Võlgade ümberkujundamise menetlus › Võlgade ümberkujundamise menetlus

Võlausaldaja

Aeg, millest alates hakatakse kohustust tasuma

Kohustuse tasumise sagedus/ kuupäev

Osamaksete arv/suurus EUR

Täitmise lõpptäht-aeg

Kohustuse rahuldamise määr%/ põhikohustu e täitmis %,kohustuse täitmise summa kokk

Bondora 6288,74 AS (menetluses kohtutäitur Oksana Kutšmei juures täiteasi 084/2020/5797)

15.03.21

Kord kuus / 15. kp

108 / 52,41

15.02.2030

90/ /5659,87

Bondora AS 7212,74 (menetluses kohtutäitur Oksana Kutšmei juures täiteasi 084/2020/5796)

15.03.21

Kord kuus / 15. kp

108/ 60,11

15.02.2030

90/ 6491,47

OÜ Finants

15.03.21

Kord kuus / 15. kp

108/19,10

15.02.2030

90/

15.03.21

Kord kuus / 15. kp

108 / 62,76

15.02.2030

90/ 6777,75

Kohustuste kogusumma/põ hiosa EUR

Aktiva 2291,15

TF Bank (publ) Eesti filiaal

7530,85

Kokku

23323,48

199,38

20991,09

Määrusele ümberkujundamiskava kinnitamise osas võib esitada määruskaebuse võlgnik. Võlausaldaja võib esitada määruskaebuse ümberkujundamiskava kinnitamise peale, kui ta esitas sellele eelnevalt vastuväite (VÕVS § 26 lg 2). Määruskaebuse võib esitada 15 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kaudu. Määruskaebuse esitamine ei peata määruse täitmist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

AxxxxLxxx esitas 15.11.2020. a kohtule avalduse võlgade ümberkujundamiseks. Avalduse ja sellele lisatud võla- ja varanimekirja kohaselt on Axxx Lxxxx vastu esitanud võlanõuded Bondora AS (nõuded sundtäitmisel kohtutäitur Oksana Kutšmei juures), Aktiva Finants OÜ, TF Bank AB ning kohtutäitur Oksana Kutšmei. Võlgniku nimel on ka kohustused Bigbank AS ja Inbank AS ees, kuid neid kohustusi täidab võlgniku poeg ja nende kohustuste hõlmamist ümberkujundamiskavasse ei taotleta. Axxx xxxx töötab xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx käesoleva ajani, kuid kevadel oli pandeemia tõttu vahepeal töötu. Võlgnik sattuski makseraskustesse pandeemiast tuleneva ajutise töökaotuse tõttu. Ta töötab nüüd edasi ja piirab oma kulutusi, et tasuda tekkinud võlgnevusi. Võlgniku sissetulek on 670 eurot kuus. Axxx Lxxxx ainuomandis on kinnistu registriosa nr 3913739, mille ligikaudne väärtus on 2500 eurot. Võlgnik Axxx Lxxx on suhelnud nii võlausaldajatega kokkulepete saavutamiseks võlgnevuste tasumise osas, ta sooviks võlgade tasumist pikemate maksegraafikute alusel. Võlgnik võlgade ümberkujundamise menetluses nõustaja määramist ei soovi ning on koos avaldusega esitanud ka ümberkujundamiskava. Võlgnik on esitanud ümberkujundamise avalduses taotluse täitemenetluse peatamise kohta. Nimelt on AxxxxLxxxx kohustuste täitmiseks algatatud kaks täitemenetlust- mõlemad AS Bondora nõuete (7212,74 eurot ja 6288,74 eurot) täitmiseks, mõlemad täitemenetluses kohtutäitur Oksana Kutšmei juures. Kohus viis 01.12.2020. a läbi menetlustoimingu Axxx Lxxxx avalduse võlgade ümberkujundamiseks menetlusse võtmise otsustamiseks ja puuduolevate dokumentide (kahe aasta pangakonto väljavõtted) esitamiseks. Puuduolevad dokumendid esitati. Kohus võttis 21.12.2020. a määrusega Axxx Lxxxx võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse, peatas võlgniku suhtes läbiviidavad täitemenetlused või sundtäitmised kuni võlgade ümberkujundamise menetluse lõppemiseni. Kohus määras, et võlgniku pangakontode arestimine tuleb tühistada. Kohus toimetas ümberkujundamiskava kätte võlausaldajatele, kelle nõuete ümberkujundamist taotletakse ning määras tähtaja oma seisukoha esitamiseks. Võlausaldajad Bondora AS, Aktiva Finants OÜ ja kohtutäitur Oksana Kutšmei kohtu poolt määratud tähtajaks ümberkujundamiskava kohta oma seisukohta ei esitanud. Võlausaldaja TF Bank AB teatas, et ta ei esita vastuväiteid ümberkujundamiskavas märgitule. Kohtu hinnangul on võlgnik AxxxxLxxx esitanud tema makseraskustest tuleneva avalduse kohtule põhjendatult, seejuures oleks tema võlgade puhul võimalik rakendada VÕVS § 3 lg.1, lg.2 võimalusi. On ilmne, et käesoleval ajal on võlgnik kohustatud tasuma makseid erinevate suuremas summas võlakohustuste katteks, mille osas on juba tekkinud võlgnevused ja mille üheaegne tasumine ületab võlgniku maksevõime. Võlgniku võlakohustuste summa on umbes 23 300 eurot. Sellise olukorra ületamiseks ongi ette nähtud võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse menetlus, mille rakendamine on kohtu hinnangul kohane. Võlausaldajate võrdse

