Määruse tegemise aeg ja koht 10. mai 2021. a, Tallinn Kohtuasja number
2-20-17818
Kohtuasi
X hagi Y vastu tuvastus- ja kahjunõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 4. detsembri 2020. a määrus Harju Maakohtu 5. veebruari 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X 11. detsembri 2020. a määruskaebus X 11. veebruari 2021. a määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Kostja Y
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 4. detsembri 2020. a määrus ja Harju Maakohtu 5. veebruari 2021. a määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
2.Menetluskulud jätta X kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
X (hageja) esitas kohtule 2. detsembril 2020. a-l hagi Y (kostja) vastu.
2.Hagiavalduse kohaselt esitas hageja teabenõude, et saada teavet oma ema sotsiaalkindlustuse ja tervise kohta. Kostja Pärnu Linnavalitsuse ametnikuna keeldus hagejale nõutud andmeid
2-20-17818 esitamast. Kostja tegevuse tõttu tekkis hagejale kahju saamata jäänud tulu näol, sest isik ei saa kaitsta oma õiguseid tsiviilasjas 2-19-17172. Hagejale tekkis varaline kahju summas 16 800 eurot. Hageja taotleb ka mittevaralise kahju väljamõistmist summas 5000 eurot, sest kostja on alandanud hageja au ja väärikust, kui ütles, et hageja ei ole õigustatud teavet saama ja justkui ei oleks hageja pärijaks.
3.Hageja esitas hagis järgnevad nõuded: 1) tuvastada, et Pärnu Linnavalitsuse töötaja Y tahtlikult ja süüliselt ei väljasta isikule teavet, isiku ema Q kohta, kui isik pärijana on isikuandmete kaitse seaduse § 9 alusel õigustatud teavet saama; 2) kinnitada, et kohus mõistab üheselt, et hageja on pärija; 3) tuvastada, et teabe mittesaamine ei võimalda isikul seista oma õiguste eest kohtuasjas 2-19-17172; 4) tuvastada, et läbi Y tahtluse tekib võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 alusel isiku ja Y vahel võlaõiguslik suhe; 5) tuvastada, et Y teeb seda tahtlikult omakasu saamise eesmärgil; 6) isik soovib esitada Y-le kahjunõude saamata jäänud hooldustasud 6 aastat 2010-2016 ema hoolduse eest 200 eurot iga kuu 16 800 eurot; 7) isik soovib esitada Y-le kahjunõude mittevaralise kahju tekitamise eest summas 5000 eurot, Y on hageja au ja väärikust tahtlikult solvanud, kui Y väitis, et hageja pole pärija. Maakohtu 4. detsembri 2020 määrus ja põhjendused
4.Harju Maakohus keeldus hagi 4. detsembri 2020 määrusega hagi menetlusse võtmisest.
5.Maakohtu põhjenduste kohaselt tuleb hagi menetlemisest keelduda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 1 ja TsMS § 371 lg 2 p 2 ning TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel.
6.Hagiavalduse kohaselt rikkus hageja õiguseid Pärnu Linnavalitsuse ametnik vastates hageja teabenõudele. Kohalik omavalitsus täidab teabenõudele vastates seadusest tulenevat avalikku kohustust. Avaliku võimu kandja poolt tekitatud kahjuks loetakse igasugune selle avaliku võimu kandja ülesandeid täitnud füüsilise isiku poolt vahetult põhjustatud kahju, sõltumata sellest, kas ülesandeid täideti teenistussuhte, lepingu, üksikkorralduse või muul alusel. Ülesandeid täitnud füüsiline isik kannatanu ees ei vastuta, kui seadus ei sätesta teisiti (riigivastutuse seaduse § 12 lg 2). Seega kui kohaliku omavalitsuse asutuse ametnik peaks tekitama kohaliku omavalitsuse ülesannete täitmisel kahju, ei ole võimalik esitada kahjunõuet konkreetse ametniku kui eraisiku vastu, vaid nõue tuleb esitada kohaliku omavalitsuse vastu. Kuna kahju tekitati avalik-õiguslikus suhtes, siis ei ole kahjunõuet pädev lahendama tsiviilkohus, vaid halduskohus (TsMS § 371 lg 1 p 1).
7.Kohus võib jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks (TsMS § 371 lg 2 p 2). Hageja võib esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi (TsMS § 368 lg 1). Kohus saab tuvastada üksnes õigussuhte olemasolu ega saa tuvastada faktilisi asjaolusid ega võimalike nõuete üksikuid eelduseid. Seetõttu ei saa kohus tuvastushagi raames tuvastada, kas kostja keeldus andmeid avaldamast süüliselt ja tahtlikult (nõue 1), kas andmete väljastamata jätmine rikub hageja õiguseid (nõue 3) ja kas kostja jättis andmed väljastamata omakasu eesmärgil (nõue 5).
8.Hageja soovis, et kohus tuvastaks, kas hageja ja kostja vahel on tekkinud õigussuhe VÕS § 104 alusel (nõue 4). VÕS § 104 reguleerib süü vorme. Eelmises lõigus toodud põhjendustel ei saa kohus tuvastada kostja käitumise süüd või süü vormi ilma süülisele tegevusele tugineva sooritusnõudeta.
2-20-17818
9.Hagis esitatu kohaselt on Pärnu Maakohus tuvastanud tsiviilasjas 2-18-6841, et hageja on pärija. Kuna kohus on lahendanud vaidluse ja tuvastanud, et hageja on pärija, siis ei ole kohtul õigust võtta uuesti menetlusse sama nõuet, et kinnitada üle teise kohtu tehtud otsus. Seetõttu keeldub kohus pärijana kinnitamise nõude (nõue 2) menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 4 alusel. Hageja 11. detsembri 2020 määruskaebus
10.Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Määruskaebusega koos esitas hageja taotluse riigi õigusabi saamiseks.
