Krediidikaitse Grupp OÜ hagi T. S. ja Terve Keha OÜ vastu võlanõudes
Tsiviilasja hind
6000 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Krediidikaitse Grupp OÜ (registrikood 11693223), lepinguline esindaja advokaat Tenno Parmas Kostja 1 Terve Keha OÜ (registrikood 14416483) Kostja 2 T. S. (isikukood xxx) Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaimo Räppo Kirjalikus menetluses
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Hagiavaldus rahuldada.
2.Mõista T. S.lt ja Terve Keha OÜ-lt solidaarselt Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks välja põhinõue 3000 eurot õigeksvõtul põhineva otsusega.
3.Mõista T. S.lt ja Terve Keha OÜ-lt solidaarselt Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks välja intress 180 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 1122 eurot, kokku 1302 eurot.
4.Mõista T. S.lt ja Terve Keha OÜ-lt solidaarselt Krediidikaitse Grupp OÜ kasuks välja viivis 0,2% põhinõude (3000 eurot) tasumata osalt päevas alates 01.10.2020 kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku mitte rohkem kui 1698 eurot.
5.Jätta rahuldamata T. S. ja Terve Keha OÜ taotlus määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord ja tähtaeg.
6.Kohus tunnistab otsuse õigeksvõtul põhineva summa, so 3000 euro osas, tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 1). Menetluskulude jaotus
7.Jätta menetluskulud solidaarselt T. S. ja Terve Keha OÜ kanda.
8.Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist.
EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Terve Keha OÜ (kostja 1) ja Credit Invest OÜ (laenuandja) sõlmisid 12.02.2020 laenulepingu nr Ci201717632, mille alusel sai kostja 1 laenu 3000 eurot intressiga 6,00% kuus. Viivisemäär on lepingu järgi 0,20% päevas. Laenuandja sõlmis laenulepingust tulenevate kohustuste tagamiseks T. S.ga (kostja 2) 12.02.2020 käenduslepingu, mille kohaselt vastutab kostja 2 lepingust tulenevate kohustuste eest maksimaalselt summas 6000 eurot. Kostja 1 pidi laenu tagastama vastavalt maksegraafikule hiljemalt 12.03.2020. Kostja 1 laenu ei tagastanud. Samuti jättis kostja 1 tasumata intressi 180 eurot. Hagi esitamise seisuga on kostjal 1 viivisevõlgnevus summas 1122 eurot.
2.Laenuandja loovutas nõude 10.07.2020 Krediidikaitse Grupp OÜ-le (hageja). Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista põhinõue 3000 eurot, intress 180 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised 1122 eurot. Samuti palub hageja kostjatelt alates 01.10.2020 solidaarselt välja mõista sissenõutavaks muutumata viivis viivisemääraga 0,20% päevas põhinõude (3000 euro) tasumata osalt, kuid mitte suuremas summas kui 1698,00 eurot.
3.Vastuseks kostjate vastuväidetele leiab hageja, et kostjad on sõlminud laenulepingu ja käenduslepingu enda majandustegevuse raames, mistõttu on asjakohatud kostjate vastuväited tarbijasuhteid reguleerivale materiaalõigusele või kohtupraktikale. Laenulepingust tulenev viivisenõue on seaduslik ja põhjendatud ning selle vähendamiseks puudub alus. Samuti on laenu- ja käendusleping sõlmitud kehtivalt. Hageja ei nõustu kostjate taotlusega määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord. Hageja hinnangul ei võimalda TsMS § 445 lg-s 1 sätestatu kohtul ilma hageja nõusolekuta hagis esitatud nõude ajatamist. Kostjate taotlus on alusetu ning ilmselgelt põhistamata. Hageja palub hagi lahendada 3000 euro osas hagi õigeksvõtul põhineva otsusega.
