2-20-18237/31 - Võlgade ümberkujundamise menetlus - Võlgade ümberkujundamise menetlus - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

Avalduse selgituse põhjal sattus võlgnik makseraskustesse kui ta läks lahku oma abikaasast ning kolis kahe lapsega teise linna elama. Võlgadesse jäämise kartuses võttis võlgnik juurde uusi laene. Võlgnik töötab lasteaias xxxxxx ning tema töötasuks on 850 eurot kuus (neto). Võlgnik saab toetusi riigilt 520 eurot kuus. Tema muudeks sissetulekuteks on 584 eurot (elatis). Igakuised sissetulekud on kokku 1954 eurot. Võlgnikule kuulub sõiduauto opel (vla 2008.a), mille väärtus on 2000 eurot. Võlanimekirjas avaldas võlgnik, et tema ja ülalpeetavate igakuised kulud on kokku 550 eurot: eluasemekulud 100 eurot, kulutused toidule 100 eurot, transpordikulud 50 eurot, sidekulud 200 eurot, muud vältimatud kulutused 100 eurot. Võlgnik esitas enda pangakonto väljavõtte Swedbankis perioodil 04.12.2017-07.12.2020 ja SEB pangas perioodil 06.12.2017-06.12.2020. Kontode väljavõtted kinnitavad avalduses esitatud andmeid, sh võlgniku sissetulekuid. 2017.a tuludeklaratsioonist nähtub, et võlgnikule tehti väljamakseid Sotsiaalkindlustusameti poolt (vanemahüvitis). 2018.a deklaratsiooni kohaselt tehti võlgnikule väljamakseid Aktsiaseltsi Axxxxxx (palk), Eesti Haigekassa (ajutise töövõimetuse hüvitis), Sotsiaalkindlustusameti (vanemahüvitis) ja aktsiaseltsi Mxxxxxx(palk) poolt. 2019.a tuludeklaratsiooni kohaselt tehti võlgnikule väljamakseid Eesti Haigekassa (ajutise töövõimetuse hüvitis), aktsiaseltsi Mxxxxx (palk, haigushüvitis) ja xxxxxxxxx Vallavalitsuse (palk) poolt. 08.02.2021 esitas nõustaja ümberkujundamiskava. Kavast lähtuvalt taotleb võlgnik tagatiseta kohustuste ümberkujundamist kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, osadena täitmise ja kohustuste vähendamise teel. Võlgnik suudaks maksta kuni 500 eurot kuus ning viie aasta jooksul suudaks ta võlausaldajatele tasuda ligi 30 000 eurot, mis oleks 80% võlausaldajate põhinõuetest. Erandina tasuks võlgnik alla 300 eurose nõude kahe aastaga ning pärast seda suureneksid maksed kõige suurema nõudega võlausaldajale. Võrreldes pankrotimenetlusega rahuldaks võlgnik võlausaldajate nõuded oluliselt suuremas ulatuses ning võlgade ümberkujundamine on võlausaldajate jaoks soodsam. Võlgniku ainsaks varaks on 2000 eurot väärt auto ning tema palk on keskmiselt 837,42 eurot kuus. Võlgnikul on kolm ülalpeetavat. Sissetulekust kuuluks arestimisele 6,50 eurot kuus ning kohustustest vabastamise menetluses peaks võlgnik sellest loovutama 4,90 eurot kuus. Kokku loovutaks võlgnik pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluse kestel (kokku 5,5 aastat) ca 330 eurot + auto realiseerimisest saadav ca 2000 eurot. Kohus edastas avalduse koos lisadega ja ümberkujundamiskava võlausaldajatele ning palus neil esitada seisukoht VÕVS § 22 lg 1 ja 2 alusel. Ümberkujundamiskavale esitas vastuväite 2 võlausaldajat (Omaraha OÜ ja Holm Bank AS), pakutud ümberkujundamiskavaga nõustusid 4 võlausaldajat (IPF Digital AS, Ferratum Bank p.l.c, TF Bank AB ja Coop Finants AS) ning 4 võlausaldajat (Bondora AS, Inbank AS, Placet Group OÜ, BB Finance OÜ) ei esitanud enda seisukohta. Omaraha