kohtlemise huvides on kõigi võlanõuete käsitlemine ühe menetluse raames, aga ka ühetaolistel alustel. Võlgnik on ümberkujundamiskavas kavandanud oma kohustuste täitmise võlausaldajate ees 108 maksega (ehk 9 aastat) 90% ulatuses. Kohustusi sellisel viisil täites kujuneks võlgniku igakuiseks makseks 199,38 eurot kuus.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus lähtub asja menetlemisel võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (edaspidi: VÕVS) sätetest, arvestades selle seotust pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) sätete ja mõttega. VÕVS § 1 lg 1 sätestab, et sama seaduse eesmärk on makseraskustes füüsilisele isikule (võlgnikule) tema võlgade ümberkujundamise võimaldamine, et ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve. VÕVS § 1 lg 2 järgi loetakse võlgnik makseraskustes olevaks, kui ta ei suuda või tõenäoliselt ei suuda täita oma kohustusi nende sissenõutavaks muutumise ajal Sellisest seadusesõnastusest tuleneb, et seadusega loodud menetluse eesmärgiks on vältida võlgniku pankrotimenetlust. Võlgniku pankrotimenetlusest saab aga rääkida juhul, kui tegemist on maksejõuetu võlgnikuga. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Seega eristamine, kas võlgnik on makseraskustes või maksejõuetu, põhineb peaasjalikult ajalisel faktoril - makseraskused on ajutine nähtus, maksevõimetuse puhul ei ole makseraskused enam ajutised, vaid suutmatus tasuda võlgasid ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohtule menetluse kestel esitatud andmed ja selgitused võimaldavad asuda seisukohale, et võlgnik Axxx Lxxx on makseraskustes VÕVS § 1 lg.2 tähenduses. Axxx Lxxxx sissenõutavaks muutunud kohustused on kajastatud ümberkujundamiskavas. Neid sissenõutavaks muutunud kohustusi on 23323,48 euro ulatuses. Axxx Lxxxx sissetulek on töötasu 670 eurot kuus. Sellise sissetuleku arvel ei ole võimalik maksta võlgasid suurusjärgus enam kui 23 000 eurot koheselt või lühikese tähtaja jooksul. Seega on tegemist ilmselgete makseraskustega. Arvestades võlgade ümberkujundamise menetluses esitatud andmeid ja uuritud tõendeid, on kohus seisukohal, et võlgnik Axxx Lxxx on kohane isik taotlemaks võlgade ümberkujundamise menetlust. Võlgnik käib ka tööl ja saab igakuist sissetulekut töötasu näol, umbes 670 eurot kuus. Seetõttu ei ole alust rääkida võlgniku maksejõuetusest kui alalisest, püsivast seisundist. Võlgnikul ülalpeetavad jm kooselavad pereliikmed puuduvad. Arvestades võlgniku sissetulekuid töötasu näol ja igakuiseid vältimatuid püsikulusid, jääb talle vabu vahendeid, mille arvelt on võimalik täitmata kohustuste katteks makseid teha. Axxx Lxxxxise on hinnanud, et ta oleks võimeline, s.h. arvestades igakuiseid vältimatuid kulusid, igakuiselt eraldama võlgade katteks umbes 200 eurot. Käesoleval juhul on tegemist võlgnikuga, kellel ei ole möödunud perioodil kogutud kõrge väärtusega varasid (nt hinnalist kinnisvara vm väärtuslikku registrisse kantavat vara), kuid on olemas püsiv sissetulek, mis võimaldab võlgade katteks makseid teha ja tahe oma võlausaldajatele võlad tasuda. Võlgniku puhul oleks sissetuleku osa, millele ei saa sissenõuet pöörata (mida ei arestita) Täitemenetluse seadustiku § 132 lg.1 sätteid arvestades 584 eurot. Võlgniku sissetulekuteks, millele saaks sissenõude pöörata (arvestades TMS § 131 lg.1 p.1,

