Aktsiaselts PlusPlus Capitali hagi A M vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
5879,59 eurot
Menetlusosalised ja (registrikood esindajad
nende Hageja: Aktsiaselts PlusPlus 11919806), lepinguline esindaja M Š
Capital
Kostja: A M (isikukood xxx) Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktsiaseltsi tagaseljaotsusega.
PlusPlus
Capital
hagi
A
M
vastu
2.Mõista A Mlt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja põhivõlg 3790,95 eurot, intress 240,11 eurot, viivis 1093,25 eurot ja sissenõudmiskulu 35 eurot.
3.Mõista A Mlt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis põhivõla tasumata osalt alates 12. märtsist 2021 kuni põhinõude tasumiseni 19% aastas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.
5.Rahuldada Aktsiaseltsi PlusPlus Capital taotlus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks osaliselt.
6.Mõista A Mlt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks menetluskulude hüvitisena välja 803 eurot (sh riigilõiv 425 eurot ja hageja õigusabikulu 378 eurot).
7.Mõista A Mlt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis välja mõistetud menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
8.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav. Edasikaebamise kord
Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, välja arvatud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 nimetatud juhtudel. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai teada tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või EE567700771003819792 (LHV Pank). Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
1.Aktsiaselts PlusPlus Capital esitas 11.03.2021 Harju Maakohtule hagi A M vastu, milles palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 3790,95 eurot, intressid 240,11 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 1093,25 eurot ja sissenõudekulud 35 eurot. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja viivise 19% aastas põhinõude täitmata osalt alates 12.03.2021 kuni kohustuse täitmiseni, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt hageja menetluskulude hüvitamiseks välja riigilõivu 425 eurot ja hageja õigusabikulud 420 eurot.
2.Kohus võttis hagi 19.03.2021 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat esitama kirjaliku vastuse hagile 21 päeva jooksul alates määruse ja hagiavalduse kättesaamisest. Kohus saatis hagiavalduse koos lisadega ja hagi menetlusse võtmise määruse kostjale aadressil xxx, kuid dokumendid tagastati hoiutähtaja möödumisel. Samuti ei ole kostja e-posti aadressile xxx saadetud menetlusdokumenditele vastanud. Rahvastikuregistri kohaselt on Politsei- ja Piirivalveamet esitanud kostja kehtivaks lisa-aadressiks alates 24.03.2020 xxx. Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 1393/2007 art 14 kohaselt on igal liikmesriigil õigus toimetada kohtudokumendid postiteenuseid kasutades teises liikmesriigis elavale isikule otse kätte tähtkirjaga, mis antakse üle vastuvõtuteatise või muu võrdväärse dokumendi vastu. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 316 lg 3 kohaselt võib kohus menetlusdokumendi välisriigis kätte toimetada ka tähitult väljastusteatega, mis ei pea vastama TsMS-s sätestatud vorminõuetele. Kättetoimetamise tõendamiseks piisab väljastusteate tagastamisest.
3.Menetlusdokumendid (hagiavaldus koos lisadega ja hagi menetlusse võtmise määrus) toimetati kostjale kätte välisriigis tähitud kirjaga. Kohtule tagastatud väljastusteate kohaselt on saadetise number xxx ja Omniva rahvusvahelise saadetise jälgimise info kohaselt (lisatud määrusele) väljastati dokumendid 19.05.2017 kell 13:17. Tulenevalt menetlusse võtmise määruses kostjale antud tähtajast, tuli vastus hagiavaldusele esitada 09.06.2021. Kostja ei ole käesolevaks ajaks (29.06.2021) vastust esitanud.
4.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja, kellele on hagi kätte toimetatud, ei vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul, ja hageja on avaldanud soovi lahendada asi tagaseljaotsusega, rahuldab kohus hagi TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. Kohus loeb hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kontrollib ainult hagi õiguslikku põhjendatust. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud.
