiviimise. 21.04.2021. a esitas võlgniku nõustaja võlgade ümberkujundamiskava, milles taotletakse 6 võlausaldaja nõuete, s.o kogusummas 32 298,35 eurot ümberkujundamist järgmiselt: 1) Bondora AS kohustuste kogusumma 11 304,63 eurot, sh põhisumma 10154,88 eurot; 2) Moneyzen OÜ kohustuste kogusumma 1168,95 eurot, sh põhisumma 740,53 eurot; 3)OK Incure OÜ kohustuste kogusumma 23891,09 eurot, sh põhisumma 15900,34 eurot; 4)Holkm Bank AS kohustuste kogusumma 3271,56 eurot, s.h. põhisumma 2751,54 eurot; 5)GelvoraSergel OÜ kohususte kogusumma 901,18 eurot, s.h. põhisumma 790,86 eurot; 6)Era Liisingu Inkassoteenused AS kohustuste kogusumma 2900,56 eurot, s.h. põhisumma 1960,20 eurot. Ümberkujundamiskava kohaselt toimuks võlgniku rahaliste kohustuste ümberkujundamine nende täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise ja kohustuste vähendamise teel. Võlausaldajad on grupeeritud vastavalt nõude suurusele: nõue kuni 2000 eurot tagasimakse perioodiga 60 kuud ehk 5 aastat, võlausaldajad nõude suurusega 2000-10 000 eurot tagasimakse perioodiga 78 kuud (6,5 aastat), võlausaldajad nõude suurusega rohkem kui 10 000 eurot tagasimakse perioodiga 84 kuud ehk 7 aastat. Tagasimakse periood on määratud lähtuvalt arvestusest, et igakuised maksed ei ületaks 50% võlgniku sissetulekust, vastasel juhul muutub kava täitmine ebatõenäoliseks. Sellisel viisil on tagatud ka, et

Holm Bank AS (tl.98 IIkd) ei nõustu ümberkujundamiskavaga võlgniku taotletud viisil. Võlausaldaja on kavaga nõus, kui võlgnetav põhiosa 2751,54 eurot tasutakse vähemalt 60 kuu jooksul, praeguses kavas tasumine 78 kuu jooksul ja kõrvalnõuded vähendatud nullini. Võlausaldaja GelvoraSergel OÜ ei nõustu ümberkujundamiskavaga, palub viia kava kooskõlla võlausaldaja nõuetega ja esitada uus kava. Võlausaldajal on võlgniku vastu kaks nõuet, mitte üks. On ka endine Bigbank AS nõue kohustuse suurusega 1097,02 eurot ja on endine Coop Finants AS nõue kohustuse suurusega 903,43 eurot. Teised võlausaldajad ümberkujundamiskavale vastuväiteid ei esitanud. Võlgniku nõustaja esitas 03.06.2021. a kohtule arvamuse (tl.216-217 IIkd) võlausaldajate vastuväidete kohta. Võlausaldaja Holm Bank AS nõude tasumise periood viiakse vastavusse võlausaldaja taotletuga. Sellega võlgniku maksekoormus oluliselt ei suurene. Võlausaldaja GelvoraSergel OÜ vastuväitega võlgnik osaliselt nõustub, esitab põhjendused ja kavasse saab hõlmatud ka GelvoraSergel OÜ esindatav nõue (endine võlausaldaja Bigbank AS) summas 1297,13 eurot, millest põhinõue 1264,38 eurot. Võlgnik esitas ümberkujundamiskava korrigeeritud variandi, milles on arvestatud võlausaldajate vastuväidetest tulenevaga ja näidatud ära Mxxxx kinnistu müügist tuleneva makse suurus (proportsioon) igale võlausaldajale. Mxxxx kinnistu müügi kohustus tuleks määrata tähtajaga 2 aastat. Nõustaja ei pea põhjendatuks ega võimalikuks kõrvalnõuetest poole tasumist võlausaldajatele, kuna selles ulatuses kõrvalnõuete maksmine ei ole võlgnikule jõukohane mõistliku aja jooksul. Võlgade ümberkujundamine peaks võlausaldajatele andma parema tulemuse kui pankrot, kuna võlgnikule kuuluva kahe kinnistu müümine (prognoositav saadav hind kahe kinnistu peale 22 500 eurot) annab oluliselt väiksema tulemi kui on ümberkujundamiskavaga välja makstav summa (32 298 eurot). Lisaks sellele tähendaks võlgniku mõlema kinnistu, s.h. võlgniku ja tema laste elukohaks oleva Mxxxxxx kinnistu, müümine, et võlgnik jääb ilma elukohast, tal tuleb elamispind üürida, mis tähendab võlgniku kulude hulka lisanduvaid üürimakseid. Võlgnikul on ka kaks ülalpeetavat- alaealist last, kelle ülalpidamise vajadusega tuleb kuumakse määramisel arvestada. Kohus määrusega 05.08.2021 määras kindlaks võlausaldaja GelvoraSergel OÜ nõude suuruse.

