XX hagi YY vastu müügilepingu alusel saadu tagastamiseks ja kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 22.10.2020 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
YY apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
5465,62 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja) XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Tatjana Dobolina Kostja (apellant) YY (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Indrek Põder
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 22.10.2020 otsus jätta muutmata.
2.Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
3.Menetluskulud apellatsiooniastmes jätta YY kanda. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse
2-19-18233 esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1.XX (hageja) esitas 21.11.2019 Harju Maakohtule hagi YY (kostja) vastu müügilepingu alusel saadud 4500 euro tagastamiseks, kahju 828 euro hüvitamiseks ning viivise väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt 06.08.2019 sõlmisid hageja (ostja) ja kostja (müüja) sõiduki Škoda Superb (VIN-kood TMBAE73T199007844) (sõiduk) müügilepingu. Hageja tasus kostjale sõiduki eest 4500 eurot. Sõiduki läbisõit oli müügi hetkel märgitud umbes 243 000 km.
3.Pärast müügilepingu sõlmimist ja umbes 300 km läbimist tekkis sõiduki mootoris rike. Hageja pöördus vea tuvastamiseks eksperdi poole. Ekspert RP tehtud tehnilise ekspertiisi käigus selgus, et sõiduki mootor vajab remonti nukkvõlli suure kulumi tõttu ja sõiduki odomeetri näitu on muudetud väiksemaks vähemalt 94 786 km võrra. Ekspertiisiaktist nähtub, et sõiduki viimane läbisõit Soomes 08.03.2019 seisuga oli 339 474 km, sõiduki müügi hetkel oli vastav näit 244 486 km ning ekspertiisi tegemise ajal 244 688 km. Hageja ei oleks sõidukit ostnud, kui ta oleks teadnud, et sõiduki läbisõit on talle avaldatust umbes 95 000 km suurem.
4.Ekspert RP asus ekspertiisiaktis seisukohale, et mootoririke on tekkinud enne 06.08.2019 sõiduki üleandmist hagejale. Hageja hinnangul ei olnud tal võimalik mootoririkkega seotud puudust visuaalselt tuvastada sõiduki ülevaatuse ajal enne müügilepingu sõlmimist, kuna vea tuvastamiseks oli vaja eemaldada sõiduki mootori klapiajami kaas ning teostada gaasijaotusmehhamismi vaatlus. Viidatud protseduuri tegi ekspert RP sõiduki ülevaatuse ajal perioodil 18.08.–25.09.2019, mil muuhulgas tuvastati, et sõiduki nukkvõll on silmnähtavalt kulunud, sh esimese silindri klappe käitav nukkvõlli ekstsentrikute karastatud tööpind oli sedavõrd kulunud, et nukkvõlli pöörlemisel eraldus nukkvõlli karastamata põhimikust metallpuru. Kostja avaldas hagejale, et sõiduk on korras ega vaja remonti, kuid ekspertiisiaktist selgus, et see on remontivajav ja sõidukõlbmatu. Sõiduki kasutuskõlbulikuks muutmise remonttööde hind on 1181,39 eurot.
5.Seega ei vasta müüdud sõiduk lepingutingimustele. Autol esinevad olulised varjatud puudused – sõiduki läbisõit ei vastanud tegelikkusele, mistõttu esines sõiduki detailide liigne kulumine. Sõiduki remondiks on tehtud hinnapakkumine 1181,39 eurot, kuid sõiduki läbisõiduga seotud puudust ei ole võimalik kõrvaldada.
6.Ekspert tuvastas 25.09.2019 sõidukil muudetud odomeetri näidu ning hageja esitas kostjale müügilepingust taganemise avalduse 11.10.2019. Hageja hinnangul on tegemist mõistliku ajaga asja lepingutingimustele mittevastavusest teatamiseks. Hageja ei andnud kostjale täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, kuna puuduste iseloomu tõttu (eelkõige muudetud odomeetri näit) ei olnud see mõistlik.
7.Sõiduk on hoiul OÜ Hitech Autoteenindus territooriumil, kuhu see toimetati puksiiriga. Hageja palub tagastada sõiduki müügihinna 4500 eurot, misjärel tagastab kostjale koheselt sõiduki.
