Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Viru Maakohus võttis 29.12.2020 määrusega menetlusse Kohtla-Järve linn Sõpruse 8a korteriühistu avalduse L. B. ja V. S. vastu võlgnevuse nõudes. Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikutelt korteriomandi asukohaga xxx põhivõlgnevuse ja viivise kokku 628,93 eurot 31.10.2020 seisuga. L. B. 25.01.2021 vastusest selgub, et V. S. on 20 aastat teadmata kadunud. 08.03.2021 menetlustoimingu protokollist nähtub, et tsiviilasjas nr 2-17-19170 rakendati 18.01.2018 kohtumäärusega N. S. (ik xxx, surnud xxx) ja B. S. (IKxxx; surnud xxx) pärandi suhtes hoiumeetmeid ja määrati pärandi hooldajaks I. D.. Avaldaja esitas 11.03.2021 kohtule avalduse menetluse lõpetamiseks ja 15.03.2021 kell 10.00 toimuva kohtuistungi aja tühistamiseks. 17.02.2021 laekus korteriühistu arvele 800 eurot, makse selgitus: korteri nr 20 võlg maksja I.D. . Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikutelt menetluskulud 450 eurot so tasutud riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 400 eurot ning viivise väljamõistetud menetluskuludelt menetluskulude suurust kindakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud esitatud avalduse ja toimiku materjalidega, leiab et tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 p 1 kohaselt lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi. Kohus vaatab hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse (TsMS § 428 lg 1 p 3). Kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud (TsMS § 429 lg 1). Hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi (TsMS § 477 lg 1). Avaldaja esitas 11.03.2021 kohtule avalduse menetluse lõpetamiseks seoses võla tasumisega. Kohus leiab, et taotlust tuleb käsitleda kui avaldusest loobumist, kuna avaldaja edasist menetlust ei soovi. Kohus leiab, et avaldusest loobumine ei ole vastuolus heade kommete või seadusega ning ei riku olulist avalikku huvi. Kohus võtab avaldusest loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Menetluskulude jaotis TsMS § 172 lg 1 kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse kindlaks menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista menetlust lõpetava määruse tegemist (TsMS § 173 lg 1 ja 2). Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud (TsMS § 168 lg 5). Kuna võlgnevus kustutati pärast avalduse menetlusse võtmist, jäävad menetluskulud puudutatud isikute kanda.

Avaldaja palub välja mõista puudutatud isikutelt menetluskulud 450 eurot so tasutud riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 400 eurot (4*100) ning viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates menetluskulude suurust kindakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Riigilõivuseaduse § 59 lg 5 kohaselt tasutakse hagita menetluses esitavalt avalduselt riigilõivu 50 eurot. Kui hageja loobub hagist, tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust (TsMS § 150 lg 2 p 2). Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti (TsMS § 150 lg 4). Avaldaja tasus avalduse esitamisel riigilõivu 50 eurot. Seoses avaldusest loobumisega on avaldajal õigus esitada taotlus poole riigilõivu tagastamiseks. Sel juhul jääb puudutatud isikute kanda riigilõivust pool so 25 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt peab kohus hindama esindamisele kulunud aega, kuid ka ühe tööühiku hinda, s.o esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu 120 eurot käibemaksuga või -maksuta (RKTKm 3-21-39-16 p 13). Kohus leiab, et avaldaja esindaja tunnitasu määr 100 eurot on põhjendatud, sest tegemist on sarnase õigusteenuse eest makstava keskmise tasuga. Kohus leiab, et avaldaja taotlus õigusabikulude suuruse osas tuleb rahuldada osaliselt. Tegemist on tavapärase võlgnevuse nõudega. Kohus loeb põhjendatud ajaks kokku 2 tundi, tasu 200 eurot (2*100). Kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 1 ja 4). Avaldaja lepinguline esindaja on vastava taotluse kohtule esitanud. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus menetluskulude taotluse osaliselt ja mõistab välja puudutatud isikutelt avaldaja kasuks põhjendatud ja vajalikud menetluskulud 250 eurot so tasutud riigilõiv 50 eurot ja õigusabikulud 200 eurot ning viivise. TsMS § 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kohtuistungi aja tühistamine Avaldaja lepinguline esindaja palub tühistada 15.03.2021 kell 10.00 määranud kohtuistung. Kuna kohus lõpetab menetluse avaldusest loobumise tõttu, tühistab kohus kohtuistungiaja. Kohus selgitab, et avaldajal on õigus esitada taotlus poole riigilõivu so 25 euro tagastamiseks. Kohus võib kohtumääruse alusel toimetada menetlusdokumendi kätte avalikult kui menetlusosalise aadress ei ole kantud registrisse või kui isik ei ela registris märgitud aadressil ning isiku aadress või viibimiskoht ei ole kohtule muul viisil teada ja kui dokumenti ei saa kätte toimetada isiku esindajale ega dokumendi kättesaamiseks volitatud isikule või muul käesolevas osas sätestatud viisil (TsMS § 317 lg 1). Kuna V. S. on teadmata kadunud 20 aastat, peab kohus põhjendatuks toimetada kohtumäärus kätte avalikult Ametlike Teadaannete kaudu.

/allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson Kohtunik Osaliselt tühistatud Tartu RK lahendiga.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.