11.Määruskaebuse põhjenduste kohaselt puudub Y-l õiguslik alus dokumentide väljastamisest keeldumiseks, sest isik on pärija. Vaidlus on kaebaja hinnangul selles, kas Y-l on lubatud rikkuda seadust. Isik soovib välja selgitada kõik asjaolud, mis seonduvad tema ema puuduliku hooldamisega. Kaebaja hinnangul ei väljasta Y dokumente tahtlikult. Maakohtu 5. veebruari 2021 määrus
12.Harju Maakohus jättis hageja riigi õigusabi taotluse rahuldamata.
13.Maakohtu põhjenduste kohaselt on täidetud riigi õigusabi andmise majanduslikud eeldused, sest hageja viibib kinnipidamisasutuses ning tal puudub sissetulek ja vara. Samas esines maakohtu hinnangul alus riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmiseks riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lg 1 p 1 alusel. Hageja on suutnud menetluses tuua välja kõik asja lahendamise seisukohast olulised asjaolud, mis on aluseks kohtule tsiviilasja lahendamisel. Kohus kohaldab õigust ise. Seetõttu ei ole menetluses osalemise eelduseks õigusteadmiste olemasolu. Hageja on aastate jooksul olnud seotud mitmekümne tsiviilasjaga, mistõttu võib järeldada, et hagejal on menetluskogemus ning baasteadmised kohtumenetlusest, et kohtu selgituste abil ise oma õiguseid efektiivselt kaitsta. Hageja 11. veebruari 2021 määruskaebus
14.Hageja esitas maakohtu 5. veebruari 2021 määrusele määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada.
15.Kaebaja ei nõustu maakohtu põhjendusega, et hagi oli õiguslikult perspektiivitu. Hageja hinnangul peab selles osas esitama seisukoha juriidilise haridusega esindaja. See, et maakohus andis hagejale menetlusabi ja vabastas ta 50 euro tasumisest, viitab hageja hinnangul sellele, et menetlus ringkonnakohtus võib olla perspektiivne. Hageja soov on, et kohus kogub kokku kõik tõendid, sest hageja ei saa koopiaid teha. Hageja soovib saada riigi õigusabi.
2-20-17818 Menetluse edasine käik
16.Harju Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ja edastas need lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
17.Kolleegium leiab, et maakohtu määrused tuleb vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätta muutmata ning määruskaebused rahuldamata. Kolleegiumi hinnangul on vaidlustatud määrused põhjendatud ning maakohus pole määruste tegemisel rikkunud menetlusõiguse norme ega eksinud materiaalõiguse kohaldamisel. Vastuseks määruskaebuste väidetele märgib kolleegium kokkuvõtlikult järgmist.
18.Maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest kolmel alusel – sest kohus ei olnud pädev asja lahendama (TsMS § 371 lg 1 p 1); sest hageja ei põhistanud oma tuvastushuvi (TsMS § 371 lg 2 p 2 koosmõjus TsMS § 368 lg-ga 1) ning sest hageja pöördus kohtusse asjas, milles oli olemas jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus (TsMS § 371 lg 1 p 4). Määruskaebuse sisulised väited sellest, kas ja kuidas Y rikkus oma ametialaseid kohustusi, ei ole maakohtu määruse õiguspärasuse kontrollimisel asjakohased, sest menetlusse võtmisel ei hinnata tõendeid ega lahendata asja sisuliselt. Maakohus on õigesti kontrollinud, kas esinevad alused TsMS § 371 mõttes hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks. Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ning tulenevalt TsMS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 neid ei korda. Hagi menetlusse võtmisest keeldumine ei takista hagejal pöörduda oma kahjunõudega pädeva kohtu poole, milleks praegusel juhul on halduskohus. Nagu maakohus selgitas, tuleb nõue esitada kohaliku omavalitsuse, mitte ametniku suhtes.
19.Maakohus keeldus riigi õigusabi andmisest põhjendusel, et hageja on võimeline oma õigusi ise kaitsma (RÕS § 7 lg 1 p 1). Kaebaja ei vaidle, et on aastate jooksul olnud seotud mitmekümne tsiviilasja menetlusega, sh on neid menetlusi ise aktiivselt algatanud. Isiku võimekus ise enda õigusi kaitsta ei sõltu mitte tema õigusteadmistest, vaid vaidluse õiguslikust ja faktilisest keerukusest. Kaebaja ei pea kohtule esitatavates avaldustes viitama õigusnormidele ja selgitama, kuidas neid tõlgendada, samuti ei pea ta otsima asjakohast kohtupraktikat. Samas on kaebaja oma hagis seda teinud, mistõttu ei ole veenev hageja väide, et tal puudub juurdepääs seadustele. Asjakohaste normide ja kohtupraktika leidmine on kohtu ülesanne. Kaebaja on end seni selgelt väljendanud ja tema taotlused on arusaadavad. Seetõttu nõustub kolleegium maakohtuga, et hageja on võimeline oma õigusi ise kaitsma. Hageja määruskaebuse edulootus oli vähene. Seetõttu esines alus riigi õigusabi taotluse rahuldamata jätmiseks ka RÕS § 1 lg 1 p 5 alusel. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
20.Määruskaebuste rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud hageja kanda (TsMS § 171 lg 1). Asja lahendanud maakohus ei ole menetluskulusid rahaliselt kindlaks määranud, mistõttu ei tee seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lg 4).
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.