RUUTEX EHITUS OÜ hagi Lasten Ehitus OÜ vastu võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Hagi hind 53 788,57 eurot. Hageja: RUUTEX EHITUS OÜ (registrikood 14511448, asukoht Aasa 3, Saku alevik, 75501 Saku vald, Harjumaa) Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Meris Velling (Advokaadibüroo LIVERTE; Tina 9, 10126 Tallinn, e-post [email protected]) Kostja: Lasten Ehitus OÜ (registrikood 14048507, asukoht Mere 7, 80042 Pärnu, e-post [email protected], [email protected]) Kostja lepinguline esindaja: advokaat Kardo Karon (Advokaadibüroo
Välja mõista Lasten Ehitus OÜ-lt RUUTEX EHITUS OÜ kasuks sissenõutavaks muutunud viivis perioodil 25.06.2020. a kuni 13.01.2021. a summas 5 855,07 eurot.
4.Välja mõista Lasten Ehitus OÜ-lt RUUTEX EHITUS OÜ kasuks viivis põhinõudelt (s.o. 45 109,38 eurot) alates 14.01.2021. a kuni kohtuotsuse täitmiseni määras 0,5% iga
põhivõlgnevuse tasumisega viivitatud täisnädala eest, kuid sissenõutavaks muutunud viivis ja TsMS § 367 sätestatud viivis kokku mitte rohkem kui 8 679,19 eurot. Menetluskulude jaotus
1.Menetluskulud jätta Lasten Ehitus OÜ kanda.
2.Välja mõista Lasten Ehitus OÜ-lt menetluskulud summas 6 340 eurot RUUTEX EHITUS OÜ kasuks.
3.Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Lasten Ehitus OÜ-l tasuda RUUTEX EHITUS OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (s.o 6 340 eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue
1.Kohtule 13.01.2021. a esitatud hagiavalduse kohaselt allkirjastasid Ruutex Ehitus OÜ ja Lasten Ehitus OÜ 25. – 30. märtsil töövõtulepingu nr xxxx. Lepingu esemeks olid xxxx, xxxx asuva hoone I ja II korrusel paikneva Xxxx büroopinna järgmised ehitustööd: spoonitud MDF plaatide paigaldus; akustiliste seina- ja laeplaatide paigaldus; põrandakatete ja -liistude paigaldus; konstruktsioonide tolmutõkke paigaldus; kipsseinte ehitus ja viimistlus. Töövõtjaks oli hageja ja tellijaks kostja. Lepingu kohaselt on kostja kohustatud tasuma hagejale Lepingujärgsete tööde eest vastavalt hinnapakkumisele ja reaalselt teostatud tööde mahule, millele lisandub käibemaks. Lepingu lisana nr 1 lepiti kokku ühikuhindades. Tööde maksumuse arvestamisel lähtuti ühikuhindadest ning hageja poolt akteeritud tööde mahust. Lepingu hinnaks kujunes 86 791,88 eurot (sisaldab KM-i). Lepingu täitmise tähtajas kokku ei lepitud. Käesoleva hagiavalduse esitamise hetkeks on hageja aga kõik Lepingujärgsed tööd lõpetanud.
2.Pooled leppisid Lepingus kokku, et maksed teostatakse iga kuu 2 korda peale tööde lõpetamist hageja poolt esitatud ja kostja poolt aktsepteeritud aktide ja arvete alusel ning, et kostja tasub hagejale lõpetatud tööde eest 14 päeva jooksul pärast hageja poolt teostatud tööde kohta akti ja arve esitamist, kusjuures akt loetakse kostja poolt alla kirjutatuks, kui kostja ei ole esitanud kirjalikke vastuväiteid 5 tööpäeva jooksul arvestades hageja poolt akti esitamist. Esimese akti „Õiend nr 1“ esitas hageja kostjale 2. aprillil 2020. Kostja allkirjastas selle 9. aprillil 2020 ning tasus vastuvõetud tööde eest koos KM-ga summas 2 316,91 eurot. Teise akti „Õiend nr 2“ allkirjastas hageja 27. aprillil. Kostja allkirjastas selle
5.mail 2020 ning tasus vastuvõetud tööde eest koos KM-ga summas 9365,59 eurot. Edaspidi akteeritud tööde eest ei ole kostja hagejale vastavalt Lepingus kokkulepitule tasunud. Kostja on jätnud tööde eest tasumata vastavalt alltoodule: (i) „Õiendiga nr 3“ akteeritud tööd. 2. juunil 2020 saatis hageja kostjale e-posti teel „Õiendi nr 3“ (lisa 6 – 02.06.2020 hageja e-kiri kostjale). 10. juunil, pärast hageja meeldetuletus, allkirjastas kostja kõnealuse akti (lisa 7 – 10.06.2020 hageja ja
(ii)
(iii)
(iv)
kostja vaheline e-kirjavahetus; lisa 8 – Õiend nr 3). Aktis toodud tööde eest kuulus tasumisele koos KM-ga 51 744,91 eurot, mille kohta esitas hageja
10.juunil arve (lisa 9 – 10.06.2020 hageja e-kiri kostjale (lisa 10 – arve nr 1117). Olenemata hageja mitmest meeldetuletusest kostja kõnealust arvet tähtajaks ei tasunud (lisa 11 – 25.06.2020 k 14.45 hageja e-kiri kostjale; lisa 12 – 25.06.2020 k 17.25 hageja e-kiri kostjale). Kostja tasus „õiendiga nr 3“ akteeritud tööd osaliselt summas 30 000 eurot (sisaldab KM-i) alles juuli lõpus. Hageja väljastas makse kohta ka arve (lisa 13 – arve nr 1130) ning tühistas „õiendi nr 3“ alusel varasemalt esitatud arve nr 1117 (lisa 10). „Õiendiga nr 3“ akteeritud tööde eest on kostjal jäänud tasumata 18 120,76 eurot + KM (= 43 120,76 +KM – 25 000
+KM).
