Swedbank P&C Insurance AS avaldus V Ni vastu kahju hüvitamise nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Avaldaja:
Swedbank P&C Insurance AS (registrikood 11269248, asukoht: Liivalaia tn 12, Tallinn)
Avaldaja esindaja: B J (e-post: xxx) V N (isikukood xxx, elukoht: xxx) Puudutatud isik:
RESOLUTSIOON
1.Swedbank P&C Insurance AS avaldus rahuldada.
2.Välja mõista V Nilt Swedbank P&C Insurance AS kasuks 6 941 (kuus tuhat üheksasada nelikümmend üks) eurot 28 senti (s.h põhinõue 6 429,21 eurot ja viivis 512,07 eurot).
3.Välja mõista V Nilt Swedbank P&C Insurance AS kasuks viivis põhinõudelt (6 429,21 eurolt) alates 21.05.2021. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Menetluskulud jätta V Ni kanda.
4.1.Välja mõista V Nilt Swedbank P&C Insurance AS kasuks avaldaja menetluskulude katteks 50 (viiskümmend) eurot.
4.2.Väljamõistetud menetluskuludelt tuleb tasuda viivist kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud määras.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul kohtumääruse kättetoimetamisest arvates.
AVALDAJA NÕUE JA MENETLUSE KÄIK
1.Swedbank P&C Insurance AS esitas avalduse V Ni vastu kahju hüvitamise nõudes. Avaldaja on kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil xxx. Avaldaja ja korteriomanik on sõlminud korteri kindlustamiseks kodukindlustuse koguriskikindlustuse lepingu XXX. 23.05.2018. a toimus toimub korteris xxx veekahju. Kahjujuhtumi põhjuseks on xxx toimunud veeavarii, mille tagajärjel sai korteris nr xxx vara ja siseviimistlus veekahjustusi. Avaldaja avas kahjujuhtumi kohta toimiku nr xxx. Kahjujuhtumi tagajärgede kõrvaldamiseks maksis avaldaja vara taastustöödeks kindlustushüvitisena 6 429,21 eurot. Kahjujuhtumijärgsel ülevaatusel 29.05.2018. a fikseeriti sündmuskohal varal järgmised kahjud: wc betoonlaes kollased veejäljed, wc mdf seinapaneelid veejälgedega, wc põranda üks keraamiline plaat mõranes ukselengi pundumise tõttu, wc ukseleht, leng ja piirdelauad pundunud, koridori laminaatparkett pundunud, köögi betoonlaes kollased veejäljed, ripplae paneelid märgunud, köögi tapeedid veejälgedega, köögi laminaatparkett pundunud, köögis püstakut kattev saepuruplaat märgunud, elutoa laminaatparkett pundunud, elutoa betoonlael kollased veejäljed, elutoa ühevärvilisel tapeedil ülemises servas veejälg ja köögi kahe poolega seinakapi üks külg pundunud. 18.06.2018. a edastas avaldaja koostööpartner xxx remondikulude eelkalkulatsiooni summas 4 856,21 eurot. 19.06.2018. a edastas avaldaja garantiikirja nr xxx xxx OÜ-le, summas 4 766,21 eurot. Garantiisummast arvutas avaldaja maha kindlustusvõtja omavastutuse summas 90 eurot. 07.09.2018. a edastas xxx OÜ avaldajale arve nr 203, summas 4 766,21 eurot. Vara taastustööde käigus ilmnes, et köögi mööbel on samuti saanud veekahjustusi. Köögimööbli taastamiseks tegi hinnapakkumise OÜ xxx, summas 1 303,00 eurot. 23.08.2018. a väljastas avaldaja garantiikirja nr 234134869 summas 1 303,00 eurot. 28.08.2018. a edastati avaldajale arve nr 9, summas 1 303 eurot. Lisaks köögimööbli kahjustustele sai veekahjustusi ka mööbli tagune sein. Tagaseina parandustöödeks kulus 360 eurot. 29.11.2018. a edastas avaldaja OÜ-le xxx garantiikirja nr xxx, summas 360 eurot. 20.03.2019. a esitas OÜ xxx avaldajale arve nr 2003-1/V, summas 360 eurot Avaldaja saatis 13.03.2020. a puudutatud isikule nõudekirja nr A01.10-275-02/255, milles palus avaldajale hüvitada kindlustusjuhtumi raames välja makstud summa 6 429,21 eurot hiljemalt 27.03.2020. a. Puudutatud isik ei tasunud avaldajale määratud tähtajaks, mistõttu saatis avaldaja puudutatud isikule 14.05.2020. a kohtuhoiatuse, milles avaldaja andis puudutatud isikule täiendava tähtaja nõude tasumiseks hiljemalt 21.05.2020. Teates selgitas avaldaja, et kui puudutatud isik nõuet tähtajaks ei täida, pöördub avaldaja oma õiguste kaitseks kohtusse ning sellisel juhul lisandub nõudesummale viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Puudutatud isik kahju ei hüvitanud. Avaldaja on kahjujuhtumi raames maksnud välja kindlustushüvitise kogusummas 6 429,21 eurot. Avaldaja palub V Nilt välja mõista, kahju summas 6 429,21 eurot, viivis summas 512,07 eurot, viivis TsMS § 367 alusel alates 21.05.2021. a VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni ja menetluskulud 50 eurot (riigilõiv).
