Osaühing Aktiva Finants hagi R. K. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
510,89 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479, asukoht A. Weizenbergi tn 20, Tallinn), lepinguline esindaja Alla Žulinskaja (e-post: [email protected]) Kostja: R. K. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, lisa-aadress registris xxx, tegelik elu- või viibimiskoht teadmata)
Menetlemise viis
Kirjalik menetlus (TsMS § 407 lg 1 ja 3)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista R. K.lt (K.) Osaühing Aktiva Finants kasuks Tele2 Eesti AS ja kostja vahel 03.06.2018 sõlmitud liitumis- ja järelmaksulepingu nr 104390247 alusel väljastatud arvete nr 15106859216, 15107079024, 15107298999, 15107518217 ja 15107737773 tasumata jätmisest tulenev võlgnevus summas 484,39 eurot (millest 419,70 eurot põhivõlgnevus, 15,66 eurot intress, 49,03 eurot põhivõlalt VÕS 113 lg 1 teises lauses sätestatud määraga arvestatud ja kohtuotsuse 05.07.2021 (kaasa arvatud) tegemise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis).
3.Välja mõista R. K.lt (K.) Osaühing Aktiva Finants kasuks alates 06.07.2021 kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivis protsendina põhivõla tasumata osalt (otsuse tegemise seisuga 419,70 eurot) võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (s.o poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.jaanuari ja 1.juulit, millele lisandub 8% aastas. Otsuse tegemise ajal kehtiv viivisemäär on 8,00% aastas).
5.Määrata Osaühingu Aktiva Finants põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks 365,00 eurot (125,00 eurot riigilõiv ja 240,00 eurot lepingulise esindaja kulud koos käibemaksuga).
Tsiviilasi nr 2-21-6097
6.Mõista R. K.lt (K.) Osaühing Aktiva Finants kasuks välja menetluskulude katteks 365,00 eurot.
7.Väljamõistetud menetluskuludelt on R. K. kohustatud tasuma Osaühingule Aktiva Finants viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
8.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).
9.Toimetada kostjale R. K.le tagaseljaotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu (TsMS § 317 lg 1 p 1, lg-d 3 - 5). Edasikaebamise kord Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Pärnu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, eelkõige TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. Kajalt ja menetluse taastamise avalduselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank - EE571010220229377229 (SWIFT: EEUHEE2X), Swedbank - EE062200221059223099 (SWIFT: HABAEE2X), Luminor Bank - EE221700017003510302 (SWIFT: RIKOEE22) või LHV Pank EE567700771003819792 (BIC/SWIFT: LHVBEE22), viitenumbrit ei ole vaja, selgituseks märkida: kaja kautsjon, tsiviilasja number, nimi. Kohtuotsuses edasikaebekorra selgitamine ei tähenda otsuse peale edasikaebamiseks loa andmist TsMS § 442 lg 10 ja § 637 lg 21 tähenduses. Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada ainult selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja rahalise suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamisest õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot (TsMS § 178 lg 1 ja 2). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Pärnu Maakohus 13.05.2021 määrusega võttis menetlusse Osaühing Aktiva Finants hagi R. K. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks ning kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse koos lisade ja ärakirjadega 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. Kostjale on menetlusdokumendid kätte toimetatud avalikult, väljavõtte avaldamisega 31.05.2021 väljaandes Avalikud teadaanded. Avalikult kättetoimetatuks loetakse dokument 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. Seega loetakse 2 (5)
Tsiviilasi nr 2-21-6097 dokumendid kostjale kätte toimetatuks 16.06.2021 ning kostjale vastamiseks antud tähtaeg 14 päeva lõppes 30.06.2021 kell 24.00.
2.Kostja kirjalikku vastust kohtule esitanud ei ole, samuti ei ole kostja esitanud kohtule taotlust hagile vastamiseks määratud tähtaja pikendamiseks või ennistamiseks. Hageja on hagiavalduses esitanud taotluse teha TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsus juhul, kui selleks esinevad seaduses sätestatud alused.