„Õiendiga nr 4“ akteeritud tööd. 25. juunil 2020 edastas hageja kostjale kooskõlastamiseks „Õiendi nr 4“, mille kohaselt akteeriti töid koos KM-ga summas 16 986,86 eurot (lisa 14 – 25.06.2020 k 18.48 hageja e-kiri kostjale; lisa 15 – Esialgne õiend nr 4). 7. ja 24. juuli saatis hageja kostjale meeldetuletuse saadetud akti kohta, et akteeritud tööd saaksid tasutud (lisa 16 – 07.07.2020 hageja e-kiri kostjale; lisa 17 – 24.07.2020 hageja e-kiri kostjale). Kostja hageja ekirjadele ei vastanud. 4. august, mil hageja oli kostjale saatnud juba „õiendi nr 5“ ehk lõppakti (vt all p 5 (iii)) kooskõlastas kostja koos lõppaktiga ka „õiendi nr 4“ paludes real nr 25 (tabelis jrk nr 10) parandada ühikuhinda (esialgses „õiendis nr 4“ oli jrk nr-ga 10 tööde ühikuhinnana märgitud 20,5 eurot, õige ühikuhind 13,5 eurot). Hageja parandas vastavalt kostja märkustele „õiendi nr 4“ ning saatis selle samal päeval ehk 4. augustil hagejale koos parandatud „õiendiga nr 5“ ehk lõppaktiga (lisa 18 – 04.08.2020 kostja ja hageja vaheline e-kirjavahetus; lisa 19 – Kooskõlastatud „õiend nr 5“ ehk lõppakt). Kostja poolt kooskõlastatud „õiendi nr 4“ alusel kuulus akteeritud tööde eest tasumisele 13 263,29 eurot + 698,07 eurot ehitustööde aegne tagatis ehk kokku 13 961,36 eurot + KM. Kostja on „õiendiga nr 4“ akteeritud tööd jätnud tervikuna tasumata. „Õiendiga nr 5“ ehk lõppaktiga akteeritud tööd. Vaatamata kostja poolsetele Lepingu rikkumistele jätkas hageja Lepingu täitmist. Viimaste tööde kohta esitas hageja kostjale “Õiendi nr 5“ ehk lõppakti 31. juulil 2020 (lisa 20 – 31.07.2020 hageja e-kiri kostjale; lisa 21 – esialgne „õiend nr 5“). Nagu ülal selgitatud saatis kostja 4. augustil lõppaktile enda märkused, millest lähtuvalt saatis hageja kostjale parandatud lõppakti (lisa 18 – 04.08.2020 kostja ja hageja vaheline e-kirjavahetus; lisa 19 – Kooskõlastatud õiend nr 5 ehk lõppakt). „Õiendiga nr 5“ ehk lõppaktiga akteeritud tööde eest kuulus lõppmaksena täiendavalt tasumisele 3 969,03 + KM. Kostja on „õiendiga nr 5“ ehk lõppaktiga akteeritud tööd jätnud tervikuna tasumata olenemata sellest, et hageja saatis kostjale mitmeid meeldetuletusi (lisa 22 – 18.08.2020 hageja e-kiri kostjale, milles hageja märgib: „Millal rahad liikuma saab? Oleme niigi kaua oodanud.“ lisa 23 – 24.08.2020 hageja e-kiri kostjale). Lisatööd Lisaks eeltoodule teostas hageja objektil lisatöid 70 tunni ulatuses kogusmaksumusega 1540 eurot + KM, mille kohta hageja allkirjastas 24.07.2020 akti ning saatis selle kostjale 18.08.2020 (lisa 24 – akt „Ruutex tunnitööd 17.06 – 8.07.2020; lisa 22 – 18.08.2020 hageja e-kiri kostjale). Sõltumata hageja meeldetuletustest ei ole kostja lisatööde eest tervikuna tasunud (lisa 23 – 24.08.2020 hageja e-kiri kostjale).
