XX avaldus eeltõendamismenetluse algatamiseks. Menetluskulude kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 8. märtsi 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja liik
XX määruskaebus
Menetlusosalised ja nende Avaldaja XX (isikukood XXXXXXXXXX), lepinguline esindajad ringkonnakohtus esindaja vandeadvokaat Tarmo Pilv Puudutud isik I Osaühing KADARBIKU KÖÖGIVILI (registrikood 10864109) Puudutud isik II YY (isikukood XXXXXXXXXX) Puudutud isikute lepinguline esindaja Reimo Mets Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta Harju Maakohtu 8. märtsi 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-6344 muutmata.
2.Jätta XX määruskaebus rahuldamata.
3.Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Põhimenetluses menetlesid kohtud XX (avaldaja) 29. aprillil 2020 esitatud avaldust eeltõendamismenetluse algatamiseks. Harju Maakohus jättis 22. juuni 2020. a määrusega avalduse eeltõendamismenetluse algatamiseks rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis
13.novembri 2020. a määrusega maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud avaldaja kanda. Riigikohus jättis 8. veebruari 2021. a määrusega avaldaja määruskaebuse menetlusse võtmata ja kassatsiooniastme menetluskulud avaldaja kanda.
2.Osaühing KADARBIKU KÖÖGIVILI (puudutatud isik I) ja YY (puudutatud isik II) esitasid 25. juunil 2020 ühise avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Puudutatud isikute menetluskulud seisnevad lepingulise esindaja kuludes 507 eurot (käibemaksuta). Menetluskulude nimekirja järgi tegi puudutatud isikute lepinguline esindaja tunnihinnaga 130 eurot (käibemaksuta) toiminguid kokku 3 tunni ja 54 minuti ulatuses, sh: kliendiga kohtumine ja asja materjalidega tutvumine 54 minutit ning avaldusele vastuse koostamine 3 tundi.
3.Avaldaja vaidles puudutatud isikute menetluskuludele vastu. Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Harju Maakohus rahuldas 8. märtsi 2021. a määrusega (vaidlustatud määrus) puudutatud isikute avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ning mõistis avaldajalt puudutatud isiku I kasuks välja menetluskulud 253,50 eurot ja puudutatud isiku II kasuks välja menetluskulud 253,50 eurot. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt saab toimingute vajalikkust, avaldusele esitatud vastuse sisu, mahtu ja selles sisalduvaid õiguslikke probleeme arvestades pidada puudutatud isikute esindaja toiminguid põhjendatuks. Puudutatud isikute esindaja esitatud vastus on argumenteeritud. Samuti on põhjendatud kliendiga suhtlemise ajakulu. Kohus küsis puudutatud isikutelt seisukohta avalduse kohta. Puudutatud isikute esindaja tunnitasu 130 eurot (käibemaksuta) on mõistlik ja jääb turuhinna raamidesse ning seda ei ole põhjust vähendada üksnes seetõttu, et esindaja ei ole advokaat. Esindaja vastus on argumenteeritud ja asjakohane. Puudutatud isikute menetluskulude väljamõistmine on põhjendatud võrdsetes osades. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
5.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta puudutatud isikute menetluskulud nende endi kanda või alternatiivselt vähendada nende menetluskulusid põhjendatud määrani. Määruskaebuse kohaselt on puudutatud isikute menetluskulude avaldaja kanda jätmine äärmiselt ebaõiglane. Avaldaja õiguste kaitseks oli avalduse esitamine hädavajalik. Lisaks on puudutatud isikute menetluskulud põhjustatud suuresti kohtu enda tegevusest. Eeltõendamismenetluse kasutamine oli kohtu soovitus tsiviilasjas nr 2-20-5961. Kohtule pidi avalduse laekumisest alates olema selge, et avaldus on perspektiivitu ja kohus ei kavatsegi seda rahuldada. Sellele vaatamata otsustas kohus küsida puudutatud isikutelt seisukohta ja jätkata muude menetlustoimingutega. Kui kohus ei muuda menetluskulude jaotust, siis tuleb vähendada puudutatud isikute menetluskulusid. Välja mõistetud menetluskulud on avaldaja jaoks suur väljaminek ja nende suurus ei ole mingil määral õigustatud, arvestades puudutatud isikute lepingulise esindaja toiminguid, mis ei mõjutanud maakohtu lõpplahendit. Ainuüksi asjaolust, et eeltõendamismenetluse avalduselt tasutud riigilõiv on 50 eurot, on võimalik järeldada, et eeltõendamismenetluse puhul on tegemist lihtsa menetlusliku instrumendiga, mis ei saa kaasa tuua menetluskulusid sellises ulatuses, nagu taotlevad puudutatud isikud. Puudutatud isikute menetluskulud on põhjendatud kõige rohkem 1 tunni ulatuses.
6.Puudutatud isikud vaidlesid määruskaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata.
7.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2 (4)
8.Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 1 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks.
9.Kolleegium selgitab, et kohus saab ja peab TsMS § 175 lg 1 alusel otsustama, kas kantud kulud olid konkreetse menetluse kontekstis põhjendatud ja vajalikud. Kuna menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja vaidluse keerukust hinnates, sekkub kõrgema astme kohus sellesse üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt nt Riigikohtu üldkogu 2. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 32-1-134-16, p 56). Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb kohtulik kontroll menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks.