Kohus lähtub asja menetlemisel võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (edaspidi VÕVS) sätetest, arvestades selle seotust pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) sätete ja mõttega. VÕVS § 1 lg 1 sätestab, et sama seaduse eesmärk on makseraskustes füüsilisele isikule (võlgnikule) tema võlgade ümberkujundamise võimaldamine, et ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve. VÕVS § 1 lg 2 järgi loetakse võlgnik makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal. Sellisest seadusesõnastusest tuleneb, et seadusega loodud menetluse eesmärgiks on vältida võlgniku pankrotimenetlust. Võlgniku pankrotimenetlusest saab aga rääkida juhul, kui tegemist on maksejõuetu võlgnikuga. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Seega eristamine, kas võlgnik on makseraskustes või maksejõuetu, põhineb peaasjalikult ajalisel faktoril - makseraskused on ajutine nähtus, maksevõimetuse puhul ei ole makseraskused enam ajutised, vaid suutmatus tasuda võlgasid ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohtule menetluse kestel esitatud andmed ja selgitused võimaldavad asuda seisukohale, et võlgnik MxxxxxSxxxxon makseraskustes VÕVS § 1 lg 2 tähenduses. Võlgnik töötab, saab stabiilset sissetulekut ja seetõttu on tal võimekus pidada ülal ennast, oma lapsi ja teha teatud ulatuses makseid oma kohustuste katteks. Samas ei ole tal võimalust tasuda kõiki kohustusi ja korraga. Võlgniku sissenõutavaks muutunud kohustused on peamiselt kajastatud avalduses võlgade ümberkujundamise menetluse algatamise kohta, täielikult ja lõplikult on need kajastatud nõustaja abil koostatud ümberkujundamiskavas. Neid sissenõutavaks muutunud kohustusi on vähemalt 44735,10 euro ulatuses. Mxxxx Sxxx sissetulek alates aastast 2017 on saadud äriühingust xxx (pangakonto väljavõtted), millest alates jaanuarist 2017 kuni käesoleva ajani on makstud töötasu vahemikus 546-637 eurot kuus. Need andmed kokkuvõttes võimaldavad järeldada, et Mxxxx Sxxx sissetulekuna on arvestatav sissetulek palgatööst, mis varanimekirja kantuna on umbes 580 eurot kuus. Pere saab riigilt lastetoetust ja lastele elatist, kuid neid ei arvestata sissetuleku hulka, mille arvel võlgnik saab teha makseid võlausaldajatele. Sellise sissetuleku arvel ei ole võlgnikul võimalik maksta võlgasid suurusjärgus 44000 eurot koheselt või lühikese tähtaja jooksul. Seega on tegemist ilmselgete makseraskustega. Võlgnikule kuulub kinnisvara: kinnistu Mxxxxxx (kinnistusregistriosa number 155735), elamumaa, mis on võlgniku ja tema laste elukohaks. Võlgnikule kuulub ka teine kinnisasikinnistu Mxxxxx(kinnistusregistriosa number 155835), metsamaa, mille võlgnik on valmis võõrandama oma kohustuste katteks. Võlgniku kinnistute müümiseks on toimunud kohtutäiturite korraldatud enampakkumisi. Kahel korral on enampakkumine nurjunud, kolmandal korral on määratud mõlema kinnistu alghinnaks 11 250 eurot ehk kokku 22 500 eurot. Võlgniku vara müümiseks täitemenetluses toimunud enampakkumiste kohta tõend (tl.63 IIkd). Kohus nõustub võlgniku avaldatud seisukohaga, et pole tõenäoline, et edaspidiste oksjonite käigus tõuseb kinnistute hind järsult ja oluliselt kõrgemale kui ümberkujundamiskavaga makstav summa kokku – 33 562,73 eurot. Arvestades võlgade ümberkujundamise menetluses esitatud andmeid ja uuritud tõendeid, on kohus seisukohal, et võlgnik Mxxxx Sxxx on kohane isik taotlemaks võlgade ümberkujundamise menetlust.