p.2, p.61, p.7 sätteid) on üksnes võlgniku töötasu 670 eurot kuus ja eluasemeks olev korteriomand väärtusega umbes 2500 eurot. See tähendab, et pankrotimenetluses oleks vara, mille arvel võlausaldajate nõudeid rahuldada, umbes 2500 eurot pluss igakuine võimalik eraldis TMS § 132 lg.1 järgi 86 eurot. Kohustustest vabastamise menetluse käigus tuleks võlgnikul loovutada sellest pankrotivarasse 75% ehk 64,50 eurot kuus. Kui pankrotimenetlus kestab 12 kuud ja järgneb kohustustest vabastamise menetlus (5 aastat, s.t. 60 kuud), koguneb pankrotivarasse 2500+4644=7144 eurot. Sellest tuleb kanda ka pankrotimenetluse kulud. Ümberkujundamiskavas on kavandatud, et võlgniku sissetulekust tehakse igakuiseid eraldisi võlausaldajatele 199,38 eurot kuus ehk kokku kogu menetluse kestel 20 991,09 eurot. Esitatu põhjal hindab kohus, et võlgniku Axxx Lxxxx võlgade ümberkujundamine on võimalik ning võlgade ümberkujundamisel on ka võlausaldajate nõuete rahuldamise ulatus suurem kui see oleks pankrotimenetluse korral. Arvestades võlgnikul sissetulekut ja olemasolevat (realiseeritavat) vara, oleks pankrotivara väärtus 7144 eurot, millest tuleb enne võlausaldajatele väljamaksete tegemist kanda pankrotimenetluse kulud. Kohtule esitatud ümberkujundamiskava kohaselt maksab võlgnik võlausaldajatele nõuete katteks 20 991,09 eurot. Käesolevas võlgade ümberkujundamise menetluses ei ole ükski võlausaldaja vaidlustanud võlgade ümberkujundamiskavas märgitud nõude suurust, tagatust ega selle ümberkujundamise viisi. Seega ei ole selles menetluses tegemist vaidlusega nõude suuruse üle ja nõude suuruse kindlaksmääramisega VÕVS § 23 kohaselt ei tule tegeleda. Kõik võlausaldajate nõuded tulenevad võlgnikuga sõlmitud laenu- ja krediidilepingutest. Nõuete puhul on tegemist võlgniku poolt nõuetekohaselt tagastamata laenu- ja krediidi põhiosaga ning kõrvalnõuetega. Ühegi võlausaldaja nõue ei ole pandiga tagatud. Ühe võlausaldaja nõude sissenõudmiseks on algatatud kaks täitemenetlust. Kohus on määranud hagi tagamise 21.12.2020 määrusega, peatanud täitemenetluse ja määranud võlgniku pangakontode arestist vabastamise. Need abinõud jäävad kehtima kuni võlgade ümberkujundamise menetluse lõpuni. Kohus leiab, et kinnitada.