2.Kohtumäärus ja avaldus on puudutatud isikule isiklikult kätte toimetatud 16.06.2021. a. Kohus kohustas puudutatud isikut 14 päeva jooksul kirjalikult esitama avaldusele omapoolsed vastuväited või vastuse. Puudutatud isik kohtule vastanud ja vastuväiteid avaldusele esitanud ei ole.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
3.Kohus rahuldab avalduse.
4.Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kuuluvad alates 01.01.2018.a. korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel esitatud asjad, mis tulenevad korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutavad korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi (välja arvatud nõue, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks) menetlemisele hagita menetluses.
5.Riigikohus on tsiviilasjas nr 2-12-24747 tehtud lahendi punktis 16 selgitanud, et TsMS § 613 lg 1 p 1 sõnastuse kohaselt tuleb hagita menetluses lahendada ka kahju hüvitamise nõuded, mis tekivad selle tõttu, et üks korteriomandi omanik tekitab kahju teise korteriomandi omaniku eriomandile (reaalosale).
6.Avaldaja on kindlustusandja, kellele on VÕS § 492 lg 1 alusel üle läinud tema poolt hüvitatava kahju ulatuses kindlustusvõtjale kuuluv kahju hüvitamise nõue puudutatud isiku vastu. Kindlustusvõtja ja puudutatud isik on samas majas asuvate erinevate korterite omanikud. Puudutatud isiku korterist tekkinud veekahju kahjustas kindlustusvõtja korterit. Järelikult tuleneb võlasuhe korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi.
7.Avaldaja tugineb asjaolule, et V N korteriomanikuna on rikkunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduses (KrtS) sätestatud kohustust hoida korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduda tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud (ehk võib omada teistele korteriomanikele kahjulikku mõju).
8.Kahjujuhtumi toimumise ajal kehtinud korteriomandiseaduse (KOS) § 11 lg 1 p 1 ning asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 5 pidi puudutatud isik korteriomanikuna vältima teise kaasomaniku/korteriomaniku (alumise naabri) kahjustamist.
9.Puudutatud isiku korteris voolas WC- poti vesi põrandale ning selle tulemusel jooksis vesi laest ja mööda seina alla alumise korteri seintele, millest tulenevalt sai veekahjustusi alumise naabri korter, millest tulenevalt ei hoidunud puudutatud isik teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest ega tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud.
10.Kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt on V N xxx omanik (registriosa nr xxx). Kindlustusvõtja kahjuteate kohaselt toimus xxx korteris veekahju 23.05.2018. a.
11.Avaldaja kindlustusandjana hüvitas korteri nr xxx omanikule põhjustatud kahju summas 6 429, 21 eurot.
12.Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue.
13.Avaldaja on oma nõude tõendamiseks esitanud kodukindlustuse poliisi nr XXX, varakahju avalduse, 29.05.2018. a ehitise ülevaatusakti ja kahju ülevaatuse akti lisa, korteri remonditööde pakkumise, 13.03.2020 kahjunõude V Nile, 14.05.2020. a kohtuhoiatuse, fotod, eelkalkulatsioonid, garantiikirjad.
14.Avaldaja tugineb kahju hüvitamise nõude esitamisel VÕS § 115, § 127 lg 1-4, § 132, § 492 lg 1. Kahju hüvitamise nõude esitamiseks VÕS § 115 lg 1 alusel peab korteriomanik olema rikkunud oma kohustusi, ilma et rikkumine oleks vabandatav. VÕS § 103 lg 1 sätestab, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav.
15.Vastutusest vabanemiseks tulnuks V Nil tõendada, et rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu ning seetõttu ei vastuta VÕS § 103 lg 2 esimese lause järgi oma kohustuste rikkumise eest. V N ei ole tõendanud ka seda, et kahjustav asjaolu tulenes korteriomanike kaasomandiesemest ja tema korteriomanikuna ei ole oma kohustusi rikkunud või on tema rikkumine vabandatav (vt ka Riigikohtu 11.12.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-13, p 49). Kohus on seisukohal, et avaldaja on piisavalt tõendanud kahju hüvitamise eelduste olemasolu, tekkinud kahju, selle suurust, põhjuslikku seost (VÕS § 127 lg 4). Kui puudutatud isiku korteris ei oleks vesi põrandale ning sealt edasi kindlustatud korterisse voolanud, ei oleks kahju tekkinud.
16.V N kohtule omapoolseid vastuväiteid ei esitanud. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et ta korteriomanikuna ei ole oma kohustusi rikkunud või et rikkumine oleks vabandatav. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus, et puudutatud isik on avalduses esitatud asjaolud omaks võtnud.
17.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus avalduse.
Menetluskulude jaotus
18.Vastavalt TsMS § 172 lg 1 hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.
19.Avaldaja taotletud menetluskulu on avalduse esitamisel tasutud riigilõiv 50 eurot.
20.Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus V Nilt välja avaldaja menetluskulude katteks 50 eurot
21.Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt TsMS § 177 lg 4.
22.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/ allkirjastatud digitaalselt /
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.