Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi
Määruse tegemise aeg ja koht
27. mai 2021, Tartu
Tsiviilasja number
2-20-110243
Tsiviilasi
Lüganuse vald, Kiviõli linn, Uus tn 1 korteriühistu avaldus TRC Viru Osaühingu vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahendid
Viru Maakohtu 11. veebruari 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
TRC Viru Osaühingu määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Määruskaebuse esitaja/puudutatud isik: TRC Viru Osaühing, registrikood: 10156140 seaduslik esindaja: Argo Pungas Vastustaja/avaldaja: Lüganuse vald, Kiviõli linn, Uus tn 1 korteriühistu, registrikood: 80346178 lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Irina Gromtsev
RESOLUTSIOON
1.Jätta Viru Maakohtu 11. veebruari 2021. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2.Jätta asja juurde võtmata TRC Viru OÜ maksete koondtabel ja lugeda see avaldajale tagastatuks.
4.Jätta menetluskulud TRC Viru OÜ kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.
1.Lüganuse vald, Kiviõli linn, Uus tn 1 korteriühistu (avaldaja/korteriühistu) esitas 12. märtsil 2020 maksekäsu kiirmenetluse avalduse TRC Viru Osaühingu (endise nimega TRC Tubaka Ida-Virumaa OÜ; puudutatud isik) vastu võlgnevuse 1003,01 euro väljamõistmiseks. Puudutatud isik esitas nõudele vastuväite. Maakohus menetles asja kuni 29. juunini 2020 hagimenetluses ning seejärel hagita menetluses.
2.Avaldaja palus mõista puudutatud isikult välja põhivõlgnevuse 1178,28 eurot, seisuga 25.06.2020 sissenõutavaks muutunud viivise 26,39 eurot, edasiulatuva viivise seaduses sätestatud määras põhinõudelt alates 26. juunist 2020 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud palus avaldaja jätta puudutatud isiku kanda ning mõista puudutatult isikult välja viivis menetluskuludelt seaduses sätestatud määras. Avalduse kohaselt kuuluvad puudutatud isikule Kiviõli linnas aadressil Uus tn 1 korteriomandid nr M11, M13 ja M28. Puudutatud isik on korteriühistu liige. Korteriühistu esitab puudutatud isikule igakuiselt arveid majandamiskulude eest, puudutatud isik on jätnud arved tasumata. Avaldaja põhikirja p 4.2.6 järgi on ühistu liige kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, elamu majandamise jooksvate kulutuste katteks makseid üldkoosoleku poolt kehtestatud suuruses ja korras. Korteriühistu põhikirja p 6.5 kohaselt moodustub ühistu sihtkapital liikmete sihtotstarbelistest maksetest. Sihtotstarbelised maksed koosnevad elamu hooldamiseks, jooksvaks ja kapitaalremondiks ning elamu territooriumi korrashoiuks vajalikest maksetest. Korteriühistu sihtotstarbelise makse suuruseks on 0,60 euro/m2, mis kehtestati 10. aprilli 2016 üldkoosolekul. Sihtotstarbelise makse peab korteriühistu liige maksma sõltumata osutatud teenuste suurusest. Korteriühistul puudub 2019. a ja 2020. aasta majanduskava, kuid kuna uut majandamiskava ei ole vastu võetud, kehtib 2016. aastal vastu võetud majandamiskava. Avaldaja nõude tekkimise alus ja suurused on tõendatud 09.08.2012. a asutamiskoosoleku protokolli, 10.04.2016. a üldkoosoleku otsuse, põhikirja ja puudutatud isikule esitatud arvetega. Avaldaja vaidles vastu puudutatud isiku tasaarvestuse avaldusele ja leidis, et puudutatud isik ei ole nõude olemasolu tõendanud.