Axxx Lxxxx võlgade ümberkujundamiskava on võimalik esitatud kujul

VÕVS § 24 lg 1 järgi kinnitab kohus võlgniku esitatud ümberkujundamiskava, kui ükski võlausaldaja või võlgnik ei ole sellele tähtaegselt vastu vaielnud. Kohus märgib esmalt, et võlgade ümberkujundamise menetluse eesmärk on võimaldada võlgnikul ületada makseraskusi ja vältida pankrotimenetlust. Pankrotimenetlus tooks kaasa võlgniku vara, s.t. korteriomandi, mis on võlgniku elukohaks, realiseerimise. Võlgniku elukoha kaotus tingiks tõenäoliselt uued väljaminekud, aga võib kaasa tuua ka töökoha ja sissetuleku kaotuse. Seetõttu tuleb eelistada lahendust, mis võimaldaks säilitada nii elu- kui ka töökoha ehk võlgade ümberkujundamise menetlust. Võlgade ümberkujundamise menetluses ei saa võlausaldajatel olla ootust, et nende kõik nõuded kogu ulatuses täidetakse. Käesolevas menetluses on võlgnik pakkunud kõigi nõuete rahuldamist 90% ulatuses. Seadusandja on VÕVS §-s 24 toonud keskse põhimõttena esile võlausaldajate võrdse kohtlemise ümberkujundamiskavas, praeguses menetluses on see tagatud. Võlgade ümberkujundamiskavas on võlgniku rahaliste kohustuste ümberkujundamine kavandatud VÕVS § 2 ettenähtud viisil: kohustuse täitmise tähtaja pikendamise, kohustuse osadena täitmise ja kohustuse vähendamise teel. Kõigi kolme abinõu rakendamine korraga on lubatud ja seda on pidanud võimalikuks ka Riigikohus lahendis 3-2-1-28-13 p.16.

