Tagaseljaotsus
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtunik
Karin Sonntak
Otsuse tegemise aeg ja koht
03. august 2021. a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-20-140505
Tsiviilasi
Omega Invest OÜ hagi I I vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
399,20 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja: Omega Invest OÜ (registrikood 10866568, asukoht Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn) Hageja esindaja: A L V (e-post xxx) Kostja: I I (isikukood xxx, elukoht xxx, menetlusdokumendid kätte toimetatud avalikult, väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu)
esindajad
Asja läbivaatamine
kirjalikus menetluses
talle tekkinud kahju olemasolu ja suurust kinnitaksid. 25.03.2021. a määrusega jättis kohus Omega Invest OÜ hagi käiguta, selgitades mh hagejale, et TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. 12.04.2021. a selgitas hageja, et kuivõrd hageja põhitegevuseks ei ole võlgade sissenõudmine, sõlmis hageja võla tasumata jätmisest tuleneva nõude sissenõudmiseks käsunduslepingu inkassoga. Sellega tekkis hagejal kahju summas 100 eurot, mis tuleneb konkreetse nõude pealt makstavast teenustasu protsendist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 127 lg 3 kohaselt peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Käesoleval juhul on hageja nõude kostja vastu omandanud loovutamise tulemusena, mistõttu ei saanud kohtu hinnangul olla kostjale laenulepingu sõlmimisel ettenähtav, et temapoolse kohustuse rikkumise tagajärjel võib tekkida hagejale 30 euro suurune kahju temale loovutatud nõude sissenõudmisest inkassofirma kaudu. Riigikohus on 09.04.2014. a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-2-14, p-s 13 märkinud, et oma nõude arvestust ja koosseisu peab kohtule selgitama hageja. Hageja ei ole kahjunõude arvestust ja koosseisu ka selgitanud, vaid on üksnes märkinud, et kuivõrd hageja põhitegevuseks ei ole võlgade sissenõudmine, sõlmis hageja võla tasumata jätmisest tuleneva nõude sissenõudmiseks käsunduslepingu inkassoga, millega tekkis kahju summas 30 eurot ning mis tuleneb konkreetse nõude pealt makstavast teenustasu protsendist. Tõendeid, mis hagejale tekkinud kahju olemasolu ja suurust kinnitaksid, hageja samuti esitanud ei ole. Äriregistrist nähtuvalt on hageja Omega Invest OÜ põhitegevusalaks inkassoteenus ja krediidiinfo. Eeltoodust tulenevalt ei ole hagiavaldus kahju hüvitamise nõude osas asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning tuleb seega jätta rahuldamata. Esitatud hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista menetluskuludena menetluses tasutud riigilõiv summas 200 eurot ja õigusabikulud sumas 300 eurot (3 tunni eest, tunnihinnaga 100 eurot). TsMS § 175 lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on oma praktikas rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu ning asjaolu, et kohus rahuldab hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega põhjusel, et kostja ei ole tema vastu esitatud hagile tähtajaks vastanud, on hageja õigusabikulud kohtu hinnangul vajalikud ja põhjendatud 90 euro ulatuses (ühe tunni ulatuses arvestusega 90 eurot tunnis). Hageja on kohtule esitanud hagi hinnaga 399,20 eurot, millelt riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ning lisa 1 kohaselt tuleb tasuda riigilõivu summas 100 eurot. Kuivõrd hageja on riigilõivu tasunud seaduses sätestatud ulatuses, so summas 100 eurot (mitte hagiavalduses märgitud 200 eurot), on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud kokku summas 190 eurot, so riigilõiv 100 eurot ja õigusabikulu 90 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku 3(4)
avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.