10.Avaldaja leiab määruskaebuses, et maakohus on menetluskulude kindlaksmääramisel rikkunud TsMS § 175 lg-t 1. Kolleegium sellega ei nõustu. Maakohus ei ole õigusabiteenuse osutamisele kulunud aja ja tunnitasu hindamisel diskretsioonipiire ületanud ning määruskaebus ei sisalda põhjendusi, mille alusel oleks võimalik otsustada kulude põhjendatuse ja vajalikkuse üle maakohtust erinevalt. Maakohtu seisukoha kujunemine on vaidlustatud määruse põhjendustes jälgitav ja arusaadav. Asjaolu, et avaldaja ei nõustu maakohtu hinnanguga toimingute vajalikkuse ja neile kulunud aja kohta, ei anna alust maakohtu määrust muuta. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.
11.Avaldaja on määruskaebuses vaidlustanud menetluskulude jaotust, paludes jätta puudutatud isikute menetluskulud nende endi kanda. Tulenevalt TsMS § 173 lg-st 1 on menetluskulude jaotus kindlaks määratud Harju Maakohtu 22. juuni 2020. a, Tallinna Ringkonnakohtu 13. novembri 2020. a ja Riigikohtu 8. veebruari 2021. a määrustega. Kolleegium selgitab, et TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada, kaevates kohtulahendi peale, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei saa vaidlustada menetluskulude jaotust. Praeguses asjas on põhimenetluses jäetud puudutatud isikute menetluskulud kõigis kohtuastmetes avaldaja kanda. Menetluskulude kindlaksmääramise menetluses tuleb lähtuda põhimenetluses kindlaksmääratud menetluskulude jaotusest, mistõttu on maakohus õigesti avaldajalt puudutatud isikute põhjendatud ja vajalikud menetluskulud välja mõistnud.
12.Maakohtu määruse muutmiseks ei anna alust määruskaebuse väide, et puudutatud isikute esindaja toimingud ei mõjutanud avaldaja väitel lõpplahendit. Menetluskulude nimekirja järgi seisnesid toimingud seisukoha koostamises eeltõendamismenetluse algatamise avaldusele ja selle eelnenud ettevalmistavates toimingutes. Puudutatud isikud esitasid oma seisukohas argumendid, miks avaldus tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Maakohus vastavasisulise lahendi ka tegi ning kõrgema astme kohtud ei muutnud maakohtu otsustust. Maakohus märkis avalduse lahendamise määruses sõnaselgelt, et on tutvunud avalduse ja puudutatud isikute seisukohaga (vt maakohtu 22. juuni 2020. a otsuse p 17) ning kolleegiumil ei ole alust kahelda, et maakohus hindas järeldusele jõudmisel asjas esitatud väiteid ja tõendeid kogumis. Kolleegium märgib, et puudutatud isikute esindaja poolt vastuse koostamine avaldusele ja sellele eelnenud kliendiga kohtumine ja materjalidega tutvumine on põhjendatud ja vajalikud toimingud puudutatud isikute õiguste kaitsmisel. Seisukoht on esitatud kohtu nõudmisel ning on selge, et esindaja ja pool peavad omavahel suhtlema. Siinjuures ei nõustu kolleegium avaldajaga, et maakohus küsis ebaõigesti puudutatud isikute seisukohta. TsMS § 248 lg 3 järgi tuleb eeltõendamismenetluse algatamise taotlusest vastaspoolt teavitada, tagamaks võimalus oma õigusi kaitsta ja avaldada seisukohta eeltõendamismenetluse algatamise taotluse kohta, mh selleks, et vastaspoolel oleks võimalik anda eeltõendamismenetluse korraldamiseks TsMS § 244 lg 1 alusel oma nõusolek. 3 (4)
13.Kolleegium ei nõustu ka avaldaja seisukohaga, et puudutatud isikute õigusabikulusid tuleks vähendada seetõttu, et eeltõendamismenetluse avalduselt tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot, mistõttu on eeltõendamismenetluse puhul tegemist lihtsa menetlusliku instrumendiga. Riigilõivuseaduse § 4 lg 1 järgi peaks riigilõivumäär kajastama riigi kulutusi kohtuasja läbivaatamisel. Kolleegium leiab, et seadusandja ette nähtud riigilõivumäära ei saa siduda menetlusosaliselt väljamõistetava menetluskulu suurusega ega ole see vahetult seotud asja keerukusega. Menetlusosalise õigusabikulu põhjendatust ja vajalikkust tuleb siiski hinnata konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt. Sealjuures ei ole ka üksnes asja keerukus kulu põhjendatuse hindamisel arvestatavaks asjaoluks. TsMS § 175 lg 1 võimaldab arvestada lepingulise esindaja kulu hindamisel ka menetluse ja asja liiki, asja mahukust ning menetlusdokumentide sisu ja mahtu (vt Riigikohtu
14.aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324/42, p 19). Kolleegiumi hinnangul on maakohus TsMS § 175 lg 1 järgi piisava põhjalikkusega kontrollinud toimiku materjalidele tuginedes puudutatud isikute lepingulise esindaja toimingute, neile kulunud aja ja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning kolleegiumil ei ole alust ümber hinnata maakohtu diskretsiooniotsust.
14.Samuti tugineb avaldaja määruskaebuses sellele, et välja mõistetud menetluskulud on tema jaoks suur väljaminek. Kolleegiumi hinnangul ei tingi see puudutatud isikute menetluskulude vähendamist. Avaldajal tuli kohtusse pöördumisel arvestada võimalusega, et tal tuleb hüvitada vastaspoolele tekkinud kulutused. Sealjuures on eeltõendamismenetluse algatamisel just avaldaja see, kes tõendi kogumist taotleb ning kavatseb sellele põhimenetluses tugineda.
15.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
16.Määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.