lahend.ee
OtsingKohtudValdkonnadMCP
OtsingKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-23-12546/40

Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tallinna kohtumaja · 09.09.2025

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
2-23-12546/40
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
09.09.2025
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2669
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
Nõmme Linnaosa Valitsus75014882(Kostja)Tallinn, Valdeku tn 122 korteriühistu80135381(Hageja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohtu nimetus

Harju Maakohus

Kohtunik

Jüri-Karl Leppik

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.09.2025, Tallinn

Tsiviilasja number

2-23-12546

Tsiviilasi

Tallinn, Valdeku tn 122 korteriühistu hagi Tallinna linna vastu kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

7095,93 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Tallinn, Valdeku tn 122 korteriühistu (registrikood 80135381), lepinguline esindaja: Ülli Kastepõld, seaduslik esindaja M. K. Kostja: Tallinna linn, Nõmme Linnaosa Valitsuse kaudu (registrikood 75014882), lepinguline esindaja: Tõnu Polma

Menetlusliik

RESOLUTSIOON

Kirjalik menetlus

Jätta hagiavaldus rahuldamata.

Määrata menetluskulud Tallinn, Valdeku tn 122 korteriühistu kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Tallinn, Valdeku tn 122 korteriühistu (hageja) esitas 03.09.2023 hagiavalduse Tallinna Linna (kostja) vastu kahju hüvitamise nõudes (dtl 1-6). Kostjale kuuluvate puude juurestik on põhjustanud hageja kanalisatsioonitrassi purunemise. Kahjustusi on süvendanud kostja teostatud kõnnitee remont, mille käigus asfalti vahetades jäeti tähelepanuta selle muldkehas olev konstruktsioon. Kostjale kuuluvas trassilõigus on kasvanud kanalisatsioonitorustikku puujuured, millest tulenevalt tekkisid pidevad ummistused ja trass oli alatasa uppunud olekus. Trassi pidi pesema sageli läbi ning 2022. aasta lõpus hakkas kanalisatsioon lekkima kortermaja keldrisse. Hageja esindaja saatis 18.01.2023 kostjale nõudekirja tekitatud kahjude hüvitamiseks. Olukord oli kujunenud hageja jaoks väljakannatamatuks, mistõttu hageja tellis kanalisatsioonitorustiku renoveerimistööd Aktsiaseltsilt Terrat. 14.03.2023 teostas Aktsiaselts Terrat kanalisatsioonitorustiku renoveerimistööd. Hageja tasus arve alusel trassi renoveerimise eest 5898,60 eurot. Hageja hinnangul ei olnud trassilõigu omanikus küsimust, kuid sõltumata sellest on trassi kahjustanud kostjale kuuluvad hooldamata puud ning kahjustusi on tõenäoliselt süvendanud teedeehituse käigus tekkinud vibratsioon. 25.03.2023 teavitas hageja kostjat renoveerimistööde teostamisest, millele kostja ei vastanud. Hageja palus kostjalt välja mõista ka kohtueelsed õigusabikulud summas 115 eurot. Hagejal oli 23.08.2023 seisuga põhivõla 5898,60 eurolt tekkinud viivisenõue summas 360,70 eurot. Lisaks palus hageja välja mõista viivised põhivõlalt 6013,60 eurot alates 24.08.2023 kuni kohustuse kohase täitmiseni.