Võlgnikul Mxxxx Sxxx on ja temaga koos elavad tema lapsed Hxxxxxxx Kxxxxxx Kxxxxxxx (sünd. xxxxxxxxxx), kes õpib, ja Exxxx Kxxxxxxx (sünd. xxxxxxxxxx), kes samuti õpib. Arvestades võlgniku sissetulekuid ja igakuiseid vältimatuid püsikulusid, on võlgnik valmis loovutama võlausaldajate nõuete täitmiseks 435 eurot kuus. Sellega on 60 kuu ja 84 kuu jooksul võimalik täita võlausaldajate põhinõuded kogu ulatuses ja tasuda võlausaldajatele enam kui 33 000 eurot. Kohus on pidanud VÕVS § 24 lg.5 alusel vajalikuks, et võlgnik realiseerib oma vara- kinnistu Mxxxx võlausaldajate nõuete katteks, tehes seda hiljemalt kahe aasta jooksul arvates kava kinnitamisest. Sellisel viisil osutub esmajoones võimalikuks võlausaldajatele nõuete täitmine lühema aja jooksul kui on kavas ettenähtud. MxxxxxSxxxx on olemas püsiv sissetulek, mis võimaldab võlgade katteks makseid teha, ja tal on tahe oma võlausaldajatele võlad tasuda. Võlgniku pere koosseisu ja ülalpeetavaid arvestades oleks sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata (mida ei arestita) täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg-te 1, 2 sätteid arvestades vähemalt 778 eurot. Seejuures arvestab kohus ülalpeetavatena ühe lapse, kuna laps Hxxxxxx-Kxxxxxx on täisealine. See tähendab, et hüpoteetilises pankrotimenetluses, kui sellele järgneks võlgniku kohustustest vabastamise periood, puuduks võlgnikul sissetuleku arestitav osa ja võlgnikul oleks võimalik läbida pankrotimenetlusele järgnev kohustustest vabastamise periood võlausaldajatele makseid tegemata. Kuna võlgniku mittearestitava sissetuleku määr on sedavõrd suur, on ebatõenäoline, et Mxxxx Sxxxx õnnestuks leida (arvestades tema elukohta ja haridust-põhiharidus) töökoht ja töötasu, mis oleks märkimisväärselt suurem (kui arestimisest vaba sissetuleku osa) ja võimaldaks teha arvestatavas summas suuremaid makseid võlausaldajatele. Sellist sundi ei saa rakendada ka PankrS § 173 kaudu. Käesoleval juhul on tegemist võlgnikuga, kellele kuuluvad kinnisasjad, kuid nõuded ei ole kinnisvaraga tagatud. Võlgnik on valmis ühe kinnisasja realiseerima, maksma sellest võlgasid ja tema toimetulekuvõime sellest ei halvene, kuna jääb alles elukohaks olev kinnistu. Tehes makseid ümberkujundamiskavas kavandatud viisil, saab määratud tähtaja jooksul kõigile võlausaldajatele tasutud põhivõlgnevus. Kinnistu Mxxxx realiseerimisest saadavate vahendite arvel on võimalik tasumise tähtaega lühendada. Kuna kinnistu realiseerimisest saadav hind ei ole ette teada, paneb kohus võlgnikule VÕVS § 24 lg.10 alusel kohustuse esitada kohtule aruanne enne kinnistu realiseerimisest saadu jagamist võlausaldajate vahel ja kooskõlastada kohtuga väljamaksete tegemine ja teha ettepanekud vajadusel ümberkujundamiskava korrigeerimiseks arvestades tehtavaid väljamakseid. Käesoleval ajal kajastatakse ümberkujundamiskavas üksnes igale