3.Pooltevahelised kompromissiläbirääkimised kostja võlgnevuse tasumiseks nurjusid. Kuivõrd
oktoobriks 2020 ei olnud kostja „õiendit 4“; „õiendit 5“ ehk lõppakti ning lisatööde akti allkirjastanud ega neile ka vastuväiteid esitanud saatis hageja kostjale 22. oktoober 2020 kõikide akteeritud, kuid tasumata tööde eest ühtse arve ning märgikirja (lisa 25 – 22.10.2020 hageja e-kiri kostjale; lisa 26 – arve nr 1150; lisa 27 – 22.10.2020 märgukiri). Vastavalt märgukirjale ning arvele nr 1150 andis kostja hagejale aega tasuda koguvõlgnevus kogusummas 37 591,15 eurot +KM (= 18 120,76 + 13 961,36 + 3 969,03 + 1540) ehk 45 109,38 eurot hiljemalt 05.11.2020 (summa sisaldab ka ehitustööde aegset tagatist 5%). Kostja vastas hageja 22. oktoobri kirjale alles 2. november, misjärel algasid kompromissläbirääkimised võlgnevuse tasumiseks (lisa 28 – 02.11 - 11.12.2020 ekirjavahetus). Pärast hagihoiatust tunnistas kostja võlgnevust tervikuna ning tegi ettepaneku leppida kokku maksegraafikus märkides enda 17. novembri kirjas järgmist: 4. „Olukord on jah apu, ja eks sa tead isegi kelle süül. Aga hetkel see väga ei puutu sinusse. /.../Hetkel suudaksime tasuda osade kaupa, ja iga osa maksekuupäev oleks 10 kuupäev. Nüüd on küsimus et mitmeks osaks me saaksime selle jagada, sest ega meilgi ju rahad saamata, ja kohe terve summa maksta kinni mõne teise objektiarvelt, ei ole kuidagi mõeldav. Mitme osamaksega oleksite nõus tegema seda minu ettepanek oleks kuus tasuda ca 4000€“ (lisa 28, 17.11.2020, k 9:17 kostja e-kiri).
5.Hageja nõustus kostja väljapakutud lahendusega kinnitades: „Koguvõlg on 37 591,15 eur + km. Olen nõus Sinu ettepanekuga, et iga kuu 10-ndaks kuupäevaks maksate 4000 eur + km. Esimene makse võiks toimuda kohe ja teine 10.12.20 jne. Koostan maksegraafiku ja saadan sulle üle vaatamiseks.“ (lisa 28 , 17.11.2020, k 11:10 hageja e-kiri). Hageja saatis kostjale kokkulepitud maksegraafiku allkirjastamiseks ning kostja kinnitas, et esimene makse tehakse 10. detsember 2020; ühtlasi saatis hageja kosjale esimese osamakse arve (lisa 28 ;17.11.2020, k 11:38 hageja e-kiri; 17.11.2020 3:59 kostja e-kiri; 26.11.2020, k 6:51 PM hageja e-kiri; lisa 29 – kokkuleppe maksegraafik). Olenemata oma lubadustest kostja maksegraafikut ei allkirjastanud. Samuti ei tasunud kostja ühtegi maksegraafikust tulenevat makset. Seetõttu taganes hageja enda kompromissipakkumisest, luges kompromissiläbirääkimised nurjunuks ning nõudis kogus võlgnevuse tervikuna tasumist hiljemalt 25.detsember 2020 (lisa 28 ,
02.12.– 11.12.2020 hageja e-kirjad). Kuivõrd hageja oli kompromissiläbirääkimiste tõttu arve nr 1150 (lisa 26) tühistanud esitas hageja 11. detsember kostjale ka uue arve 45 109,38 eurot tasumistähtajaga 25.12.2020 summas (lisa 28, 11.12.2020 hageja e-kiri; lisa 30 – Arve nr 1165). Kostja ei ole ühtegi makset käesoleva hagiavalduse esitamiseni teinud.
6.Hageja nõue põhineb Lepingul, mille kohaselt kuulub hagejale tasumisele vastavalt kokkulepitud hinnakirjale teostatud tööde maksumus (Lepingu p 3, lisa 1). Vastavalt VÕS § 631 lg 1 ning § 637 lg-tele 3 ja 4 teisele lausele on kostja kohustatud hagejale tema poolt teostatud tööde eest tasuma, sest Lepingu alusel teostatud tööd tuleb lugeda valmikus ja kostja poolt vastuvõetuks, mistõttu on tasunõue tervikuna sissenõutav. Hageja on Lepingus kokkulepitud tööd täitnud ning tasu teostatud tööde eest on muutunud sissenõutavaks. Antud juhul on poolte vahel kokku lepitud, et tööd antakse üle ning nende eest tasutakse osade kaupa (Lepingu p 3.2 ja 3.6, lisa 1). Hageja on tööd lõpetanud ning osadena kostjale üle andud vastavalt ülal p-des 4 ja 5 selgitatule aktidega 1 – 5 ning 24.07.2020 lisatööde aktiga (tasu sissenõutavaks muutumise aja kohta vt täpsemalt all p 11). Ei saa olla mõistlikku vaidlust, et hageja on oma Lepingulised kohustused täitnud täies ulatuses, tööd on valmis ja loetud kostja poolt vastuvõetuks.
(i)
(ii)
(iii)
Esiteks, hageja andis viimased Lepingujärgsed tööd üle „õiendiga nr 5“, mille parandatud versiooni esitati kostjale 04.08.2020 (vt täpsemalt ülal p 5 (iii). Asjaolust, et „õiend nr 5“ saab olema lõppakt, teavitas hageja kostjat juba enda 28.07.2020 e-kirjas (lisa 31 – 28.07.2020 hageja e-kiri). Lepingu p 3.2 kohaselt „AKT loetakse TELLIJA poolt allkirjastatuks, kui ta ei ole esitanud kirjalikke vastuväiteid 5 tööpäeva jooksul arvestades TÖÖVÕTJA poolt akti esitamise päevast“. Kostja ei esitanud 04.08.2020 lõppaktile Lepingus ettenähtud tähtaja jooksul ega ka hiljem ühtegi vastuväidet, mis tähendab, et lõppakt tuleb lugeda kostja poolt allkirjastatuks ning kõik hageja poolt akteeritud tööd tuleb lugeda kostja poolt tervikuna vastuvõetuks. Teiseks, VÕS § 638 paneb tellijale kohustuse võtta valmis töö vastu. Sama sätte teise lause kohaselt, kui tellija ei võta tööd vastu, siis loetakse töö vastuvõetuks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. 22.10.2020 märgukirjaga andis hageja kostjale täiendavata tähtaja 04.08.2020 lõppaktiga akteeritud tööde vastuvõtmiseks kuni 05.11.2020 (lisa 27). See tähendab, et Lepingujärgsed tööd tuleb VÕS § 638 teise lause kohaselt lugeda igal juhul täidetuks ning kostja poolt tervikuna vastuvõetuks hiljemalt 05.11.2020. Kolmandaks, kostja aktsepteeris hageja tasu nõuet kõikide akteeritud tööde eest kompromissiläbirääkimiste käigus, mil kostja avaldas soovi tasuda Lepingujärgne tasu maksegraafiku alusel (vt ülal p 6). See tähendab, et kostja tunnistas, et kõik Lepingujärgsed tööd on täidetud ning tasu on tervikuna sissenõutavaks muutunud.
7.Vastavalt ülal punktides 5 ja 6 selgitatule on kostja jätnud hagejale Lepingu alusel teostatud tööde eest tasumata kogusummas 45 109,38 eurot (sisaldab KM-i). Hageja nõuab kostjalt võlgnevuse tasumist kogu ulatuses koos lisanduvate viivistega.
8.VÕS § 113 alusel võib võlausaldaja rahalise kohustusega täitmisega viivitamisel nõuda viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Vastavalt Lepingu p-le 3.9 „TÖÖVÕTJAL on õigus nõuda Lepingu punktis 3.6 toodud maksetähtaegade ületamisel TELLIJALT viivist 0,5% tähtaegselt tasumata summalt iga viivitatud täisnädala eest, kuid mitte rohkem kui 10 % Lepingu maksumusest. (välja arvatud juhul, kui arve tasub kolmas osapool)“. Hageja nõuab nii põhinõude tasumist koos (i) hagiavalduse esitamise hetkeks sissenõutavaks muutunud (all p-d 11 - 12) ning (ii) hagiavalduse esitamise hetkest kuni põhinõude täiliku täitmiseni jooksva viivisega (all p 13).
