2-21-4684/11 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Kohtumääruse peale võib avaldaja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Võlausaldaja, kes ei esitanud pankrotiavaldust, võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Määruse resolutsiooni punkti 6 peale võib ajutine pankrotihaldur, Eesti Vabariik Rahandusministeeriumi või rahandusministri määratud Rahandusministeeriumi valitsemisala asutuse kaudu esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Avalduse asjaolud ja menetluskäik Võlgnik esitas 24.03.2021 pankrotiavalduse. Võlgniku tegevusalaks oli toitlustamine. Lisaks traditsioonilistele toitudele valmistati ja pakuti ka Eesti ja Armeenia rahvustoite. Võlgniku baar oli lahti 24 tundi ööpäevas ja populaarne öövahetusest tulijatele, kes kas sõid kohapeal või ostsid toitu kaasa. Võlgniku majandustegevus oli edukas kuni ajani, millal Tallinna Linnavalitsus asus ettevõtlust kesklinnas öisel ajal piirama. 2019 mais piirati baari lahtioleku aega kella 24-ni, sellega vähenes käive tunduvalt ja tekkis kahjum summas 1491,60 euro, mis kaeti eelmiste aastate kasumist. 2020.a. märtsis kehtestati valitsuse poolt eriolukord ja öine teenindus keelati, ka puhkepäevadel pidi baar kinni olema, kuigi baari põhikäive toimus just neil päevil. See mõjutas tugevasti majandustulemust ja kahjum moodustas 2020 juba 20150 eurot. 2021 jaanuaris võlgnikul käivet praktiliselt polnud. Alates 11.03.2021 on valitsus kehtestanud Eesti Vabariigi territooriumil eriolukorra, mistõttu toidubaar pidi toitlustamise lõpetama ja seetõttu puudub ka võimalus majandustegevust jätkata ja edasi tegutseda. Ajutise halduri aruande kohaselt oli võlgnik maksejõuetu juba aastal 2020, mis kandus edasi ka 2021. majandusaastasse ning mis nõudnuks võlgniku juhtorganite otsustavat sekkumist ja tegevust vastavalt ÄS § 171 lg 2 ja ÄS § 176 nõuetele, vältimaks võlausaldajatele kahju tekkimist ja selle suurenemist. Võlgniku juhatuse liige N M selgitab vastuses ajutise halduri teabenõudele, et võlgniku juhatuse/osanike otsuseid viimasel kahel majandusaastal tehtud ei ole. Seega ei ole võlgniku juhtorganid reageerinud võlgniku maksejõuetusele, võimaldades täitmata kohustuste jätkuvat suurenemist ning selle kaudu võlausaldajatele suurema kahju tekkimist. Seega ei ole võlgniku juhtorganid täitnud seadusest tulenevaid kohustusi ega juhtinud võlgniku majandustegevust vajaliku hoolsusega, mis on käsitletav raske juhtimisveana. Ajutisel halduril oleva info ning dokumentide põhjal selgub, et võlgnik on maksejõuetu, kuna ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sisse nõutavaks muutunud nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Samuti ei kata võlgniku vara tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise halduri hinnangu kohaselt võlgnikust ettevõtte tegevuse jätkamine ja tervendamine ei ole võimalik, kui võlgniku ainuosanik ei tee selleks vajalikke täiendavaid investeeringuid/sissemakseid. Kas esinevad muud varade tagasivõitmise/tagasinõudmise võimalused, ei ole hetkel täpselt teada ja tuleb selgitada pankrotimenetluse käigus. Ajutine haldur toob esile, et sõiduk xxx (registrimärgiga xxx) on 09.03.2021 müüdud hinnaga 500 eurot võlgniku lähikondsele isikule, müügisumma on laekunud arvelduskontole, kuid pankrotimenetluse käigus vajab selgitamist,

kas sõidukit kasutati ka OÜ xxx ja xxx OÜ majanduslikes huvides ja kui kasutati, kas OÜ Xxx ja xxx OÜ selle eest ka võlgnikule tasus. Võlgnikule kuulus sõiduk xxx (registreerimismärk xxx), mis müüdi 09.03.2021 hinnaga 1500 eurot OÜ-le Xxx, kelle juhatuse liige oli N M ehk võlgniku lähikondne isik, müügisumma ei ole võlgniku arvelduskontole laekunud, pankrotimenetluse käigus vajab selgitamist, kas sõidukit kasutati ka OÜ Xxx majanduslikes huvides ja kui kasutati, kas OÜ Xxx selle eest ka võlgnikule tasus. Võlgniku juhatuse liige G K sõlmis 15.04.2021 (so ajal, mil kohus oli keelanud võlgnikul ilma ajutise halduri nõusolekuta vara käsutada) XXX AS-ga sõiduki xxx (registrimärk xxx) liisinglepingu nr xxx ennetähtaegse lõpetamise kokkuleppe, millega