HAGI ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
3.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid Tele2 Eesti AS ja kostja 03.06.2018 liitumis- ja järelmaksuleping 104390247. Telefoninumbriga xxxxxxxx seotud liitumislepinguga sõlmiti 03.06.2018 telekommunikatsiooniteenuse osutamise kokkulepe. Kostjal oli õigus kasutada ka muid tasulisi Tele2 Eesti AS teenuseid ning kuutasule lisandusid paketis mittesisalduvad tasulised teenused vastavalt Tele2 hinnakirjale, nt rahvusvahelised ja rändlusteenused, eritariifsed numbrid ja operaatorid, MMS sõnumid, sisuteenused, tarbijamängud jms. Lepingu sõlmimisel nõustus kostja, et tal on kohustus tasuda pakkumises mittesisalduvate tarbitud tasuliste teenuste eest vastavalt Tele2 hinnakirjale. Sama numbriga seotud liitumislepingu osana sõlmiti 03.06.2018 järelmaksuleping seadme Samsung Galaxy S9+ ostmiseks, mille netohind on 949 eurot. Järelmaksu maksegraafik on sõlmitud 24 kuu peale, intressimäär 12,9% aastas ja krediidi kulukuse määr 14,53% aastas. Igakuine seadme tagasimakse 45,07 eurot kuus, krediidikulukuse kogusumma 1088,67 eurot. Ajavahemikul 1.09.2019-1.01.2020 esitas Tele2 Eesti AS kostjale arveid, mida kostja ei ole tasunud. Tele2 Eesti AS loovutas 31.05.2018. sõlmitud loovutuslepingu alusel kostja vastased nõuded Osaühingule Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.
4.Hageja palub kostjalt välja mõista lepingust tuleneva võlgnevuse 419,70 eurot, intressid 15,66 eurot ja viivised kuni hagi esitamiseni 19.04.2021 summas 41,95 eurot. Lisaks hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks viivise protsendina põhivõlast alates 20.04.2021 kuni põhinõude summas 419,70 eurot täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Nõude materiaalõigusliku alusena on hageja tuginenud VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1, § 113 lg 1, § 367.
5.Hageja taotleb menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja toob välja, et hagiavalduse esitamise ajal on hageja menetluskuludeks riigilõiv 125,00 eurot ja õigusabikulud 480,00 eurot (sealhulgas käibemaks, 4 tundi, tunnihind 120,00 eurot). Vastavalt TsMS § 177 lõikele 4 palub hageja kohustada kostjat hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuma menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on käibemaksukohuslane ja tal on õigus saada käibemaksu tagastust. Lepingulise esindaja arve on arvestatud ilma käibemaksuta.
KOHTU PÕHJENDUSED
6.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel ja hageja nõusolekul kohus rahuldab hagi tagaseljaotsusega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja ei ole kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus tagaseljaotsuse tegemisel tõendeid ei uuri. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid selles asjas ei esine. TsMS § 444 lg 1 alusel kohus vormistab tagaseljaotsuse lihtsustatud kirjeldava ja põhjendava osaga.
7.Kohus leiab, et hagiavalduses märgitud asjaoludel on hageja nõue õiguslikult põhjendatud. Poolte vaheline õigussuhe on sideteenuste ja seadme müügi osas kvalifitseeritav müügilepinguna võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 3 (koosmõjus elektroonilise side seaduse (ESS) § 91 lg-ga 3), seadme järelmaksuga müügile kohalduvad VÕS § 401 lg-te 1 ja 2 alusel 3 (5)
Tsiviilasi nr 2-21-6097 lisaks tarbijakrediidilepingu sätted. kohaselt. ESS § 96 lg 1 p 4, VÕS § 208 lg 1 ja 3 ja hagis märgitud liitumislepingu kohaselt on kostja kohustatud tasuma talle osutatud teenuse ja tema poolt ostetud kaupade eest müüjale tasu vastavalt lepingule. VÕS § 397 lg-st 1 ja § 401 lg-st 3 tulenevalt tuleb krediidi kasutamise eest tasuda kokkulepitud määras intressi. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule. VÕS § 82 lg 1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kostja ei ole Tele2 Eesti AS-iga sõlmitud lepingutest tulenevaid rahalisi kohustusi täitnud. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega on seadusega kooskõlas ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud hageja nõue välja mõista kostjalt põhivõlg 419,70 eurot ja intressi võlgnevus 15,66 eurot.
8.Samuti on hagejal VÕS §113 lg 1 alusel õigus nõuda viivist. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohust mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja palub kuni hagiavalduse esitamiseni sissenõutavaks muutunud viivise kostjalt välja mõista kindlas summas ja edasi protsendina põhivõlast VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi loetakse viivisemääraks käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Viidatud VÕS § 94 näeb ette, et intressimääraks on Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele poolaasta kaupa kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit. Eeltoodu alusel tuleb hageja viivisenõue kuni hagi esitamiseni 19.04.2021 (kaasa arvatud) summas 41,95 eurot täies ulatuses rahuldada.
9.TsMS § 367 kohaselt kohus arvutab alates hagiavalduse esitamisest kuni otsuse tegemiseni täiendavalt sissenõutavaks muutunud viivise VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Perioodil 20.04.2021 kuni 05.07.2021 (kaasa arvatud) on põhivõlalt 419,70 eurolt viivis täiendavalt sissenõutavaks muutunud summas 7,08 eurot (kogu perioodil oli seadusjärgseks viivisemääraks 8% aastas ehk 0,0219% päevas). Kohus mõistab selle summa lisaks põhivõlale ja hageja poolt hagiavalduse esitamise seisuga arvestatud viivise summale kostjalt hageja kasuks välja. Samuti mõistab rahuldab hageja nõude edasiulatuva viivise osas ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise protsendina põhivõlast VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse tegemise päevast kuni põhivõla täieliku tasumiseni.
MENETLUSKULUD
10.TsMS § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib menetlust lõpetavas lahendis menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus rahuldas hageja nõude täies ulatuses, jäävad menetluskulud kostja kanda.
11.TsMS § 174 lg 1 ja lg 2 kohaselt kohus määrab otsuses koos kulude jaotusega kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse menetlusosaliste esitatud menetluskulude nimekirjade ja toimiku materjalide alusel. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud (TsMS § 138 lg 2). 4 (5)
Tsiviilasi nr 2-21-6097 Kohtuvälised kulud on muu hulgas menetlusosaliste lepinguliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1).
12.Menetluskulude nimekirjas on hageja märkinud enda menetluskuludeks riigilõivu 125,00 eurot ja esindustasu 4 tunni eest kokku 480,00 eurot (tunni hind 120,00 eurot, koos käibemaksuga). Riigilõivu tasumine on kohtusse pöördumiseks vältimatu kulu, tegemist on põhjendatud ja vajaliku, seaduses kindlaksmääratud suuruses kuluga, mille kostja peab hagejale hüvitama.
13.TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus leiab, et hageja näidatud õigusabikulud on selles asjas põhjendatud ja vajalikud osaliselt. TsMS § 144 p 1 nimetatud menetlusosalise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel on kriteeriumiks esindaja poolt menetlusosalise esindamisel tehtud toimingud ja nendele kulunud aeg. Selles menetluses hageja esindaja koostas üksnes hagiavalduse ja esitas selle koos lisadega kohtule, muid menetlustoiminguid ei ole hageja esindaja teinud. Hagiavaldus (millest sisulist teksti ca 2 lk) on vormistatud varem väljatöötatud hagiavalduse tüüpprojekti järgi ning hagiavalduse vormistamine suures osas tähendab nimede ja numbriliste andmete sisestamist, mis ei nõua õigusalaseid eriteadmisi. Hagiavalduse sisu ja mahtu arvestades on kohtu hinnangul hageja esindaja vajalik ja põhjendatud ajakulu selle asjaga tegelemiseks kokku 2 tundi. Tunnitasumäär 120 eurot (ilma käibemaksuta) on kooskõlas kohtupraktikas tunnustatud lepingulise esindaja tasumääradega. Hageja on TsMS § 174 lg 10 kohaselt kohtule kinnitanud, et ta on käibemaksukohustuslane, saab käibemaksu sisendkäibemaksuna maha arvestada ning et esindaja tasu summa arvel käibemaksu ei sisalda.
14.Eeltoodu alusel kohus määrab hageja põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks selles asjas kokku 365,00 eurot (125,00 eurot hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja 240,00 eurot lepingulise esindaja kulud (ei sisalda käibemaksu)) ning mõistab selle summa kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja.
15.TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel kohus märgib kohtuotsuses, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
16.Kuna kostjale toimetati hagiavaldus ja vastuse nõue kätte avaliku kättetoimetamisega, registrijärgsel aadressil ta ei ela ning uusi andmeid kostja elu- või asukoha kohta ei ole, tuleb ka kohtuotsus kostjale kätte toimetada avalikult, otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded (TsMS § 455 lg 1 ja § 317 lg 3-5).
(allkirjastatud digitaalselt) Heli Käpp Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.