Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
Harju Maakohus Anu Vismann 09.04.2021.a.Tallinn, Tallinna kohtumaja 2-20-116792 HONEX OÜ hagi Apsida Ehitus Osaühingu vastu 25.03.2019 töövõtulepingust nr xxxx tuleneva võlgnevuse 992,06 euro, viivise 313,99 euro ja täiendava viivise nõudes 1849,20 eurot Hageja: HONEX OÜ (registrikood 10569103, asukoht Jõe 3, Tallinn 10151), lepinguline esindaja Valeria Titova; Kostja: Apsida Ehitus Osaühing (registrikood 10774398, asukoht Xxxx linn 74117, Harjumaa), lepinguline esindaja Riho Viik. Kirjalik lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada. Mõista Apsida Ehitus Osaühingult välja HONEX OÜ kasuks põhinõue 992,06 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 313,99 eurot. Mõista Apsida Ehitus Osaühingult välja HONEX OÜ kasuks viivis 0,15 % päevas alates 01.07.2020 kuni põhinõude 992,06 eurot täitmiseni. Menetluskulude jaotus Jätta HONEX OÜ menetluskulud Apsida Ehitus Osaühingu kanda. Apsida Ehitus Osaühingu menetluskulud jätta tema enda kanda. Rahuldada HONEX OÜ avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt. Määrata kindlaks hüvitavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista Apsida Ehitus Osaühingult välja HONEX OÜ kasuks 942 eurot, millest lepingulise esindaja kulud on 742 eurot ja riigilõiv on 200 eurot. Määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb Apsida Ehitus Osaühingul hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (942 eurot) tasuda HONEX OÜ-le viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Jätta rahuldamata HONEX OÜ menetluskulude kindlaksmääramise avaldus 349 euro osas. Välja mõista Apsida Ehitus Osaühingult menetluskulu 25 eurot riigituludesse. Riigi kasuks väljamõistetud menetluskulu tuleb Apsida Ehitus Osaühingul tasuda riigituludesse 15 päeva jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates. Tasumisega viivitamise korral võib valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutus saata lahendi sundtäitmisele. Tasumisega viivitamise korral tuleb Apsida Ehitus Osaühingul tasuda riigi kasuks väljamõistetud menetluskulult (25 eurolt) käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Riigi kasuks väljamõistetud menetluskulu tuleb tasuda vastavalt käesolevale kohtuotsusele lisatud makseinfo lehele.
Toimetada käesolev kohtuotsus kätte HONEX OÜ-le ja Apsida Ehitus Osaühingule ning edastada pärast jõustumist Rahandusministeeriumile. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Käesolev otsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Menetlusabi taotlemise selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud
1.HONEX OÜ esitas 29.04.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1393,79 euro saamiseks. Kohus tegi 08.05.2020 võlgnikule makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 21.05.2020. Võlgnik esitas 27.05.2020 nõudele vastuväite. 04.06.2020 määrusega lõpetas kohtunikuabi maksekäsu kiirmenetluse ja andis asja üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 04.06.2020 määrusega kohustas Harju Maakohus HONEX OÜ-d esitama oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest. HONEX OÜ (hageja) esitas 30.06.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse Apsida Ehitus Osaühingu (kostja) vastu 25.03.2019 töövõtulepingust nr xxxx tuleneva võlgnevuse 992,06 euro, viivise 313,99 euro ja täiendava viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on hageja pikaajalise töökogemusega ehitusettevõte, mis tegeleb fassaadide ja katuste renoveerimisega. 25.03.2019 sõlmisid hageja ja kostja töövõtulepingu nr xxxx (edaspidi leping), mille kohaselt hageja kohustus teostama aadressil xxxx asuval objektil Xxxx paneelide montaaži ning kostja kohustus tasuma selle eest kokkulepitud tasu summas 28 968,30 eurot (lepingu punktid 2 ja 6). Lepingus kokkulepitud töö (edaspidi tööd) koosnes mitmetest etappidest, kus iga etapi lõpetamisel koostasid pooled, so hageja ja kostja, tööde üleandmise-vastuvõtmise akti. Viimane üleandmise-vastuvõtmise akt, mis oli kostja poolt allkirjastatud 26.07.2019, kinnitab, et aktis loetletud tööd (katusetööd) olid teostatud nõuetekohaselt. Käesolev asjaolu omab praeguses vaidluses tähtsust, kuivõrd kostja seob arve tasumata jätmist aktis kirjeldatud töödega. Tööde viimane etapp hõlmas endas iluliistude paigaldust, vihmaveesüsteemide paigaldust ja lumetõkketorude paigaldust ning kestis perioodil 30.10.-18.11.2019. Nimetatud tööd olid hageja poolt nõuetekohaselt (st õigel ajal, õigele isikule, õiges kohas ja õigel viisil) täidetud, mille tulemusena edastas hageja kostjale ning omanikujärelevalve teostajale- ettevõte OÜ xxxx- tööde üleandmise-vastuvõtmise akti. Kahetsusväärselt ei olnud nimetatud akt ei kostja ega omanikujärelevalve poolt allkirjastatud (ning on tänase päevani allkirjastamata), ehkki viimase etapi käigus teostatud paigaldustööd ei olnud puudulikud.