9.Lepingu järgi toimus tööde eest tasumine ositi peale vastava etapi tööde lõpetamist. Lõpetatud tööde kohta esitas hageja akti (Lepingu p 3.2). Lepingu p 3.6 kohaselt kohustus kostja tasuma tööde eest 14 päeva jooksul lõpetatud tööde kohta akti ja arve esitamist. Põhinõue on seega muutunud sissenõutavaks ositi vastavalt lõpetatud tööde kohta akti esitamisest 14 päeva jooksul (v. a kui kostja on Lepingu p 3.6 kohase tähtaja jooksul esitanud aktile vastuväite). Selguse huvides märgib hageja, et põhinõude sissenõutavaks muutumise määratlemisel ei ole antud juhul õige lähtuda esitatud arvetest. Esiteks, ei oleks põhinõude sissenõutavaks muutumise sidumine arvetega hageja suhtes õiglane, sest arvete esitamisega viivitati kostjast tuleneva lepingu rikkumise tõttu ning esitatud arved tühistati kostjale vastutulekuna kompromissiläbirääkimiste tagajärjel. Teiseks, Leping seob makse teostamise tähtaja selgelt tööosa valmimisega, mida fikseerib akt (vastav põhimõte tuleneb sõnaselgelt nt Lepingu p 3.2 teisest lausest). Asjaolu, et kostjast tulenevatel põhjustel jäid arved väljastamata või väljastatud arved tühistati, et mõjuta tööde valmimise aeg ning hageja õigust saada valminud tööde eest 14 päeva jooksul tasu. Kolmandaks, poolte esialgse praktika järgi
tasus kostja hagejale allkirjastatud aktide alusel, misjärel esitas hageja makse tasumise kinnitamiseks 0-arve (vt lisa 3 – arve 1105; lisa 5 – arve 1109). Arvete hilisem väljastamise toimus juba sissenõutavaks muutunud tasu kostjalt kättesaamiseks. Eeltoodut arvestades on põhinõue muutnud ositi sissenõutavaks järgmiselt: (i) 21 744,91 eurot muutus sissenõutavaks 25.06.2020. Vastavalt ülal p-s 5(i) selgitatule jäi „õiendi nr 3“ (lisa 8) alusel tasumata 18 120,76 eurot + KM ehk 21 744,91 eurot, mis muutus vastavalt Lepingule p-le 3.6 sissnõutavaks 25.06.2020 (10.06.2020 akti allkirjastamise aeg + 14p). (ii) 15 915,95 eurot muutus sissenõutavaks 10.07.2020. Vastavalt ülal p-s 5 (ii) selgitatule kuulus „õiendiga nr 4“ akteeritud tööde eest tasumisele 13 263,29 eurot + KM+ 698,07 eurot (5% ehitustööde aegne tagatis). Hageja esitas „õiendi nr 4“ kostjale 25.06.2020 (lisa 14). „Õiendi nr 4“ akteeritud lõpetatud tööde tasumisele kuuluv summa 13 263,29 eurot + KM ehk 15 915,95 muutus seega sissenõutavaks 10.07.2020 (25.06.2020 + 14 p; 698,07 kuulus ehitustööde tagatise väljamaksmisele pärast lõppakti esitamist). (iii) 3963,03 eurot muutus sissenõutavaks 19.08.2020. Vastavalt ülal p-s 5(iii) selgitatule kuulus „õiendi nr 5“ ehk lõppakti alusel lõpparuandeperioodil akteeritud tööde eest ning ehitustööde aegse tagatisena kinnipeetud summadena kokku tasumisele 3963,03 eurot + KM ehk 4 762,83 eurot. Hageja esitas „õiendi nr 5“ ehk lõppakti kostjale 31.07.2020 (lisa 20). Kuivõrd kostja palus lõppakti parandamist Lepingu p-s 3.6 ettenähtud tähtaja jooksul ning hageja esitas „õiendi nr 5“ uuesti 04.08.2020, muutus lõppakti alusel tasumisele kuuluv summa sissenõutavaks 19.08.2020 (04.08.2020 + 14p). (iv) 1848 eurot muutus sissenõutavaks 02.09.2020. Vastavalt ülal p-s 5(iv) kuulus lisatööde eest tasumisele 1540 eurot + KM ehk 1848 eurot. Hageja esitas 24.07.2020 allkirjastatud lisatööde akti (lisa 24) kostjale 18.08.2020 (lisa 22). Seega muutus tasu lisatööde eest sissenõutavaks 02.09.2020 (18.08.2020 + 14p). Eeltoodut arvestades on käesoleva hagiavalduse esitamise hetkes muutunud sissenõutavaks viivis kogusummas 5855,07 eurot. Hageja nõuab, et kohus mõistaks kostjalt välja: (i) menetluse kestel jooksva viivise hagiavalduse esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni määras 0,5% nädalas iga viivituses oleva täisnädala eest arvestatuna kohtu poolt väljamõistetud põhinõudelt; ning (ii) otsuse tegemisest kuni põhinõude täieliku täitmiseni jooksva viivise määras 0,5% nädalas iga viivituses oleva täisnädala eest arvestatuna kohtu poolt väljamõistetud põhinõudelt. Hageja juhib tähelepanu, et kohtu väljamõistev viivis (nii sissenõutavaks muutunud viivis kui ka jooksev viivis) ei tohiks vastavalt Lepingu p-le 3.9 ületada 10% Lepingu hinnast ehk Lepingu alusel hageja teostatud tööde kogumaksumusest, milleks „õiendi nr 5“ ehk lõppakti (lisa 19) ning lisatööde akti (lisa 24) kohaselt on 86 791,88 eurot (sisaldab KMi) (= 2316,91 (lisa3) + 9365,56 (lisa 5) + 30 000 (lisa 13) + 45 109,38 (lisa 30) kostja poolt Lepingujärgse tasuna hagejale tasumata jäänud summa). Hageja ei ole viivitusintressi nõudest kompromissläbirääkimiste tulemusena loobunud. Selguse huvides märgib hageja, et asjaolu, et hageja ei ole seni viivist lisanud oma arvetele ning on teinud ka kompromisspakkumise, milles viiviseid ei ole nõudesumma hulka arvestatud ning asjaolu, et hageja on esitanud põhinõude kohta uue arve, ei tähenda, et hageja oleks oma õigusest nõuda kostjalt viivisintressi loobunud. Hageja nõustus kostja kompromissiettepanekuga, võttes arvesse, et kostja makseraskuste põhjuseks oli väidetav lõpptellija võlg kostja eest. Pooled ei jõudnud aga kompromissikokkuleppe sõlmimiseni, sest kostja (a) ei allkirjastanud maksegraafikut ega käenduslepingut allkirjastanud; ning
(b) ei teinud maksegraafiku alusel isegi esimest makset, mistõttu taganes hageja selgesõnaliselt kompromissipakkumisest
e-kirjaga; kompromissiläbirääkimiste tõttu tühistatud arvete tõttu tuli põhinõude kohta esitada uus arve (vt lisa 28). Järelikult on kostja endiselt Lepingu rikkumises ning kohaldamisele kuulub Lepingujärgne viivise nõue. Kostja vastus
10.Kohtule 01.03.2021. a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. Kostja nõustub, et hageja teatud mahus töid sisuliselt teostas, kuid kostja ei nõustu sellega, et tänaseks on hageja kõik töövõtulepingus kokkulepitud tööd korrektselt teostanud ja koos töö juurde käiva dokumentatsiooni ning aktidega korrektselt kostjale üle andnud. Samuti ei nõustu kostja sellega, et kõik hageja poolt teostatud tööd on tehtud vastavalt vajalikule ja nõutud kvaliteedile.
