Osaühingu FÜLLIIT hagi OSAÜHINGU EMET vastu kahju hüvitamise nõudes
Tsiviilasja hind
15 000 eurot
Osaühing
FÜLLIIT
(registrikood Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja 10115715), lepinguline esindaja E T Kostja
OSAÜHING
EMET (registrikood 10064797), lepinguline esindaja vandeadvokaat K R Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 09.02.2021
RESOLUTSIOON
1.Jätta Osaühingu FÜLLIIT hagi OSAÜHINGU EMET vastu kahju hüvitamise nõudes rahuldamata. Menetluskulude jaotus
2.Jätta menetluskulud Osaühingu FÜLLIIT kanda.
3.Määrata menetluskulude rahaline suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hageja Osaühing FÜLLIIT (hageja) ja OSAÜHING EMET (kostja) sõlmisid 21.03.2016 tähtajalise elektrienergia ostu-müügi lepingu perioodiks kuni 21.03.2017. Hageja leidis, et kostja esitas arveid kajastades tarbitavat elektrienergiat suuremana, kui see tegelikult on. Hageja teatas kostjale, et ei ole nõus tasuma alusetuid arveid ja palus esitada juurdekirjutusteta arved. Kostja ähvardas hagejat, et võib katkestada hageja elektrienergiaga
varustamise, mille peale selgitas hageja kostjale, et sellega tekitaks kostja hagejale suure kahju. Kostja katkestas 02.02.2017 hageja elektrienergiaga varustamise.
2.Hagejal oli sõlmitud leping OÜ-ga A T (üürnik) perioodiks 30.01.2017-31.12.2017 mitte eluruumide üürileandmiseks aadressil xxx Üürnik pidi tasuma igakuiselt üüri 5000 eurot. Kuna hageja ei suutnud tagada üürieseme varustatust elektrienergiaga, ütles üürnik 03.02.2017 lepingu üles. Hagejal ei õnnestunud sama ruumi välja üürida terve aasta, mistõttu sai hageja kahju 60 000 eurot. Hageja nõuab kahju hüvitamist kolme kuu üüri ulatuses ehk summas 15 000 eurot.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
3.Kostja vaidles hagile vastu ega tunnistanud tema vastu esitatud nõudeid. Kostja võtab omaks, et poolte vahel oli 21.03.2016 sõlmitud elektrienergia ostu-müügi leping. Hageja jäi maksetega viivitusse ning hakkas otsima põhjuseid kohustuse täitmisest kõrvale hoidmiseks. Kostja ei nõustunud hageja väidetega, et kostja arvestid on valed ning keeldus arveid muutmast. Kostja hoiatas hagejat, et katkestab elektriga varustamise, kui hageja arveid ei tasu, kuid hageja ei hakanud siiski arveid tasuma. Seetõttu katkestas kostja 02.02.2017 teenuse osutamise.
4.Kostja leidis, et hagejale ei saa olla kahju tekkinud, kuna väidetav üürileping, mille lõpetamise tõttu jäi hagejal saamata tulu, oli fiktiivne. Kui leping oli kehtiv, siis on selle ülesütlemine tõenäoliselt õigusvastane, sest elektrikatkestus oli ajutine. On arusaamatu, miks üürnik vajas laohoones elektrit. Samuti oleks hageja saanud sõlmida lepingu mõne teise elektrienergia pakkujaga ja seeläbi vältida kahju tekkimist. Hageja oli üürilepingu sõlmimisel teadlik, et kostja oli hoiatanud elektriühenduse katkestamise eest juhul, kui hageja ei tasu võlgnevust. Seega oli lepinguga kaasnev hageja enda risk. Samuti on põhjendamata, miks hageja ei suutnud leida uut üürnikku ning tekkinud kahju põhjuslik seos kostja käitumisega. Alternatiivselt leidis kostja, et kahju tuleks VÕS § 139 alusel vähendada nullini, kuna hagejal oli võimalik kahju ära hoida.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
5.Kohus jätab hagi rahuldamata.
6.Kohus selgitas 19.08.2021 määrusega vaidlusele kohalduvaid norme ja tõendamiskoormist ning andis pooltele tähtaja esitada täiendavaid tõendeid ja taotluseid (tl 72-73 pöördel).