Arvestades võlgade ümberkujundamise menetluse eesmärki (võlgniku makseraskuste ületamise saavutamine ja pankrotimenetluse vältimine), on võlgade ümberkujundamise menetluses nõuete vähendamine ja nende täitmise tähtaja pikendamine eesmärgipärane ning seadusega kooskõlas. Võlgniku kinnituste ja kohtule esitatu alusel hindab kohus, et ümberkujundamiskava täitmine võlgniku poolt on tõenäoline. Ümberkujundamiskava järgi on võlgniku esimese makse tähtpäev 15.kuupäev alates kohtu määrusele järgnevast kuust, seega 15.märts 2021.a. Kohus on eespool näidanud, et võlgade ümberkujundamise menetlus võimaldab antud juhul kaitsta võlausaldajate huve paremini. Samas on tagatud ka võlgnikul endaga toimetulek. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mille esinemisel tuleks VÕVS § 25 lg 1 alusel jätta ümberkujundamiskava kinnitamata või VÕVS § 28 alusel jätta võlgade ümberkujundamise avaldus läbi vaatamata. Eeltoodu alusel kinnitab kohus võlgniku Axxx Lxxxx esitatud võlgade ümberkujundamiskava. VÕVS § 34 lg 1 järgi teostab ümberkujundamiskava täitmise üle järelevalvet kohus. VÕVS § 34 lg 3 sätestab, et võlgnik või nõustaja esitab iga aasta möödumisel ümberkujundamiskava kinnitamisest kohtule ja võlausaldajatele aruande võlgniku varalise seisundi ja ümberkujundamiskava täitmise kohta, kui kohus ei otsusta teisiti. Kohus võib küsida võlgnikult või nõustajalt ka muul ajal aruannet ümberkujundamiskava täitmise kohta ja lasta seda võlgniku arvel kontrollida nõustajal või eksperdil. Kohus määrab, et võlgnikul Axxx Lxxx tuleb kohtule esitada VÕVS § 34 lg-s 3 märgitud aruanne esmakordselt 1.märtsiks 2022. a ja edaspidi iga aasta 1.märtsiks. Kohus selgitab ümberkujundamiskava kinnitamise õiguslikke tagajärgi: VÕVS § 29 lg 4 järgi on kohtu kinnitatud ümberkujundamiskava täitedokument sellega ümberkujundatud nõude suhtes. Kui ümberkujundamiskavas on ette nähtud kohustuse täitmise tähtaja pikendamine, ei saa ümberkujundamiskavas nimetatud tähtaja jooksul nõuet maksma panna. VÕVS § 31 lg 1 kohaselt ei saa ümberkujundamiskava kehtivuse ajal ei saa esitada hagiavaldust ega avaldust hagita menetluses nõude alusel, mille kohta ümberkujundamiskava kehtib. VÕVS § 33 lg 1 järgi ei saa ümberkujundamiskava kehtivuse ajal esitada pankrotiavaldust nõude alusel, mille kohta ümberkujundamiskava kehtib. VÕVS § 35 lg 1 näeb ette, et võlgnik, nõustaja või võlausaldaja võib asjaolude muutumise korral, iseäranis võlgniku varalise seisundi olulisel muutumisel või võlgniku tegeliku varalise seisundi ilmnemisel, mis erineb oluliselt kohtule esitatud andmetest, esitada kohtule taotluse ümberkujundamiskava või selle täitmise tähtaja muutmiseks. Samuti võib ümberkujundamiskava muuta lähtuvalt sellest, kui mõne nõude kehtivuse või suuruse osas on tehtud kohtulahend. VÕVS § 39 lg 1 alusel võib kohus ümberkujundamiskava tühistada võlgniku avalduse alusel, samuti võlgniku pankroti väljakuulutamisel. VÕVS § 39 lg 2 kohaselt võib kohus ümberkujundamiskava tühistada ka juhul, kui ilmneb, et: 1) võlgnik ei täida ümberkujundamiskavast tulenevaid kohustusi olulisel määral; 2) ümberkujundamiskava kehtivuse ajast vähemalt poole möödumisel on ilmne, et võlgnik ei suuda sellega võetud kohustusi täita; 3) võlgnik ei ole makseraskustes või on need ületanud ning võlausaldajate nõuete

ümberkujundamine ei ole asjaolude olulise muutumise tõttu nende suhtes enam õiglane; 4) võlgnik on tahtlikult või raske hooletusega esitanud oluliselt ebaõigeid või ebatäielikke andmeid oma vara ja sissetulekute, võlausaldajate või oma kohustuste kohta; 5) võlgnik on teinud makseid ümberkujundamiskavas nimetamata võlausaldajatele teiste võlausaldajate huvisid oluliselt kahjustades; 6) võlgnik ei osuta kohtule või nõustajale abi järelevalvekohustuse täitmisel või ei anna teavet, mida on vaja järelevalve teostamiseks. VÕVS § 7 lg 1 järgi on määrus kehtiv ja kuulub täitmisele alates selle edastamisest võlgnikule. VÕVS § 26 lg 1 kohaselt toimetab kohus määruse kätte võlgnikule ja kõigile võlausaldajatele, kelle õigusi ümberkujundamiskavaga mõjutatakse, ning edastab nõustajale. Kohus teeb määruse ka avalikult teatavaks, avaldades selle kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Menetluskulude jaotus VÕVS § 8 lg 1 alusel jätab kohus võlgade ümberkujundamise menetluse kulud võlgniku kanda ja võlausaldajate menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.