liisinguandja ja võlgniku leping lõpetati ja vara viidi koos dokumentatsiooniga üle N Miga sõlmitud uude lepingusse. Vara võõrandamiseks ajutise halduri nõusolekut ei küsitud ja vara võõrandamisest isegi ei teavitatud ning aruande koostamise ajaks lepingut ei esitatud. Pankrotimenetluse käigus tuleb selgitada kui suure summa ulatuses on võlgnik tasunud xxx liisinglepingu järgseid makseid, kas viidatud sõiduki võlgnikult üle võtmisega tekib võlgnikul tasutud liisingmaksete tagasinõudeõigus sõiduki omandaja vastu, kas ja kui suures ulatuses on võlgniku juhatuse liige N M kahjustanud võlgniku võlausaldajate huve ning sellest tulenevalt kas saab esitada võlgniku juhatuse liikme vastu kahjunõude. Kuna võlgniku varad on liikunud võlgniku lähikondsete kätte ning võlgniku kanda on jäänud kõik kohustused, millede täitmiseks vahendeid enam ei ole, siis eespool toodud asjaolusid arvestades võivad esineda võimalused võlgniku juhtorganite vastu kahjunõude esitamiseks. Aruande koostamise ajaks on võlgnikul teadaolevat materiaalset vara 144,78 eurot ja kohustusi 42 346,33 eurot. Ajutine haldur peab võlgniku maksejõuetuse peamiseks põhjuseks võlgniku ühesuunalist ja kitsast äriplaani, mis ei arvestanud võlgniku tegevust takistavate võimalike riskidega. Võlgnikul ei olnud välja töötatud majandusriskide maandamise ja/või hajutamise plaane ega kogutud selleks vajalikke reserve. Klientide nõudlus vähenes seoses üldise majanduskeskkonna olulise muutuse tõttu, mis mõjutas oluliselt võlgniku rahavooge. Paljusid võlgnikule ja võlgniku võlausaldajatele kahjulikke tagajärgi oleks saanud mõjutada ja ära hoida, kui ettevõtte tegevust oleks planeeritud laialdasemalt ja hajutatud riske. Olemasoleva dokumentatsiooni ja info alusel on ajutine haldur arvamusel, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu, küll aga esinevad raske juhtimisvea tunnused (PankrS § 28 mõistes). Ajutine haldur on arvamusel, et käesolev menetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu võlgniku pankrotti välja kuulutamata, kuna käesoleval ajal vabalt võõrandatavad ja teadaolevad varad võlgnikul puuduvad, millest katta pankrotimenetluse kulusid. Pankrotimenetlus ei pruugi olla majanduslikult edukas ega tuua endaga kaasa soovitud tulemusi pankrotivara suurendamiseks, küll aga toob endaga kassa otseseid kulusid, millede katteallikas puudub. Ajutine haldur on arvamusel, et kui huvitatud isikud nõutud summat deposiiti ei tasu, siis lõpetada pankrotimenetlus raugemise tõttu, võlgnik likvideerida ja kustutada, määrata dokumentide hoidjaks juhatuse liige ning haldur vabastada. Ajutine haldur palub määrata tasuks 1551 eurot, millest 584 eurot hüvitada riigieelarve vahenditest ning 967 eurot mõista välja võlgnikult. 26.04.2021 määrusega määras kohus pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks deposiiti makstava summa suuruseks 3500 eurot ning avaldas samal päeval vastavasisulise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Deposiit tuli tasuda hiljemalt 03.05.2021. Võlgniku seisukoht

Võlgnik nõustub, et majandustegevus OÜ Arinberd ja OÜ Xxx vahel puudub, sest nende tegevusalad on erinevad. OÜ Xxx toodab ja turustab pagaritooteid, aga OÜ Arinberd tegeles toitlustamisega, märkimisväärne osa sellest olid armeenia rahvustoidud, sellepärast olulise osa töötajatest olid armeenlased. xxx OÜ-l puudub majandustegevus. Võlgnik toob esile, et mitme äriühingu tegevuses osalevad samad isikud seetõttu, et suure osas mõlema äriühingu tegevusest moodustavad armeenia rahvustoidud, mida oskavad hästi valmistada vaid üldjuhul armeenlased ja neid ei ole Tallinnas väga palju, mistõttu tuli tööle võtta ka lähedasi. Võlgnik ei nõustu halduri väitega, et Arinberd OÜ, OÜ Xxx ja xxx OÜ juhatuse liikmed on lähedased pereliikmed. Loetletutest on pereliikmed vaid tema ja abikaasa G K. xxx OÜ-l puudub majandustegevus, seega ei saanud ka tema ,, lähedased ́ ́ kuidagi äritegevust mõjutada. Võlgnik on nõus, et majandustegevuse jätkamine ja tervendamine ei ole võimalik. Võlgniku väitel tahtlikku vara kõrvaldamist pole olnud. Võlgnik on seisukohal, et sõidukid müüdi turuhinnaga ja teised ettevõtted ei ole autot kasutanud. xxx liisingu ümbervormistamine algas märtsi alguses enne pankrotiavalduse esitamist. Juhatuse liige M soovis sellest teavitada haldurit, kuid tema telefon ei vastanud koduvatele helistamistele. Väär on halduri järeldus, et kõik võlgniku varad on liikunud võlgniku lähikondsete kätte. Võlgnik on käitunud heauskselt varade suhtes ja nende võõrandamisel silmas pidanud võlgniku enda huve. Maksejõuetuse vältimiseks on võlgnik näiteks 2020 aprillis maksnud kõik arved kinni osanik G. K ja juhatuse liige N.M enda vahenditest, N. M ütles ära juhatuse liikme tasust ning koondati töötajaid. Suurem võlg tekkis üürilepingutest, kuid üürileandja keeldus üüri tasumist pikendamast. Võlgnik on täiesti kindel selles, et tema raske majandusliku olukorra põhjuseks oli majandustegevuse piirangud, mitte hoolsuskohustuse rikkumine nagu leidis haldur. Võlgnik ei nõustu halduri arvamusega, et juhatuse tegevuses esinesid raske juhtimisvea tunnused. Võlgnik nõustub ajutise pankrotihalduri arvamusega selles, et menetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu võlgniku pankrotti välja kuulutamata. Võlgnik leiab, et ülesannete mahtu on suurendatud ebavajalike andmete kogumisega erinevate äriühingute kohta, millel omavahel puudub majandustegevuse ja tegevusalade seos. Aruandes on korratud aastaaruannete näitajaid selle asemel et viidata neile. Haldur on võrrelnud 3 ettevõtte seost, märkamata, et xxx OÜ-l puudub üldse majandustegevus ja tema bilanss on 0. Võlgniku hinnangul on haldur teinud mitmeid väärjäreldusi, millest olulisem on eksimus selles, et võlgnik on toime pannud hoolsuskohustuse rikkumise ja tema tegevuses on raske juhtimisvea tunnused. Et seda väita oleks vaja olnud täielikumat põhjendust. Võlgnik ei ole nõus sellega, et haldur taotleb temalt 967 euro väljamõistmist, kuna võlgnikul seda raha pole ja see pole võlgniku arvates põhjendatud. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt PankrS § 29 lg-tele 1-3 lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust

raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara 144,78 euro väärtuses ning kohustusi on 42346,33 euro ulatuses. Ajutise halduri hinnangul ei ole maksejõuetuse põhjuseks kuriteo tunnustega tegu, küll aga esinevad raske juhtimisvea tunnused. Ajutine haldur leiab, et vara tagasinõudmise ja/või tagasivõitmise võimalused küll ei puudu, kuid sellest saadav laekumine ei ole piisav pankrotimenetluse kulude katmiseks. Kohus nõustub halduriga, et arvestades aruandes esile toodud asjaolusid võivad esineda tagasinõudmise ja/või tagasivõitmise võimalused, kuid saadav võimalik tulu ei pruugi katta pankrotimenetluse kulusid. Ükski võlausaldaja ei ole teatanud kohtule deposiiti tasumisest ning maksmist ei nähtu ka kohtute infosüsteemist. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgnik oli maksejõuetu juba aastal 2020, mis kandus edasi ka 2021. majandusaastasse ning mis nõudnuks võlgniku juhtorganite otsustavat sekkumist. Kohus nõustub halduriga, et võlgniku maksejõuetus kujunes välja oluliselt varem kui avalduse esitamise ajaks 24.03.2021. Kuivõrd juriidiline isik on raamatupidamiskohustuslane, siis on tal jooksvalt olemas andmed nii tulude, kulude kui ka kasumi või kahjumi kohta. Kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et hiljemalt 2021 jaanuaris oli võlgnik maksejõuetu. 2021. jaanuariks olid teada eelmise majandusaasta raamatupidamise andmed (kahjum 34 271 eurot, lühiajalised kohustused ületasid käibevara 10 kordselt) ja pankrotiavalduses märkis võlgnik ise, et 2021 jaanuaris käive praktiliselt puudus. Äriseadustiku (ÄS) § 171 lg 2 paneb osaühingu juhatusele osanike koosoleku kokkukutsumise kohustuse juhul, kui osaühingul on netovara (bilansi aktiva üldsumma miinus passivas näidatud kohustuste üldsumma) järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui sama seadustiku §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus. ÄS § 180 lg 51 kohaselt kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. PankrS § 28 lg 2 teise lause kohaselt loetakse raskeks juhtimisveaks juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. ÄS § 171 lg-s 2 ja § 180 lg-s 51 sätestatud kohustuse tahtlikku või raske hooletuse tõttu rikkumist tuleb käsitada raske juhtimisveana (Riigikohtu 7. detsembri 2004 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-04, p 10). Kohus nõustub ajutise pankrotihalduri seisukohaga, et olemasoleva dokumentatsiooni ja info alusel nähtub, et esinevad raske juhtimisvea tunnused PankrS § 28 lg 2 tähenduses. Võlgniku juhatuse liige N M ei ole täitnud oma kohustusi vajaliku hoolsusega jättes tähelepanuta, et netovara ei vasta seaduse nõuetele ning pankrotiavaldusega esitamise viivituse tõttu on võlgniku vara vähenenud 7304 euro võrra (seisuga 31.12.2020 on bilansis vara 10906 eurot ja seisuga 31.03.2021on 3602 eurot) ja kohustused suurenenud 3921 euro võrra (seisuga

31.12.2020 on bilansis 40281 eurot ja seisuga 31.03.2021 on 44202 eurot). Kohus leiab, et juhatuse liige ei ole tegutsenud heas usus võõrandades vara vahetult enne pankrotiavalduse esitamist ja eirates kohtumääruses märgitud käsutuskeeldu. Kui juhatuse liikmel ei olnud võimalik ajutist haldurit kätte saada telefoni teel, siis oleks saanud ajutise halduriga kontakteeruda e-posti teel (e-posti aadress on märgitud 30.03.2021 kohtumääruses). Kohus selgitab, et kui kohus märgib PankrS § 28 lg 2 esimese lause järgi oma lahendis, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, siis ei riku see kohtulahend võlgniku juhatuse liikme õigusi. Kahju hüvitamise nõude üle peetavas vaidluses saab võlgniku juhatuse liige vaielda raske juhtimisvea etteheitele vastu ka siis, kui maakohus on varasemalt PankrS § 28 lg 2 esimese lause järgi oma lahendis märkinud, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks oli võlgniku juhatuse liikme raske juhtimisviga (Riigikohtu 10.12.2008 määrus tsiviilasjas nr 3-21-112-08, p 13). Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 järgi kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud (sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud), ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 116,80 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur palub 23,5 töötunni eest tasuks määrata 1551 eurot. Kohus ei nõustu võlgnikuga, et aruanne sisaldab ebavajalike andmeid erinevate äriühingute kohta ja aruandes on korratud aastaaruannete näitajaid selle asemel, et neile viidata. Ajutise halduri aruandes on välja toodud, et äriühingutel on/oli seos juhtorgani liikme kaudu, mõlemad äriühingud asuvad võlgnikuga samal aadressil ning aruandes välja toodud andmed ei pärine suures osas mitte ettevõtete aastaaruannetest, vaid erinevatest andmebaasidest (sh äriregistrist ja Maksu- ja Tolliameti kodulehelt), mille haldur on ülevaate saamiseks kompaktselt oma aruandesse kokku koondanud.

Kohus tutvunud aruandega, ei tuvastanud selles asjasse mittepuutuvat informatsiooni. Ajutine haldur saab oma arvamuse anda kogutud ja esitatud andmetele tuginedes piiratud aja tingimustes, mistõttu sisaldabki aruanne viiteid asjaoludele, mida tuleb pankrotimenetluse käigus selgitada ja/või täpsustada. Muuhulgas tuleb ajutisel halduril oma aruandes välja tuua arvamuse võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta ja märkida, kas maksejõuetuse põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Kohus on seisukohal, et ajutine haldur on oma arvamust nõuetekohaselt põhjendanud tuginedes olemasolevale informatsioonile. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja sama seaduse §171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2021 aastal on kuupalga alammääraks 584 eurot. Kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta (01.02.2021 Justiitsministri määrus nr 2 § 2 lg 1). Kohus, tutvunud ajutise halduri poolt esitatud aruandega, leiab, et ajutise halduri tasu hüvitatakse summas 584 eurot riigi vahenditest. Ülejäänud ajutise halduri tasu summas 967 eurot (1551-584) mõistab kohus välja võlgnikult. Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Seega tuleb dokumendid jätta juhatuse liikme N Mi vastutavale hoiule.