11.Kostja kinnitab, et on töö eest hagejale tasunud need summad, millele hageja oma hagiavalduses viitab. Samas ei ole hageja ja kosta omavahel korrektselt allkirjatanud ei kõiki vaheakte ega ka lõppakti ning seega pole sisuliselt toimunud ka töö korrektselt üle andmist hageja poolt. Samuti on selge, et hageja ei ole kostjale tänase päevani üle andnud valmis tööga kaasa käivat tehnilist dokumentatsiooni, mis on hädavajalik töö korrektseks üleandmiseks. Lisaks on kostja hagejale korduvalt viidanud, et hageja poolt objektile paigaldatud vaipkate on paigaldatud kehvasti ja ebakvaliteetselt ning vaipkatte osas tuleb töö ümber teha. Hageja on seni sisulise selgitusi andmata sellest keeldunud. Lisaks eelpool toodud puudustele on hageja rikkunud ka poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu punkt 5.5, mis sätestab, et TÖÖVÕTJA annab TELLIJALE garantiiperioodiks garantiitagatise 3 % Lepingu maksumusest käibemaksuga kas pangagarantiina või deponeerib TELLIJA kontole 2 aastaks + kaks kuud. Praegusel juhul ei ole hageja siiamaani oma vastavat garantiitagatise kohustust täitnud. Kostja hinnangul on hageja sellega rikkunud ühte oma olulist kohustust ja oluliselt kahjustanud usaldussuhet poolte vahel. Lähtudes eelnevast kostja ei vaidle vastu, et hageja teatud mahus töid ka reaalselt teostas, kuid kostja leiab, et õiglase ja põhjendatud tasu täpse suuruse kindlaks määramine ei ole praegu võimalik. Seda ennekõike seetõttu, et on alust arvata, et kõik teostatud tööd ei vasta nõutavala kvaliteedile ja pooled ei ole korrektselt lõplike akte vormistnaud ning hageja pole esitanud töö tehnilist dokumentatsiooni. Lisaks on selge, et hageja on rikkunud sõlmitud töövõtulepingu punkt 5.5 ega ole antud kostjale ettenähtud garantiitagatist. Eelnevast tulenevat on põhjendatud ka küsimus, et kas töö üldse on hageja poolt üle antud kostjale või mitte. Samuti on kostja seisukohal, et hageja viivisenõue tuleks jätta täielikult rahuldamata. Kostja meelest on ilmselge, et olukorras, kus hageja ei ole tööd korrektselt üle andnud ja kus hageja ei ole tööd teostanud puudustega (aktide ja tehnilise dokumentatsiooni puudused ning garantiitagatise mitte andmine) ja vajaliku kvaliteediga ei saa hageja nõuda ka viivist. Kostja meelest ei ole hetkel hageja tasunõue veel sissenõutavaks muutunud ja praegu käib ka vaidlus tasu õiglase suuruse üle. Seega kuidagi ei ole põhjendatud nõuda kostjalt viivist praegu. 12. Kostja soovib rõhutada, et kuna tööd ei ole üle antud ja vastavat akti koostatud, siis VÕS § 82 lg 7 tähenduses ei ole ka töövõtja (hageja) tasunõue muutunud sissenõutavaks. Sealjuures soovib kostja rõhutada, et lisaks sellele, et nõue ei ole sissenõutavaks muutnud ei ole nõue kindlasti ka õiges suuruses, sest tööl on olulisi puudusi, millele kostja on seisukohas läbivalt viidanud. Kohtu põhjendused
13.Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.