2-19-18233
8.Hageja palub kostjalt välja mõista kahju hüvitise. Hageja on kandnud sõiduki keemilise puhastuse kulud 300 eurot, kuna sõiduk oli üleandmise ajal määrdunud. Samuti kandis hageja sõiduki omandiõiguse ümbervormistamisel registreerimise kulu 192 eurot. Hageja ei oleks nimetatud kulu kandnud, kui ta oleks teadnud, et sõidukil esinevad hagis toodud puudused. Lisaks esitab hageja kostja vastu kahjunõude 336 eurot, mis seisneb kulutuses kohtueelsele õigusabiteenusele.
9.Hageja arvestab viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 20.10.2019, kuna nõudis 11.10.2019 taganemisavalduses müügilepingu alusel üleantud raha tagastamist hiljemalt 19.10.2019. Kostja vastuväited
10.Kostja palus jätta hagi rahuldamata.
11.Hageja loobus õigusest esitada sõiduki osas kostja vastu pretensioone, kui ta loobus sõiduki ostueelse kontrolli tegemisest. Kostja ei olnud sõidukit müües teadlik, et sõiduki nukkvõll on kulunud ja odomeetri näitu on muudetud. Kostja andis hagejale võimaluse tutvuda sõiduki tehnilise seisukorraga ning lasta sõidukit kontrollida spetsialistide juures, millest hageja keeldus. Kostja selgitas hagejale, et sõiduk on üle 10 aasta vana ning lisaks 05.08.2019 registreerimiseelsele ülevaatusele sõidukile mingit kontrolli tehtud ei ole.
12.06.08.2019 sõiduki ostu-müügileping ei sisaldanud kokkulepet sõiduki kvaliteedi osas, mistõttu pidi sõiduk VÕS § 217 lg 1 ja § 77 lg 1 järgi vastama tavapärastele kasutatud sõidukitele esitatavatele nõuetele. Sõiduk vastas müügi hetkel asja keskmisele kvaliteedile.
13.Esitatud hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest ei nähtu, et kostja oli teadlik sõiduki lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei avaldanud neid hagejale. Sõiduk oli müügi hetkel kasutamiskõlbulik, ei olnud ohtlik hagejale ega kaasreisijatele ning sõidukil ei olnud selle kasutamist takistavaid varjatud rikkeid või defekte.
14.Lepingust taganemise formaalsed ja materiaalsed eeldused ei ole täidetud. Hageja pöördus sõidukiga remonti 1,5 kuu möödudes sõiduki üleandmisest.
15.Kuna kostja vaidles vastu hageja müügilepingu alusel saadu tagastamise nõudele, leidis kostja, et hagejal puudub õiguslik alus nõuda ka kahju hüvitamist. Kui hageja soovis sõidukit puhastada, oli see tema vaba tahe ning see ei kuulu tasumisele kostja poolt. Sõiduki ülevaatusel tehtud fotodest nähtuvalt ei olnud sõiduk määrdunud. Tavapäraselt tasubki sõiduki ostja sõiduki registreerimistasud. Pooltel puudus kokkulepe, et sõiduki registreerimistasud kantakse pooleks või mõnel muul viisil. Rahuldamata jätta tuleb ka hageja kahjunõue, mis tuleneb õigusteenuse osutamisest. Maakohtu otsus
16.Harju Maakohus rahuldas 22.10.2020 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja müügilepingu alusel saadud 4500 eurot, kahju hüvitise 528 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 35,26 eurot ja viivise tasumata põhinõudelt (5028 eurot) VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 21.11.2019 kuni põhinõude täieliku tasumiseni. Hageja menetluskulud jättis maakohus 94% kostja kanda ja 6% hageja kanda ning kostja menetluskulud jättis maakohus kostja kanda.
2-19-18233
17.Pooled vaidlesid selle üle, kas pärast sõiduki müügilepingu sõlmimist ilmnesid sõidukil varjatud puudused, mille eest kostja vastutab ning kas hageja oli õigustatud lepingust taganema, nõudma kostjalt lepingu alusel makstud summa tagastamist ja kahju hüvitamist.
18.Pooled ei vaielnud sisuliselt selle üle, et kostja müüs hagejale kasutatud sõiduki. Hageja võis eeldada, et sõidukil puuduvad sellised varjatud rikked või defektid, mis sõidukit kasutada ei võimalda. Müügilepingust ei nähtu kokkulepet sõiduki kvaliteedi kohta, seega sõiduk pidi vastama VÕS § 217 lg 1 ja § 77 järgi tavapärastele kasutatud sõidukile kehtivatele nõuetele.
19.Maakohtu hinnangul tõendas hageja kostja poolt müügilepingu olulise rikkumise VÕS § 116 lg 2 mõttes. Hagiavaldusele lisatud eksperdi RP arvamusega on tõendatud, et sõiduki mootor vajab remonti klapiajami suure kulumi tõttu ning mootoririke ei ole tekkinud pärast 06.08.2019, kui sõlmiti müügileping, millele järgnevalt on sõidukiga sõidetud u 300 km, vaid see on arenenud pikema aja jooksul. Lisaks on eksperdi arvamusega tõendatud, et sõiduki odomeetri näitu on muudetud vähemalt 94 786 km võrra väiksemaks. Ekspertarvamuse põhjal võib selgelt järeldada, et tegemist ei ole puudustega, mida hageja oleks saanud välise ülevaatuse käigus tuvastada.
20.Maakohtu hinnangul ei ole odomeetri näidu muutmist 94 786 km võrra väiksemaks võimalik parandada. Seega ei oleks ka hageja poolt kostjale täiendava tähtaja andmine lepingurikkumise kõrvaldamiseks toonud soovitud tagajärge. Samuti märkis hageja 15.09.2020 toimunud kohtuistungil, et ta ei oleks sõidukit ostnud, kui oleks selle tegelikku läbisõitu teadnud, kuna niivõrd suure läbisõiduga võivad kaasneda ka teiste detailide kulumisest tulenevad probleemid. Lisaks nähtub päras u 300 km sõiduki kasutamist ilmnenud mootoririkkest, et kostja müüs hagejale sõiduki, mida ei ole võimalik sihtotstarbeliselt kasutada ning tegemist on kostjapoolse olulise lepingurikkumisega VÕS § 116 lg 2 p 2 tähenduses.
21.Müüja vastutuse hindamisel lepingust taganemise eeldusena ei ole VÕS § 101 esimese lause järgi tähtsust, kas rikkumine on vabandatav VÕS § 103 mõttes. Lisaks tuleneb VÕS § 218 lg-test 1 ja 3, et müüja vastutus ei sõltu sellest, kas või millises osas ta ise oli või ei olnud sõiduki puudustest teadlik. Sõiduki oluliste ja varjatud defektide eest pidi kostja müüjana vastutama ka siis, kui ta ise defektidest teadlik ei olnud ega omanud eriteadmisi sõidukite mootorite või nende tehnilise seisundi osas. VÕS § 218 lg 4 järgi ei vastuta kostja müüjana nende sõiduki puuduste eest, milliste olemasolust hageja sõiduki ostmisel teadis või pidi teadma.
22.Kostja vastuväide, et hageja loobus oma õigusest esitada sõiduki osas pretensioone, kui ta loobus sõiduki ostueelse kontrolli teostamisest, ei olnud maakohtu hinnangul põhjendatud VÕS § 219 lg 1 järgi, kuna sõiduki ostis füüsiline isik väljaspool majandus- või kutsetegevust.
23.Sõiduki lepingutingimustele mittevastavusest teatas hageja kostjale mõistliku aja jooksul VÕS § 220 lg 1 mõttes.
24.Maakohus asus seisukohale, et hageja poolt lepingust taganemine on kehtiv ja hageja nõue ostuhinna 4500 eurot tagastamiseks VÕS § 189 lg 1 alusel põhjendatud.
25.Hageja kahju hüvitamise nõude osas leidis maakohus, et täidetud on VÕS §-des 115, 127 ja 128 toodud eeldused. Tõendatud on ka põhjusliku seose olemasolu kostja lepingu rikkumise ja hagejale tekitatud kahju vahel. Samas ei pidanud kohus põhjendatud kahjuks sõiduki keemilise puhastuse kulusid 300 eurot. Hageja ei tõendanud, et sõiduk oli ostu hetkel niivõrd määrdunud, et selle kasutamiseks oli seda vaja keemiliselt puhastada. Kohtu hinnangul on
2-19-18233 tegemist toredusliku kuluga tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 63 lg 3 mõtte kohaselt, mis ei olnud kostjale ettenähtav ja seega ei kuulu väljamõistmisele. Ülejäänud osas, s.o 528 eurot, on hageja kahju hüvitamise nõue põhjendatud.
26.Kuivõrd põhinõue (5028 eurot) kuulus rahuldamisele, on põhjendatud ka viivisenõue 35,26 eurot (20.10.2019–20.11.2019) ning viivis alates 21.11.2019 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude kohase täitmiseni. Apellatsioonkaebus
27.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi rahuldati, ja teha uue otsuse, millega saata tsiviilasi maakohtule tagasi uueks arutamiseks või alternatiivselt jätta hagi tervikuna rahuldamata. Menetluskulud jätta hageja kanda.
28.Maakohus rikkus menetlusõigusenorme, kui jättis otsuse tegemisel arvestamata kõikide asjaolude ja tõenditega ning ei võtnud seisukohta kõigi esitatud faktiliste asjaolude kohta. Maakohus rikkus põhjendamiskohustust TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 mõttes, jättes välja toomata, miks ta ei nõustunud kostja esitatud väidete ega neid kinnitavate tõenditega. Maakohus on pelgalt nõustunud hageja seisukohtadega. Maakohus tegi tõenditest ja faktilistest väidetest ebaõiged järeldused ning jättis tähelepanuta asjakohased Riigikohtu lahendid.
29.Sõidukile tehti registreerimiseelne ülevaatus 05.08.2019, s.o päev enne müügilepingu sõlmimist. Kostja selgitas hagejale, et sõiduk on üle 10 aasta vana ja sõidukile lisaks registreerimiseelsele ülevaatusele mingit kontrolli tehtud ei ole. Kostja andis hagejale võimaluse tutvuda sõiduki tehnilise seisukorraga ja pakkus hagejale lasta sõidukit kontrollida spetsialistide juures. Sõiduki tehnilisest kontrollist hageja keeldus.
30.Täidetud ei ole hageja taganemisavalduse formaalsed ega materiaalsed eeldused (mh müüjale enne lepingust taganemist kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja andmine; millal hageja sai esimest korda teada väidetavatest sõiduki puudustest; kas või millal ta nõudis kostjalt puuduste kõrvaldamist). 07.08.2019 tehti Maanteeameti korraline tehnoülevaatus (registreerimiseelne nõuete kontroll), mis kehtis kuni 31.03.2020 ning ei avastatud puuduseid, mis kinnitaksid, et sõiduki mootor ei olnud töökorras ning sõiduki spidomeeter ei vasta tegelikkusele.
31.Kuivõrd müügileping ei sisaldanud kokkulepet sõiduki kvaliteedi osas, siis pidi sõiduk VÕS § 217 lg 1 ja § 77 lg 1 järgi vastama tavapärastele kasutatud sõidukite nõuetele. Kasutatud asjade puhul tuleb arvestada sellega, et asja senisest tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine ja sellega kaasnevad puudused, mida sarnastel uutel asjadel ei esine, ei ole veel lepingutingimustele mittevastavusteks.
32.Taganemise eelduseks on VÕS § 116 lg 1 järgi oluline lepingurikkumine. Praegusel juhul ei ole tegemist olulise lepingurikkumisega. Hagejal oli võimalik valida erinevate õiguskaitsevahendite vahel, sh heastamise ja hinnaalandamise, kuid hageja valis lepingust taganemise.
33.Kostja ei teadnud, et odomeetri näitu on muudetud ega seda, et sõidukil võiks olla mootoririke. Kostja usaldas Maanteeameti tehnoülevaatuspunkti kontrolli. Odomeetri näidu muutmise osas ei tuvastanud kohus, et tegemist on olulise lepingu tingimuste rikkumisega, mis annaks hagejale aluse lepingust taganemiseks.
2-19-18233
34.Kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks puuduvad eeldused, kuna kostjale teadaolevaid puudusi sõiduki müügi hetkel ei esinenud ja kostja ei saanud vaidlusaluseid puudusi ette näha. Hageja ei andnud kostjale heastamise võimalust ega hinna alandamise võimalust. Vastustaja seisukoht
35.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
36.Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
37.Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus hagi osaliselt rahuldamata jättis. Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel jõustunud ning nimetatud osas ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust ei kontrolli (TsMS § 651 lg 1). Maakohtu otsus on vaidlustatud osas, milles kohus hagi rahuldas.
38.TsMS § 652 lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus vaidluse lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid, mistõttu neid käesolevas otsuses TsMS § 654 lg 6 järgi ei korrata.
39.Apellatsioonkaebuses heidab kostja ette, et maakohus rikkus oluliselt menetlusnorme tõendite hindamisel ja otsuse põhjendamisel. Kostja on endiselt seisukohal, et hageja taganemisavalduse formaalsed ja materiaalsed eeldused ei ole täidetud. Maakohus jättis kostja hinnangul müügilepingu olulise rikkumise tuvastamisel ebaõigesti arvestamata, et tegemist oli kasutatud sõidukiga, mille tehnilist seisukorda ei soovinud hageja vaatamata kostja ettepanekule müügieelselt kontrollida. Kostja hinnangul leidis maakohus ebaõigesti, et esines müügilepingu oluline rikkumine ja hagejal oli õigus müügilepingust taganeda.
40.Ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebuses viidatud materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, menetlusnormide rikkumist või tõendite ebaõiget hindamist ei tuvastanud. Ringkonnakohtu arvates on maakohus asjas esile toodud asjaolusid seostanud õigete materiaalõiguse normidega, samuti kohaldanud neid õigesti, kohus on jaganud õigesti tõendamiskoormuse ja kohtu hinnang esitatud tõenditele on olnud seadusekohane. Maakohus on esitatud järeldusi otsuses nõuetekohaselt (TsMS § 436, § 442 lg 8) põhjendanud. Järgnevalt vastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidetele.
41.VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele. VÕS § 217 lg 2 p 1 järgi ei vasta asi lepingutingimustele, kui sellel ei ole kokkulepitud omadusi. VÕS § 217 lg 2 p 2 järgi ei vasta asi lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse.
2-19-18233
42.Selle üle otsustamiseks, kas kostja on müügilepingut rikkunud, tuli maakohtul esmalt tuvastada, millistele tingimustele pidi müügilepingu esemeks olev sõiduk vastama (Riigikohtu 22.11.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-15-18582, p 12). Kui kasutatud asja müügileping ei sisaldanud kokkulepet asja kvaliteedi kohta, peab asi VÕS § 217 lg 1 ja § 77 lg 1 järgi vastama tavapärastele kasutatud asja nõuetele ehk asja keskmisele kvaliteedile (Riigikohtu 15.11.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-15-18987, p 13).
43.Kasutatud asjade puhul tuleb arvestada sellega, et asja senisest tavapärasest kasutamisest tingitud kulumine ja sellega kaasnevad puudused, mida sarnastel uutel asjadel ei esine, ei kujuta endast veel lepingutingimustele mittevastavusi. Samas tuleb lepingutingimustele mittevastavust jaatada siis, kui asjal on puudusi, mida müüdud asjaga võrreldavatel kasutatud asjadel tavaliselt ei esine (Riigikohtu 07.04.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-10, p 12). Kui asi ei ole selle ostjale üleandmise hetkel eesmärgipäraselt kasutatav, toob see VÕS § 217 lg 2 p 2 alusel kaasa asja lepingutingimustele mittevastavuse isegi juhul, kui asja puudused on asja vanust ning sellest tingitud seisundit arvestades tavalised. Sel juhul on asi lepingutingimustele mittevastav hoolimata sellest, et asi on keskmise kvaliteediga VÕS § 77 lg 1 tähenduses (Võlaõigusseaduse kommenteeritud väljaanne II, 2019, § 217, lk 91 ning seal viidatud kohtupraktika).
44.Hageja on sõiduki puudustena esile toonud mootoririkke ja muudetud odomeetri näidu. Ekspert tuvastas, et mootor vajab remonti nukkvõlli suure kulumi tõttu ja see rike oli tekkinud enne hagejale sõiduki üleandmist ning sõiduki odomeetri näitu on muudetud vähemalt 94 786 km võrra. Kostja eeltoodud eksperdi järeldust ei ole otseselt vaidlustanud, kuid leiab, et ta ei vastuta nende puuduste eest. Mootoririkke puhul välistab kostja hinnangul tema vastutuse asjaolu, et hageja ostis teadlikult kasutatud sõiduki ja kostja pakkus hagejale võimalust teha ostueelne tehniline kontroll. Ebaõigest läbisõidust ei olnud kostja enda väitel teadlik.
45.Vaidlust ei ole selles, et müügilepingu sõlmimisel oli auto 10 aastat vana. Samas ka kasutatud asi peab võimaldama kasutamist selle asja tüüpilisel otstarbel, mis sõiduki puhul on sõitmine. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kuivõrd müügilepingust ei nähtu kokkulepet sõiduki kvaliteedi kohta, pidi sõiduk vastama VÕS § 217 lg 1 ja § 77 järgi tavapärastele kasutatud sõiduki nõuetele. Seega sai hageja sõidukit ostes eeldada, et auto on läbisõidule ja eale vastavas töökorras ning peab olema kasutatav tavapärasel viisil, s.t sõitmiseks.
46.Ringkonnakohus leiab, et pärast sõiduki ostmist ja 300 km läbimist avastatud mootoririke on selline puudus, mida ei tohiks esineda ka kasutatud autol, kuna see takistas auto kasutamist tavapärasel viisil. Tulenevalt eksperdi järeldusest, et tuvastatud mootoririke pidi olema arenenud pikema aja jooksul, nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et kostja müüs hagejale sõiduki, mida ei ole võimalik sihtotstarbeliselt kasutada ning tegemist on kostjapoolse olulise lepingurikkumisega VÕS § 116 lg 2 p 2 tähenduses.
47.Apellant väitis, et maakohus ei tuvastanud, et ebaõige odomeetri näit on olulise lepingu tingimuste rikkumine, mis annaks hagejale aluse lepingust taganemiseks. Ringkonnakohus selle väitega ei nõustu. Maakohus on käsitlenud nii mootoririket kui ka muudetud odomeetri näitu otsuse põhjenduste punktis 13. Seejuures on maakohus õigesti märkinud, et ebaõige (muudetud) odomeetri näit on selline lepingutingimusetele mittevastavus, mida ei ole võimalik parandada, ja millest teadmine oleks mõjutanud hageja ostuotsust. Ringkonnakohus nõustub, et sõiduki odomeetri näidu muutmine väiksemaks vähemalt 94 786 km võrra on sõiduki oluline puudus. On suur vahe, kas sõiduk on läbinud u 240 000 km või 340 000 km. Arvestades tegelikku läbisõitu, on eeldatavalt sõiduk ostmise hetkeks kulunud umbes kolmandiku võrra rohkem. Sõidukiga võivad suurest läbisõidust tulenevalt kaasneda tehnilised probleemid, millega hageja
2-19-18233 ostes ei saanud arvestada. Asjaolu, et päev enne müügilepingu sõlmimist tehti sõidukile Eestis registreerimiseelne ülevaatus ja päev pärast müügilepingu sõlmimist Maanteeameti korraline tehnoülevaatus Eestis sõiduki arvele võtmiseks, ei muuda olematuks sõidukil tuvastatud puuduseid. Maanteeameti tehnonõuetele vastavuse kontrolli käigus tuvastatakse sõiduk, kontrollitakse vastavust kehtivatele nõuetele ja esitatud dokumentidele, mitte ei tehta aga põhjalikku ekspertiisi.
48.Asjaolu, et kostja enda väitel ei teadnud, et odomeetri näitu on muudetud ja et sõidukil võiks olla mootoririke, kuna ta usaldas Maanteeameti tehnoülevaatuspunkti kontrolli, ei oma vaidluse lahendamisel määravat tähtsust. Müüja vastutuse müüdud asja lepingutingimustele mittevastavuse eest sätestab VÕS § 218 ning nimetatud sätte lg 1 kohaselt järgneb müüja vastutus, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustamise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Põhjendatud on eksperdi arvamusel põhinev maakohtu järeldus, et mootoririke oli sõidukil arenenud pikema aja jooksul juba enne selle hagejale üleandmist ning seetõttu vastutab kostja lepingurikkumise eest. Maakohus leidis õigesti, et VÕS §-st 218 tulenevalt pidi kostja müüjana vastutama sõiduki oluliste ja varjatud defektide eest ka siis, kui ta ise neist teadlik ei olnud. Põhjendatud ei ole ka kostja seisukoht, et hageja ei saa sõiduki osas pretensioone esitada, kuna hageja ei teinud vaatamata kostja ettepanekule sõiduki müügieelset tehnilist kontrolli. VÕS § 219 lg 1 kohaselt peab ostja asja üle vaatama või üle vaadata laskma siis, kui ta tegutseb majandus- ja kutsetegevuses. Hageja on füüsiline isik, kes ostis sõiduki teiselt füüsiliselt isikult ja eeldatavasti kumbki ei tegutsenud majandus- ja kutsetegevuses.
49.Kostja heidab hagejale ette, et viimane valis õiguskaitsevahendina just lepingust taganemise. Kostja hinnangul ei ole täidetud hageja taganemisavalduse formaalsed ja materiaalsed eeldused, sh ei andnud hageja kostjale enne lepingust taganemist kohustuse täitmiseks täiendavat tähtaega, ei ole selge, millal hageja sai esimest korda teada väidetavatest sõiduki puudustest ja kas või millal ta nõudis kostjalt puuduste kõrvaldamist.
50.VÕS § 116 lg 1 järgi võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 223 täiendab VÕS § 116 lg-s 2 sisalduvat oluliste lepingurikkumiste loetelu täiendavate alustega müüjapoolse müügilepingu mittekohase täitmise puhuks. VÕS § 223 lg 1 sätestab, et müüjat loetakse müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. VÕS § 223 lg-s 1 nimetatud juhul ei pea ostja määrama müüjale tema kohustuse täitmiseks VÕS §-s 114 nimetatud täiendavat tähtaega ning võib muu hulgas lepingust taganeda (VÕS § 223 lg 3).
51.Ringkonnakohus leiab, et kohtu ette toodud asjaoludel on müügilepingust taganemise formaalsed ja materiaalsed eeldused täidetud ning hageja on lepingust kehtivalt taganenud (VÕS § 116 lg 1). Hageja poolt hagiavalduses kirjeldatud asjaoludel on tegemist müüjapoolse olulise lepingu rikkumisega. Arusaamatuks jääb kostja etteheide, et ei ole teada, millal hageja sai väidetavatest puudustest teada. Hageja pidi sõidukil esinevast mootoririkkest teada saama, kui pärast 300 km läbimist ei olnud sõidukit võimalik kasutada sõitmiseks ja selle täpsemast põhjusest sai hageja teada eksperdi 19.09.2019 koostatud arvamusest. Ringkonnakohus tugineb maakohtu poolt tuvastatud asjaolule, et hageja teavitas kostjat mittevastavusest nõuetekohaselt ja mõistliku aja jooksul. Ringkonnakohus leiab, et hageja võis olulise lepingurikkumise korral VÕS § 223 lg 1 esimese alternatiivi ja VÕS § 223 lg 3 alusel taganeda sõiduki müügilepingust kostjale täiendavat tähtaega määramata, kuna odomeetri näitu ei saanud parandada ega
2-19-18233 asendada. Ringkonnakohus on seisukohal, et kui asjal on vähemalt üks niisugune puudus, mis mõjutab ostja ostutahet ja seda ei saa parandada, siis peaks see mh kaasa tooma selle, et ka teiste puuduste kõrvaldamiseks ei pea tähtaega andma.
52.Kahju hüvitise nõude rahuldamisega seonduvas osas vaidlustas kostja maakohtu otsuse üksnes viitega müügilepingust saadu tagastamise nõude osas hagi rahuldamise põhjendamatusele. Kuna eelnevalt kolleegium müügilepingust saadu tagastamise nõude osas otsuse tühistamiseks alust ei leidnud, ei kuulu kaebus rahuldamisele ka kahju nõuet puudutavas osas.
53.Seega on maakohus põhjendatult rahuldanud hagi nii müügilepingu alusel saadu tagastamiseks kui ka osaliselt kahju hüvitamiseks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
54.Apellatsioonkaebus ei anna ringkonnakohtu hinnangul alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Kostja ei ole apellatsioonkaebuse põhjendustes maakohtu määratud kulude jaotust eraldi vaidlustanud.
55.Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja (apellandi) kanda.
56.TsMS § 177 lg 2 alusel määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus pärast käesoleva otsuse jõustumist.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.