KOSTJATE VASTUVÄITED HAGILE
4.Kostjad ei vaielnud vastu põhivõlgnevusele. Kostjad on põhivõlgnevust tunnistanud kohtuväliselt ja samuti maksekäsu kiirmenetluses. Kostja 1 majandustegevuseks on aeroobika ja jõusaalide tegevus. Seoses Covid-19 tõttu kehtestatud eriolukorraga, pidi kostja 1 peatama oma majandustegevuse, mistõttu tekkisid kostjal 1 raskused kohustuse täitmisega.
5.Kostjad vaidlevad vastu viivisemäärale. Kostjate väitel on viivis 73,00% aastas ebamõistlik, vastuolus heade kommetega ja tühine. Kostjad on proovinud saavutada kokkulepet viivise vähendamiseks ja võlgnevuse ajatamiseks, kuid hageja pole vastu tulnud. Kostjad võtavad põhivõlgnevuse osas hagi õigeks ja paluvad kõrvalnõudeid vähendada mõistliku ulatuseni.
6.Kostjad on seisukohal, et tegemist on tühiste tehingutega, kuna need on sõlmitud tüüptingimustel mida, mida kostja 1 ega kostja 2 koos ega eraldi mõjutada ei saanud. Kostjad taotlesid määrata kohtuotsuses kindlaks selle täitmise kord selliselt, et kostjad tasuvad nendelt väljamõistetava võlgnevuse igakuiselt 200 eurot kuus kuni võlgnevuse tasumiseni.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Hagiavaldus tuleb rahuldada.
8.Hageja esitas kostjate vastu võlanõude Credit Invest OÜ ja kostja 1 vahel sõlmitud laenulepingu ja Credit Invest OÜ ja kostja vahel sõlmitud käenduslepingu alusel. Sellise nõude õiguslik alus on VÕS § 108 lg 1. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Raha maksmise aluseks olev kohustus võib tuleneda seadusest või lepingust. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval (VÕS § 82 lg 1). Võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav (VÕS § 103 lg 1 ls 1). Seega peab kohus hagi lahendamiseks tuvastama, et poolte vahel oli kehtiv leping, kohustus on muutunud sissenõutavaks, kostjad rikkusid lepingut ja kostjad vastutavad lepingu rikkumise eest.
9.Kohus tuvastab esitatud tõendite alusel vaidluse lahendamise jaoks järgmised olulised asjaolud. Credit Invest OÜ (laenuandja) ka kostja 1 sõlmisid 12.02.2020 laenulepingu nr Ci201717632, mille alusel sai kostja 1 laenu 3000 eurot intressiga 6,00% kuus (dtl 42-46). Viivisemäär on lepingu järgi 0,20% päevas. Kostja kohustus laenu tagastama 12.03.2020 (laenulepingu p 3.4). Laenuandja sõlmis laenulepingust tulenevate kohustuste tagamiseks T. S.ga (kostja 2) 12.02.2020 käenduslepingu, mille kohaselt vastutab kostja 2 lepingust tulenevate kohustuste eest maksimaalselt summas 6000 eurot (dtl 50-51). 2. Laenuandja loovutas 10.07.2020 nõude kostjate vastu hagejale (dtl 53 ja 102).
10.Kohus selgitas 23.04.2021 määrusega vaidlusele kohalduvat õigust ja poolte tõendamiskoormist (dtl 92-95).
11.Krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma (VÕS § 401 lg 1). Esitatud asjaoludel vastab kostja 1 ja laenuandja vahel sõlmitud leping krediidilepingu tunnustele. Krediidilepingu kohaselt pidi kostja 1 krediidi summas 3000 eurot tagastama 12.03.2020. Kostja 1 on omaks võtnud, et ta sai raha kätte ja krediiti tähtaegselt ei tagastanud. Kostjad võtsid vastuses hagile hagi õigeks põhivõla osas. Võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (VÕS § 164 lg 1 ls 1). Nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele (VÕS § 164 lg 2). Nõude tagamiseks antud nõudega seotud tagatised ja kõrvalkohustustest tulenevad õigused, sealhulgas eesõigused pankroti ja sundtäitmise puhuks, mis ei ole lahutamatult seotud loovutaja isikuga ja on üleantavad, lähevad nõude loovutamisel üle uuele võlausaldajale (VÕS § 167 lg 1). Hageja on oma nõudeõiguse kostjate vastu tõendanud.