Kostja esitas 13.11.2023 vastuse hagile (dtl 88-92). Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta hagiavalduse rahuldamata. Hageja ei ole hagiavalduses täpsustanud, millised puud ja millises asukohas on hageja arvates hageja kanalisatsioonitrassi purunemise põhjustanud. Kostja täidab ülesandeid kehtivate õigusaktide alusel vastavalt oma pädevusele ning puude juurte hooldust need ette ei näe. Praktikas oleks puude juurte hooldust (nt lõikamist, kärpimist) ka võimatu teostada, kuivõrd see võib kahjustada oluliselt puu elujõulisust ning puu võib muutuda ohtlikuks. Hageja ei ole välja toonud õigusnormi, mis kohustaks kostjat hoidma puid seisukorras, et need ei kahjustaks maa aluseid trasse. Ekslik on hageja 15.10.2023 vastuses esitatud seisukoht, et heakorraeeskirja § 6 punktide 4 ja 5 kohaselt on linnaosavalitsus kohustatud kõrvaltänavatel tegelema puude pügamise ja langetamisega. Heakorraeeskiri mainitud kohustusi kostjale (linnaosa valitsusele) ega ka muudele linna ametiasutustele ei sätesta. Hageja viidatud heakorraeeskirja § 6 punktid 4 ja 5 reguleerivad linnaosa valitsuse ülesandeid heakorratööde tegemisel. Heakorraeeskirja § 2 punkti 4 kohaselt on heakorratöödeks tolmu, liiva, jäätmete, libedustõrjeks kasutatud puistmaterjali jääkide, lume ja jää koristamine ning libedustõrje tegemine, Tallinna haljastute hoolduse nõuete kohased tööd, sh niitmine, murdunud puude ja okste likvideerimine, võsaraie ja mahalangenud lehtede koristamine. Hageja ei ole tõendanud, millel põhineb kostja võimalik vastutus ning milline on selle põhjuslik seos hageja kahjuga. Puuduvad tõendid, et hageja viidatud linna heakorraeeskirja kohaste

2 (7)

heakorratööde tegemine või tegemata jätmine maa peal oleks põhjuslikus seoses hageja kanalisatsioonitrassi lagunemisega sügaval maa sees. Hageja väide, et kanalisatsioonitrassi kahjustusi on süvendanud kostja teostatud kõnnitee remont, on samuti paljasõnaline, alusetu ning tõendamata. Alusetu on ka hageja väide, et kostja ei ole täitnud oma hoolsuskohustust ning trassi ise rekonstrueerinud või nõudnud seda trassi valdajalt. Vaidlusalune kanalisatsioonitrass ei kuulu Nõmme Linnaosa Valitsusele ehk tal puudub õigus või kohustus seda rekonstrueerida või nõuda seda kolmandalt isikult. Hagile on lisatud üksnes Aktsiaseltsi Terrat arve nr 230029 summas 5637,60 eurot, mis aga ei tõenda, et selle eest on tasutud ning samuti on arve summa 5637,60 eurot väiksem, kui väidetavalt tasutud summa 5898,60 eurot. Seega lisaks asjaolule, et hagi nõudel puuduvad õiguslikud alused, on ka nõude summa alusetu. Samuti on alusetu võimalik viivisnõue ning ebaõiged selle arvestuse lähteandmed. Hageja õigusabikulude hüvitamise nõue ei ole õiguspärane.

Hageja esitas 01.04.2024 seisukoha kostja vastusele (dtl 94-97). Hageja on seisukohal, et trassi peal kasvavad puud kuuluvad kinnistuomanikule. Probleemi lahendamiseks ei ole vaja kärpida puu juuri, vaid kärpida tuleb sellistel puhkudel võrasid, et puu ei muutuks kommunikatsioonidele ja hoonetele ohtlikuks. Vajadusel tuleb teostada raietöid. Puude juurestiku kasv on otseses sõltuvuses puu rinnasdiameetrist. Tallinna Linnavolikogu 11.02.2021 määruse ”Raie- ja hoolduslõikusloa andmise kord” § 4 lg 3 punkt 6 defineerib muu raie – puu raiutakse, sest see võib kahjustada ehitist, on kasvukohta liigilt sobimatu või kasvab tehnovõrkude ja -rajatiste kaitsevööndis. Kui trass on ehitatud 1982. aastal, siis ei ole kostja täitnud oma hoolsuskohustust ning trassi ise rekonstrueerinud või nõudnud seda trassi valdajalt. Tähelepanuväärne on, et Valdeku tänav koos kõnniteega on läbinud hiljuti rekonstrueerimise ja rekonstrueerimistöödeks on esitanud tingimused ja tööd kooskõlastanud linnaosavalitsus. Tallinnas kehtiva Tallinna Linnavolikogu 28.05.2020 määruse ”Heakorraeeskiri” § 6 punkti 4 kohaselt korraldab keskkonna- ja kommunaalamet heakorratööde tegemist linna omandis olevatel mängu- ja spordiväljakutel, koerte jalutusväljakutel, parkides, haljasaladel ning nendega külgnevatel kõnniteedel, kui Tallinna õigusaktides ei ole sätestatud teisiti. Sama paragrahvi punkti 5 kohaselt korraldab keskkonna- ja kommunaalamet heakorratööde tegemist linnaosa valitsuse haldusterritooriumil asuvatel § 4 punktis 3 nimetamata tänavatel ja parklates ning teemaal asuvatel haljasaladel. Seega magistraalteede ääres tegeleb puude pügamise ja langetamisega keskkonna- ja kommunaalamet, kõrvaltänavatel linnaosavalitsus. Kui kostja oleks täitnud kinnistuomaniku kohustust ja hooldanud olemasolevaid puid, kärpides puuvõras oksi ja mitte lastes puul liiga kõrgeks kasvada, oleks ka puu juured vähem maapinnas laiali hargnenud. Puu juurestikku hoitakse ohjes läbi võrahooldustööde (puu laiuse ja pikkuse ohjamine). Kostja ei ole täitnud linna heakorraeeskirjaga talle pandud kohustusi. Hageja ei loobu hagist ja ei näe võimalust kompromissi sõlmimiseks kostja pakutud tingimustel. Hageja seisukohad on tõendatud kanalisatsioonitoru videouuringuga, milles on selgelt naha, kuidas puu juurestik on tunginud läbi toru. Heakorraeeskirjade eiramise tõttu kinnistuomaniku poolt kukkus 07.10.2023 linna kinnistult Valdeku 122 hoone peale pappel ja välja tuli kutsuda Päästeamet. Murdunud papli oksad olid kuivanud ja tüvi seest kahjustunud.

3 (7)

Kohus pidas mõlema poole osalemisel eelistungi 06.05.2025 (dtl 134-141). Kohus selgitas pooltele kohalduvat õigust ja selgitas välja poolte faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja asjaolude kohta. Kohus andis hagejale võimaluse kohtu selgitusi täita ja esitada hiljemalt 16.06.2025 hagiavalduse terviktekst koos tõendite ja taotlustega. Poolte nõusolekul viidi asja lahendamine lõpuni kirjalikus menetluses.

Hageja tähtaegselt hagiavalduse tervikteksti ei esitanud.

Kohus teavitas pooli 28.07.2025 kirjaga kohtukoosseisu vahetumisest ja vahetumise põhjustest (dtl 148-150). Kuivõrd kohus andis pooltele tähtaja kohtukoosseisu vahetumisega seoses taotluste esitamiseks, andis kohus hagejale täiendava võimaluse hagiavalduse tervikteksti esitamiseks, sest see ei põhjustaks asja lahendamise venimist. Kohus andis teada, et määrab esimesel võimalusel kirjaliku menetluse jaoks olulised tähtajad.

Hageja ei esitanud kohtu poolt määratud tähtaja jooksul taotlusi kohtukooseisu vahetumisega seoses ega ei esitanud hagiavalduse tervikteksti.

Kohus määras 08.08.2025 kirjaga eelmenetluse lõppkuupäevaks 22.08.2025 (dtl 154156).

Pooled täiendavaid seisukohti, tõendeid ega taotlusi ei esitanud (dtl 159-163).

Kohtuotsuse põhjendused

10.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagiavaldus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab seda alljärgnevaga.
11.Esmalt sedastab kohus, kas tegemist on tsiviilasjaga tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 1 mõttes. Kohus palus istungil pooltel esitada selle kohta ka arvamust (dtl 135136). Avalik õigus kui osa õiguskorrast on määratud reguleerima spetsiifilisi suhteid, mis kaasnevad avaliku võimu teostamisega, ning avalik-õiguslik vaidlus eeldab, et õigussuhte üks pooltest oleks avaliku võimu kandja. Kui avaliku võimu kandja seisund suhtes teise isikuga on olemuslikult, mitte ainult väliselt või vormiliselt, samaväärne seisundiga, milles võivad olla eraisikud, räägib see suhte eraõiguslikuks kvalifitseerimise kasuks (RKÜKm 28.06.2021, 3-21-30/19). Kohus leiab, et kuivõrd hageja ei ole väitnud, et kostja vastutus seonduks avaliku võimu teostamisega, vaid tugineb kostja kui kinnisasja omaniku vastutusele, on tegemist tsiviilasjaga ja maakohus on pädev asja läbi vaatama.
12.Hageja on nõudnud kostjalt kahju hüvitamist. Hageja on leidnud, et kostjale kuuluvate puude juurestik on põhjustanud hageja või AKTSIASELTS TALLINNA VESI omandis oleva kanalisatsioonitrassi purunemise ja seetõttu hakkas kanalisatsioon lekkima hageja keldrisse. Hageja heitis kostjale ette, et kahju ärahoidmiseks ei oleks olnud vaja kärpida puujuuri, vaid kärpida tuleb sellistel puhkudel võrasid, et puu ei muutuks kommunikatsioonidele ja hoonetele ohtlikuks.

4 (7)