14.Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja vahel on 25-30. märts 2020. a sõlmitud alltöövõtuleping, mille alusel kohustus hageja teostama kostjale ehitustöid objektil asukohaga xxxx ja xxxx.
15.Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) 635 lg 1 töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Hagiavalduse kohaselt on hageja teostanud ehitustööd vastavalt hinnapakkumisele. Teostatud tööde õiend nr 3 alusel on hageja koostanud 10.06.2020. a arve nr 1117 summas 51 744,91 eurot. Kostja tasus juuli lõpus arvest 30 000 eurot. Hageja väljastas tasumata osa kohta arve nr 1130 summas 18 120,76 eurot (lisandub käibemaks). Kostja jättis arve tasumata. 25.06.2020. a edastas hageja kostjale kooskõlastamiseks teostatud tööde õiendi nr 4. 31.07.2020. a esitas hageja kostjale viimaste teostatud tööde kohta õiendi nr 5 ehk lõppakti. 04.08.2020. a kooskõlastas kostja õiendi nr 4 alusel üleantud tööd. Õiendi nr 4 alusel teostatud tööde eest kuulus tasumisele 13 961,36 eurot (lisandub käibemaks). Kostja tööde eest ei tasunud. Lõppakti alusel kuulus tasumisele teostatud tööde eest 3 969,03 eurot (lisandub käibemaks). Kostja tööde eest ei tasunud. Hageja teostas objektil lisatöid 70 tunni ulatuses summas 1 540 eurot (lisandub käibemaks). Lisatööde kohta koostas hageja akti ja saatis selle kostjale 18.08.2020. a. Kostja tööde eest ei tasunud. Hageja leiab, et töövõtja tasunõue on muutunud kooskõlas VÕS § 637 lg 4 sissenõutavaks, kostja hagejale teostatud tööde osas mõistliku tähtaja jooksul ühtegi sisulist pretensiooni esitanud ei ole.
16.Kostja ei eita arvete tasumata jätmist, kuid põhjendab tasumata jätmist sellega, et hageja poolt teostatud tööd ei ole korrektselt üle antud. Samuti ei ole hageja kostjale üle andnud valmis tööga kaasa käivat tehnilist dokumentatsiooni. Kostja hinnangul on ka hageja poolt paigaldatud vaipkate paigaldatud ebakvaliteetselt ja vaipkatte osas tuleb töö ümber teha.
17.VÕS § 76 lg 1 järgi kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 7 järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. VÕS § 637 lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Riigikohus on oma 28.06.1998. a lahendis 3-2-1-83-98 asunud seisukohale, et tehtud töö vastuvõtmine on tellija üks põhikohustusi ja töö vastuvõtmisega on seotud rida õiguslikke tagajärgi, sealhulgas aegumistähtaja kulg puudustest teatamiseks ja hagi esitamiseks. Sellepärast fikseeritaksegi tavaliselt töö vastuvõtmine üleandmisevastuvõtmise aktiga. Tellija on kohustatud töö üle vaatama selle vastuvõtmisel. Selle kohustuse mittetäitmisest tulenevad kahjulikud tagajärjed lasuvad tellijal, sest hiljem kaotab ta õiguse viidata puudustele töös (so lepingutingimustest kõrvalekaldumistele, mis halvendasid tööd, või teistele puudustele). Kohus peab seega
kindlaks tegema, kas hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks ja kas kostja on esitanud hageja nõudele vastuväiteid, mis välistaks nõude maksmapaneku.
18.Kohtu hinnangul ei ole kostjal põhjust teostatud tööde eest tasumisest keelduda. Hageja on oma lepingulised kohustused täitnud. Kostja väiteid töös esinevate puuduste kohta, kohus veenvaks ei pea.
19.Käesolevas menetluses kogutud tõenditest nähtub, et hageja on esitanud kostjale allkirjastamiseks nii vaheaktid kui lõppaktid. Kahetsusväärselt ei ole kostja akte allkirjastanud. Vaidlusaluse lepingu p 3.6 kohaselt akt loetakse tellija poolt allkirjastatuks kui ta ei ole esitanud kirjalikke vastuväiteid 5 tööpäeva jooksul arvestades töövõtja poolt akti esitamise päevast. Tööde üleandmisel esinevad puudused fikseeritakse ühise protokolliga 3 tööpäeva jooksul. Käesolevas menetluses puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks kooskõlas lepingu punktiga 3.6. hagejale tööde osas pretensioone esitanud.