võlausaldajale kinnistu müügihinnast makstav jaotis (%). Esitatu põhjal hindab kohus, et võlgniku Mxxxx Sxxx võlgade ümberkujundamine on võimalik ning võlgade ümberkujundamisel on ka võlausaldajate nõuete rahuldamise ulatus suurem kui see oleks pankrotimenetluse korral. Arvestades võlgnikul sissetulekut ja olemasolevat (realiseeritavat) vara, oleks pankrotivara väärtus umbes 22500 eurot, enne võlausaldajatele väljamaksete tegemist kantakse pankrotimenetluse kulud. Kohtule esitatud ümberkujundamiskava kohaselt maksab võlgnik võlausaldajatele nõuete katteks enam kui 33 000 eurot. Kõik võlausaldajate nõuded tulenevad võlgnikuga sõlmitud laenu- ja krediidilepingutest. Nõuete puhul on tegemist võlgniku poolt nõuetekohaselt tagastamata laenu- ja krediidi põhiosaga ning kõrvalnõuetega.

Võlgnik koos nõustajaga on vastuväidete alusel kava korrigeerinud viisil, et vastuväited saavad arvesse võetud. Kohus leiab, et võlgade ümberkujundamiskavas on võlgniku rahaliste kohustuste ümberkujundamine kavandatud VÕVS § 2 ettenähtud viisil: kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, kohustuse osadena täitmise ja kohustuse vähendamise teel. Kõigi kolme abinõu rakendamine korraga on lubatud ja seda on pidanud võimalikuks ka Riigikohus lahendis 3-2-1-28-13 (p 16). Kohus, tehes kindlaks, missugusel VÕVS § 24 märgitud alusel, s.o kas lg 1, 2 või 3, ümberkujundamiskava kinnitatakse, on seisukohal, et ümberkujundamiskava kinnitamise aluseks on § 24 lg 2 märgitu: Kavale esitas vastuväiteid 2 võlausaldajat kuuest, kelle nõuded moodustavad 12,2% kõigist nõuetest. Seega nõustus kavaga rohkem kui pool (4) võlausaldajat, kelle nõuded moodustavad 87,8% kõigist nõuetest. Pandiga tagatud nõudeid ei ole. VÕVS § 24 lg 5 sätestab, et kohus ei ole ümberkujundamiskava kinnitamisel käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud alusel seotud võlgniku ja võlausaldajate taotlustega, vaid võib muu hulgas kinnitada vaid osade võlgade ümberkujundamise ning muuta ümberkujundamise viisi ja ulatust. Seejuures arvestab kohus muu hulgas, millises ulatuses peaks võlgnik mõistlikult realiseerima oma vara võlgade katteks, samuti võimalusi võlgniku vara tagasivõitmise või muul viisil tagasinõudmise võimalusi. Kohus ei või muuta võlgade ümberkujundamise ulatust ja viisi võlausaldaja jaoks ebasoodsamaks võlgniku taotletust. Kohtu hinnangul on ümberkujundamiskava koostamisel arvestatud võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõtet, arvestades nende nõudeid ja nõuete suurust. Kohus on kaalunud kõiki VÕVS § 24 lg.5 loetletud võimalusi ümberkujundamiskava muutmiseks. Võlgnikul oli ette nähtud ümberkujundamiskava täitmiseks esimese makse tegemine 10.07.2021.a. Kuna kohus kinnitab kava pärast seda kuupäeva, lükkub esimese makse tegemine edasi kuu aja võrra ja selle võrra lükkub vastavalt edasi ka kava täitmise lõpptähtaeg.