5.Arvestades, et rahvastikuregistris on märgitud kostja lisa-aadressiks alates 24.03.2020 xxx ja kohus toimetas nimetatud aadressile kostjale dokumendid kätte, siis on alust arvata, et kostja elas xxx ka käesoleva hagi menetlusse võtmise ajal. Hagi aluseks on tarbijakrediidilepingust tulenev võlg. Kohtule esitatud väikelaenulepingu tüüptingimuste p 12.1 kohaselt on pooled leppinud kokku, et juhul kui laenusaaja asub pärast lepingu sõlmimist elama välisriiki või kui laenusaaja elukoht pole hagi esitamise ajal teada, lahendatakse kõik lepingust tulenevad vaidlused Eesti kohtutes.
6.Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 1215/2012 art 18 lg 2 sätestab, et teine lepingupool võib algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Art 19 p 3 kohaselt võib eelnevast kõrvale kalduda üksnes kokkuleppe alusel, mille on sõlminud tarbija ja teine lepingupool, kelle mõlema alaline või peamine elukoht oli kokkuleppe sõlmimise ajal samas liikmesriigis, ning mille kohaselt on asja lahendamiseks pädevad kõnealuse liikmesriigi kohtud, tingimusel et selline kokkulepe ei ole vastuolus asjaomase liikmesriigi õigusega. TsMS § 104 lg 3 p 2 kohaselt on kohtualluvuse kokkulepe kehtiv mh juhul, kui kohtualluvus lepiti kokku juhuks, kui kostja asub pärast kokkuleppe sõlmimist elama välisriiki või kui viib sinna üle oma tegevuskoha või asukoha või kui tema tegevus-, elu- või asukoht ei ole hagi esitamise ajal teada. Sama sätte neljanda lõike kohaselt on kokkulepitud kohtualluvus erandlik.
7.Kuivõrd poolte vahel sõlmitud kohtualluvuse kokkulepe on Eesti õiguse kohaselt kehtiv, see on sõlmitud ajal, mil mõlema poole alaline või peamine elukoht oli Eestis (06.08.2018 ja lepingu lisa 08.09.2018) ja pädevateks kohtuteks on määratud Eesti kohtud, siis allub käesolev tsiviilasi Eesti kohtule. TsMS § 72 lg 2 sätestab, et Harju Maakohus lahendab asja ka juhul, kui asi allub küll Eesti kohtule, kuid ei ole võimalik kindlaks määrata, millisele Eesti kohtule. See kehtib ka juhul, kui kokku on lepitud Eesti kohtualluvuses, aga mitte selles, milline Eesti kohus asja lahendab. Seega on Harju Maakohtul erialluvus käesoleva tsiviilasja lahendamiseks.
8.Tsiviilasja menetluskulud jäävad seoses hagi rahuldamisega TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja palub määrata menetluskulud kindlaks summas 845 eurot, sh riigilõiv 425 eurot ja hageja õigusabikulu 420 eurot (3 tunni ja 30 minuti eest tunnihinnaga 100 eurot (lisandub käibemaks)).
9.TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt ja hindab kulude põhjendatust ja vajalikkust ka siis, kui menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline kulude suurusele vastu ei vaidle. Kohus arvestab menetlusosalise lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga.
10.Arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu ja asjaolu, et kohus rahuldab hagi eelmenetluses tagaseljaotsusega põhjusel, et kostja ei ole tema vastu esitatud hagile tähtajaks vastanud, on hageja õigusabikulud vajalikud ja põhjendatud 315 euro ulatuses. Kohus arvestab hageja esindaja põhjendatud ühe tööühiku hinnaks 90 eurot, arvestades vaidluse asjaolusid ja hageja esindaja kvalifikatsiooni. Kuna riigilõivu tasus hageja seaduses sätestatud suuruses, on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 803 eurot, so riigilõiv 425 eurot ja õigusabikulu 378 eurot (315 × 20%). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
11.Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, milles menetluskulude jaotus või rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178). Kohtu selgitused Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p 1–3 sätestatud aluse esinemise korral: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta (TsMS § 416). Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse see riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada (TsMS § 149).
Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi rahuldamisest (TsMS § 169 lg 2). Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2). (allkirjastatud digitaalselt) Kairi Piirisild kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.