OÜ vaidles pakutud kavale vastu põhjusel, et võlgnik on noor ja suudaks tasapisi ära maksta kogu põhinõude. Järeleandmisi tuleks teha kõrvalnõuete osas ning võlgnevuse võiks tasuda isegi 84 kuu jooksul. Võlgnikule laenasid paljud füüsilised isikud, mitte võlausaldaja otse omadest vahenditest. Võlgniku ettepanek ei arvesta võlausaldajate õigustatud huve ja riivab neid. Holm Bank AS oli seisukohal, et korraga saab kasutada ainult ühte meedet ning nad on nõus kavaga vaid siis, kui põhinõuet ei vähendata, sest see pole kooskõlas võlausaldajate huvidega. 23.02.2021 esitas nõustaja muudetud ümberkujundamiskava. Kavasse oli lisatud Coop Finants AS nõue, sest võlgnik unustas selle kavasse lisada. Coop Finants AS oli nõus enda nõude

ümberkujundamisega ülejäänud võlausaldajatega samadel tingimustel. Arvutusvea tõttu muutis nõustaja ka Holm Bank AS-i nõude kogusummat. Nõustaja esitas 15.03.2021 arvamuse võlausaldajate vastuväidete osas. Nõustaja viitas Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-28-13 p 16, mille kohaselt on ümberkujundamisabinõusid võimalik kasutada samaaegselt. Erandid on toodud vaid konkreetsete nõuete osas. Kavas märgitud nõuded ei kuulu erandite alla. Nõustaja märkis, et võlgade ümberkujundamine on alternatiiv pankrotimenetlusele ning võlgnik suudab kava täites tasuda võlausaldajatele oluliselt rohkem kui pankrotimenetluses ning seda isegi siis, kui kohustustest vabastamise menetlus kestaks 7 aastat. Samuti ei näe seadus ette piiranguid nõude vähendamise ulatusele. Omaraha OÜ vastuväite osas märkis nõustaja, et tegelikult saab võlausaldaja tagasi rohkem kui võlgnik sai krediiti. Võlgnik sai 7443,30 eurot ja maksaks tagasi 8119,33 eurot (varasemaks maksed 2479,13+kava alusel 5640). Omaraha OÜ vastuväite aluseks on pigem see, et ta ei teeni kasumit sellisel määral nagu lootis. Samuti ei saa nõustaja makseperioodi pikendada, sest võlgnik tasub oma sissetulekust ca pool iga kuu võlgade katteks ning veelgi pikema perioodi jooksul pool oma sissetulekust loovutada on ebamõistlikult koormav. Nõustaja parandas ühte Omaraha OÜ põhinõuet, sest kavas oli märgitud 10 eurot vähem. Vastuväited kavale esitas kaks võlausaldajat kümnest, kelle nõuded moodustasid 23% nõuete üldsummast. Nõustaja sõnul on võimalik kava muudetud kujul kinnitada. Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et käesolevalt on võimalik määrata kindlaks võlausaldajate nõuded ning kinnitada muudetud ümberkujundamiskava. I Nõuete kindlaks määramine Võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (VÕVS) § 23 lg 4 kohaselt otsustab kohus esitatud väidete ja tõendite alusel võlausaldaja põhi- ja kõrvalnõude suuruse ning tagatiste olemasolu. Vajaduse korral kuulab kohus eelnevalt ära võlgniku, puudutatud võlausaldaja ja nõustaja. Võlgnik ja võlausaldajad ei esitanud vastuväiteid nõuete suuruste osas. Holm Bank AS teatas, et tema nõue on väiksem. Nõustaja muutis selle kavas ära. Järgnevalt analüüsib kohus kõigi võlausaldajate nõudeid ja võtab seisukoha nõuete suuruse osas. 1) Bondora AS Võlanimekirja kohaselt on võlgnevuse suuruseks 10 919,34 eurot, millest põhivõlgnevus on 10 467,20 eurot (kokku 6 eraldi nõuet) ja kõrvalnõuded 452,14 eurot. Võlausaldaja ei vaielnud nõude suurusele vastu. Nõude suuruseks tuleb kinnitada 10 919,34 eurot, millest põhivõlgnevus on 10 467,20 eurot ja kõrvalnõuded 452,14 eurot. 