12.Kohus leiab, et laenu- ja käendusleping on sõlmitud kehtivalt. Mõlemad lepingud olid kostjatega läbi räägitud. Kostjad ei ole tõendanud lepingute tühisust.
13.Käenduslepinguga kohustub käendaja kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest (VÕS § 142 lg 1). Tarbijakäendusleping on käendusleping, kus käendajaks on füüsiline isik (VÕS § 143 lg 1). Lepingut ei peeta tarbijakäenduslepinguks, kui käendajaks on füüsiline isik, kes on ühtlasi põhivõlgnikuks oleva juriidilise isiku ainuosanik ja juhatuse liige (RKTKo 3-2-1-124-12, p 15). Esitatud asjaoludel vastab laenuandja ja kostja 2 vahel sõlmitud leping käenduslepingu tunnustele. Käenduslepingus oli kokku lepitud vastutuse maksimummäär. Seega on käendusleping igal juhul kehtiv. Tegemist ei ole tarbijakäenduslepinguga, kuna käendajaks isik, kes on ühtlasi põhivõlgnikuks oleva juriidilise isiku ainuosanik ja juhatuse liige Kostjad ei vaielnud vastu käenduslepingu sõlmimisele. Kohustuse rikkumise korral vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud, et käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet põhivõlgniku vastu rahuldada (VÕS § 145 lg 1). Kostjad pole kohustuse rikkumisele vastu vaielnud ja võtsid põhivõla 3000 euro osas hagi 08.12.2020 menetlusdokumendis õigeks. Kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud
avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi (TsMS § 440 lg 1). Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi põhivõla 3000 euro osas õigeksvõtul põhineva otsusega.
14.Kohus analüüsib intressinõuet 180 eurot. Majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud (VÕS § 397 lg 1). Laenuleping on sõlmitud majandus- ja kutsetegevuses ning pooled on laenulepingu p-is 3.6 kokku leppinud, et laenult 3000 eurot tuleb maksta intressi 6% kalendrikuus (180 eurot) (dtl 42). Hagejal on õigus arvestada kostjatele tasumata võlgnevuselt intressi perioodi 12.02.2020 kuni 12.03.2020 eest summas 180 eurot. Vastavalt tuleb intressinõue rahuldada.
15.Kohus võtab seisukoha viivisenõude osas. Hageja palub kostjatelt välja mõista viivis perioodi 13.03.2020 kuni 30.09.2020 eest summas 1122 eurot. Samuti palub hageja kostjatelt alates 01.10.2020 solidaarselt välja mõista sissenõutavaks muutumata viivis viivisemääraga 0,20% päevas põhinõude (3000 euro) tasumata osalt, kuid mitte suuremas summas kui 1698,00 eurot. Kostjad taotlevad viivisenõude vähendamist ning on palunud võtta aluseks seadusjärgse viivisemäära. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1 ls 1). Kui lepingus on kokkulepitud seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, loetakse viivisemääraks intressimäär (VÕS § 113 lg 1 ls 3). Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest (TsMS § 367).
16.Laenulepingu p-is 3.9 on laenuandja ja kostja 1 kokku leppinud viivisemääras 0,2% päevas. Käendaja võib esitada võlausaldaja nõudele kõiki vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult seotud põhivõlgniku isikuga (VÕS § 149 lg 1 ls 1). Riigikohtu seisukoha järgi ei ole viivise vähendamise vastuväide vahetult seotud põhivõlgniku isikuga ega ka põhivõlgniku kujundusõigus (RKTKo 3-2-1-13914, p 16). Vastavalt saab kostja 2 tugineda kostja 1 viivise vähendamise vastuväitele. Kui viivis on ebamõistlikult suur, võib võlgnik nõuda viivise vähendamist mõistliku suuruseni arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit (VÕS § 113 lg 8 ja § 162 lg 1). Kui viivisenõue ei ületa põhivõlgnevust, on viivise suuruse ebaproportsionaalsuse tõendamise kohustus isikul, kes taotleb viivise vähendamist (RKTKo 2-18-7296, p 23). Seetõttu peab kostja 1 tõendama viivise vähendamise taotluse aluseks olevaid asjaolusid.
17.Tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud (VÕS § 42 lg 1 ls 1). Lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt hüvitist (VÕS § 42 lg 3 p 5). Kui tüüptingimust eelduslikult ebamõistlikku tüüptingimust kasutatakse lepingus, mille teiseks pooleks on isik, kes sõlmis lepingu oma majandus- või kutsetegevuses, siis eeldatakse, et see tingimus on ebamõistlikult kahjustav (VÕS § 44). Kohus on seisukohal, et hageja nõude aluseks on majandustegevuse raames sõlmitud laenuleping ning seega ei kohaldu tarbijalepingu sätted.
18.Kohus leiab, et kostjate taotlus viivise vähendamiseks ei ole põhjendatud ja rahuldamisele ei kuulu. Laenulepingust tulenev viivisenõue on seaduslik ja põhjendatud. Kostjad ei ole menetluses välja toonud ega tõendanud asjaolusid, mis annaksid aluse VÕS § 162 lg 1 kohaldamiseks ja viivise vähendamiseks. Viivisenõue ja määr on kooskõlas kohtupraktikaga.
Riigikohus ei ole varasemas praktikas pidanud majandustegevuses ebamõistlikult kahjustavaks viivisemäära 0,25% päevas so 91,25% aastas (RKTKo 2-18-17536, p 17). Seega ei saa majandustegevuses lugeda ebamõistlikult kahjustavaks viivisemäära 0,2% päevas. Covid-19 mõjutused ei ole aluseks viivisenõude vähendamisel.
19.Arvestades eeltoodut rahuldab kohus hagi.
20.Kostjad taotlesid määrata kohtuotsuses kindlaks selle täitmise kord TsMS § 445 lg 1 alusel selliselt, et kostjad tasuvad nendelt väljamõistetava võlgnevuse katteks igakuiselt 200 eurot kuus kuni võlgnevuse tasumiseni. Hageja kostjate taotlusega ei nõustu. Kohus võib otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga (TsMS § 445 lg 1). Kohus jätab rahuldamata kostjate taotluse otsuse täitmise viisi ja korra kindlaksmääramiseks. Taotlus ei ole põhjendatud. Kohtu hinnangul saab TsMS § 445 alusel täitmist ajatada väga erandlikel asjaoludel. Kostjad ei ole toonud välja ega tõendanud erandlike asjaolude esinemist.
21.Kohus märgib ka, et kostja omaksvõtu osas 3000 eurot on kohus teinud õigeksvõtul põhineva otsuse, mis on TsMS § 468 lg 1 p 1 kohaselt viivitamatult täidetav.
MENETLUSKULUD
22.Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kostjate taotlus, et põhivõla osas kantud kulud tuleb jätta hageja kanda, ei ole põhjendatud. Hagi esitamise põhjus on tingitud kostjate enda käitumisest. Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulud tuleb jätta täielikult, nii õigeksvõtul põhineva otsuse kui ka ülejäänud osas, solidaarselt kostjate kanda. Kostjad ei ole tõendanud et nad on põhivõlga kohtueelselt tunnistanud. Kostjad ei ole võla katteks makseid teinud ning seetõttu oli kohtusse pöördumine vajalik.
23.Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras (TsMS § 174 lg 4). TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.