Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
07.juulil 2021.a, Tallinnas
Hagihind
16 884,67 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja
Menetluse liik
2-19-2935 V. P. hagi DGV Ehitus OÜ vastu 12.06.2018.a töövõtulepingust tuleneva ehitusmaterjalide tasu 7 428,36 euro, töötasu 3 516,88 euro ja viivise 5 939,43 euro nõudes
nende Hageja: V. P. (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Hageja lepinguline esindaja Olga Väina (Punane 16-507, Tallinn; e-post [email protected]) Kostja: DGV Ehitus OÜ (registrikood 14350436, asukoht Raadiku 8/3-30, Tallinn) Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Rahuldada hagiavaldus osaliselt.
2.Mõista DGV Ehitus OÜ-lt välja V. P. kasuks 10 945,24 eurot.
3.Jätta rahuldamata V. P. hagiavaldus DGV Ehitus OÜ vastu 5939,43 euro nõudes.
4.Jätta V. P. menetluskulud 65% ulatuses jätta DGV Ehitus OÜ kanda ja DGV Ehitus OÜ menetluskulud jätta 35% ulatuses V. P. kanda.
5.Määrata kindlaks menetluskulud ja mõista DGV Ehitus OÜ-lt välja V. P. kasuks 455 eurot. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.V. P. esitas kohtule hagi DGV Ehitus OÜ vastu 12.06.2018.a töövõtulepingust tuleneva ehitusmaterjalide tasu 7428,36 euro, töötasu 3516,88 euro ja viivise 5939,43 euro nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 12.06.2018 töövõtulepingu katuse ehitustööde teostamiseks objektil aadressil xxxx. Sõlmitud lepingu p. 2.1.kohaselt kostja võttis endale kohustuseks teostada järgmised tööd: 1. müürilati (müüripärlini) paigaldustööd; 2. sarika paigaldustööd; 3. katuse aluskatte paigaldustööd; 4. lauda paigaldustööd; 5. roovituse paigaldustööd; 6. metallist kiviprofiili paigaldustööd; 7. mansardakende paigaldustööd. Sõlmitud lepingu p. 2.2 kohaselt pidi kostja teostama ehitustööd ajavahemikul 13.06.2018 – 13.08.2018.
1.2.Peale 13.08.2018 suulist ega kirjalikku avaldust sõlmitud lepingu pikendamise kohta kostja ei esitanud.
1.3.Viimane kord kostja oli objektil 25.09.2018 selleks et, ära viia kõik oma tööriistad. Hageja helistas kostjale 28.09.2018 eesmärgiga, et saavutada võimalik kokkulepe ehitustööde lõpetamiseks, kuid kostja sellega ei nõustunud. Seega alates 13.08.2018 jättis kostja ehitustööd pooleli ja lepinguga ettenähtud kohustused täitmata.
1.4.Ajavahemikul 23.06.2018 kuni 30.07.2018 oli kostjale tasutud kokku 12 000 eurot, so töötasu ettemaks: 23.06.2018 oli tasutud summas 1500 eurot, 22.07.2018 500 eurot, 30.07.2018 oli tasutud 2000 eurot ja 8000 eurot ehitusmaterjalide eest.
1.5.Ajavahemiku 13.06.2018 kuni 13.08.2018 eest ei ole kostja esitanud hagejale ühtegi akti teostatud tööde kohta. Hageja palus esitada aruande soetatud ehitusmaterjalide kohta, kostja seda ei ole esitanud.
1.6.27.11.2018 esitas hageja kostjale pretensiooni, millega palus tagastada saadud raha seoses täitmata jäänud kohustusega. Hageja on seisukohal, et lepingu kohaselt kostja endale võetud kohustustest on teostatud ainult müürilati paigaldus. Seega on kostja jätnud täitmata oma kohustused 95% ulatuses.
1.7.Hageja nõue kostja vastu koosneb: 1. kostjale tasutud ehitusmaterjalide soetamiseks tasutud 8000 eurot, millest hageja võtab maha summa 571,64 eurot, so osaliselt soetatud ehitusmaterjalide eest ja tagastamisele kuulub 7428,36 eurot; 2. töötasu summas 4000 eurot, millest võtab hageja maha 483,12 eurot, so osaliselt teostatuid tööde eest (müürilati paigaldustööd lepingu p. 2). Seega tagastamisele kuulub summa 3516,88 eurot; 3. viivis 1% täitmata jäänud kohustuse eest ajavahemikul 14.08.2018 kuni 31.10.2018 summas 5938,43 eurot.