2) Omaraha OÜ Võlanimekirja kohaselt on võlgnevuse suuruseks 7480,91 eurot, millest põhivõlgnevus on 7049,27 eurot (kokku 3 eraldi nõuet) ja kõrvalnõuded 431,64 eurot. Võlausaldaja ei vaielnud nõude suurusele vastu. Nõude suuruseks tuleb kinnitada 7480,91 eurot, millest põhivõlgnevus on 7049,27 eurot ja kõrvalnõuded 431,64 eurot. 3) Inbank AS Võlanimekirja kohaselt on võlgnevuse suuruseks 8433,42 eurot, millest põhivõlgnevus on 5605,96 eurot (kokku 2 eraldi nõuet) ja kõrvalnõuded 2827,46 eurot. Võlausaldaja ei vaielnud

nõude suurusele vastu. Nõude suuruseks tuleb kinnitada 8433,42 eurot, millest põhivõlgnevus on 5605,96 eurot ja kõrvalnõuded 2827,46 eurot. 4) Holm Bank AS Võlanimekirja kohaselt on võlgnevuse suuruseks 7767,91 eurot, millest põhivõlgnevus on 4408,01 eurot (kokku 6 eraldi nõuet). Võlausaldaja teatas, et kokku on nõue 2340,31 eurot, millest põhivõlgnevus on 1791,04 eurot ja kõrvalnõuded 549,27 eurot. Võlgnik ei vaielnud vastu. Nõustaja esitas muudetud kavas võlausaldaja poolt märgitud nõude suurused. Nõude suuruseks tuleb kinnitada 2340,31 eurot, millest põhivõlgnevus on 1791,04 eurot ja kõrvalnõuded 549,27 eurot. 5) IPF Digital AS Võlanimekirja kohaselt on võlgnevuse suuruseks 4566,67 eurot, millest põhivõlgnevus on 3350 eurot ja kõrvalnõuded 1216,67 eurot. Võlausaldaja ei vaielnud nõude suurusele vastu. Nõude suuruseks tuleb kinnitada 4566,67 eurot, millest põhivõlgnevus on 3350 eurot ja kõrvalnõuded 1216,67 eurot. 6) Ferratum Bank p.l.c Võlanimekirja kohaselt on võlgnevuse suuruseks 4335,47 eurot, millest põhivõlgnevus on 3999,73 eurot ja kõrvalnõuded 335,74 eurot. Võlausaldaja ei vaielnud nõude suurusele vastu. Nõude suuruseks tuleb kinnitada 4335,47 eurot, millest põhivõlgnevus on 3999,73 eurot ja kõrvalnõuded 335,74 eurot. 7) TF Bank AB Võlanimekirja kohaselt on võlgnevuse suuruseks 1391,11 eurot, millest põhivõlgnevus on 1214,92 eurot (kokku 5 eraldi nõuet) ja kõrvalnõuded 176,19 eurot. Võlausaldaja ei vaielnud nõude suurusele vastu. Nõude suuruseks tuleb kinnitada 1391,11 eurot, millest põhivõlgnevus on 1214,92 eurot ja kõrvalnõuded 176,19 eurot. 8) Placet Group OÜ Võlanimekirja kohaselt on võlgnevuse suuruseks 1084,89 eurot, millest põhivõlgnevus on 1012,24 eurot (kokku 2 eraldi nõuet) ja kõrvalnõuded 72,65 eurot. Võlausaldaja ei vaielnud nõude suurusele vastu. Nõude suuruseks tuleb kinnitada 1084,89 eurot, millest põhivõlgnevus on 1012,24 eurot ja kõrvalnõuded 72,65 eurot. 9) BB Finance OÜ Võlanimekirja kohaselt on võlgnevuse suuruseks 286,91 eurot, millest põhivõlgnevus on 266,03 eurot ja kõrvalnõuded 20,88 eurot. Võlausaldaja ei vaielnud nõude suurusele vastu. Nõude suuruseks tuleb kinnitada 286,91 eurot, millest põhivõlgnevus on 266,03 eurot ja kõrvalnõuded 20,88 eurot. 10) Coop Finants AS Muudetud kava kohaselt on võlgnevuse suuruseks 1522 eurot, millest põhivõlgnevus on 1511,87 eurot (kokku 2 eraldi nõuet) ja kõrvalnõuded 10,13 eurot. Võlausaldaja ei vaielnud nõude