13.Hageja ei ole menetluses viidanud, et kostja oleks rikkunud mõnda lepingust tulenevat kohustust. Kohus leiab, et hageja nõue on kvalifitseeritav võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 lõike 1, § 1045 lg 1 punkti 5 ning § 1050 järgi. Teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab VÕS § 1043 järgi kahju hüvitama, kui tema tegu on põhjuslikus seoses kahjuga ja ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest seaduse kohaselt. Kohtul tuleb iga üksikjuhtumi puhul selgitada, kas kahju tekitajal oli juhtumi asjaolusid arvestades käibekohustus kannatanule tekkinud kahju ärahoidmiseks. Kohus ei saa lahendada vaidlust, mille puhul on kostja vastutuse aluseks tema käibekohustuse rikkumine, ilma et kohus tuvastaks, milline on kostja käibekohustuse sisu ja ulatus. Kohtu ülesanne anda poolte esitatud asjaoludele õiguslik hinnang hõlmab käibekohustuse rikkumist puudutavate vaidluste lahendamisel muu hulgas kohustust määrata (arvestades poolte esiletoodut) kostja käibekohustuse sisu ja ulatus. Lisaks sellele, et kostja käibekohustuse sisu ja ulatus peab olema selge kohtu jaoks, tuleb kohtul seda ja ka tõendamiskoormist pooltele selgitada.
14.Kohus selgitas 06.05.2025 istungil hagejale tema tõendamiskoormist. Sealjuures juhtis kohus tähelepanu, et kostja teo õigusvastasuse tõendamise koormus lasub hagejal kui kannatanul ja hageja peab juhul, kui ta väidab, et kostja rikkus mingit kaitsenormi, seda ka tõendama. Kohus selgitas hagejale ka seda, et hageja peab ise välja uurima, kellele vaidlusalune trass kuulub ja need asjaolud kohtu ette tooma ja tõendama (dtl 137). Kostja väitis sealjuures, et vaidlusalune trass kostjale ei kuulu ning ei teadnud, kelle omandis on asjassepuutuv kinnistu (dtl 138). Kohus juhtis hageja tähelepanu ka sellele, et hageja peab tõendama eriteadmistega isiku abil, et nõutele vastavaid torusid mõjutaksid puujuured. Samuti oli kohtu hinnangul tõendamata väide, et kõnnitee remondi teostamisega on rikutud kohustusi ja see on mõjutanud vaidlusaluseid torusid (dtl 139).
15.Kohus vaatab asja läbi hagimenetluses. TsMS § 4 lõikest 2 ning § 5 lõigetest 1 ja 2 tulenevalt on hagimenetlus võistlev menetlus ning kohus lähtub asja lahendamisel poolte esitatud nõuetest, väidetest, taotlustest ja tõenditest. VÕS § 1043 ja TsMS § 230 lõikest 1 lähtuvalt peab hageja tõendama nõude aluseks oleva kostja teo.
16.Hageja tuumväide on see, et kostja ei ole tema omandisse kuuluvaid puid nõuetekohaselt hooldanud ja puujuured on kasvanud hageja (või AKTSIASELTS TALLINNA VESI) omandis olevasse kanalisatsioonitorustikku. Hageja ei ole nende asjaolude tõendamiseks asjaolusid esitanud, vaatamata sellele, et kohus on selgitanud kohtuistungil, et hageja peab need asjaolud välja selgitama ja kohtu ette tooma (dtl 137).
17.Hageja on hagiavalduses väitnud, et trassi kahjustasid kostjale kuuluvad puud. Puud on kinnisasja olulised osad tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 54 lõike 1 mõttes. Seega on puude omanik see, kes on ka kinnisasja omanik, millel need puud asuvad. Lähtudes hageja esitatud fotost (dtl 25) ja kostja esitatud Tallinna geomõõdistuste infosüsteemi väljavõttest (dtl 87) tuvastab kohus, et vaidlusalused puud asuvad katastriüksusel 78404:405:0073. Kohus loeb, et kostja on 06.05.2025 istungil võtnud TsMS § 231 lõike 4 mõttes omaks, et see kinnistu on kostja omandis.
18.Kohus loeb eeltooduga tuvastatuks, et vaidlusalused puud on kostja omandis. 5 (7)
19.Hageja on väitnud, et kostja on rikkunud käibekohustust, milleks on kohustus hoida linna haljastus seisukorras, et see ei kahjustaks muu hulgas maa-aluseid trasse. Hageja on käibekohustuse sisustamisel väitnud, et standardist EVS 939-3:2020 ja erialakirjandusest on tuletatavad kostjale konkreetsed korrashoiu kohustused. Need väited on paljasõnalised ja tõendamata. Hageja ei ole kohtule esitanud tõendeid, mis võimaldaksid nende väidete õigsuses veenduda. Täpsemaid nõudeid ei ole hageja välja toonud ka Tallinna Linnavolikogu määrustest. Hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele (dtl 139) täpsustanud, milles kohustuse rikkumine seisnes. Käibekohustuse täpse sisu ja ulatuse üle saab otsustada, lähtudes üldisest käitumisstandardist realiseerunud ohu olukorras ehk milliseid abinõusid oleks kahju tekitaja pidanud mõistlikult ohu realiseerumise ärahoidmiseks kasutama (RKTKo 24.03.2021, 2-18-8345/41, p 12).
20.Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei saa sedastada kostja poolt käibekohustuse rikkumist. Kostja on välja toonud, et puud kasvavad vahetult kanalisatsioonitorustiku kõrval ja kohal mõne meetri raadiuses. Kohus tuvastab selle asjaolu ka hageja esitatud fotodelt (dtl 25 ja 26). Isegi, kui hageja enda väite õigsust eeldada, et puujuurestik levib võra läbimõõdust märksa kaugemale ning kaitstav ala peab ulatuma igalt poolt vähemalt viie meetri võrra võrast kaugemale, siis ei oleks ainuüksi puude hooldamisega võimalik juurte levimist kanalisatsioonitorustikuni ära hoida. Isegi puude tüved ei asu kanalisatsioonitorustikust viie meetri kaugusel. Samal ajal väitis hageja kohtule, et kõikide puude maharaiumine ei ole vajalik (dtl 139).
21.Lähtudes eeltoodust ei oleks isegi hageja väidete õigsust eeldades võimalik tuvastada käibekohustust, mida kostja on rikkunud. Seetõttu jääb hageja kahjunõue tõendamatuse tõttu rahuldamata.
22.Kohus ei saa lugeda tõendatuks hageja üldiseid väiteid selle kohta, et kanalisatsioonitorustikku võis kahjustada ka teedeehituse käigus tekkinud vibratsioon.
23.Kohus ei tuvasta kostja väidetavas tegevusetuses üldise käibekohustuse rikkumist. Seega ei ole olemas tegu VÕS § 1043 lõike 1 mõttes, mis võiks olla käsitatav õigusvastase teona.
24.Kohus jätab õigusvastase teo puudumise tõttu hagiavalduse rahuldamata.
25.Kohus leiab, et isegi, kui kostja oleks käibekohustust rikkunud, siis ei võimaldaks ka muude nõude eelduste puudumine kahjunõude rahuldamist. Hagejal võivad olla nõuded kanalisatsioonitorustiku omaniku vastu. Hageja ei ole ka pärast kohtu ettepanekut esitanud tõendeid, kelle omandisse kuulub vaidlusalune kanalisatsioonitorustik. Hageja ise väidab, et kanalisatsioonitorustik ei kuulu talle (vt ka dtl 140). Kostja on leidnud, et see kuulub kellelegi teisele, sest kostja andmebaasis on märgitud, et omanik on „võõras“ (dtl 87). Hageja ei ole seega tõendanud, et kostja kahjustas talle kuuluvat asja. Hageja ei ole seeläbi tõendanud, et talle on tekkinud kahju. Kui pooled ei vaidleks selle üle, et kanalisatsioonitorustik kuulub hagejale, siis võiks hagejal olla õigus nõuda asja parandamisega seotud kulusid (VÕS § 132 lg 3). Praegusel juhul on hageja renoveerinud enda väitel kolmandale isikule kuuluvat kanalisatsioonitorustikku. Hagejal võivad seega