25.11.2019 esitas hageja kostjale arve nr xxxx summas 992,06 eurot (sisaldub käibemaks) viimase etapi käigus teostatud tööde eest, mis vaatamata mitmetele meeldetuletustele on tänase päevani tasumata. Hageja on mh pidanud kostjaga kirjavahetust, mille käigus teatas kostja järgmist: „Tere, peale katsuse paigaldamist toimus katuse leke (tööd ei olnud korralikult tehtud) mis parandati sügisel. Teostatud tööde akt oli esitatud siis, kui tööd s.h. parandustööd olid veel lõpetamata. Kuna katus on kriimustatud/kraabitud, tuleb see järelevalvetöötaja sõnul värvida uuesti. Kuna aga praegu, s.t. talvisel hooajal seda teha ei saa, jääb see töö kevadeks 2020. Kui parandustööd saavad teostatud ja järelevalve poolt heakskiidetud, aktsepteerime ka arve nr xxxx“. Pärast kostja vastuse saamist pöördus hageja juriidilise büroo poole, kes edastas kostjale nõudekirja arve tasumiseks. 23.04.2020 saatis kostja vastuse nõudekirjale, milles leidis järgmist: „kvaliteetselt teostatud tööde osas meil vaidlusi ei ole, kuid probleem on garantiitöödes. Leping näeb töödele ette 2 aastast garantiiaega. Nagu teate ja olete ka nõudekirjas meie vastust tsiteerinud, toimus enne tööde lõpetamist katuse leke, millede käigus avastati, et katus on kriimustatud/kraabitud ja see tuleb ka järelevalvetöötaja nõudel uuesti värvida. See tööde osa oli juba üle antud ja te ka ise väidate, et tööd on praeguseks kõik ammu lõpetatud, seega peab olema alanud töödele garantiiaeg.“ Sisuliselt jättis kostja arve nr xxxx tasumata selleks, et kindlustada kriimustatud katuse värvimist hageja poolt 2020. aasta kevadel, nimetades neid töid garantiitöödeks. Hageja kostja taolise lähenemisega ei nõustunud ning saatis kostjale omapoolse vastuse järgnevate põhjendustega: „1. Töövõtulepingu nr xxxx raames ühe etapina teostatud katusetööd olid Teie poolt vastuvõetud (selle kohta on olemas kõigi osapoolte poolt allkirjastatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akt), mis viitab sellele, et tööd olid tehtud nõuetekohaselt ning katus oli kriimustatud/kraabitud pärast tööde vastuvõtmist.
2.Katusel olevated kriimud olid avastatud 26.10.2019 (katuse lekke kõrvaldamisel), mis viitab sellele, et katus oli mehhaaniliselt kriimustatud/kraabitud pärast tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist Honex OÜ-le. Mehhaanilised vead pärast tööde üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist ei kuulu garantiitööde hulka.
3.Tegemist ei ole garantiitöödega, kuivõrd eelpool viidatud katuse puudus ilmes mitte Töövõtja (Honex OÜ) süül (vt töövõtulepingu p 7.2). Tõendamiskoormis Honex OÜ-l süü olemasolu kohta lasub Teil, hetkel ei ole Teie esitanud ühtegi tõendit põhjusliku seose olemasolu kohta Honex OÜ tegevuse ning katusel kriimude ilmnemise vahel.
4.Pooltel puudub ei suuline ega kirjalik kokkuleppe selle kohta, et teatud tööd on üle viidud kevadisele hooajale ning et Honex OÜ kohustus neid täitma. Kõik töövõtulepingust nr xxxx tulenevad tööd olid teostatud kuni 26.11.2019, kusjuures tööde lõpetamise edasilükatud tähtaeg (kuni 26.11.2019) oli tingitud Tööandjast (st Apsida Ehitus Osaühingust), kuivõrd tal ei olnud tehtud kõik vajalikud ettevalmistused tööde lõpule viimiseks“. Nimetatud e-kirjale pole kostja vastanud. Kokkuvõttes on hageja seisukohal, et kostja põhjused arve nr xxxx tasumata jätmiseks on otsitud, kuivõrd i) viimase etapi käigus teostatud tööd (mis olid aluseks arve esitamiseks) ei olnud puudustega; ii) hagejale tehtud etteheide ei ole seotud viimase etapi käigus teostatud töödega. Lepingu punkt 4.3. sätestab, et tellija on kohustatud võtma vastu tööd akti alusel ja tasuma tööd arve alusel ning täitma kõiki muid antud lepingust tulenevaid kohustusi. Kuivõrd tänase päeva seisuga ei ole kostja edastanud ühtegi pretensiooni viimase etapi käigus teostatud tööde osas, samuti kinnitab kostja kvaliteedi osas pretensioonide puudumist, loeb hageja viimase etapi käigus teostatud tööd kostja poolt vastuvõetuks. Lepingu punkti 6.3. kohaselt toimub teostatud tööde eest tasumine töövõtja poolt tellijale esitatud arve alusel 7 päeva jooksul selle kättesaamisest töövõtjale. Nii nagu tuleneb eelpool kirjeldatust, lõpetas hageja tööde viimase etapi 18.11.2019 (saavutas teenuse osutamisega kokkulepitud tulemuse), millele järgnes samal päeval tööde üleandmise-vastuvõtmise akti ning 25.11.2019 arve nr xxxx edastamine. Seega koosmõjus VÕS § 637 lg 3 ja lepingu punktiga 6.3 muutis tasunõue sissenõutavaks 02.12.2019. Hageja on seisukohal, et kostja on rikkunud töövõtulepingust tulenevat kohustust (raha maksmise kohustuse täitmata jätmine), kuivõrd tänase
päeva seisuga on hageja poolt kostjale esitatud arve nr xxxx tasumata. Tulenevalt lepingu punktist 8 on päevane intressimäär 0,15 %. Hageja palub kohtul: rahuldada hagi täies ulatuses ning mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus põhinõudena summas 992,06 eurot ning kõrvalnõudena viivis kogusummas 313,99 eurot, so kokku summas 1306,05 eurot; mõista välja kostjalt hageja kasuks viivis põhinõudelt töövõtulepingu nr xxxx punktis 8 sätestatud määras alates hagi esitamisele järgnevast päevast, so 01.07.2020, kuni põhinõude nõuetekohase täitmiseni; jätta kõik menetluskulud kostja kanda. Hageja taotleb, et kohus märgiks lahendis tema kasuks hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt kohustuse tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kostja vastuväited
2.Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja vastuse kohaselt koosnes töö mitmest etapist ja pidi sellisena ka tasutama. Viimase etapi maht oli 992,06 eurot, mille kohta esitas hageja ka arve. Kuna selgus, et tööd olid teostatud ebakvaliteetselt, siis kostja keeldus tööde viimast etappi vastu võtmast ja selle eest hagejale tasumast. Arvestades ilmastikuolusid lubas kostja tellijana tööde lõpetamist 2020. aasta kevadel. Hageja pöördus kostja vastu hagiga seoses väidetavate rahaliste kohustuste täitmata jätmisega. Leping näeb töödele ette 2-aastast garantiiaega, kuid kuna tööde lõppetappi vastu ei võetud, siis garantii ei ole hageja töödele senini rakendunud. Siin tunnistab kostja oma kirjavahetuse vastuses olnud eksimust, sest garantiitöid ei saa enne tööde üleandmist nõuda. Hageja on nõudekirjas kostja vastust tsiteerinud, et enne tööde lõpetamist toimus katuse leke, mille käigus avastati, et katus on kohati kriimustatud/kraabitud, defektidega ja see tuleb ka järelevalvetöötaja nõudel uuesti värvida. Seejuures on keerukus selles, et defektidega tööde osa oli juba kostjale üle antud, kuid hageja unustab tööde järelevaataja A A kirja, milles ta selgitab kahjustuste tekkimise aega ja sellega seoses saavutatud vahekokkulepet. Viimase etapi üleandmise ajaks ei olnud hageja oma kokkulepet täitnud. Avastatud kahjustus ei olnud hageja poolt kõrvaldatud. Selle kirja saatis hagejale kostja 26.11.2019, kus võttis aluseks järelevalvetöötaja A A kirja (oli sinna lisatud) ning palus hagejal annulleerida arve xxxx ja esitada see peale kõikide tööde teostamist. A A kirjutas (tõendi 1 osaline tõlge): “Lp Kolleegid! Nagu Te mäletate, katuse vastuvõtu akt oli allkirjastatud tingimustel, et järgnevalt, pärast kõikide tööde lõpetamist saab teostatud katusel läbi viidud probleemsete kohtade täiendav värvimine. Kahjuks oli see suuline leping ....” Seega tõendab kostja, et poolte vahel oli suuline kokkulepe, et enne viimase etapi vastuvõttu värvib hageja varasemalt tema poolt vigastatud katuseosa. Ilma selleta hakkaks värvimata või halvasti värvitud või kriimustatud kohad kiiresti roostetama ja seejärel läbi jooksma. Sellist tööd ei saanud kostja hagejalt vastu võtta. Hageja katust korda ei teinud, kuid esitas vastuvõtuakti ja arve. Hageja jonnib oma õigust selles, et temalt võeti ju defektidega osad varasemalt vastu. Kostja seevastu viitab varasemale suulisele ja A A poolt kinnitatavale kokkuleppele, et enne lõplikku üleandmist tuleb hagejal defektsed kohad üle värvida. See on ka igati mõistlik, sest katusetööde käigus isegi viimsel etapil võivad veel mõned uued kriimud või defektid tekkida ja tööde lõpus on neid kõige otstarbekam kõrvaldada. Hageja väidab, et kõik tööd olid lõpetatud. Tõend näitab, et see ei olnud nii. Kokkulepe oli, et enne viimast akti teostatakse katusel avastatud probleemsete kohtade täiendav värvimine. Kuna kostja avastas 26.10.2019 hageja poolt tekitatud puudused sh probleemse osa tööde viimasel etapil ja enne selle tellijale üleandmist, siis seostas ta puuduste tekitamise viimase etapi hageja töödel juhtunuga. Pole ka vastavalt kokkuleppele oluline, kui see olnuks juhtunud varasemalt, eelmistel tööde etappidel ja sellel ajal märkamatuks jäänud. Enne viimast etappi pidi hageja avastatud defektid kõrvaldama ja
need katusel üle värvima. Katusetööde viimases etapis on hageja katust paljudes kohtades kriimustanud, jätnud kohati sh kruvisid värvimata, pole koristanud katuselt ja vihmaveerennidest praeguseks roostetama läinud metallilaaste jms. Seega on tööd lõpetamata. Hageja on püüdnud pöörata tähelepanu, justkui oleks kostja tööde üleandmis-vastuvõtu aktidega vastu võtnud kõik tööd. Tegelikult on vastu võetud paneelide montaažitööd. Kogu ulatuses pole töid senini vastu võetud, sest need on hagejal senini lõpetamata. Kostja on korduvalt palunud need lõpetada, kuid hageja pole seda teinud. Hageja oli eelmisel etapil tehtut kahjustanud ja pidi selle enne tööde viimase etapi üleandmist parandama. Seega tuleks hagejal vastavalt suulisele kokkuleppele ja lepingust tulenevale loogikale enne tööde lõplikku üleandmist tööde teostamisel katusel rikutu ära parandada. Kostja arvates ei saa viimast tööde osa hagejalt enne vastu võtta, kui selle käigus hageja poolt tekitatud kriimustused jms on taas korrastatud, sh värvitud. Kohe, kui need on teostatud, oleks kostja nõus tööd hagejalt vastu võtma. Kostja teostas 30.11.2019 ja 05.12.2019 arvukate defektide pildistamise. Fotodelt on näha, et peale arvukate hagejapoolsete tööde käigus tekitatud kriimustuste on veel halvasti värvitud kohti, värvimata jäänud kruvisid seibidega, juba roostetama hakanud halvasti värvitud värvikohti jms. Nende tööde maht ei ole suur, kuid need said tekkida vaid hageja poolt teostatud tööde käigus. Nimetatud defektidega seotud tööd lükati poolte suulisel kokkuleppel edasi kevadesse 2020, kui ilmastikuolud oleksid paremad. Seda kinnitab ka hageja enda poolt tõendina esitatud kostja 27.11.2019 kiri, kus juhiti hageja tähelepanu, et viimase etapi tööde akt oli üleandmiseks esitatud ilma parandustöid lõpetamata. Kuna aga praegu, st talvisel hooajal seda teha ei saa, siis jääb töö kevadeks 2020. Kui parandustööd saavad teostatud ja järelevalve poolt heakskiidetud, aktsepteerib kostja arve nr xxxx. Seepärast jäeti viimane tööde osa kostja poolt novembris 2019 vastu võtmata. Kuna on olemas vastav ettepanek ja hageja seda pärast 27.11.2019 kirja ei vaidlustanud, siis luges kostja kokkuleppe kevadesse osa tööde lõpetamise edasilükkamise kooskõlastatuks. Ka poolte vahelises lepingu punktis 3.3. on kirjas: Töövõtja saab töö teostamiseks ajapikendust viivituste ja takistuste korral, mis on tingitud ilmastikust. Detailsemalt on see lahti kirjutatud punktis 9.1. Ilmselt oli hageja olukorraga sh kevadel jätkamise ja siis raha kättesaamisega rahul, sest vastuväidet ta kostja 27.11.2019 kirjale ei esitanud. Üllatuseks asus hageja seda tegema koos viiviste nõudmisega alles kevadel. Kuna vastavalt töövõtulepingu punktile 9.2. kestsid eritingimused sh töödeks ebasobiv ilmastik kauem kui 3 kuud, siis on mõlemal lepingupoolel õigus keelduda lepingukohustuste täitmisest ja sellisel juhul pole kummalgi õigust nõuda kahju hüvitamist, mis tekkis seoses lepingu lõppemisega. Kuna aga poolte vahel oli kokkulepe tööde kevadel jätkamiseks, siis see punkt tööde mitteteostamise suhtes ei rakendu. Kui hageja tööde lõpetamisest keeldub, siis tuleb kostjal seoses hagejapoolse lepingu rikkumisega tellida need tööd kolmandalt firmalt ja kanda vastavad kulud. Kostja teatas hagejale, et ta ootab tööde lõpetamist teostamiseks soodsat ilma arvestades maksimaalselt kuni 11. maini 2020, mis peaks vahepealseid pühasid ja soojenevat ilma arvestades olema täiesti mõistlik aeg tööde teostamiseks. Kevad 2020 on ammu läbi, kuid tööd on hagejal senini lõpetamata. Oma vastuses palus kostja veelkordselt need tööd hagejal koheselt teostada, et ta saaks arvel oleva summa hagejale välja maksta. Kuna viimase osa tööd on hagejal osaliselt teostatud, kuid tööd tervikuna on veel vastu võtmata ja selles osas oleks raha tulevikus saada, siis esitas ja esitab kostja käesolevaga veelkord tasaarvelduse avalduse (tasaarveldushoiatuse). Kostja on hagejale teatanud, et kui hageja vajab tööde teostamiseks mingil põhjusel rohkem aega või ei kavatse neid teostada, siis palub kostja sellest koheselt ja selgelt teatada. Kostja ei soovi hagejal saadaolevat summat asjatult kinni hoida ja võtaks sellisel juhul sealt tasaarveldusena vaid vajaliku summa. Hageja pole vastanud ja on esitanud hagi kohtusse väidetavalt lõpetatud objekti eest. Kostja on juhtinud hageja tähelepanu asjaolule, et hageja poolt parandatud katus vajab värvimist. Hageja on oma nõudekirjas 07.04.2020 punktis 7 võtnud kriimustuste ja kahjustuste tekitamise ja nendega seotud tööde mitteteostamise sisuliselt omaks: “Klient ei ole keeldunud eelmise etapi raames
tekkinud puuduste kõrvaldamisest ...” Ka on näha lisatud arvukatest fotodest, siis defektid saavad olla vaid hagejapoolsed sh uued värvimata kruvid, värvimata kohad, kriimustused, katuserennis koristamata roostetavad metallilaastud jms. Lähtudes eeltoodust palub kostja kohtul jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud mõista välja hagejalt. Menetluse käik
3.18.03.2021 määrusega teatas kohus, et eelmenetlus lõpeb 18.03.2021.
4.25.03.2021 määrusega määras kohus menetleda hagi kirjalikus menetluses. Kohus teatas, et pooltel on soovi korral võimalik esitada kohtule lõplikud seisukohad ja menetluskulude nimekirjad hiljemalt 01. aprillil 2021 ja vastaspoole menetluskulude nimekirjale vastata hiljemalt 05. aprillil 2021. Kohus andis pooltele aja kompromissi sõlmimiseks ja kohtule esitamiseks hiljemalt 05. aprillil 2021. Kohus teatas, et kohus teeb lahendi avalikult teatavaks Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu ja avalikus e-toimikus 09. aprillil 2021.
5.Pooled kokkuleppele ei jõudnud. Kohtuotsuse põhjendused
6.Kohus leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 lg 1 kohaselt võib asja lahendada lihtmenetluses, kuna hageja põhinõue ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole, koos kõrvalnõuetega ei ületa summat, mis vastab 4000 eurole.
7.Pooled enda ärakuulamist ei taotlenud.
8.Kohus, tutvunud poolte kirjalike seisukohtadega ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele.
9.Kohus selgitas 20.01.2021 määrusega pooltele seadust ja viitas Riigikohtu lahenditele.
10.Käesolevas asjas on tuvastatud järgmine: 25.03.2019 sõlmisid hageja ja kostja töövõtulepingu nr xxxx; töövõtulepingu kohaselt kohustus hageja teostama aadressil Xxxx asuval objektil Xxxx paneelide montaaži ning kostja kohustus tasuma selle eest kokkulepitud tasu summas 28 968,30 eurot (töövõtulepingu punktid 2 ja 6); lepingus kokkulepitud töö koosnes mitmetest etappidest, kus iga etapi lõpetamisel koostasid pooled tööde üleandmise-vastuvõtmise akti; 26.07.2019 allkirjastas kostja tööde (katuse xxxx paneeli ja suitsuluugi paigaldus) 20.07.2019 üleandmise-vastuvõtmise akti nr xxxx; viimase etapi tööde (iluliistude, vihmaveesüsteemide ja lumetõkketorude paigaldus ning lisatöö iluliistude paigaldamiseks) 18.11.2019 üleandmise-vastuvõtmise akt on kostja poolt allkirjastamata; 25.11.2019 esitas hageja kostjale arve nr xxxx summas 992,06 eurot (sisaldab käibemaksu) viimase etapi käigus teostatud tööde eest. 07.04.2020 edastas hageja kostjale nõudekirja arve nr xxxx tasumiseks; arve nr xxxx on kostja poolt tasumata. Kohus loeb need asjaolud TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel tuvastatuks.
11.TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-41-05 jõudnud seisukohale, et kohus ei ole seotud hageja poolt õigussuhtele antud õigusliku kvalifikatsiooniga, vaid kohaldab seadust ise, olles eelnevalt tuvastanud hagi aluseks olevad asjaolud. Seega on kohus asja lahendamisel seotud küll
hageja esitatud asjaoludega, kuid mitte tema antud õigusliku kvalifikatsiooniga (lisaks Riigikohtu lahend 3-2-1-80-04).
12.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt sõlmisid pooled 25.03.2019 töövõtulepingu nr xxxx, mille kohaselt hageja kohustus teostama aadressil Xxxx asuval objektil Xxxx paneelide montaaži ning kostja kohustus tasuma selle eest kokkulepitud tasu summas 28 968,30 eurot. Lepingus kokkulepitud töö (edaspidi tööd) koosnes mitmetest etappidest, kus iga etapi lõpetamisel koostasid pooled, so hageja ja kostja, tööde üleandmise-vastuvõtmise akti. Tööde viimane etapp hõlmas endas iluliistude paigaldust, vihmaveesüsteemide paigaldust ja lumetõkketorude paigaldust ning kestis perioodil 30.10.2019-18.11.2019. Nimetatud tööd olid hageja poolt nõuetekohaselt (st õigel ajal, õigele isikule, õiges kohas ja õigel viisil) täidetud, mille tulemusena esitas hageja 25.11.2019 kostjale arve nr xxxx summas 992,06 eurot. Vaatamata mitmetele meeldetuletustele on arve kostja poolt tasumata.
13.10.08.2020 esitas kostja vastuse hagile. Kostja vastuväidetest nähtuvalt keeldus kostja tööde viimast etappi vastu võtmast ja selle eest hagejale tasumast, kuna tööd olid teostatud ebakvaliteetselt. Enne tööde lõpetamist toimus katuse leke. Avastati, et katus on kohati kriimustatud/kraabitud, defektidega ja see tuleb järelevalvetöötaja nõudel uuesti värvida. Pole ka oluline, kas kahju on tekkinud varasemalt ja eelmistel tööde etappidel ning on vastuvõtmisel märkamatuks jäänud. Enne viimast etappi pidi hageja avastatud defektid kõrvaldama, need katusel üle värvima. Katusetööde viimases etapis on hageja katust paljudes kohtades kriimustanud, jätnud kohati sh kruvisid värvimata, pole koristanud katuselt ja vihmaveerennidest praeguseks roostetama läinud metallilaaste jms. Tööd on seega lõpetamata. Eelnimetatud põhjustel jättis kostja viimase tööde osa kostja poolt novembris 2019 vastu võtmata. Kui parandustööd saavad teostatud ja järelevalve poolt heakskiidetud, aktsepteerib kostja arvet nr xxxx.
14.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas hageja tasunõue on sissenõutavaks muutunud ja kas hageja on teostanud tööd nõuetekohaselt.
15.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 637 lg 1 kohaselt kui töövõtulepinguga ei ole tasus või selle suuruses kokku lepitud, kuulub maksmisele tavaline tasu, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS § 637 lg 4 esimese lause kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kohustuse rikkumise mõiste sätestab VÕS § 100 ning õiguskaitsevahendid VÕS § 101, mille lõike 1 punktide 1 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg-st 1 tuleneb, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohustuse täitmise nõude esitamise esmane eeldus on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Igasuguse õiguskaitsevahendi kasutamiseks peab võlgnik kohustuse rikkumise eest ka vastutama. Samas on Riigikohus leidnud, et rahalise kohustuse rikkumine ei ole üldjuhul vabandatav ning selle täitmist ei saa vabandatavusele tuginedes üldjuhul vältida (vt RKTKo 3-2-1-118-05, p 16; 3-2-1-50-06, p 15). Raha maksmise kohustusele ei ole seaduses ette nähtud reservatsioone, st selle kohustuse täitmist saab põhimõtteliselt alati nõuda (vt RKTKo 3-2-1-50-06, p 15).
16.Kohus selgitab, et tasunõude sissenõutavuse eeldusteks võivad esiteks olla töö valmimine ja ülevaatamise võimaluse andmine (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5) või teiseks töö vastuvõtmine või vastuvõetuks lugemine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5).
VÕS § 637 lg 3 järgi muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kui on kokku lepitud, et tellija võtab töö vastu, või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi töö vastuvõtmisega või vastuvõetuks lugemisega. Vastuvõtmise erijuht on olukord, mil töö vastuvõtmine ja tasu maksmine on kokku lepitud ositi. Sel juhul tuleb iga osa eest tasuda VÕS § 637 lg 4 teise lause kohaselt vastava tööosa vastuvõtmisel (vt nt Riigikohtu 10. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-17, p 12.4; vt ka Riigikohtu 14. oktoobri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-15, p 10; 27. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-15, p 13). Töövõtja tasunõude hindamiseks on töö etapiviisil tegemisel vajalik tuvastada, milliseid töid etapp hõlmas, millised tööd sellest etapist olid tegemata ning milline oli selle etapi eest ettenähtud tasu. Kui tööd tehakse etapikaupa, toob see kaasa erisused tasu sissenõutavuses, sest etapitööde vastuvõtmise eeldusi tuleb hinnata eraldi.
17.Poolte vahel puudub vaidlus, et tööde üleandmine toimus etapiviisiliselt. Kostja keeldus tööde viimase etapi vastuvõtmisest põhjusel, et enne tööde lõpetamist avastati, et katus on kohati kriimustatud/kraabitud, defektidega ja see tuleb järelevalvetöötaja nõudel uuesti värvida.
18.Kuivõrd viimase etapi töö ei ole vastu võetud, peab viimase etapi tasunõude sissenõutavaks muutumise eeldused, sh lepingujärgse töö tegemise ning töö lepingukohasuse tõendama töövõtja (Riigikohtu 18. aprilli 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-14-61484, p 18; vt ka 28. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p-d 22 ja 24). Arvestades hagis ja kostja vastuväidetes esile toodud asjaolusid märgib kohus, et juhul, kui tellija (kostja) ei ole töid vastu võtnud, võib töövõtja (hageja) tasunõue muutuda siiski sissenõutavaks, kui töö tuleb lugeda vastuvõetuks VÕS § 638 alusel, sest töö on valmis, kuid tellija ei võta alusetult tööd vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul. Antud juhul on hageja asunud seisukohale, et tema tasunõue muutus sissenõutavaks töö valmimisest (alus VÕS § 637 lg 3). Vaidlust pole, et töö on valminud. Kostja ei ole töid vastu võtnud. Seega tuleks hinnata, kas tööd saaks lugeda vastuvõetuks VÕS § 638 alusel. Selleks, et tellija saaks lugeda tööd vastuvõtnuks VÕS § 638 teise lause kohaselt, peab töövõtja tõendama, et ta on lepingujärgse töö nõuetekohaselt valmis teinud ja andnud tellijale töö vastuvõtmiseks mõistliku täiendava tähtaja ning tellija keeldus alusetult töid vastu võtmast mõistliku aja jooksul (Riigikohtu 2. märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 18). Kohus selgitab, et juhul, kui töös on üksnes ebaolulised puudused, võivad olla täidetud VÕS § 638 eeldused, et lugeda töö vastuvõetuks. Hea usu põhimõttega on vastuolus olukord, mil tellija keeldub töö vastuvõtmisest ainuüksi ebaoluliste puuduste tõttu. Samuti võib hea usu põhimõttega olla vastuolus tellija keeldumine töö tervikuna vastuvõtmisest, kui töö on osadeks jaotatav ja oluliste puudusteta töö osa vastuvõtmine ei kahjustaks tellija õigusi (vt Riigikohtu 13. detsembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-2810, p 14; 28. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 22). Tsiviilasja materjalidest nähtub, et eelviimase etapi tööd (KATUSE XXXX PANEEL SP2C160/120X-PIR POL RAL9007/ POL RAL9010 - 437,58 m2 2. SUITSULUUGI paigaldus (Lisatöö) MarTop 1000x1800x800 SF/M-F/10W - 2 tk) on kostja poolt vastu võetud 26.07.2019. Perioodil 30.10.2019-18.11.2019 teostas hageja järgmised tööd: iluliistude, vihmaveesüsteemide ja lumetõkketorude paigaldus ja lisatöö: iluliistude paigalduseks 4 aknad, 40 m- xxxxi kinnitamine betoonile. Kostjale esitati 18.11.2019 eeltoodud tööde osas tööde ülandmise-vastuvõtmise akt, mis on kostja poolt allkirjastamata, ja 25.11.2019 arve nr xxxx antud tööde osas summas 992,06 eurot. Hageja edastas kostjale ka ehitustööde päeviku ja kaetud tööde akti nr 181119-1 perioodil 30.10.2019-18.11.2019 teostatud tööde osas ehk viimase etapi tööde osas. Ehituspäevik ja kaetud tööde akt on kostja poolt allkirjastamata. 26.11.2019 saatis kostja hagejale edasi järelevalvetöötaja A
A kirja, milles A A märkis muuhulgas: „Lp Kolleegid! Nagu Te mäletate, katuse vastuvõtu akt oli allkirjastatud tingimustel, et järgnevalt, pärast kõikide tööde lõpetamist saab teostatud katusel läbi viidud probleemsete kohtade täiendav värvimine. Kahjuks oli see suuline leping ....“. Kostja palus hagejal annulleerida arve nr xxxx ja esitada selle peale kõikide tööde teostamist. 27.11.2019 edastas kostja hagejale kirja, milles märkis muuhulgas, et katus on kriimustatud/kraabitud ja tuleb järelevalvetöötaja sõnul värvida uuesti. Kui parandustööd saavad teostatud ja järelevalve poolt heakskiidetud, aktsepteerib kostja ka arve nr xxxx. 07.04.2020 edastas hageja kostjale nõudekirja arve nr xxxx tasumiseks. 23.04.2020 vastas kostja hageja kirjale, milles märkis muuhulgas, et kostjal ei ole kvaliteetselt teostatud tööde osas vaidlusi, kuid probleem on garantiitöödes. Garantiitööd lükati poolte kokkuleppel edasi kevadesse 2020. Pärast garantiitööde teostamist lubab kostja arve (nr xxxx) ka tasuda. Kevad 2020 on ammu käes, kuid garantiitööd on senini tegemata. Kostja ootab garantiitööde lõpetamise teostamiseks soodsat ilma arvestades maksimaalselt kuni 11. maini 2020. Pärast seda on kostja sunnitud tööde teostamise nende tegemata jätmisel üle andma kolmandale isikule. 24.04.2020 vastas hageja omakorda kostja kirjale, milles märkis kokkuvõtvalt, et kostjal puudub igasugune seadusest tulenev õigus arve nr xxxx tasumata jätmiseks ning enda tegevuse õigustamiseks sellega, et nimetatud arve tasumata jätmisega on tagatud garantiitööde teostamine, seda enam olukorras, kus garantiitööde teostamise nõudeõigust kostjal ei tekkinud. Garantiijuhtumi ilmnemisel on vajalik dokumentaalsete tõendite olemasolu ning kõikide osapoolte kooskõlastus. Arvestades, et eelviimase etapi tööd KATUSE XXXX PANEEL SP2C160/120X-PIR POL RAL9007/ POL RAL9010 - 437,58 m2 2. SUITSULUUGI paigaldus (Lisatöö) MarTop 1000x1800x800 SF/M-F/10W - 2 tk on kostja poolt üle vaadatud ja vastu võetud (akt nr 200719), siis eeldatakse, et vastuvõetud töö oli lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija. Seega juhul, kui kostja poolt aktiga nr xxxx vastuvõetud töödes tuvastati puudused peale nende vastuvõtmist, peab nende nõuetele mittevastavust tõendama kostja. Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud eelviimase etapi tööde mittevastavust. Tööde viimasele etapile eelnenud tööde üleandmise-vastuvõtmise akt allkirjastas kostja 26.07.2019. Kostja avastas kriimud katusel 26.10.2019. Kostja ei ole tõendanud, et poolte vahel oleks olnud kokkulepe selles, et 26.07.2019 akt oli allkirjastatud tingimusel, et hageja kohustub tulevikus teostama katuse värvitööd. Lisaks on kostja katusel esinevate kriimude tõestamiseks esitanud fotod. Kohus märgib, et fotodel ei ole märgitud kuupäeva ning tuvastatav ei ole, kus need tehtud on. Seega ei ole kohtul võimalik fotode pealt hinnata puudustele vastavust. Kohus on seisukohal, et puudused, millele tuginedes kostja keeldub viimase etapi tööde vastuvõtmisest, seonduvad aktiga nr xxxx (kuupäev 20.07.2019), millele tuginedes ei ole kostjal õigust keelduda viimase etapi tööde vastuvõtmisest. Kostja ei ole põhjendanud, millisel õiguslikul alusel seob kostja eelviimast ja viimast tööde etappi omavahel, leides, et tal on õigus jätta viimase etapi tööde eest tasumata eelviimases etapis tehtud töödes väidetavate puuduste esinemise tõttu. Kostja ei ole viimases etapis teostatud tööde kvaliteedi osas hagejale vastuväiteid esitanud.
19.Kohus leiab, et hageja tasunõue 992,06 eurot on muutunud sissenõutavaks, sest kostja poolt tuleb lugeda tööd vastu võetuks. Kuna kostja ei ole esitanud ega põhistanud selliste vastuväidete esitamist, mis võimaldaksid jätta hageja nõude rahuldamata, tuleb kostjalt hageja kasuks põhivõlgnevusena välja mõista 992,06 eurot.
20.Hageja on palunud kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivise ja ka viivise alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Viivise maksmise kohustuse tekkimine on töövõtulepingu rikkumise tagajärjeks. Kohustuse mitteõigeaegse täitmise korral satub kostja viivitusse, mille tagajärjel on hagejal eelkõige õigus nõuda viivitatud summalt viivise tasumist VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 lg 1 kohaselt. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.
Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 järgi võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Töövõtulepingu punkti 8 kohaselt on päevane intressimäär 0,15 %. Kohus on eelnevalt tuvastanud viivisenõude eelduseks oleva töövõtulepingu alusel väljastatud arve nr xxxx tasumise kohustuse rikkumise ja nõude sissenõutavaks muutmise. Kostja jäi viivitusse arvest nr xxxx tuleneva võlgnevuse 992,06 eurot tasumisega alates 03.12.2019 summas 313,99 eurot (võlasumma 992,06 eurot, periood 03.12.2019-30.06.2020, viivitatud päevade arv 211, viivisemäär päevas 0,15 %). Viivise arvestus jookseb edasi alates 01.07.2020 lepingujärgses määras 0,15 % päevas põhinõudelt 992,06 eurot TsMS § 367 alusel kuni täitmiseni.
21.VÕS § 197 lg 1 kohaselt kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kohus selgitab, et VÕS § 197 lg 1 kohaselt on tasaarvestuseks oluline see, et tasaarvestuse pooltel on kohustus maksta teineteisele rahasumma ja tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Kostja on märkinud, et kostja esitab hagejale veelkord tasaarvelduse avalduse: kui katuse parandustööde eest tasub kostja, siis hageja viimase etapi eest tasu ega viiviseid kostjalt ei nõua. Kohus leiab, et eeltoodud kostja avalduse näol on tegemist pigem kostja kompromissettepanekuga hagejale, mitte tasaarvestuse avaldusega. Kostja avaldusest ei selgu, kas ja kui suur rahaline nõue on kostjal hageja vastu.
22.Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 992,06 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 313,99 eurot. Samuti mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja edasiulatuva viivise lepingujärgses määras (0,15 % päevas) alates 01.07.2020 kuni põhinõude 992,06 eurot kohase täitmiseni.
23.TsMS § 136 lg 1 kohaselt määrab tsiviilasja hinna kohus, kui hinda ei ole ette nähtud seaduses ja see ei nähtu ka avaldusest. Kohus võib määrata tsiviilasja hinna ka siis, kui ta leiab, et hageja või muu avaldaja nimetatud hind ei vasta tegelikkusele. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt võib tsiviilasja hinna kohta tehtud määrust kohus muuta kuni asja lahendamiseni selles kohtuastmes. Kohus võib hinda muuta ka asja lahendava kohtulahendiga. TsMS § 133 lg 1 kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude ja kõrvalnõuete järgi. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt liidetakse käesoleva seadustiku §-s 367 sätestatud kõrvalnõude hagihinna arvutamisel hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. 01.07.2020 hagi menetlusse võtmise määruses märkis kohus hagihinnaks 1306,05 eurot. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt põhivõlgnevust 992,06 eurot, sissenõutavaks muutunud viivist 313,99 eurot ning viivist ühe aasta eest alates 01.07.2020 lepingujärgses määras, mille suuruseks kujuneb 543,15 eurot (võlasumma 992,06 eurot, periood 01.07.2020-30.06.2021, 365 päeva, viivisemäär 0,15 % päevas). Käesoleval juhul kujuneb hagihinna suuruseks 1849,20 eurot (992,06 + 313,99 + 543,15). Menetluskulude jaotus
24.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
25.Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda.
26.Käesoleval juhul on hagihinna suuruseks 1849,20 eurot, millelt kuulub riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tasumisele riigilõiv 225 eurot. Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse ja hagi esitamisel riigilõivu kokku 200 eurot. Kuna seoses hagi rahuldamisega jäävad menetluskulud kostja kanda, mõistab kohus vähemtasutud 25 eurot riigituludesse TsMS § 179 lg 1 alusel välja kostjalt.
27.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kohtukulud riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. TsMS § 143 p 1 kohaselt on asja läbivaatamise kuluks tõlgikulud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus selgitab, TsMS § 174 lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.
28.01.04.2021 esitas hageja kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on kandnud seoses käesoleva asja menetlemisega kohtus menetluskulusid kokku 1291 euro suuruses summas (ilma käibemaksuta), sh õigusabikulud 1091 eurot ja riigilõiv 200 eurot. Hageja õigusabikulud on järgmised: esmane nõustamine (1 h), nõude analüüs, tõendite analüüs ja komplekteerimine (45 min) hagiavalduse koostamine ja kohtule esitamine (30.06.2020; 3 h 15 min)- kestus 5 h; Harju Maakohtu 25.11.2020 e-kirjaga tutvumine (10 min); kostja 10.08.2020 hagivastusega tutvumine ja õiguslik analüüs (30 min); 20.12.2020 seisukoha koostamine kostja hagiavastuse suhtes ning kohtule edastamine (2,5 h)- kestus 3 h 10 min; kostja 24.01.2021 täiendavate tõenditega tutvumine ja seisukoha esitamine taotluse (tunnistaja ülekuulamine) suhtes (45 min)- kestus 45 min. Kokku 8 h 55 min (8,92 tundi).
29.Kostja on hageja tunnitasu suurusega 100 eurot tund pluss käibemaks nõus, kuid palub kohtul kriitiliselt üle kontrollida tööde väidetavad mahud. Hageja on kostja hinnangul alusetult suurendanud töömahte seoses nõustamise ja korduvate analüüsidega.
30.Kohus märgib, et hageja esimene toiming seondub hagi koostamisega. Kohus leiab, et menetlusdokumendi ettevalmistamine ei sisalda endas ainult menetlusdokumendi faktilist kirjutamist, vaid ka asjaolude ja tõendite analüüsi ning positsiooni väljatöötamist, samuti selle mõju hindamist kogu eesseisva menetluse jaoks ning kliendiga läbi arutamist. Toimiku materjalidest nähtuvalt esitas hageja kohtule 30.06.2020 hagiavalduse pikkusega 5 lehekülge (põhjendav osa ca
2,5 lehekülge). Hagile oli lisatud 8 tõendit. Hageja hagiavalduse sisu ja mahtu analüüsides on kohus seisukohal, et nimetatud dokumendi koostamise vajalik ja põhjendatud ajakulu on kokku 3,5 tundi (2,5 + 1), mille hulka arvestab kohus kliendiga konsulteerimise ajakulu 1 tund. 10.08.2020 esitas hageja kohtule hagi vastuse pikkusega 5 lehekülge (sisuline osa ca 3,5 lehekülge). Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja ajakulu 0,5 tundi antud menetlusdokumendiga tutvumiseks on mõistlik. 25.11.2020 edastas kohus hagejale kirja, milles palus hagejal esitada seisukoha kostja vastuse suhtes. Kohus leiab, et kohtukirjaga tutvumise ajakulu 0,17 tundi (10 min) on vajalik ja põhjendatud. 20.12.2020 esitas hageja seisukoha kostja vastuse osas pikkusega 4 lehekülge (sisuline osa ca 2,5 lehekülge). Antud toimingu kestuseks oli 2,5 tundi. Kohus leiab, et tegemist on vajaliku ja põhjendatud kuluga. 26.01.2021 esitas kostja kohtule seisukoha koos tõendiga. Eeltoodud seisukoha pikkuseks oli 4 lehekülge (sisuline osa ca 3 lehekülge), mille osas esitas hageja kohtule täiendava seisukoha pikkusega 2 lehekülge (sisuline osa ca 1 lehekülg). Antud toimingute ajakuluks kokku on 0,75 tundi (45 min), mis on kohtu hinnangul mõistlik ja põhjendatud. Võttes arvesse hageja lepingulise esindaja teostatud õigusabitoiminguid ning menetluse tulemuslikkust on õigusabi kohtus kokku 7,42 tunni (3,5 + 0,5 + 0,17 + 2,5 + 0,75) ulatuses põhjendatud ja vajalik kliendi huvide kaitsel ning kuulub hüvitamisele. Õigusabi osutati kohtus tunnihinnaga 100 eurot (ilma käibemaksuta). Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-115-13 jõudnud seisukohale, et lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb TsMS § 175 lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üksnes sellisel juhul saab hinnata, kas lepingulise esindaja kulud on põhjendatud ja vajalikud. Kohus märgib, et senises kohtupraktikas on juristide osutatud õigusteenuse hinnad üldjuhul vahemikus 60-100 eurot tunnis, millele vajadusel lisandub käibemaks. Sellest kõrgemad juristi tunnitasud on pigem erandlikud. Arvestades asja sisu peab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasuks 100 eurot. Kohus võtab siinjuures arvesse, et advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitte-advokaadist esindajate puhul nii ei ole. TsMS § 174 lõige 10 sätestab, et menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks peab avaldaja kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Hageja teatas, et ta on käibemaksukohustuslane ning saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Tuginedes TsMS § 174 lõikele 10 ning hageja kinnitusele on hagejale hüvitamisele kuuluv lepingulise esindaja tasu käibemaksuta. Hageja menetluskuluks on ka tasutud riigilõiv maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel 45 eurot ja hagiavalduse esitamisel 155 eurot, kokku summas 200 eurot. Kuna riigilõivu tasumine maksekäsu kiirmenetluse avalduselt ja hagiavalduselt on hageja poolt tõendatud ning tegemist on põhjendatud ja vajaliku kuluga, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv summas 200 eurot. Kokku on hageja menetluskulude suuruseks kohtus 942 eurot (7,42 h x 100 eurot/h + 200). Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus jääb rahuldamata summas 349 eurot (1291 – 942).
31.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja lepinguline esindaja esitas avalduse kooskõlas TsMS § 177 lg 4.
32.TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/
Anu Vismann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.