Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Ande Tänav
Määruse tegemise aeg ja koht 18. veebruar 2021, Tallinn Kohtuasja number
2-20-125392
Kohtuasi
Osaühing Raudver hagi PAKRI Tööstuspark OÜ vastu võla nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25.08.2020 määrus (hagi menetlusse võtmisest keeldumine)
Kaebuse esitaja ja liik
Osaühingu Raudver määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: Osaühing Raudver (registrikood 10262741), seaduslik esindaja EE
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Teadus-
ja
määruskaebus
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
2-20-125392
Osaühing Raudver esitas 02.07.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult PAKRI Teadus- ja Tööstuspark OÜ 6087,15 euro saamiseks. Kohus tegi 06.07.2020 makseettepaneku, millele võlgnik esitas 10.07.2020 vastuväite. 31.07.2020 määrusega andis Pärnu Maakohus asja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 486 lg 1 p 1 alusel üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Maakohus jättis TsMS § 487 lg 1 alusel avalduse 04.08.2020 määrusega käiguta ja kohustas hagejat esitama nõue ja selle põhjendus hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasuma täiendav riigilõiv 14 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Kohus hoiatas hagejat, et kohtu nõudmiste täitmata jätmise korral keeldub kohus hagi menetlusse võtmisest. Hageja ei esitanud kohtule nõuet hagiavaldusele ettenähtud vormis ega tasunud täiendavat riigilõivu. Küll aga esitas hageja 19.08.2020 taotluse liita tsiviilasi teise kohtu menetluses oleva tsiviilasjaga nr 2-20-125335 ning tagastada maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 182,61 eurot. Vastuseks hageja taotlusele selgitas maakohus 19.08.2020 kirjas, et ei saa praeguses menetlusstaadiumis tsiviilasju liita ega liitmise otstarbekuse üle otsustada. Kohus selgitas, et hagi menetlusse võtmiseks tuleb hagejal esitada nõuetekohane hagiavaldus. Maakohtu määrus ja põhjendused Maakohus keeldus 25.08.2020 määrusega TsMS § 487 lg 3 ja § 371 lg 1 p 10 alusel hagi menetlusse võtmisest, sest hageja ei esitanud tähtaegselt vormikohast hagiavaldust ega tasunud täiendavat riigilõivu. Menetluskulud jäid hageja kanda. Sama määrusega jättis maakohus rahuldamata hageja taotluse maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks. TsMS § 150 lg 1 p 4 näeb ette maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu tagastamise, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäetakse TsMS § 483 lg 2 p-des 1 ja 2 sätestatud juhul rahuldamata. Maksekäsu kiirmenetluse avaldust ei jäetud rahuldamata. Seega puudub alus tasutud riigilõivu tagastamiseks. Määruskaebus ja menetluse edasine käik Hageja esitas 01.09.2020 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada, tagastada maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv ning liita tsiviilasi kohtu menetluses oleva tsiviilasjaga nr 2-20-125335. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised. Vaidlustatud määruses on märgitud, et 19.08.2020 saadeti määruskaebuse esitajale e-kiri. Nimetatud kirja pole saadetud ning seda ei sisalda ka e-toimik. Kohus oleks pidanud andma lisatähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohtumääruse põhjenduste punkt 6 on määruskaebuse esitajale arusaamatu ning põhjenduste punkt 7 väär, sest sisuliselt jäi hagi menetlusse võtmisest keeldumisega maksekäsu kiirmenetluse avaldus rahuldamata. Hagiavalduse koostamine, samuti riigilõivu täiendav tasumine, on käesoleval juhul ebaratsionaalne ning hagejat liigselt koormav. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jääb maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
2-20-125392 Kolleegium nõustub vaidlustatud määruse põhjendustega ega pea TsMS § 654 lg 6 ja § 659 kohaselt vajalikuks neid korrata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. Nõustuda ei saa maakohtu 19.08.2020 e-kirja puudutavate kaebaja etteheidetega. Toimiku materjalidest (tl 21) nähtub, et maakohus on taotlusele selle esitamise päeval vastanud samal eposti aadressil, mille hageja on taotluses märkinud ning varasemalt kohtule teada andnud. Sama e-posti aadressi on hageja enda sidevahendina kajastanud ka määruskaebuses. Tsiviilasjade liitmine või liitmata jätmine on kohtu diskretsiooniotsus, mille osas puudub menetlusosalisel võimalus maakohtu määrust vaidlustada. Seejuures ei saa kõrgema astme kohus anda madalama astme kohtule kohustuslikke juhiseid hagide liitmiseks (vt Riigikohtu 19.04.2011 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-12-11, p 42). Ringkonnakohtu pädevuses ei oleks ka hageja taotluse rahuldamine ja tsiviilasjade liitmine, kuivõrd ringkonnakohus kontrollib maakohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust, kuid ei korralda esimese astme menetlust. Maakohus määras TsMS § 487 lg-st 1 tulenevalt puuduste kõrvaldamiseks 14 päeva ega pidanud andma hagejale lisatähtaega. Kuna hageja tähtajaks puudusi ei kõrvaldanud, keeldus maakohus TsMS § 487 lg 3 ja § 371 lg 1 p 10 alusel põhjendatult hagi menetlusse võtmisest. Vaidlustatud määruse põhjendava osa p-s 6 sisalduvad maakohtu selgitused, mille kohaselt menetlusse võtmisest keeldumisel loetakse, et hagi ei ole esitatud ja see ei ole olnud kohtu menetluses. Sellest tulenevalt ei ole takistatud sama nõudega uuesti kohtu poole pöördumine. Kuna maakohus ei saanud võlgniku vastuväitest tulenevalt teha maksekäsku ning maksekäsu kiirmenetlust ei lõpetatud TsMS §-s 4881 sätestatud juhul, jäid hagimenetluse algatamata jätmisest tingituna menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja taotlus riigilõivu tagastamiseks tuli jätta rahuldamata. Vastavalt TsMS § 147 lg-le 5 ja § 172 lg-le 9 arvatakse maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv hagimenetluse kulude hulka üksnes tsiviilasja edasisel lahendamisel hagimenetluses. Käesolevat tsiviilasja hagimenetluses ei lahendatud. Maksekäsu kiirmenetlus on iseseisev menetlus ning maakohus leidis õigesti, et kuivõrd maksekäsu kiirmenetlus on läbi viidud, siis ei kuulu maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud riigilõiv tagastamisele. Maksekäsu kiirmenetlust läbi viinud kohus ei ole jätnud avaldust läbi vaatamata ega TsMS § 483 lg 2 p-des 1 ja 2 nimetatud alusel rahuldamata. Seega puudub maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu tagastamiseks alus. Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna maakohus ei määranud kulusid rahaliselt kindlaks, siis ei tee seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lg 4). TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5 kohaselt saab hageja hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumisele esitada määruskaebuse, kuid riigilõivu tagastamata jätmise osas ei ole käesolev määrus TsMS § 150 lg 8 teisest lausest tulenevalt vaidlustatav. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler
(allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen
(allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.