Võlgade ümberkujundamine selles menetluses on nii võlgnike kui võlausaldajate huve arvestades põhjendatud ja kohus kinnitab esitatud ümberkujundamiskava muudetuna käesolevas määruses kirjeldatud ja põhjendatud viisil. Arvestades võlgade ümberkujundamise menetluse eesmärki (võlgniku makseraskuste ületamise saavutamine ja pankrotimenetluse vältimine), on võlgade ümberkujundamise menetluses nõuete vähendamine ja nende täitmise tähtaja pikendamine eesmärgipärane ning seadusega kooskõlas. Võlgade ümberkujundamise menetlus võimaldab antud juhul kaitsta võlausaldajate huve paremini. Samas on tagatud ka võlgnike perele toimetulek. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mille esinemisel tuleks VÕVS § 25 lg 1 alusel jätta ümberkujundamiskava kinnitamata või VÕVS § 28 alusel jätta võlgade ümberkujundamise avaldus läbi vaatamata. Kohus märgib, et võlgade ümberkujundamise menetluse ajal on võlgnik kohustatud korraldama, et kõik temale laekuvad sissetulekud laekuksid võlgniku nimel (mitte laste vm kolmandate isikute nimel) olevale pangakontole, samuti tuleb võlgnikul kõik väljamaksed teha tema enda nimel olevate pangakontode vahendusel. Kohtule tuleb esitada ja kohus kontrollib võlgniku nimel olevate pangakontode seisu ja võlgniku vahendite liikumist. VÕVS § 34 lg 1 järgi teostab ümberkujundamiskava täitmise üle järelevalvet kohus. VÕVS § 34 lg 3 sätestab, et võlgnik või nõustaja esitab iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest kohtule ja võlausaldajatele aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohus võib küsida võlgnikult või nõustajalt ka muul ajal aruannet ümberkujundamiskava täitmise kohta ja lasta seda võlgniku arvel kontrollida nõustajal või eksperdil. Kohus määrab, et võlgnikul Mxxxx Sxxxxtuleb kohtule esitada VÕVS § 34 lg-s 3 märgitud aruanne esmakordselt 10. augustiks 2022. a ja edaspidi iga aasta 10.augustiks. Kohus selgitab ümberkujundamiskava kinnitamise õiguslikke tagajärgi: VÕVS § 29 lg 4 järgi on kohtu kinnitatud ümberkujundamiskava täitedokument sellega ümberkujundatud nõude suhtes. Kui ümberkujundamiskavas on ette nähtud kohustuse täitmise tähtaja pikendamine, ei saa ümberkujundamiskavas nimetatud tähtaja jooksul nõuet maksma panna. VÕVS § 31 lg 1 kohaselt ei saa ümberkujundamiskava kehtivuse ajal ei saa esitada hagiavaldust ega avaldust hagita menetluses nõude alusel, mille kohta ümberkujundamiskava kehtib. VÕVS § 33 lg 1 järgi ei saa ümberkujundamiskava kehtivuse ajal esitada pankrotiavaldust nõude alusel, mille kohta ümberkujundamiskava kehtib. VÕVS § 35 lg 1 näeb ette, et võlgnik, nõustaja või võlausaldaja võib asjaolude muutumise korral, iseäranis võlgniku varalise seisundi olulisel muutumisel või võlgniku tegeliku varalise seisundi ilmnemisel, mis erineb oluliselt kohtule esitatud andmetest, esitada kohtule taotluse ümberkujundamiskava või selle täitmise tähtaja muutmiseks. Samuti võib ümberkujundamiskava muuta lähtuvalt sellest, kui mõne nõude kehtivuse või suuruse osas on tehtud kohtulahend. VÕVS § 39 lg 1 alusel võib kohus ümberkujundamiskava tühistada võlgniku avalduse alusel, samuti võlgniku pankroti väljakuulutamisel. VÕVS § 7 lg 1 järgi on määrus kehtiv ja kuulub täitmisele alates selle edastamisest võlgnikule.