suurusele vastu. Nõude suuruseks tuleb kinnitada 1522 eurot, millest põhivõlgnevus on 1511,87 eurot ja kõrvalnõuded 10,13 eurot. Kõik ümberkujundatavad nõuded on C nõuded. II Ümberkujundamiskava kinnitamine Lähtuvalt võlausaldajate nõuetest on avaldajal ümber kujundamist vajavaid nõudeid kokku 42 361,03 eurot. VÕVS § 28 lg 1 kohaselt kinnitab kohus võlgniku esitatud ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja või võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. Antud juhul on kavale vastu vaielnud 2 võlausaldajat, kelle nõuded kokku on 9821,22 eurot. 4 võlausaldajat nõustusid kavaga. 4 võlausaldajat, kes seisukohta ei esitanud, on nõustunud kavaga vaikimisi. Kavaga nõustunud võlausaldajate nõudeid on kokku 32 539,81 eurot. Kohus leiab, et antud juhul on VÕVS § 24 lg-st 2 tulenevalt võimalik ümberkujundamiskava kinnitada olenemata kahe võlausaldaja vastuväidetest. VÕVS § 24 lg 2 kohaselt võib kohus ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega nõustus vähemalt pool pandiga tagamata nõuete võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Käesolevalt on ümberkujundamiskavaga nõustunud üle poole pandiga tagamata nõuete võlausaldajatest ning nende nõuetega on esindatud üle poole pandiga tagamata nõuetest. Võlgnikul ei ole pandiga tagatud nõudeid. Kohus leiab, et nimetatud sättest tulenev teine eeldus on samuti täidetud. Ümberkujundamiskava alusel ei kohelda vastuväiteid esitanud võlausaldajaid halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega. Võlgnik on ümberkujundamiskavaga taotlenud võlgade vähendamist põhinõuete ja kõrvalnõuete osas ning põhivõlgnevuse osadena tasumist läbi kohustuste täitmise tähtaja pikendamise. Võlausaldaja Holm Bank AS on oma vastuses märkinud, et VÕVS § 2 lg 1 sõnastusest lähtuvalt ei ole ümberkujundamiskavaga võimalik võimaldada võlgnikule samaaegselt nii kohustuse osadena täitmist kui selle vähendamist või nii kohustuse täitmise tähtaja pikendamist kui kohustuse vähendamist. Võlausaldaja viitas VÕVS § 2 lg-le 2, et vaid nimetatud sättes märgitud nõuete puhul on mitme meetme korraga kasutamise võimalik. Kohtu hinnangul on nõustaja viide Riigikohtu lahendile asjakohane. Kohus leiab, et võlausaldaja tõlgendus VÕVS § 2 lg-st 1 ja 2 ei ole korrektne. Nimetatud sätte lõige 1 annab konkreetsed viisid, mida võlgnikul on võimalik kasutada võlgade ümberkujundamisel. Neid viise on võimalik kasutada ka üksteisega koostoimes, mitte ainult ühte korraga. Lõikes 2 on ette nähtud piirangud nõuete osas, mida on keelatud vähendada või neist vabastada. Nende nõuete osas saab kasutada vaid kahte meedet (tähtaja pikendamine ja osadena täitmine), teised lg-s 1 märgitud meetmed on keelatud. Kohus märgib, et sõna „või“ seob sisu poolest mh üksteist välistavaid sõnu või lauseosi. Kohus selgitab aga, et sõnal „või“ on veel kaks tähendust – nimetatud sõna seob sisu poolest ka vastanduvaid või teist võimalust väljendavaid sõnu. Seadusandja eesmärgiks oli võlgnikule anda mitu konkreetset viisi ja võimalust, mida ta saaks paindlikult kasutada võlgade ümberkujundamiseks. Seega tegemist ei ole üksteist välistavate meetmetega. Ka VÕVS-i eelnõu ei näe ette seda, et kasutada saaks ainult ühte või teist meedet. Eelnõus on kirjas, et võlgnikule ja kohtule on jäetud

