Võlgnik: P. P. (ik XXX; elukoht: Kulla 13, XXX-i ; epost) Pankrotihaldur/usaldusisik Andrus Õnnik (ph. tunnistus nr 36/22.06.2004 OÜ Pärnu Pinker Albert, asukoht Lai 10, XXX, tel 443 1313, e-post)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada P. P. maksejõuetusavaldus.
2.Kuulutada välja P. P. (P. P., isikukood XXX ) pankrot 11. septembril 2025 kell 10.00 ja algatada P. P. kohustustest vabastamise menetlus.
3.Nimetada P. P. pankrotihalduriks Andrus Õnnik (OÜ Pärnu Pinker Albert, asukoht Lai 10, XXX, tel 4431313, e-post XXX pankrotihalduri tunnistus nr 36). Pankrotihalduril koostada ja esitada kohtule hiljemalt 1. oktoober 2025 võlgniku vara- ja võlanimekiri.
4.Määrata P. P. (pankrotis) võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajaks 6. oktoober 2025 kell 9.00 Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumajas (Kuninga tn 22, XXX, III korrus, saal nr 4). Pankrotihaldur osaleb võlausaldajate esimesel koosolekul virtuaalselt.
5.Kohustada võlgnik P. P.-d (pankrotis) ilmuma vande andmiseks vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta 6 oktoober 2025 kell 9.00 Pärnu Maakohtusse (aadressil Kuninga tn 22, XXX, III korrus, saal 4). Võlgniku ilmumata jäämisel võib kohus teda trahvida või kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti kuni kolmeks kuuks.
6.Kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab P. P. kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes peab esitama võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta igal aastal aruande 11. septembriks, esimene aruanne esitada 11. septembriks 2026.
2-25-13212
7.Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad, sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud, pöörata sissenõuet võlgniku varale.
8.Avaldada viivitamatult pankroti algatamise kohta teadaanne väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.
9.P. P. võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse, kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.
10.Pankrotiavalduse tagamiseks keelata võlgnikul vara käsutamine ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
11.Pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele.
12.Jätta menetluskulud võlgniku P. P. usaldusisiku tasu hüvitamiseks.
kanda ning anda võlgnikule menetlusabi
13.Määrata usaldusisiku Andrus Õnniku tasu suuruseks 1386 eurot, millele lisandub käibemaks 332,64 eurot, so kokku 1718,64 eurot, millest 500 eurot ja lisanduv käibemaks 120 eurot mõista välja usaldusisiku kasuks võlgnikult pankrotivara arvelt ning 886 eurot ja lisanduv käibemaks 212,64 eurot hüvitada usaldusisikule menetlusabi korras Eesti Vabariigi vahenditest. Summad tuleb kanda OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo (arvelduskonto EE861010902001530007 SEB Pangas) mille kaudu haldur tegutseb.
14.Võlgnik P. P. on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel: 1) tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; 2) viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, 3) samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FIMS § 47 lg 1, 2).
15.Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49 lg 1). Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9). Edasikaebamise kord Määrusele võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest 2 (7)
2-25-13212 Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Pärnu kohtumaja kaudu. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Kui teade või menetlusdokument tuleb kätte toimetada avaliku kättetoimetamise teel, loetakse dokument kättetoimetatuks viie päeva möödumisel väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.P. P. (avaldaja, võlgnik) esitas 13.8.2025 Pärnu Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse, milles palub pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist.
1.1.Avalduse kohaselt on võlgnik abielus, kuid neil on abikaasaga lahusvara. Ülalpeetavaid võlgnikul ei ole. Esitatud varanimekirja kohaselt võlgnikul vara ei ole. Võlgnik on märkinud kohustused seitsme võlausaldaja ees (Inbank Finance AS, Raha 24, Ferratum Bank, Kodumaa Kapitla, Placet Group OÜ, Omaraha OÜ, Esto AS) kogusummas vähemalt 20 716 eurot. Ühegi nõude osas ei ole kohtu- ega täitemenetlusi algatatud. Võlgniku igakuiseks sissetulekuks on töötasu umbes 600 eurot ja pension 760 eurot, väljaminekud kuus on 840 eurot. Võlgnik on ka välja toonud abikaasa sissetulekud, milleks on töötasu keskmiselt 1000 eurot ja pension 1000 eurot, abikaasa väljaminekud on 650 eurot.
1.2.Makseraskuste põhjuste osas võlgnik selgitab, et sattus kelmuse ohvriks. Võlgnik nägi 2025 veebruaris Facebookis reklaami, mille peale vajutas ning hetk hiljem hakkas vene keeles kellegagi suhtlema. Peale seda avati võlgnikule konto kauplemisplatvormil webglobaline, kus võlgnik sai tasuta Londoni börsiga kaubelda. Kauplemisplatvormile tekkis kauplemise tulemusena 24000 eurot ning võlgnikule lubati, et kui ta kannab teatud summasid üle, siis ta saab päriselt selle suure summa enda kontole. Võlgnikul nõuti aja jooksul täiendavate maksete teostamist, kuid raha talle ei kantud, vaid anti järjest uusi lubadusi. Kuna võlgnikul raha ei olnud, võttis ta laene kohtadest nagu Inbank, Ferratum, Placent Group, Esto AS, Raha24 ning Credit24. Võlgnik ei suuda laena tagasi maksta. Võlgnik on esitanud politseile ka kuriteoteate (kriminaalasi 25,2670,00058).
2.Kohus võttis võlgniku maksejõuetusavalduse 18.8.2025 määrusega menetlusse, nimetas võlgniku usaldusisikuks kirjaliku nõusoleku alusel pankrotihalduri Andrus Õnniku, tegi usaldusisikule kohustuseks füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 17 tulenevate ülesannete täitmise.
3.Usaldusisik Andrus Õnnik esitas 4.9.2025 kohtule võlgniku vara- ja võlanimekirja, mille kohaselt:
3.1.Võlgnikul puudub igasugune vara, sh pensionifond. Võlgniku sissetulekuks on töötasu Wolt Eesti OÜ-st umbes 600 eurot kuus ja pension 766 eurot kuus. Võlgnik ei ole viimase viie aasta jooksul enne avalduse esitamist võõrandanud vara või andnud kolmandatele isikutele laenu enam kui 3000 eurot kokku.
3.2.Võlgnikul on avatud Swedbank AS-s kaheksa kontot, millest kolm on arvelduskontod, seisuga 19.8.2025 jääk kokku 153,18 eurot, üks krediitkaardikonto jääk -868,60 eurot, kolm hoiukontot jääk kokku 41,14 eurot ja üks väärtpaberikonto. LHV Pank AS-s on võlgnikul avatud üks arvelduskonto, mille jääk seisuga 27.8.2025 on 6,47 eurot. Luminor Bank AS-s üks arvelduskonto jääk seisuga 18.8.2025 172,12 eurot ja Revolut Bank UAB-s üks arvelduskonto jääk seisuga 19.8.2025 0,16 eurot.
3.3.Võlgnikul on täitmata kohustused 10 võlausaldaja ees kokku koos kõrvalnõuetega 25 939,74 eurot (eeldatav põhinõude suurus on 24 159,98 eurot). Laenulepingud on sõlmitud perioodil veebruar – mai 2025. Aruande esitamise ajaks on sissenõutavaks muutunud 2 – 3 kuu tagasimaksed kokku umbes 1500 eurot. Võlgniku suhtes ei ole avatud täitetoimikuid.
3.4.Võlgnik on usaldusisikule teatanud, et talle ei kuulu praegu, ega ole viimase viie aasta jooksul kuulunud kinnisasju, sõidukeid, äriühingute osalusi ega tulirelvi. Tehnikavahenditest kuulub talle mobiiltelefon Samsung A55, mis on soetatud järelmaksuga, soetusmaksumus 300 3 (7)
2-25-13212 eurot, igakuise maksega 12,75 eurot. Tema nimel on sõlmitud mobiilside leping Telia Eesti ASiga, igakuise maksega umbes 40 eurot/kuus. Tema vara ei ole teiste isikute valduses ja tema valduses pole teiste vara. Lisaks maksejõuetusavalduses märgitule on tal on laenukohustus oma abikaasa, P. P. ees summas 1800 eurot. Ta elab koos abikaasaga viimasele kuuluvas elamus (75m 2), Üüri ei maksa ja võlgnevusi ei ole. Tema suhtes ei ole tehtud kohtulahendeid ja teadaolevalt pole pooleliolevaid kohtuasju. Tal on kontod Swedbank AS-is, Luminoris ja LHV-s. Teiste isikute kontodega seotust ei ole. Ta töötab Wolt Eesti OÜ-s kullerina. Kontor on Tallinnas, töötasu sõltub tellimustest. Sissetulekuks on pension umbes 766 eurot (laekub Swedbank ASi) ja töötasu umbes 600 eurot, sh kulud kütusele, autoremondile, õlile, klaasipesuvedelikule jms (laekub Luminor Bank Asi). Laenude võtmisel küsisid võlausaldajad põhjalikult konto väljavõtteid. Igakuised laenumaksed olid kokku umbes 500 eurot/kuus. Võlgnevused hakkasid laenumaksetega tekkima maikuust. 18.8.2025 seisuga on tähtaja ületanud makseid umbes 800 euro ulatuses
3.5.Võlgnik on abielus. 29.12.2009 sõlmisid võlgnik ja võlgniku abikaasa abieluvara lepingu, mille kohaselt võlgniku elukohaks olev kinnistu kuulub lahusvarana abikaasale. Samuti kuuluvad abikaasale kaks sõidukit, mille kasutajana on võlgnik registreeritud. Võlgnikul puuduvad kohustused, mille eest vastutab või võib vastutada ka teine abikaasa, samuti teise abikaasa kohustused, mille eest võib vastutada võlgnik. Võlgniku jooksvad kohustused on 840 eurot kuus.
3.6.Usaldusisik on arvamusel, et võlgnikul puuduvad vara ja sissetulek, millest oma sissenõutavaks muutunud kohustusi täita. Usaldusisiku hinnangul on võlgnik maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõistes. Võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on investeerimispettuse ohvriks langemine, mille tõttu ta hakkas laene võtma, et saada kätte lubatud investeeringusummat. Võlgnik muutus maksejõuetuks hiljemalt mais 2025, kui oli võtnud umbes 20 000 auro ulatuses laene ja sai aru, et petturitele ülekantud raha tagasi saada pole võimalik. Maksejõuetuse põhjus pankrotiseaduse mõistes on muu asjaolu. Usaldusisiku hinnangul ei ole võlgniku maksejõuetus ajutise iseloomuga, mistõttu usaldusisik teeb ettepaneku välja kuulutada P. P. pankrot ja algatada tema kohustustest vabastamise menetlus ning nimetada P. P.-le pankrotihaldur (oma nõusoleku on A. Õnnik selleks andnud).
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
4.Kohus leiab, et võlgniku P. P. maksejõuetusavaldus pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Pankroti väljakuulutamine
5.Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FIMS) § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks.
6.Võlgnik P. P. on seisukohal, et ta on maksejõuetu ning samale seisukohale on jõudnud ka usaldusisik. Võlgnikul on teadaolevaid täitmata kohustusi 25 939,74 euro ulatuses. Sissenõutavaks on muutunud 2-3 kuu maksed, hinnanguliselt kuni 1500 euro ulatuses. Võlgnikul teadaolevalt igasugune vara puudub. Võlgniku praegusest sissetulekust on lubatud igakuiselt arestida umbes 276 eurot. Kui tasuda praegu teadaolevaid põhiosa nõudeid kokku umbes 26 000 eurot arestida lubatud umbes 280 euro kaupa, siis kuluks võlgnikul kohustuste tasumiseks 92,8 kuud ehk 7 aastat 7 kuud. Võlgniku vanust ja pensioniealisust arvestades ei saa eeldada, et ta ka 7 aasta pärast käib tööl ja suudab praegust sissetuleku taset säilitada. 4 (7)
2-25-13212
7.Kohus nõustub usaldusisiku hinnanguga, et P. P. maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on investeerimispettuse ohvriks langemine. Kohus loeb tuvastatuks, et P. P. on maksejõuetu ning maksejõuetus on püsiva iseloomuga. Aluseid pankroti väljakuulutamata jätmiseks asjas ei esine.
8.Tuginedes PankrS § 31 lg-tele 5 ja 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara (PankrS § 35 lg 1) ning õigus pankrotivara valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36 lg 1). Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest (PankrS § 35 lg 2). Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1). Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti (PankrS § 42). Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras (PankrS § 44 lg 1). Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.
9.Pankrotihaldur Andrus Õnnik on andnud kohtule nõusoleku enda määramiseks P. P. pankrotihalduriks ning kinnitanud, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Andrus Õnnik on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt.
10.Kohus kuulutab võlgniku P. P. pankroti välja, nimetab võlgniku pankrotihalduriks Andrus Õnniku ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku. PankrS § 86 lg 1 ja 2 kohaselt kohus võib kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged. Võlgnik peab vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei määra vande andmiseks teist tähtpäeva. PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine
11.FIMS § 45 lg 2 näeb ette, et kui esineb pankrotiseaduse § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. P. P. on kohustustest vabastamise menetluse algatamist taotlenud. Asjas ei ole andmeid kohustustest vabastamise menetluse algatamisest keeldumiseks FIMS § 45 lg-s 3 sätestatud aluste olemasolu kohta. Võlausaldaja võib FIMS § 45 lg-s 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega.
12.FIMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus võib nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole kantud usaldusisikute nimekirja. Võlgnik ei ole esitanud vastuväiteid sellele, et haldur täidab ühtlasi tema usaldusisiku ülesandeid. Kohus on seisukohal, et pankrotihaldur Andrus Õnnik on vajalike erialaste teadmistega ning kogenud isik ühtlasi võlgniku usaldusisikuks nimetamiseks. 5 (7)
2-25-13212
13.FIMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande. Esimene aruanne võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kohta tuleb esitada kohtule pankrotimenetluse lõppemisel, eeldades, et füüsilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus ei kesta aasta aega. Kui pankrotimenetlus aga siiski kestab enam kui aasta, tähendab see, et kogu selle aja kestab ka kohustustest vabastamise menetlus ja sellisel juhul tuleb usaldusisiku aruanne esitada hiljemalt 11.9.2026, et oleks täidetud FIMS § 46 lg 3 nõue.
14.Kohus selgitab võlgnikule järgmist: - Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FIMS § 2 lg 4). - Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FIMS § 44). - Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara; andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (FIMS § 47 lg-d 1, 2). - Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse (FIMS § 49). - Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FIMS § 49 lg 9).
15.Vastavalt PankrS § 33 lg-tele 1-3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Menetluskulud
16.FIMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. FIMS § 54 lõike 2 kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FIMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse (FIMS § 54 lg 4). Vastavalt FIMS § 59 lg-le 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.
17.PankrS § 23 lg 1 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule (1/5) TLS § 29 lg 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Käesoleval ajal on tunnitasu 6 (7)
2-25-13212 ülemmäär 177,20 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse käesoleva seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust.
18.Usaldusisiku aruande kohaselt on ta töötanud 13,5 tundi, mis tunnitasu 140 eurot juures koos käibemaksuga on 2343,60 eurot. Kuna menetluses ei jätku võlgniku varast vajalikeks väljamakseteks taotleb usaldusisik tasu väiksemas määras ja selle osalist hüvitamist riigi vahenditest summas 886 eurot + km ning ülejäänud tasu summas 500 eurot + km välja mõista võlgnikult.
19.Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on selle asjaga tegelemiseks vajalik ja põhjendatud. Usaldusisik on välja selgitanud, et võlgnikul on kohustusi maksejõuetusavalduses märgitust suuremas summas ja rohkemate võlausaldajate ees, seega võlgnikul endal ei olnud õiget ülevaadet oma täitmata kohustuste tegelikust olukorrast. Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu. Tunnitasu määr 140 eurot (+ käibemaks) jääb mõistlikult alla seaduses sätestatud ülempiiri, on kooskõlas täidetud ülesannete sisule ja mahuga.
20.PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2025 on kuupalga alammääraks 886 eurot. Kuivõrd füüsilise isiku maksejõuetuse avalduse läbivaatamisel ei jätku võlgniku varast usaldusisiku tasuks vajalikeks väljamakseteks ning tulenevalt FIMS § 54 lg 2 tuleb antud menetlusstaadiumis kohaldada ajutise halduri tasu sätteid, kohaldub ka PankrS § 23 lg 4.
21.PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Maksu- ja Tolliameti andmetel on Andrus Õnniku Õigusbüroo OÜ (registrikood 10016048) käibemaksukohustuslane (number EE100121575). Kuna tasu määratakse büroole ning Andrus Õnniku Õigusbüroo OÜ on käibemaksukohustuslane, lisandub tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 24 protsenti (KMS § 15 lg 1).
22.Kohus, tutvunud usaldusisiku poolt esitatud aruandega, leiab, et usaldusisiku tasu ei ole võimalik pankrotivarast täies ulatuses rahuldada, mistõttu hüvitatakse usaldusisikule tasu summas 886 eurot, millele lisandub käibemaks 212,64 eurot, kokku 1098,64 eurot menetlusabi korras riigi vahenditest. Ülejäänud usaldusisiku tasu summas 500 eurot (lisandub käibemaks 120 eurot) tuleb mõista välja võlgniku pankrotivara arvelt ning FiMS § 54 lg 9 alusel summad välja maksta vastavalt usaldusisiku taotlusele büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb, so OÜ-le Andrus Õnniku Õigusbüroo. (allkirjastatud digitaalselt) Anu Talu kohtunik
7 (7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.