3.Puudutatud isik palus jätta avalduse rahuldamata ning lugeda avaldaja nõue lõppenuks tasaarvestusega. Menetluskulud palus puudutatud isik jätta avaldaja kanda. Avaldaja peaks tõendama, mille eest perioodilisi ettemakseid 2019. a ja 2020. a eest tuli tasuda. Avaldaja ei ole tõendanud KrtS § 40 lg 1 alusel nõutavat perioodilise ettemakse arvestamise suurust. Puudutatud isik esitas omapoolse arvestuse nõude osas. Juhul, kui kohus leiab, et avaldaja nõue tuleks rahuldada, saaks nõue kuuluda rahuldamisele osaliselt ehk põhivõlgnevuse osas kokku korteriomandite M11, M13 ja M28 kohta summas 254,84 eurot. Ülejäänud summas ei ole avaldaja tõendanud kulude kandmist. Viivise arvestamisel tuleb lähtuda üksnes seaduses sätestatud kohustuse täitmise tähtajaga, milleks on 30 päeva ja viivist on õigus nõuda põhinõudelt üksnes VÕS § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras ning seda alles alates hagi esitamisest. Avaldaja ei ole esitanud korrektset viivise nõuet ega arvestust, tõendamata on kohustuse sissenõutavaks muutumise aeg.
Puudutatud isik esitas KrtS § 37 lg-le 1, VÕS § 197 lg-le 1 tuginedes protsessuaalse tasaarvestuse avalduse, milles puudutatud isik tasaarvestab aknakarniiside ja fassaadi remondi tööde nõude summas 1784,42 eurot avaldaja majandamiskulude nõudega 1196,41 euroga. Kokkuvõtvalt on tasaarvestuse tulemusena puudutatud isiku hinnangul avaldaja nõue lõppenud. Avaldaja oli teadlik puudutatud isiku rahalisest nõudest, sh remonditööde arvest. Tegemist ei olnud toreduslike kulutustega, tööd teostati eesmärgiga tagada seina säilimine ja välistada sademevee jooksmine keldritesse. Soklite paigaldus (vundamendi serva vahetus) elamule oli otsusena vastu võetud 10. aprillil 2016 üldkoosoleku otsusega. Esitatud on fassaaditööde hinnapakkumine, fotod remondieelse seisundi tõendamiseks, Elkarin OÜ A.A. arvamus vajalike tööde kohta, samuti B.B. ja C.C. selgitused kinnitamaks, et 2016. aasta kokkusaamisel avaldaja esindajatega sedastati, et remonditööd on vajalikud ja need tasaarvestatakse.
MAAKOHTU MÄÄRUS
4.Maakohus rahuldas avalduse osaliselt ning mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja põhivõlgnevus 1175,64 eurot ja viivise põhinõudelt seadusjärgses määras alates 26. juunist 2020 kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus jättis rahuldamata avaldaja sissenõutavaks muutnud viivise nõude summas 26,39 eurot ning puudutatud isiku tasaarvestuse avalduse. Menetluskulud jättis maakohus puudutatud isiku kanda ning mõistis puudutatud isikult avaldaja kasuks välja menetluskulude katteks 406 eurot (koos käibemaksuga) ja viivise menetluskuludelt. Vaidlust ei ole selles, et avaldajal puuduvad 2019. a ja 2020. a majandamiskavad. Maakohus leidis, et korteriühistu põhikirja punktist 6.5 tulenevad sihtotstarbelised maksed on käsitletavad majandamiskuludena. Puudutatud isik ei ole üldkoosolekul vastuvõetud 0,60 eurot/m2 makse kehtestamist vaidlustanud, seega on ta nõustunud sihtotstarbelise makse tasumise kohustuse ja selle suurusega. Avaldaja on sõltumata majandamiskava puudumisest õigustatud puudutatud isikult nõudma igakuiselt kindlas suuruses