1.8.Hageja esitas 27.02.2020 kohtule allkirjastamata hagi täpsustuse, millise kohaselt palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 10 945,24 eurot ja leppetrahvi summas 5939,43 eurot. Käesolevaks ajaks on selgunud, et ka kostja poolt teostatud müürilati tööd on tehtud valesti.
2.Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja välja mõista kostjalt riigilõiv summas 700 eurot.
Kostja vastuväited ja põhjendused
3.Kostja hagi ei tunnista ning vaidleb sellele vastu.
3.1.Selge ei ole, milline hageja nõue millisele õiguslikule alusele rajaneb ja millest konkreetne nõue tuleneb, mh kas ja millal nõue on muutunud sissenõutavaks.
3.2.Peale lepingu sõlmimist hageja palus kostjal osutada hagejale täiendavat teenust materjalide ostu protsessi korraldamisel, sh materjalide transportimisel, peale ja maha ladustamisel. Selle lisatöö ajakulu ei olnud ega saanud olla lepingu sõlmimise hetkel arvesse võetud.
3.3.Seejärel selgus tööde teostamise käigus, et ehitatava katuse pind on oluliselt suurem objekti projektis ettenähtud pindalast, mistõttu kostja oli sunnitud asuma kaaluda võimalusi, et viia tööd lõpuni.
3.4.Kostja teostas suurema osa lepinguga ettenähtud töödest. Lõpuni on viidud järgmised tööd: 1. müürilati (müüripärlini) paigaldustööd; 2. sarika paigaldustööd; 3. katuse
3.5.Teostamata on jäänud (ja seda objektiivsetel põhjustel) vaid: 1) metallist kiviprofiili paigaldustööd ja 2) mansardakende paigaldustööd.
3.6.Kuna kostjast mittesõltuvatel põhjustel tööde maht oluliselt ja ettenägematult suurenes, lükkus edasi ka tööde lõppemise tähtaeg. Kuivõrd lepingu esemel tuvastati olulisi muudatusi (tegeliku pindala mittevastavus projektile), mis koosmõjus ei võimaldanud viia tööd lepingus ettenähtud tahtajal ja tingimustel lõpuni, kostja teatas hagejale, et on vaja kinnitada eespool kirjeldatud muutusi arvestatavat eelarvet, fikseerida uued tööde teostamise tähtajad ja võtta juba tehtud tööd vastu. 31.10.2018 andis kostja andis toodud asjaoludest hagejale teada, koostas uue eelarve ja edastas selle kinnitamiseks hagejale. Avaldusega kostja andis hagejale teada, et juba teostatud tööde eelarve on ületatud 2176 euro võrra. Hagejale adresseeritud ametlikus kirjas kostja edastas hagejale ka tasaarvestamise avalduse selgitades, et kostja nõue hageja vastu moodustab 4388,69 eurot ja et hagejal puuduvad rahalised nõuded kostja vastu. Ühes eelarve kinnitamisega kostja edastas hagejale akti juba lõpetatud töö üleandmiseks nii nagu seda näevad ette lepingu punktid 5.3.4 ja 3.5.
3.7.Kostja edastas hagejale lepingu ülesütlemise avalduse ja ütles hagejaga sõlmitud töövõtulepingu alates 02.01.2019 üles ning palus tasuda lõpparve.
3.8.Kostja saatis hagejale tööde üleandmise-vastuvõtmise akti, kuid hageja tellijana alusetult ei võtnud valmis töid vastu. Tööde tegemise protsessis ega ka peale hagejale tööde vastuvõtuakti esitamist, ei teinud hageja kostjale tööde kvaliteedi kohuta etteheiteid.
3.9.Hageja ei ole viiviste nõuet põhjendanud. Kostja leiab, et tööde tegemise kestus ületas kokkulepitud tähtaja kostjast olenematutel põhjustel ja hagejapoolse tegevuse (tegevusetuse) pärast. Hageja ei ole hankinud kõiki vajalikke materjale piisavas ulatuses, mis tingis tööde lõpetamise tähtaja edasilükkamist.
4.Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtu seisukoht ja põhjendused
5.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. TsMS § 232 lg 1 alusel hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
6.Kohus on pooltele 06.12.2020 kirjaga (t lk 136-139) selgitanud asjas läbivaatamisel olevat hageja nõuet ning toonud välja, milline on asjas tõendamiskoormis, milliseid asjaolusid peab hageja oma nõude rahuldamiseks tõendama. Samuti on kohus selgitanud kostjale, et kuna hagis esitatud väidete ja asjaolude tõendamise kohustus on eelkõige hagejal, võib kostja piirduda vastuväitega, et need ei ole tõendatud (nagu kostja on teinud hagi vastuse punktis 1.1., t lk 40 pöördel). Kuid kui kostja jääb ka oma täiendavalt esitatud vastuväidete juurde, siis selgitas kohus ka kostjale tõendamist vajavaid asjaolusid. Kohus andis kirjas pooltele võimaluse ja tähtaja esitada kohtule täiendavaid seisukohti, põhistusi ja tõendeid, sh. kohtu poolt kirjas tõstatatud küsimustes.
Vastuseks sellele kohtu selgituskirjale, esitas hageja 07.12.2020 menetlusdokumendi (t lk 149), millele oli lisatud tõlkebüroo poolt tõlgitud pooltevahelise venekeelse lepingu tõlge eesti keelde (t lk 153-155). Kohus lähtub asja lahendamisel sellest tõlkest.
7.Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: 1) nende vahel oli sõlmitud töövõtuleping katuse ehitustööde teostamiseks aadressil xxxx, mille kostja allkirjastas digitaalselt 13.06.2018 ja hageja 18.06.2018 (t lk 66). Lepingu tõlge eesti keelde, millest kohus lähtub, asub toimikus lk 153-155. 2) Hageja on kostjale lepingu alusel tasunud kokku 12 000 eurot (t lk 1, hagiavaldus; t lk 56, kostja 31.10.2018 avaldus hagejale). 3) Kostja asus töid tegema. 4) Pooled ei ole allkirjastanud tööde üleandmise-vastuvõtmise akte.
8.Pooled vaidlevad kokkuvõtvalt järgmiste asjaolude üle: 1) Mis mahus on kostja töid teostanud. 2) Kas kostja teostatud tööd vastavad lepingus ettenähtud tingimustele. 3) Kas hageja on kostjale esitanud pretensioone või nõudeid seoses lepingu mittekohase täitmisega, sh. leppetrahvi nõudeid. 4) Kas kostja oli õigustatud saama lepingu alusel suuremat tasu seoses tööde mahu suurenemisega ning kas ta oli õigustatud lepingust taganema seoses hageja lepingurikkumiste tõttu. 5) Kas kostja tegi töid hageja hangitud materjalidest ja vastavalt hageja juhistele, mistõttu ta võimalike puuduste eest töödes ei vastuta.
9.Hageja tugineb nõude esitamisel kokkuvõtvalt järgmistele asjaoludele: kostja kohustus vastavalt töövõtulepingule tegema katusetööd, kostja tegi tööd oluliste puudustega, mistõttu tuleb kogu tehtud töö lammutada ja kõik tööd uuesti teha. Hageja on kostjale tööde eest tasunud 12 000 eurot ettemaksuna, hageja nõuab kostjalt 10 494,24 euro väljamõistmist. Lisaks rikkus kostja tööde tegemisel lepingus ette nähtud tähtaega, mistõttu nõuab hagejalt 5939,43 eurot leppetrahvi vastavalt lepingu punktile 6.2.
Kohus leiab, et hageja on esitanud hagiavalduses kahju hüvitamise nõude, tuginedes kostja poolt puudustega töö tegemisele ja sellest hagejale tekkinud kahjule. Vastava selgituse andis kohus pooltele ka oma 06.12.2020 kirjas p 3.1 (t lk 136 pöördel). Lisaks on hageja esitanud lepingust tuleneva leppetrahvi nõude seoses tööde tähtaja ületamisega.
10.Kohtu hinnangul on hageja kahju nõue põhjendatud ning leppetrahvi nõue tuleb jätta rahuldamata.
11.Sõlmitud lepingu p. 2.1. kohaselt tellija (hageja) tellis ja töövõtja (kostja) pidi teostama lepingu tingimuste kohaselt katuse paigalduse: 1. Müürilati pruss; 2. Sarikalaud; 3. Tuuletõkke kile; 4. Roovi vastuliist õhuvahe tagamiseks; 5 Sammuga roov; 6. Kiviprofiilmetall RR32; 7. Katusekorruse aknad 4 tükki.
11.1.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. VÕS § 636 lg 1 esimene lause sätestab, et kui töövõtulepingu esemeks on asja valmistamine, muutmine või muu tulemuse saavutamine, mida on võimalik üle anda, tuleb see tellijale üle anda. Kui on kokku lepitud, et tellija võtab töö vastu, või kui see on tavaline, muutub
töövõtja tasunõue sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega.