7.Kohus tuvastab järgmised asjaolud. Hageja ja kostja sõlmisid 21.03.2016 tähtajalise elektrienergia ostu-müügi lepingu perioodiks kuni 21.03.2017 (tl 5). Hageja ei tasunud määratud tähtajaks kostja poolt 31.12.2016 esitatud arvet nr 161233 summas 980,05 eurot. Hageja esitas kostjale pretensiooni elektriarve suuruse kohta. Hageja leidis, et arve on alusetu, kuna kostja ja hageja arvesti näidud erinevad (tl 6). Kostja hoiatas hagejat, et arve tasumata jätmisel ta katkestab elektri andmise. Hageja teatas kostjale 27.01.2017 e-kirjaga, et juhul kui kostja katkestab elektrienergia andmise, tekib hagejale märkimisväärselt suur kahju (tl 8). Hageja sõlmis 30.01.2017 OÜ-ga A T üürilepingu, mille kohaselt andis hageja üürile mitteeluruumid (lao- ja tootmispinna) aadressil xxx, Tallinn (tl 9-10). OÜ A T ütles 03.02.2017 üürilepingu erakorraliselt üles, kuna üürnik ei saa üüritud ruumides elektrienergiat kasutada (tl 11). Hageja võttis 09.02.2021 kohtuistungil õigeks, et kostja hoiatas hagejat enne elektri väljalülitamist lepingu ülesütlemisest ja andis hagejale täiendava tähtaja arve tasumiseks (tl 109). Vaidlus puudub, et kostja katkestas 02.02.2017 hagejale elektrienergia andmise.
8.Kohus kvalifitseerib pooltevahelise õigussuhte. Kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele (VÕS § 76 lg 1). Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos 2(5)
kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele (VÕS § 115 lg 1). Esitatud asjaoludel oli poolte vahel energia ostu-müügi leping, mille kohaselt kostja kohustus hagejat varustama elektrienergiaga ja hageja kohustus selle eest tasuma vastavalt arvetele. Hageja väitel rikkus kostja lepingut katkestades hageja elektriühenduse ning hageja soovib nõuda elektri katkestusest tekkinud kahju hüvitamist. Seega on tegemist lepingulise kahju hüvitamise nõudega.
9.Lepingulise kahju hüvitamise eeldusteks on, et 1) poolte vahel oli leping; 2) kostja rikkus lepingut (VÕS § 115 lg 1); 3) kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1 ja § 103); 4) hagejale tekkis kahju (VÕS § 127 lg 1 ja § 128 lg 4); 5) tekkinud kahju on põhjuslikus seoses rikutud kohustusega (VÕS § 127 lg 4). Eelnimetatud asjaolusid peab tõendama hageja. Hageja esitas kahju hüvitamise nõude täitmisnõudeta VÕS § 115 lg 2 tähenduses. Seega peab hageja täiendavalt põhjendama VÕS § 115 lg 2 ls 1 või § 115 lg 3 nimetatud asjaolude esinemist. Kahju hüvitamine on välistatud, kui 1) rikkumise põhjustas võlausaldaja enda tegu või temast tulenev asjaolu (VÕS § 101 lg 3); 2) tekkinud kahju ei olnud hõlmatud rikutud kohustuste kaitse eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2); 3) kahju ei olnud ettenähtav (VÕS § 127 lg 3). Kohus võib kahjuhüvitist vähendada, kui kahju tekkis osaliselt kahjustatud isikust tulenevatel asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab (VÕS § 139 lg 1).
10.Kohus analüüsib kas kostja on oma lepingust tulenevaid kohustusi rikkunud. Hageja selgitas 09.02.2021 toimunud kohtuistungil, et kostja rikkus elektrienergia ostumüügilepingut, kuna ühegi lepingupunkti kohaselt ei ole kostjal võimalik katkestada elektrienergia andmist (tl 110). Kohustuse rikkumine VÕS § 115 lg 1 mõttes võib väljenduda erinevas käitumises. Konkreetse lepingupunkti puudumisel võib kostja vastutada ka seadusest tuleneva kohustuse rikkumise eest. Poolte vahel sõlmitud elektrienergia ostumüügilepingu p 1 kohaselt kostja müüs hagejale elektrienergiat ühendamispunktiga EMET alajaamast asukohaga xxx, Tallinnas (tl 5). Äriregistri teabesüsteemi andmete kohaselt on kostja põhitegevusala enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus (tl 17). Seega ei ole kostja elektrienergia müüja elektrituruseaduse (ELTS) § 10 kohaselt ning ei kohaldu ELTS sätted võrguühenduse katkestamisel tarbijast tuleneval põhjusel. Poolte vahel sõlmitud lepingust nähtuvalt on elektrienergia hind kostja poolt elektrienergia eest makstav hind, millele lisandub 20% (lepingu p 3). Seega toimus elektrienergia edasimüük poolte vahel 21.03.2016 sõlmitud lepingu alusel. Lepingusse on käsikirjaliselt juurde kirjutatud, et kostjal on õigus leping üles öelda ühe kuulise etteteatamistähtajaga.
11.Elektriühenduse olemasolu saab tänapäeval pidada tiheasustuses asuva äripinna puhul elementaarseks või hädavajalikuks. See on eluliselt vajalik teenus ning selle katkestamine peab olema proportsionaalne rikkumisega. Kohtu ette ei ole ka toodud asjaolusid, millest nähtuks, et elektri väljalülitamiseks esines mõni muu (seadusest tulenev) alus.
12.Kostja esitas vastuväite, et võis kohustuse täitmisest keelduda, kuna hageja oli maksetega viivituses. Tegemist võib olla rikkumist välistava asjaoluga, kui kostjal tekkis hageja poolt arvete tasumata jätmise tõttu õigus VÕS § 111 alusel keelduda omapoolse lepingulise kohustuse täitmisest. Kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused, võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab (VÕS § 111 lg 1). Kohustuse täitmisest ei või keelduda, kui see ei oleks asjaolusid arvestades mõistlik või ei vastaks hea usu põhimõttele, eelkõige kui teine lepingupool on oma kohustuse suuremas osas või oluliste puudusteta täitnud (VÕS § 111 lg 3). Seega on kohustuste täitmisest keeldumise õiguse kasutamise eeldusteks, et 1) poolte vahel oli vastastikune leping (vaidlus puudub); 2) hageja rikkus lepingut; 3) kostja tugines 3(5)
õigusele keelduda kohustuse täitmisest. Täitmisest keeldumise õiguse kasutamine on välistatud, kui see oleks vastuolus hea usu või mõistlikkuse põhimõttega.
13.Vaidlus puudub, et hageja jättis arve nr 161233 summas 980,05 eurot tasumata (tl 97). Kohus on seisukohal, et kostjal ei olnud vaatamata arve tasumata jätmisele õigus leping üles öelda. Arve tasumise tähtaeg oli 14.01.2017 ning kostja lõpetas lepingu 02.02.2017. Vaidlus puudub, et kostja teavitas hagejat arve tasumata jätmise korral lepingu ülesütlemisest suuliselt. Esitatud tõenditest ja kohtuistungil avaldatust saab järeldada, et hageja teavitamine elektrienergia väljalülitamisest toimus enne 27.01.2017. Hageja keeldus arve maksmisest, kuna hageja hinnangul ei vastanud arvel kajastatud elektri tarbimine tegelikkusele. Seega oli kostja poolne elektrienergia andmisest keeldumine vastuolus hea usu põhimõttega. Vaidlus puudub, et hageja oli vaidlusaluse arveni kõik arved tarbitud elektri eest tasunud. Kostjal on õigus kasutada seaduses sätestatud õiguskaitsevahendeid, kuid lepingust nähtuvalt oli kostjal õigus lõpetada hagejaga leping üks kuu ette teatades. Käesoleval juhul lõpetati leping enne ühekuulise etteteatamistähtaja möödumist. Seega ei olnud kostjal õigust leping üles öelda ja kostja vastutab lepingu rikkumise eest.
14.VÕS § 103 lg 1 kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. VÕS § 103 lg 2 kohaselt on kohustuse rikkumine vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Kostja ei ole esile toonud asjaolusid millest saaks järeldada, et rikkumine on vabandatav.
15.Kohus analüüsib kas hagejale on tekkinud kahju. Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline (VÕS § 128 lg 1). Varalise kahjuna on hüvitatavad mh mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (VÕS § 128 lg 3). Saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises (VÕS § 128 lg 4). Saamata jäänud tulu kui kahju hüvitamine VÕS § 128 lg 4 mõttes põhineb tõenäosusel, kuna reeglina ei ole võimalik täpselt hinnata, millist kasu või kahju oleks pool saanud, kui lepingut oleks ettenähtud ajani kohaselt täidetud. Riigikohus on mh leidnud, et saamata jäänud tulu eest hüvitise saamiseks peab hageja tõendama, et tal oli kavatsus ja võimalus tulu saada (RKTKo nr 3-2-1-55-11, p 12; 3-2-1-157-15, p 13).
16.Hageja on tõendanud, et sõlmis 30.01.2017 üürilepingu. Hageja on seisukohal, et talle tekkis elektrienergia andmise katkestuse tõttu kahju, kuna hageja kaotas kasu saamise võimaluse tulenevalt sõlmitud üürilepingust. Kohus märgib, et hageja oli üürilepingu sõlmimisel teadlik, et kostja oli hoiatanud hagejat elektriühenduse katkestamise eest juhul, kui hageja ei tasu võlgnevust. Vaidlus puudub, et kostja teavitas hagejat enne 27.01.2017 elektrienergia andmise katkestamisest. Hageja sõlmis vaatamata sellele 30.01.2017 üürilepingu, mille alusel andis rendile endale kuuluvad ruumid. Hageja teatas kostjale 27.01.2017, et elektrikatkestuse korral on hagejal õigus esitada märkimisväärselt suur hüvitise nõue (tl 8). Sel hetkel üürilepingut veel sõlmitud ei olnud ja hageja ei maininud 27.01.2017 üürilepingu sõlmimise kavatsusest. Kohus ei nõustu hageja väitega, et üürileping oli sõlmitud heas usus. Hagejale oli teada, et kostja võib oma hoiatuse täide viia ja elektri välja lülitada. Vaatamata sellele sõlmis hageja enne olukorra lahendamist 30.01.2017 üürilepingu. Hageja ei ole ka tõendanud, et ta andis reaalselt ruumid üle üürnikule ja üürnik enne elektri katkestust nimetatud ruume reaalselt kasutas. Äriregistri teabesüsteemi kohaselt on hageja põhitegevusala enda või renditud kinnisvara üürileandmine ja käitus (tl 16). Kuid 4(5)
hageja ei ole ka põhjendanud ega tõendanud miks hageja sõlmis just pooltevahelise vaidluse ajal üürilepingu. Kostja on ka välja toonud, et ei ole eluliselt usutav, et kui vaidlus käib detsembrist 2016 ning kuu lõpus sõlmitakse üürileping. Samuti on kahtlust tekitav asjaolu, et üürnik ütleb koheselt üürilepingu üles ilma hoiatamata 03.02.2017 (tl 11). Kostja ei saanud ette näha, et kui ta lülitab elektri välja, siis hageja sõlmib vaidluse ajal enne asjaolude lahendamist üürilepingu ning sellega jääb hagejal saamata tulu. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et sellises olukorras ei saanud hagejale kahju tekkida. Hageja ei ole ka põhistanud enda väidet, et tal oli raskendatud pärast üürilepingu ülesütlemist 2017 aasta jooksul ruume välja üürida. Seega ei ole hageja tõendanud, et tal oli tegelikult võimalus tulu saada ning kohus asub seisukohale, et üürileping ei sõlmitud tulu saamise eesmärgil.
17.Eeltoodust tulenevalt ei ole vaja edasi analüüsida teisi kahju hüvitamise eeldusi.
18.Hageja ei ole põhjendanud ka VÕS § 115 lg 2 või 115 lg 3 nimetatud asjaolude esinemist. VÕS § 115 lg 2 kohaselt võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda pärast käesoleva seaduse §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. Kui kohustus seisneb teatud eseme tagastamises, võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui võlausaldaja on viivituse tõttu kaotanud huvi eseme tagastamise vastu. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda ka täiendavat tähtaega määramata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust, samuti käesoleva seaduse § 116 lõike 2 punktides 1–4 nimetatud juhtudel või kui asjaolude kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik.
19.Eeltoodust tulenevalt hagiavaldus rahuldamisele ei kuulu.
20.Kohtuotsuses käsitlemata poolte väited ja tõendid ei oma lõppotsustuse seisukohalt tähtsust ning seetõttu kohus neid otsuses ei käsitlenud.
MNETLUSKULUD
21.Kohus jättis hagi rahuldamata. Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Eeltoodust tulenevalt tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda.
22.Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.
23.TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.