sihtotstarbelisi makseid. Eeltoodud kohtu seisukohta kinnitab ka Tartu Ringkonnakohus tsiviilasjas nr 2-14-38054 29.01.2018 otsuse punktis 11. Kuna avaldaja nõuab puudutatud isikult sihtotstarbeliste maksete (nn majandamiskulude) igakuulist tasumist kindlas summas ja makse suuruse aluseks on kehtiv korteriomanike üldkoosoleku otsus seoses elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike kulutustega ning tegemist ei ole tehtud kulutuste ja osutatud teenuste eest tasumise nõudega, siis on puudutatud isiku vastuväited teenuse mittesaamise ja teenuskulude avaldajapoolse tõendamiskohustuse kohta asjakohatud. Seejuures märgib kohus, et puudutatud isiku poolt esitatud tõendid ei kinnita seda, et avaldaja ei teostaks aastaringselt koristus- ja hooldustöid. Muuhulgas tuleb märkida, et muude teenuste osas, mida sihtotstarbeline makse sisaldab, vaidlus puudub. Seega ei saa puudutatud isiku väited teenuse mittesaamise kohta olla oma olemuselt vastuolus hea usu põhimõttega. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et korteriomandi M11 suuruseks on 84,20 m2, M13 84,80 m2 ja M28 üldpinnaks on 171,70 m2. Sihtotstarbelise makse suuruseks on 10.04.2016 KÜ üldkoosoleku otsuse punkti 4 järgi 0,60 m2, mida arvestatakse vastavalt korteriomaniku korteri suurusele. Kohus võtab eelpooltoodu arvesse võlgnevuse arvestamisel. Kohus on seisukohal, et puudutatud isiku nõude, sh protsentuaalne arvestus, on ebaõige. Puudutatud isik ei ole tõendanud, et kolme korteriomandi suurused oleksid teistsugused, kui need on ehitisregistris ja kinnistusraamatus kajastatud, mistõttu kohus ei käsitle puudutatud isiku 15.01.2021 seisukohas esile toodud nõude arvestust.
Kohus märgib, et ajaperioodil november 2018 kuni oktoober 2019 tekkinud võlgnevus (1,68 + 0,96= 2,64 eur) on ebaselge. Eeltoodud põhjendustel ei ole avaldaja nõue summas 2,64 eurot (võlgnevuse periood november 2018 kuni oktoober 2019) põhjendatud. Seega jääb avaldaja põhinõudeks 1175,64 eurot (periood november 2019 kuni aprill 2020), mis sisaldab korteri M13 võlgnevust summas 254,40 eurot, korteri M11 võlgnevust 303,12 eurot, korteri M28 võlgnevust 618,12 eurot. Avaldaja on esitanud ka sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 26,39 eurot. Kohus tuvastas viiviseraportite põhjal, et avaldaja sissenõutavaks muutunud viiviste arvestus ei ole kooskõlas põhikirja punktis 4.2.8 sätestatuga. Avaldaja on viiviseraportitest nähtuvalt arvestanud viivist arve maksetähtpäevale järgnevast päevast. Avaldaja ei ole esitanud kohtule kooskõlas põhikirja punktis 4.2.8 sätestatuga viivise arvestust, mille põhjal oleks kohtul võimalik kontrollida viivise õigsust. Sellest lähtuvalt ei ole avaldaja sissenõutavaks muutunud viivise nõue summas 26,39 eurot põhjendatud. Põhjendatud on edasiulatuva viivise nõudmine VÕS § 101 lg 1 p 6, VÕS § 113 lg 1, KrtS § 42 lg 1 alusel põhinõudelt 1175,64 eurolt alates 26.06.2020 kuni põhinõude täitmiseni. Maakohus märkis, et puudutatud isiku esitatud tõendid ei tõenda tasaarvestuse avalduses esitatud nõude olemasolu ja teostatud töid ning sellega kaasnevalt tööde protsessi ja materjalide kasutust.
MÄÄRUSKAEBUS
5.Puudutatud isik esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osaliselt, so avalduse rahuldamise osas. Puudutatud isik palub teha uus määrus, millega jätta avaldus rahuldamata ja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta avaldaja kanda, määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus ja see avaldajalt koos viivisega välja mõista. Maakohus kohaldas puudutatud isiku hinnangul ebaõigesti VÕS § 108 lg-t 1 ja KrtS §-i 40, mistõttu maakohtu määrus põhineb materiaalõiguse normi rikkumisel. Kohtumäärusest ei nähtu, kas maakohus kohaldas KrtS § 40 lõiget 1 või lõiget 2. Kuna korteriühistul puuduvad majanduskavad 2019. ja 2020. aastaks, siis ei saa vaidluse lahendamisel kohaldada KrtS § 40 lõiget 1. Maakohus tugines nõude rahuldamisel avaldaja põhikirja punktile 6.5, mis reguleerib ainult tasumist korteriühistu sihtkapitali, mitte aga kortermaja valitsemiskulude jagamist selles kortermajas asuvate korteriomanike vahel. Puudutatud isik leiab, et olenemata nõude õiguslikust alusest peab avaldaja oma nõuet tõendama. Nõuet ei saa tõendada üksnes makse suuruse kehtestamise otsuse ja arve esitamisega, sest kumbki neist ei tõenda teenuse osutamist Maakohus on jätnud välja selgitamata asjas tähtsust omavad asjaolud ehk milliseid nimetatud teenustest reaalselt korteriühistu kaudu korteriühistu liikmetele osutatakse ning pole ka avaldajale selgitanud nimetatud asjaolude tõendamise kohustust. Puudutatud isiku väited, mille kohaselt teenuste eest tasumine toimub otse teenuse pakkujale, on jätnud kohus tähelepanuta. Kokkuvõttes leiab puudutatud isik, et maakohus on põhjendamatult avalduse rahuldanud põhivõlgnevuse summas 1175,64 euro osas, sest nimetatud summas teenuste osutamist perioodil november 2019 – aprill 2020 ei ole avaldaja tõendanud. Puudutatud isik ei nõustu tasaarvestuse osas kohtu seisukohaga, et puudutatud isiku poolt esitatud tõendid ei tõenda tasaarvestuse avalduses esitatud nõude olemasolu ja teostatud töid ning sellega kaasnevalt tööde protsessi ja materjalide kasutust. Puudutatud isik leiab, et kuna avaldaja viitab tööde ebakvaliteetsusele ja toreduslikkusele, kuid siiski tunnistab tööde tegemise fakti, on kohus asjas tähtsust omavad asjaolud valesti tuvastanud.
Puudutatud isik leiab, et kohus on jätnud põhjendamatult hindamata asjas olulise tõendi, millele puudutatud isik on menetluses tuginenud, milleks on avaldaja poolt kohtule esitatud 10.04.2016 KÜ Kiviõli Uus 1 üldkoosoleku protokoll. Nimetatud protokolli punkt 4 kohaselt oli majandustegevuse plaan 2016 aastaks paigaldada soklid, mille poolt hääletas 19 inimest ja vastu 1 inimene ning sama protokolli punkt 7 kohaselt otsustas üldkoosolek võtta soklite hinnapakkumine TRC Tubakalt, millise otsuse poolt hääletas 20 inimest. Seega nimetatud töö - soklite vahetus (ehk siis vundamendi serva vahetus, mitte kogu majale, vaid üksnes Uus tn poole) oli 2016. majandustegevuse plaanis ning sellekohane otsus võeti vastu 10.04.2016 KÜ Kiviõli Uus tn 1 üldkoosolekul häälteenamusega. Nimetatud tõend tõendab asjaolu, et tegemist ei olnud toredusliku tööga, vaid vajalikku tööga ning selle tegemine ning hinnapakkumine otsustati võtta puudutatud isikult ning tegemist oli korteriühistu üldkoosoleku otsusega nimetatud tööde tegemiseks. Ebaõige on maakohtu tõlgendus, millega maakohus jättis tasaarvestuse avalduse rahuldamata. VÕS § 200 lg 4 kohaselt oleks maakohus saanud võtta seisukoha, kas tasaarvestus on lubatud või lubamatu. Määruskaebuse esitaja vaidlustab menetluskulude jaotuse ja nende väljamõistmise, sest temalt menetluskulude väljamõistmine on äärmiselt ebaõiglane.
7.Avaldaja palus jätta määruskaebus rahuldamata, Viru Maakohtu 11. veebruari 2021. aasta määrus muutmata ja menetluskulude puudutatud isiku kanda.
8.Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel tuleb jätta määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6 ja § 659).
10.Avaldaja esitas koos vastusega määruskaebusele pangakonto väljavõtte puudutatud isiku poolt teostatud maksete kohta. Ringkonnakohus ei võta tõendit asja juurde, kuna kontol kajastatud maksete suuruse üle ei ole käesolevas asjas vaidlust. Kohus võtab TsMS § 238 lg 1 järgi asja juurde üksnes neid tõendid, millel on asja lahendamisel tähtsus.
11.Maakohus kvalifitseeris õigesti õigussuhte ja märkis, et avaldaja nõude õiguslikuks aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 ja KrtS § 40. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et võlausaldaja võib raha maksmise kohustuse rikkumise korral võlgniku poolt (VÕS § 100) nõuda kohustuse täitmist. Sellise nõude rahuldamise eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et avaldaja poolt korteriühistu põhikirja p-st 6.5 tulenevad sihtotstarbelised maksed on käsitletavad korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) mõttes korteriühistu majandamiskuludena.
12.KrtS § 40 lg 1 kohaselt korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Avaldaja põhikirja p 6.5 kohaselt moodustub ühistu sihtkapital liikmete sihtotstarbelistest maksetest. Sihtotstarbelised maksed
koosnevad elamu hooldamiseks, jooksvaks ja kapitaalremondiks ning elamu territooriumi korrashoiuks vajalikest maksetest (dtl 57). Sihtotstarbelise maksu suuruseks on korteriühistu asutamiskoosolekul kehtestatud tasu vastavalt korteriomandi suurusele ning 10.04.2016 korteriühistu üldkoosoleku otsuse p 4 kohaselt kehtestati sihtotstarbelise tasu suuruseks 0,60 eurot/m2 vastavalt korteriomaniku korteri suurusele (dtl 65). Ringkonnakohus leiab, et vaidluse lahendamisel kuulub kohaldamisele KrtS § 40 lg 1, kuna korteriomanikud on kokku leppinud, et teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. Asjaolud, et makse suurus kehtestati 2016. aastal ja 2019. a ja 2020. a majanduskava ei ole vastuvõetud, ei välista KrtS § 40 lg-le 1 tuginemist. Majandamiskulude (sihtotstarbelise makse) suurust ei pea igal aastal taaskehtestama ega kinnitama. Majandamiskava puudumine ei välista samuti majandamiskulude kandmist ning kulude tegemist. KrtS § 41 lg 5 kohaselt, kui majandusaasta alguseks ei ole kehtestatud uut majanduskava, kehtib senine majanduskava kuni uue majanduskava kehtestamiseni. Avaldaja nõudis puudutatud isikult sihtotstarbeliste maksete (nn majandamiskulude) igakuulist tasumist kindlas summas ja makse suuruse aluseks on kehtiv korteriomanike üldkoosoleku otsus seoses elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike kulutustega. Tegemist ei ole tehtud kulutuste ja osutatud teenuste eest tasumise nõudega, mistõttu puudutatud isiku vastuväited selles, et avaldaja ei ole tõendanud tehtud kulutuste suurust, ei ole asjakohased.
13.Puudutatud isikule kuulub mitu korteriomandit ning ta saab oma õigusi realiseerida eelkõige üldkoosolekul aktiivse osalemise kaudu. Ringkonnakohus märgib, et avaldaja juhatusel tuleks üldkoosolekule esitada KrtS § 41 lg 1 nõuetele vastav majandamiskava, milles antakse: 1) ülevaade kaasomandi eseme seisukorrast ja kavandatavatest toimingutest; 2) korteriühistu kavandatavad tulud ja kulud; 3) korteriomanike kohustuste jaotus majandamiskulude kandmisel; 4) reservkapitali ja remondifondi tehtavate maksete suurus; 5) kütuse, soojuse, vee- ja kanalisatsiooniteenuse ning elektri prognoositav kogus ja maksumus. Avaldaja üldkoosoleku 2017. a protokolli kohaselt otsustati puhastada maja ventilatsioon ning valmistuda kütteperioodiks ning fikseeriti, et raha kogutakse katuse vahetamiseks (dtl 217). Ringkonnakohus möönab, et majandamiskava ei vasta kehtiva seaduse nõuetele. Ringkonnakohus leiab samas, et nii avaldajale kui puudutatud isikule on teada avaldaja 2019 majandusaasta aruande andmed. Nimetatud aruanne on korteriühistute registris avalikkusele kättesaadav ning kinnitab avaldaja väidet, et majandamiskulude tasumine kõigi korteriomanike poolt on vajalik ja kooskõlas üldkoosoleku ostustega, sh otsusega koguda katuse remondiks raha. Avaldaja majandusaasta aruanne kajastab korteriomandite majandamiskulude suurust ja sellest nähtub, et avaldaja varad on võrreldes 2018. aastaga oluliselt suurenenud, sh rahalised vahendite suurus oli 26 773 eurot (2018. a 12 063 eurot). Majandamiskulude arvelt tuleb teostada ka tulevikus tehtavaid remonditöid, mistõttu puudutatud isiku arusaam, et majandamiskulude eest tuleb samal majandusaastal ka avaldajal kulud teha, ei ole õige.
14.Maakohus tuvastas õigesti, et asjas esitatud materjalide alusel puudub alus avaldaja nõude tasaarvestamiseks.
Ringkonnakohus leiab, et protsessuaalne tasaarvestuse avaldus tuleb nii hagi- kui hagita menetluses esitada viisil, et selle menetlemine ei pikendaks menetlust olulisel määral. Puudutatud isik esitas protsessuaalse tasaarvestuse vastuses avaldusele, märkides üksnes summa, mida tasaarvestuseks kasutatakse. Samuti esitas puudutatud isik taotluse liita tsiviilasjad 2-20-110243 ja 2-20-110244 ühte menetlusse. Tasaarvestuses märgitud summa aluseks oli puudutatud isiku poolt avaldajale esitatud arve majale tehtud remonditööde eest. Avaldaja esitas vastuväite ja tõendi, et remonditöid ei ole korteriühistuga kooskõlastatud ning juhatus ei ole nende tegemiseks nõusolekut andnud. Samuti märkis avaldaja, et puudutatud isiku poolt tehtud remonditööd ei olnud vajalikud ja nende tegemise ainus eesmärk oli puudutatud isiku enda äriruumide sissepääsu korrastamine. Kohtuasjade liitmine on TsMS § 374 kohaselt kohtu diskretsiooniotsus, maakohus käesolevas asjas tsiviilasju ei liitnud. Asja materjalidest nähtub, et puudutatud isik soovis sama remonditööde teostamise arvet kasutada kahes tsiviilasjas tasaarvestamiseks, seetõttu pidi ta ka mõlemas tsiviilasjas tasaarvestuse aluseks olevad asjaolud täielikult esile tooma. Puudutatud isiku taotlus käesoleva menetluse peatamiseks seoses teises tsiviilasjas ekspertiisi tegemisega ei ole põhjendatud ning tuleb TsMS § 356 lg 1 alusel jätta rahuldamata, kuna lahend ei sõltu teises tsiviilasjas tuvastatavatest asjaoludest.
15.Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel määruskaebuse esitaja kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Viivi Tomson
Kersti Kerstna-Vaks
Andra Pärsimägi
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.