11.1.1.Lepingu punktis 3 ja selle alapunktides oli kokku lepitud tööde üleandmine ja vastuvõtmine. Lepingu punkti 3.4 kohaselt loetakse töö kostja poolt üle antuks ja hageja poolt vastuvõetuks töö üleandmis-vastuvõtmisakti allkirjastamise hetkest. Lepingu punkti 5.3.4 järgi kohustus hageja pärast töö lõpetamist vaatama töö üle ja töö vastu võtma või loobuma töö vastuvõtmisest mõistliku aja jooksul pärast seda, kui töövõtja on tellijale teatanud, et töö on valmis. Sellist kahepoolselt allkirjastatud tööde üleandmise akti asjas esitatud ei ole. Hageja on eitanud tööde vastuvõtmist. Kostja on vastuses hagile möönnud, et vähemalt osa töid jäid tal tõesti tegemata. Seega tuvastab kohus, et töid üle antud ja vastu võetud pole.
11.1.2.Kohus märgib, et kuigi hageja on eraisik, siis tegemist ei ole tarbijatöövõtuga VÕS § 635 lg 4 mõttes, mistõttu vastavad sätted kohaldamisele ei kuulu. Nimetatud sätte järgi loetakse tarbijatöövõtulepinguks üksnes selline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. Ehituse töövõtulepingu esemeks on teenuse osutamine tellija kinnisasja suhtes, olgu selleks siis maatükile ehitise rajamine või selle remontimine, st ehitise töövõtuleping ei saa olla tarbijatöövõtulepinguks VÕS § 635 lg 4 mõttes. Seetõttu ei saa tellija tugineda sellise lepingu puhul ka VÕS § 657 lg-s 1 sätestatud regulatsiooni imperatiivsusele tarbija kasuks ega tarbijatöövõtu eriregulatsioonile (vt nt RK nr 3-21-80-08, p 15).
11.2.Võlausaldaja võib lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige järgmised üldised eeldused (vt mh Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-17-1937, p 15): 1) võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); 2) võlgnik vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); 3) võlausaldajale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128); 4) kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); 5) kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); 6) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).
11.3.VÕS § 641 lg 1 alusel peab töö vastama lepingutingimustele. VÕS § 641 lg 2 sätestab, et töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui tööl ei ole kokkulepitud omadusi (p 1), või, kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta, ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse (p 2).
11.3.1.Lepingus puudub viide mingitele kindlatele kvaliteedinõuetele, mille kostja tehtav töö peaks vastama. Lepingu punkti 5.1.1 järgi kohustus kostja teostama tööd vastavalt lepingule, kehtivate õigusaktide ja hageja juhiste kohaselt. Lepingu punkti 5.1.2 alusel pidi kostja töö teostamisel ja korraldamisel järgima hageja mõistlikke huve ja eesmärke. Seega ei ole tõendatud poolte vahel kokkuleppe olemasolu mingite kindlate kvaliteedinõuete kehtestamiseks. Seega leiab kohus, et töö nõuetelevastavuse hindamisel tuleb lähtuda VÕS § 641 lg 2 p 2 kriteeriumist.
11.3.2.Hageja on esitanud kohtule A. O., volitatud ehitusinsener tase 8 poolt koostatud „Üksikelamu katuse teostamise auditi“ kostja poolt tehtud töö osas (t lk 13-19, 21-28).
Kohus arvestab seda dokumentaalse tõendina eriteadmistega isiku arvamusena (TsMS § 272 lg 2). Selles arvamuses on kokkuvõtlikult tuvastatud (t lk 19), et: 1) antud üksikelamu katuse konstruktsioon tuleb ringi teha; 2) vintskappide konstruktiivne lahendus teostada uuesti; 3) kinnitused ringi teha ja kasutada õigeid kinnitusvahendeid; 4) katuse aluskatte materjal tuleb välja vahetada (soovitavalt kaaluga ≥160 g/m2). 5) Tegemist on ebakvaliteetse ja väga halva katuse teostusega. 6) Antud katuse teostuse juures ei ole katus vett pidav, teostatud katuse konstruktsioon seab ohtu hoone üldise stabiilsuse ning püsivuse. 7) Hoone edaspidine kasutamine olemasoleva katuse konstruktsiooniga ettenähtud otstarbel ja viisil on ohtlik.
11.3.3.Kohtu hinnangul tuleneb VÕS 641 lg 2 p 2 kriteeriumist, et hoonele ehitatav katusekonstruktsioon ei tohi olla ohtlik ega seada ohtu hoone üldist stabiilsust ega püsivust. Samuti peab katusekonstruktsioon kaheldamatult tagama katuse vettpidavuse edaspidi. Kostja pidi kahtlematult aru saama, et hageja huviks on lepingu alusel saada katus, mis nendele elementaarsetele nõuetele vastab. Vastava hageja huvi järgimise kohustus tulenes kostjale ka lepingu punktidest 5.1.1 ja 5.1.2. Hageja võis tugineda kostja erialastele teadmistele ja oskustele katuse ehitamisel, kuna kostja äriühinguna tegutses oma majandustegevuses. Vastavalt EhS § 8 peab ehitis olema ohutu. EhS § 12 lg 1 kohaselt tuleb ehitada ehitusprojekti kohaselt, järgides ehitise ja ehitamise kohta kehtivaid nõudeid. EhS § 21 lg 1 p 1 sätestab, et isik, kes tegutseb ehitusalal majandustegevuse raames (edaspidi ettevõtja), peab oma tegevuses järgima seadustest tulenevaid põhimõtteid ja nõudeid, sealhulgas peab ettevõtja järgima asjatundlikkuse põhimõtet.
11.3.4.Hageja on ehitise auditiga tõendanud, et kostja poolt teostatud töö – ehitatud katusekontstruktsioon – VÕS § 641 lg 1 p 2 nõuetele ei vastanud. Ka hageja poolt esitatud kolmanda isiku hinnapakkumisest (t lk 127) nähtub teise katusetööde teostaja arvamus, et töödega on „algusest peale täiesti mööda pandud“ ja kahjuks ei ole võimalik katust parandada või lõpetada, see tuleb demonteerida ja uuesti ehitada. Tema hinnangul on tööde tegemisel eksimus tulnud kohe projekti lugemisel, sest müürlatid on pandud ühel kõrgusel, tegelikult vasakpoolne müürlatt pidi olema kõrgem ning muudest vigadest pole mõtet rääkida, sest katuse konstruktsioon tuleb geomeetriliselt õigesti välja ehitada. Kostja ei ole nimetatud tõendeid ümber lükanud ega enda seisukoha (väidetav hageja materjalid ja juhiste järgimine; tööde nõuetekohane teostamine) ühtegi tõendit esitanud. Kohus leiab, et kostja tehtud töö ei sobinud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kuna tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele. Seega on kostja pooltevahelist töövõtulepingut rikkunud. Kui kostja esitab VÕS § 641 lg 3 tuginedes vastuväite, et puudused tulenevad tellija poolt hangitud materjalidest või antud juhistest, siis on kostja kohustatud ka tõendama vastavat asjaolu. Kostja peab seega tõendama tellija juhise või materjali alusel töö tegemist ning et ta piisavalt kontrollis vastavat juhist ja materjali ning informeerinud tellijat võimalikest sellest tulenevatest riskidest. Käesolevas asjas kostja seda teinud ei ole.
11.4.VÕS § 642 lg 1 kohaselt vastutab töövõtja töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis on olemas töö juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko tellijale ülemineku ajal, isegi kui mittevastavus ilmneb alles pärast seda.
11.4.1.Käesoleval juhul tööde üleandmist toimunud ei ole.
11.4.2.Kostja poolt kohtule esitatud tõendist (t lk 69 ja pöördel) nähtub, et hageja on kostjale 05.11.2018 saatnud e-kirja, milles juhtis kostja tähelepanu asjaolule, et lepingu järgi oli katusetööde üleandmise tähtaeg 13.08.2018, kuid kahjuks ei ole tööd tehtud ega hagejale üle antud ka selleks hetkeks. Hageja selle e-kirja kohaselt viibis kostja viimati objektil 25.09.2018, millest hageja tegi järelduse, et kostja hülgas objekti ja loobus tööde teostamisest ilma hagejale selle kohta midagi ütlemata. Selle kuupäeva seisuga oli kostja poolt lepinguga võetud kohustused täitmata. Nimetatud e-kirjale vastas kostja 05.11.2018 e-kirjaga, et tema positsioon on kirjeldatud 31.10.2018 avalduses. Vastav avaldus on kostja poolt esitatud ja lisatud toimikusse (t lk 60-62). Selle avaldusega seab kostja tööde jätkamise tingimuseks hagejalt täiendavat tasu saamise, kuna väidetavalt oli ehitatava katuse pindala suurem kui projektis näidatud 