6 (7)

olla võlaõiguslikud nõuded kolmanda isiku vastu. Igal juhul ei ole hageja välja toonud, milles seisnes talle tekkinud kahju ja kuidas olid kanalisatsioonitorustiku renoveerimisega seotud tööd tegemine VÕS § 127 lõike 4 mõttes seotud hagejale väidetava kahju tekkimisega.

26.Kohus jätab rahuldamata ka hageja õigusabikulude nõude. Kohtupraktikas on kinnistunud seisukoht, et kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist saab põhimõtteliselt VÕS § 1043 alusel nõuda (RKTKo 29.11.2017, 2-14-56641/69, p 22). Kohustuse rikkumisega tekitatud ja hüvitamisele kuuluv kahju hõlmab VÕS § 128 lõike 3 järgi ka kulusid kahjuhüvitise saamiseks, muu hulgas kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Seejuures tuleb kohtul VÕS § 128 lõike 3 kohaldamisel muu hulgas hinnata, kas õigusabi kasutamine oli mõistlikult võttes vajalik ning kas hageja kantud kulud olid mõistliku suurusega (RKTKo 20.06.2025, 2-22-17410/44, p 28). Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on seega vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad (RKTKo 3-2-1-138-10, p 29). Kohtu hinnangul ei olnud praegusel juhul õigusabikulud mõistlikud ja vajalikud. Hageja põhinõue jäi rahuldamata ning hageja ei osanud isegi pärast kohtu selgitusi esitada asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid. Seega tuleb hageja nõue õigusabikulude hüvitamise osas jätta rahuldamata.
27.Kuivõrd hageja põhinõuded jäävad rahuldamata, siis jätab kohus rahuldamata ka hageja viivisenõude.
28.TsMS § 162 lõike 1 alusel jäävad menetluskulud hageja kanda. Lähtudes TsMS § 174 lõigetest 1 ja 2 ning § 177 lg 1 punktist 1 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Kostja on avaldanud, et kostjale ei ole hüvitatavaid menetluskulusid tekkinud (dtl 162-163). Kohus ei tuvasta ka tsiviilasja materjalidest, et kostjale oleks menetluskulusid tekkinud. Seega määrab kohus kindlaks, et kostjal puuduvad hüvitatavad menetluskulud.
29.Tulenevalt TsMS § 178 lõikest 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. TsMS § 177 lõike 3 kohaselt toimetatakse menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahend menetlusosalistele kätte. (allkirjastatud digitaalselt) Jüri-Karl Leppik kohtunik

7 (7)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja