2-25-10257/7 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Viru Maakohus Rakvere kohtumaja - lahend.ee

Hagejal on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kostja võib esitada Viru Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning kajalt tuleb tasuda riigilõivu summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (RLS § 59 lg 19). Riigilõiv tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS-is või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS-is. Menetlusabi taotlemise kord Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lõikele 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohtuotsuse põhjendused Viru Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-25-10257 X hagi Y vastu võlgnevuse nõudes. Kostjale on hagiavaldus koos lisadega ja menetlusse võtmise kohtumäärus kätte toimetatud isiklikult 11.08.2025. Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks, so 25.08.2025 hagile vastust esitanud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt tagaseljaotsuse võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg kohaselt tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 ja VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on kohustust rikkunud. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär (VÕS § 113 lg 1). Viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid

täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest (TsMS § 367). Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga (VÕS § 396 lg 1). VÕS § 115 lg 1 ja § 128 lg 3 kohaselt on kohtueelsed õigusabikulud käsitatavad kohustuse rikkumisega seoses tekkinud otsese varalise kahjuna. Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on ka hüvitatavad, kui kulud on olnud mõistlikult vajalikud (vt RKTKo 09.02.2011, 3-2-1-138-10, p 29). Hageja palub kostjalt välja mõista järgmised nõuded: põhivõlgnevus 500 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 292,50 eurot ja alates 01.07.2025 edasiulatuv viivis 0,5% päevas põhinõudelt 500 eurolt kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui põhinõue ning kahjuhüvitis 50 eurot. Kohus on seisukohal, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud ja kohus rahuldab hagi TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja poolte vahel 05.02.2025 sõlmitud laenulepingu alusel tekkinud põhivõlgnevuse 500 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevuse 292,50 eurot ja alates 01.07.2025 edasiulatuva viivise 0,5% päevas põhinõudelt 500 eurolt kuni põhinõude täitmiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui põhinõue ning kahjuhüvitise 50 eurot. Kohus rahuldas hagi ja TsMS § 162 lg 1 tulenevalt jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud 684,20 eurot (sh riigilõiv 245 eurot ja õigusabikulud 439,20 eurot, kokku 684,20 eurot). Hageja lepingulise esindaja õigusteenuse tunnitasu on 120 eurot, millele lisandub käibemaks. Õigusabikulu koosneb dokumentide tutvumisest ja hagiavaldsue koostamisest 3 h x 120=360 eurot +79,20 eurot käibemaks=439,20 eurot, Kohus on seisukohal, et hageja lepingulise esindaja õigusteenuse tunnitasu 120 eurot, millele lisandub käibemaks on kohtupraktika kohaselt mõistlik. Õigusabikulude aluseks olevad toimingud ja ajakulu, sh õigusabikulu suurus 439,20 eurot on põhjendatud. Menetlusse võtmise määruses on märgitud tsiviilasja hinnaks 1757,50 eurot. Kohus muudab tsiviilasja hinda, kuivõrd õigeks tsiviilasja hinnaks on 1342,50 eurot (põhinõue 500 eurot, kahjuhüvitis 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivisevõlgnevus 292,50 eurot ning 500 euro ulatuses edasiulatuv viivis). RLS lisa 1 järgi tuleb tsiviilasja hinnalt 1342,50 eurolt tasuda riigilõivu 280 eurot. Hageja on tsiviilasjas nr 2-25-10257 tasunud riigilõivu kokku 315 eurot (30.06.2025 245 eurot ja 11.07.2025 70 eurot, hageja on hagis ekslikult märkinud, et hageja on tasunud riigilõivu üksnes 245 eurot), seega 35 eurot enam, mis ei kuulu kostjalt väljamõistmisele ning hagejal on võimalik esitada taotlus enammakstud riigilõivu 35 euro tagastamiseks. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 719,20 eurot (riigilõiv 280 eurot, õigusabikulud 439,20 eurot). Hageja taotlusest ja TsMS § 445 lg-st 1 tulenevalt määrab kohus, et väljamõistetud menetluskulud 439,20 eurot tuleb tasuda Debitum Collectio OÜ arveldusarvele nr XXXXXXXX, AS LHV Pank, selgitusega „Tsiviilasja nr 2-25-10257, Y võlgnevus Xile“, viitenumber xxxxxxx.