208 m2 ning tegelikult hoopis 320 m2. Samuti esitas kostja avaldusega hagejale vastuvõtmiseks osaliselt teostatud tööd. Kohus asub seisukohale, et kostja ei ole tõendanud alust lepingus kokkulepitud tasu suurendamiseks ega õiguspärast põhjust töödega mitte jätkamiseks. Lepingu punktis 4.1 oli tööde teostamiseks kokku lepitud tasu 8000 eurot. Seega oli tegemist siduva eelarvega lepinguga vastavalt VÕS § 639 lg 1. Mittesiduvat eelarvet peab tõendama kostja, mida ta asjas teinud pole. Samuti ei tõendanud kostja, mille alusel on võimalik asjas kohaldada VÕS § 639 lg 2 ehk miks ei olnud kostjal võimalik eelarve ületamist võimalik ette näha. Hageja poolt antud projekti, sealhulgas töö mahtude mõistlikus mahus kontrollimine on kostja kui töövõtja kohustus vastavalt VÕS § 641 lg 3. Lisaks ei ole kostja tõendanud, et tööde maht ka tegelikult erines projektis näidatust. Ka muud kostja avalduses toodud põhjused (lisatöö ajakulu, tavapäratult palav 2018.a. suvi) ei ole tõendatud ega aluseks lepingus sätestatud tähtaegade edasilükkamiseks või tasu muutmiseks. Kohus tuvastab, et 31.10.2018 avaldusega kostja keeldus tööde jätkamisest ja lõpetamisest ilma seadusest või lepingust tuleneva aluseta. Seega oli tegemist lepingu olulise rikkumisega. Kohus leiab, et tegemist oli VÕS § 116 lg 2 p 4 olukorraga, mis andis hagejale mõistliku põhjuse eeldada, et kostja ei täida lepingut ka edaspidi. Kostja 31.10.2018 avaldusest võib üheselt välja lugeda, et ilma lisarahata ta tööde tegemist jätkata ei kavatse. Avaldus ei jäta selleks kahtlust – lisatud on hagejale kinnitamiseks kostja poolt koostatud uus eelarve, esitatakse poolikute tööde üleandmise akt, esitatakse täiendav rahaline nõue ning tehakse tasaarvestuse avaldus. Täiendavalt nähtub kostja 05.11.2018 e-kirjast (t lk 69), et vastuseks hageja pöördumisele ta ei soovi hagejaga isegi arutada lepingu täitmist. Nagu kohus eelnevalt leidis, siis täiendava tasu nõudmiseks kostja aluse olemasolu tõendanud ei ole ehk hagejal puudus lepingu järgi kohustus täiendavate summade tasumiseks ja tähtaja pikendamiseks. Samuti ei pidanud hageja lepingu järgi vastu võtma poolikult teostatud töid ega nende eest tasuma.
11.4.3.Hageja on hagiavaldusega esitanud 27.11.2018 kirja (t lk 32), millega soovis tõendada lepingu rikkumisega seoses pretensioonide esitamist kostjale. See on aga allkirjastamata ja ei ole selge, millal ja kuidas on see kostjale saadetud ning hageja ei ole vaatamata kohtu palvele seda asjaolu täiendavalt selgitanud. Seega ei ole kohtu hinnangul võimalik seda tõendina arvesse võtta.
11.4.4.Kuna kostja keeldus tööde lõpetamisest ja töid hagejale üle antud ei ole, siis on hageja puudustest kostjale teatanud hiljemalt hagiavaldusega 24.02.2019. Kostja on hagi
materjalid kätte saanud 28.02.2019. Kohus leiab, et puudustest teatamise mõistlik tähtaeg VÕS § 644 lg 1 mõistes mahub kostja poolt tööde lõpetamise deklareerimise (31.10.2018) ja hagi esitamise ja kättesaamise (28.02.2019) perioodi (s.o vähem kui 4 kuud) sisse. Arvesse tuleb võtta, et hageja sai alles peale kostja 31.10.2018 avalduses esitatud deklaratsiooni töödega mittejätkamise kohta hakata hindama, mida ning millises mahus ja kvaliteedis oli kostja teinud.
11.5.VÕS § 646 lg 1 sätestab, et kui töö ei vasta lepingutingimustele, võib tellija nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust ja lepingutingimustele mittevastavuse olulisust. Töövõtja võib töö parandamise asemel teha lepingutingimustele vastava uue töö. VÕS § 646 lg 6 kohaselt tellija kaotab õiguse nõuda töövõtjalt töö parandamist või uue töö tegemist, kui ta ei nõua seda töövõtjalt üheaegselt teatega töö lepingutingimustele mittevastavuse kohta või mõistliku aja jooksul pärast teate esitamist, välja arvatud juhul, kui töövõtja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega.
11.5.1.Antud asjas ei nähtu, et hageja oleks kostjalt puudusega töö ümbertegemist enne kohtusse pöördumist selgesõnaliselt nõudnud.
11.5.2.Siiski on hagejal õigus nõuda lepingule mittevastava tööga põhjustatud kahju hüvitamist täitmise asemel VÕS § 115 lg 1 alusel. VÕS § 115 lg 3 järgi võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda ka täiendavat tähtaega määramata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust, samuti käesoleva seaduse § 116 lõike 2 punktides 1–4 nimetatud juhtudel või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik. Kohtu hinnangul on käesolevas asjas tegemist olukorraga, kus tulenevalt kostja tegutsemisest ja 31.10.2018 avalduses esitatud seisukohtadest oli ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks mingit tulemust, kuna ta ei kavatsenud lepingut täita. See nähtub ka hagile esitatud vastusest, kus kostja õigustab samade alusetute ja tõendamata argumentidega endapoolset lepingu mittetäitmist.
11.5.3.Kohus leiab, et hagejal on õigus nõuda kostjalt kahju hüvitamist täitmise asemel VÕS § 115 lg 3 ja § 647 lg 1 ja 3 alusel, kuna kostja ei nõustunud enda vastutusega lepingule mittevastava töö tegemises ning täiendava tähtaja andmine kostjale ei oleks tulemust andnud. Kostja on läbivalt eitanud enda igasugust süüd ja vastutust lepingutingimustele mittevastava töö tegemises ja lepingu rikkumises.
11.6.Hageja on esitanud nõude 10 945,24 euro väljamõistmiseks. Seega käsitleb hageja seda summat talle tekkinud kahjuna.
11.6.1.Hageja on kohtule esitatud OK Katused OÜ hinnangu (t lk 127), et kostja tehtud töödega on „algusest peale täiesti mööda pandud“ ja kahjuks ei ole võimalik katust parandada või lõpetada, see tuleb demonteerida ja uuesti ehitada. OK Katused OÜ hinnapakkumisest (t lk 129) nähtub katuse demontaaži maksumus 2400 eurot koos käibemaksuga ning katusetööde teostamine kokku 25 900 eurot. Kostja ei ole hinnapakkumisele vastuväiteid esitanud ega ise tõendeid tööde maksumuse kohta esitanud.
11.7.Kohus loeb tõendatuks, et kostja poolt teostatud töö oli kõlbmatu ja seda ei olnud võimalik parandada või lõpetada. Kostja tehtud töö ja paigaldatud katus tuli demonteerida, mille maksumuseks oli 2400 eurot. Hageja oli tasunud kostjale 12 000 eurot tööde eest.
11.8.VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lg 1 järgi võib hüvitamisele kuuluv kahju olla varaline, mis on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu (lg 2).
11.8.1.VÕS § 115 lg 4 sätestab, et kui võlgnik on kohustuse täitnud osaliselt, võib võlausaldaja kahju hüvitamist kohustuse tervikuna täitmise asemel nõuda üksnes juhul, kui tal ei ole osalise täitmise vastu mõistlikku huvi. Kohustuse osalisel täitmisel üleantu tuleb sellisel juhul tagastada vastavalt käesoleva seaduse §-des 189–191 sätestatule. VÕS § 189 lg 1 järgi lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. VÕS § 189 lg 2 p 1 sätestab, et tagastamise või väljaandmise asemel peab lepingupool hüvitama üleantu väärtuse, kui tagastamine või väljaandmine on üleantu olemuse tõttu välistatud, muu hulgas, kui üleantu seisneb teenuse saamises või asja kasutamises. Seega tuleks kahju nõudmisel arvestada kostja poolt hagejale üleantu väärtust ehk tehtud tööde väärtust. Kohus leiab, et kui kostja tehtud töid ei ole üldse võimalik kasutada ja tehtu tuleb demonteerida, siis on kostja poolt üleantu väärtuseks 0 eurot. Kahjuna on võimalik sel juhul käsitleda kogu kostjale makstud tasu ning lisaks demonteerimise kulu ehk kokku 14 400 eurot. Kuna hageja on esitanud nõude 10 945,24 euro sissenõudmiseks ja kohus on seotud hagi piiride ja nõudega (TsMS § 439), siis loeb kohus nimetatud summa hageja kahjuks.
11.9.VÕS § 127 lg 3 järgi peab lepingulist kohustust rikkunud lepingupool hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. VÕS § 127 lg 2 kohaselt ei kuulu kahju hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis.
11.9.1.Kostja pidi ette nägema, et kui ta rikub lepingut ning teeb täiesti kasutuskõlbmatu töö, mida ei ole võimalik parandada ja mis tuleb lammutada enne uue töö tegemist, siis pidi kostja ette nägema hagejale tööde demonteerimisega tekkivaid võimalikke kulusid ning seda, et tema tehtud töö väärtuseks hageja poolt ettemakstud summade tagasinõudmisel on 0 eurot. Seega kuulub hageja nõutud 10 945,24 eurot kostjalt kahju hüvitisena väljamõistmisele.
11.10.Hageja on palunud kostjalt mõista välja leppetrahvi lepingu punkti 6.2 järgi, mis sätestas, et töö üleandmisega viivitamisel või töös esineva puuduse kõrvaldamisega viivitamisel kohustub töövõtja maksma tellijale trahvi 1 protsenti lõpetamata või üleandmata töö või töös esineva puuduse kõrvaldamise maksumusest iga viivitatud päeva eest. Tellija kohustub teatama töövõtjale trahvi maksmise nõudmisest mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai teada töövõtja viivitusest. Hageja on esitanud nõude summas 5938,43 eurot, mis moodustub ajavahemiku 14.08.-31.10.2018 ehk 79 päeva eest arvestatud leppetrahvist 1% summalt 7516,88 eurot päevas.
11.10.1.Kohus leiab, et nimetatud nõue rahuldamisele ei kuulu. Pooled olid lepingu punktis 6.2 kokku leppinud, et hageja kohustus leppetrahvi nõudmisest kostjat teavitama mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai teada töövõtja viivitusest. Hageja on tuginenud viivitusele alates lepingujärgsest tööde üleandmise tähtajast 14.08.2018. Seega oli kostja viivituses alates 15.08.2018. Samas ei ole asjas ühtegi tõendit selle kohta, et hageja oleks enne hagiavalduse kostjale kohtu poolt kättetoimetamist 28.02.2019
teavitanud kostjat leppetrahvi nõudmisest. VÕS § 159 lg 2 järgi kaotab kahjustatud pool õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Pooled olid ka lepingus leppinud kokku hageja kohustuse teavitada leppetrahvi nõudmise kavatsusest. Kohus leiab, et periood 15.08.2018 – 28.02.2019 ehk peaaegu 6,5 kuud ei ole antud juhul mõistlik aeg lepptrahvi nõudmisest teavitamiseks. Seega on hageja kaotanud õiguse kostjalt leppetrahvi nõuda ning vastav hagiavalduse nõue tuleb jätta rahuldamata.
12.Kohtu hinnangul ei ole asjakohane kostja viide sellele, et ta taganes töövõtulepingust 02.01.2019 viitega 31.10.2018 avalduses toodud põhjustele. Esiteks kordab kohus, et kostjal õiguspärased alused 31.10.2018 avalduses toodud nõuete esitamiseks puudusid. Seega oli 02.01.2019 taganemise avaldus materiaalselt põhjendamatu, mistõttu sellel puudusid õiguslikud tagajärjed. Lisaks puudub vaidlus, et kostja hiljemalt 31.10.2018 enam objektil töid ei teinud ja oli sealt lahkunud. 02.01.2019 kostja taganemisavaldus ei muuda asjaolu, et tööd olid lõpetamata ning tehtud tööd ei vastanud lepingu ega VÕS § 641 lg 2 p 2 nõuetele ning kostja rikkus oluliselt lepingut.
13.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt ning kuulub osaliselt rahuldamisele. Kostjalt kuulub väljamõistmisele 10 945,24 eurot. Hagi jääb rahuldamata leppetrahvi 5939,43 euro nõudes.
14.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
15.TsMS § 442 lg 2 p 51 kohaselt märgitakse kohtuotsuse sissejuhatuses tsiviilasja hind. Tulenevalt TsMS § 122 lg 1, § 123 ja § 133 on käesoleva tsiviilasja hinnaks 16 884,67 eurot eurot. Menetluskulude jaotamine ja kindlaksmääramine
16..TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
16.1.Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt (10 945,24 eurot) ning hageja nõue kokku oli 16 884,67 eurot, siis leiab kohus, et hageja menetluskulud tuleb jätta 65% ulatuses jätta kostja kanda ja kostja menetluskulud jätta 35% ulatuses hageja kanda.
17.Hageja palub menetluskuludena välja mõista kostjalt riigilõiv summas 700 eurot. Vastavalt eeltoodud jaotusele kuulub seega kostjalt hageja kasuks menetluskuludena väljamõistmisele 455 eurot (65% 700st).
18.Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Janek Väli Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.