20.Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul alusetud kõik kostja etteheited selle kohta, et hageja teostatud tööd olid puudustega. Lepingu 4.3. kohaselt on hageja kohustatud esitama lepingu täitmisega dokumendid kostja nõudmisel ning kostja määratud tähtaja jooksul. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et kõik vaidlusaluse objektiga seotud dokumendid on saadaval xxxx keskkonnas. Kohtule on igapäevasest tööst teada, et ehitusvaldkonnas tegutsevate äriühingute puhul on dokumentatsiooni üleslaadimine xxxx keskkonda tavapäevane praktika. Seega oli kostjal võimalik igal ajahetkel soovitud dokumentatsiooniga tutvuda. Kohtu hinnangul on kostja etteheide esitatud üksnes käesoleva kohtumenetluse tarvis, tegelikkuses on kostjal juurdepääs teda huvitavale dokumentsatsioonile olemas. Hageja on selgitanud, et kostja on dokumentatsiooni puudutavas küsimuses pöördunud hageja poole ühel korral, so 17.11.2020. a, mil hageja vastas kostjale, et dokumendid on xxxx üleval. Kohus peab hageja selgusi veenvaks. VÕS § 638 järgi tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Ilmnenud puudustest peab tellija teatama VÕS § 644 lg 1 esimese lause järgi mõistliku aja jooksul pärast puuduse avastamist. Nimelt kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, eeldatakse VÕS § 76 lg 4 kohaselt, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega eeldatakse töö vastuvõtmise korral, et vastuvõetud töö oli ka lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija.
21.TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohtule on esitatud teostatud tööde õiendid ja lõppakt. Puuduvad tõendid selle kohta, et kostja oleks hagejale pretensioone esitanud töös esinevatest puudustest. Eeltoodust tulenevalt tuleb vaidlusalused tööd lugeda kostja poolt vastuvõetuks ning hageja õienditest nr 3, nr 4 ja nr 5 ning 24.07.2020. a lisatööde aktist tulenev tasunõue on sissenõutavaks muutunud.
22.Kostja vastuväite kohaselt ei ole hageja andnud kostjale garantiitagatist kooskõlas lepingu punktiga 5.5. Hageja selgituste kohaselt ei ole ta nõus deponeerima raha kostja kontole olukorras, kus kostja ei ole teostatud tööde eest tasunud. Hageja kasutab VÕS § 110 lg 1 sätestatud õigust ja keeldub enda kohustuse täitmisest kuni kostja täidab hageja sissenõutavaks muutnud tasunõude. Kohus nõustub hageja selgitustega.
23.VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 järgi kui võlgnik
on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda, nõuda kahju hüvitamist, taganeda lepingust või öelda leping üles, alandada hinda, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja on esitanud enda viivisenõude kujunemise kronoloogia. Perioodil 25.06.2020. a kuni 13.01.2021. on hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue kostja vastu summas 5 855,07 eurot. Kohustuse täitmata jätmise korral, peab võlgnik arvestama sellega, et viivitamisel järgnevad VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud sanktsioonid, st kohustus maksta viivist seaduse või lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja viivisenõue rahuldamisele.
24.TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kostjalt kuulub väljamõistmisele perioodil 25.06.2020. a kuni 13.01.2021. a sissenõutavaks muutunud viivis summas 5 855,07 eurot ning viivis hagis esitatud põhinõudelt alates 14.01.2021. a kuni kohtuotsuse täitmiseni määras 0,5% nädalas iga viivituses oleva täisnädala eest. Menetluskulude jaotus
25.TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud kostja kanda.
26.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on TsMS § 138 lg 2 kohaselt muuhulgas riigilõiv ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud ja ta menetluskulude kindlaksmääramise avaldusele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda üksnes selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud piirmäärast. Kui menetluskulude kindlaksmääramise avaldus on selgelt põhjendamatu või kui lepingulise esindaja kulude kohta esitatakse vastuväide, kontrollib kohus ka lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
27.Hageja on tasunud riigilõivu summas 1 100 eurot. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga 53 788,57 eurot tasumisele riigilõiv 1 100 eurot. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 1 100
eurot. Hageja on tasunud hagi tagamise taotluselt riigilõivu 50 eurot. Kohus jätab hagi tagamise riigilõivu hageja enda kanda, kuna kohus hageja taotlust ei rahuldanud.
28.Hageja palub kostjalt välja mõista õigusabikulud kokku summas 5 250 eurot. Menetluskulude nimekirjadest nähtub, et hageja kasutas esindaja teenust kokku 35 tundi. Hageja kasutas esindaja teenust hagiavalduse koostamiseks, kostja vastusele seisukoha koostamiseks. Kohtu hinnangul on hageja menetluskulude nimekirjas toodud ajakulu kooskõlas asja mahu ning keerukusega. Kohtul puudub alus pidada ajakulu ülepaisutatuks.
29.Riigikohus on 13.11.2013.a määruses kohtuasjas nr 3-2-1-115-13 asunud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja esindaja osutanud hagejale õigusabiteenust keskmise tunnihinnaga 150 eurot (ilma käibemaksuta). Kohus on seisukohal, et keskmine tasu õigusteenuse eest summas 150 eurot ei ületa õigusabituru keskmist ning kohtute poolt mõistlikuks peetud tunnihinda oluliselt. Hageja on esitanud ka taotluse TsMs § 177 lg 4 alusel, seega käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
/allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.