iseenesest lai vabadus leidmaks konkreetsel juhul kõige õiglasem lahendus (VÕVS eelnõu seletuskiri lk 16). Seadusandja eesmärgist lähtuvalt pole välistatud mitme meetme korraga kohaldamine. Võlausaldajate vastuväited ei anna seega alust kava kinnitamata jätmiseks või ümberkujundamise meetmete muutmiseks. Omaraha OÜ vastuväite kohaselt võiks kava täitmise aeg olla rohkem kui 60 kuud. Samuti on Omaraha OÜ ja Holm Bank AS väitnud, et põhinõude vähendamine ei ole kooskõlas võlausaldajate huvidega. Omaraha OÜ leidis, et võlgnik on piisavalt noor, et tasuda võlg ära. Kohus märgib, et kava kohtleb kõiki võlausaldajaid ühetaoliselt ning ühte ei eelistata teistele. Kõikide võlausaldajate nõudeid on vähendatud kõrvalnõuete võrra ning põhivõlgnevust 20% võrra. Võlgade ümberkujundamise eesmärgiks on võimaldada võlgnikul ületada tekkinud makseraskused ning seda saab käesoleval juhul teha vaid kavas märgitud viisil. Kava on koostatud just võlgniku majanduslikust seisundist ja maksevõimest lähtuvalt. Kindlasti tuleb arvestada ka sellega, et võlgnikul on 3 ülalpeetavat last, kelle huvid saaksid kahjustada, kui võlgnik täidaks kava enda maksevõimet ületades ja liiga kaua. Kohus leiab, et arvestades võlgnikku varalist seisundit on kinnitamiseks esitatud võlgade ümberkujundamiskava täidetav. Võlgnikul on olemas igakuine sissetulek, mis on keskmiselt 837 eurot kuus. Ümberkujundamiskava täitmisel tuleb võlgnikul igakuiselt maksta võlausaldaja nõuete täitmiseks kokku kuni 500 eurot. Arvestades võlgniku sissetulekuid oleks sellise summa maksmine reaalselt täidetav. Suuremas ulatuses ei oleks võlgnikul ilmselt võimalik ümberkujundamiskava täita, arvestades, et võlgnikul tuleb maksevõime taastamiseks tasuda jooksvalt igapäevaseid vältimatuid püsikulusid, ka ilmselt selliseid, mis tagaksid võimaluse jätkata töötamist ja seega ka sissetuleku saamist. Kohus leiab, et igakuiselt võlgade tasumiseks määratud summat ei ole käesolevalt võimalik suurendada. Seda eelkõige seetõttu, et võlgnikul on 3 last, kelle ülalpidamise kohustus on prioriteetne: kui lähtuda vanemate võrdse ülalpidamise kohustuse põhimõttest, tuleb võlgnikul oma sissetulekust eraldada lapse ülalpidamiseks ca 292 eurot. Võlgniku sissetulek on käesoleval ajal 837 eurot. Kui arvestada igakuised maksed võlausaldajatele 500 eurot ja lapse ülalpidamisele 250 eurot, jääb võlgnikul enda kulude katteks vaid ca 87 eurot. Nimetatud summa jääb oluliselt alla TMS § 132 lg 1 mittearvestitavale sissetuleku määrale ja on kohtu hinnangul ebapiisav summa hakkamasaamiseks. Selle summa vähendamine ei ole kohtu hinnangul võimalik, mistõttu ei ole võimalik ka eraldiste suurendamine. Kohus märgib, et juhul kui võlgniku sissetulek peaks tulevikus suurenema, on võimalik kava muuta. Kohtu hinnangul on võlgniku sissetulekud piisavad, et tasuda jooksvate kulude kõrval ka võlgnevusi. Võlgnik kinnitas, et soovib iseseisvalt nimetatud kulud tasuda. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et muudetud ümberkujundamiskavas on võlgnik püüdnud kohelda kõiki võlausaldajaid võrdselt: kõigi võlausaldajate kõrvalnõuded on viidud nullini, võlgnik tasub kõigile võlausaldajatele nende põhinõuded 80% ulatuses ning kohustuste täitmise tähtaega on pikendatud kõigi võlausaldajate suhtes võrdselt 5 aastani, v.a üks alla 300 eurone võlg, mille võlgnik täidab kahe aasta jooksul, seejärel suurendab kõige suurema võlgnevuse makset. Kohus leiab, et Omaraha OÜ ja Holm Bank AS-i nõue, et võlgnik täidaks kogu oma põhivõlgnevuse, ei ole reaalselt teostatav. Kohtu hinnangul saaks see toimuda vaid teiste võlausaldajate väljamaksete vähendamise arvel, mis aga on vastuolus võlausaldajate võrdse kohtlemise põhimõttega. Seega tuleb Omaraha OÜ ja Holm Bank AS-i vastuväide jätta rahuldamata. Täiendavalt märgib kohus, et kuigi VÕVS § 24 lg 2 ei eelda võrdlust pankrotimenetlusega, on võlgade ümberkujundamise menetluse tulemusel siiski kõik võlausaldajad tegelikult oluliselt

paremas olukorras, kui seda oleks pankrotimenetluse läbi viimisel ning isegi olukorras, kus võlgnik tasub põhivõlgnevust vähendatud ulatuses. Võlgniku nõustaja on põhjendanud, et pankrotimenetluses ja sellele järgnevas kohustustest vabastamise menetluses saaksid võlausaldajad kokku maksimaalselt 2330 eurot, kuid võlgade ümberkujundamisel ligikaudu 30 000 eurot. Kohtu hinnangul on nõustaja seisukoht korrektne ning võlgade ümberkujundamine võlausaldajate jaoks soodsam kui pankrotimenetlus. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et VÕVS § 24 lg 2 eeldused on täidetud ning kohus kinnitab ümberkujundamiskava. Kohus selgitab, et võlgniku käitumine on kohtu järelevalve all: ta peab andma kohtule aru ümberkujundamiskava täitmise kohta ning seaduses on meetmed juhuks, kui ümberkujundamiskava ei täideta- eelkõige kava tühistamine, mille järel taastuvad kõik nõuded esialgses suuruses ja viisil (VÕVS § 39 lg 2, 3). Kohtu hinnangul on need meetmed piisavad, et survestada võlgnikku täitma võlgade ümberkujundamiskava. Kohus selgitab, et ümberkujundamiskava kinnitamise tagajärjed on sätestatud VÕVS §-des 29, 31, 33. Ümberkujundamiskava on võimalik muuta lähtudes VÕVS §-st 35. Järelevalvet ümberkujundamiskava täitmise üle teostab kohus tulenevalt VÕVS §-st 34. Võlgnik peab esitama kohtule ja võlausaldajale aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta. Kohtu hinnangul tuleb aruanded esitada kord aastas 01. maik ja kava lõplikul täitmisel 01.05.2026. Sellisel viisil saab kohus jälgida, kas võlgnik täidab kava nõuetekohaselt ning vajadusel sekkuda. Menetluskulude jaotus VÕVS § 8 lg 1 alusel jätab kohus võlgniku menetluskulud tema enda kanda ning võlausaldajate kulud nende endi kanda. Võlgnik on kohtu korraldusel tasunud ette nõustaja tasu ettemaksu 900 eurot. SanS § 18 lg 2 kohaselt on saneerimisnõustaja vabastamisel või saneerimiskava kinnitamisel saneerimisnõustajal õigus saada oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste eest hüvitist ja tasu oma ülesannete täitmise eest. SanS § 18 lg 3 lause 1 kohaselt otsustab saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste hüvitise suuruse kohus saneerimisnõustaja vabastamisel või saneerimiskava kinnitamisel saneerimisnõustaja tegevuse ja kulutuste aruande alusel. Käesolevalt ei nõustaja esitanud taotlust tasu saamiseks. Kohus lahendab seega nõustaja tasu määramise eraldi määrusega pärast vastava taotluse saamist. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik