Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks
Otsuse tegemise aeg ja koht
29. august 2025, Tartu
Tsiviilasja number
2-21-17962
Tsiviilasi
C.T hagi P.F vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks, ebaõigete andmete ja ebakohaste väärtushinnangute eemaldamiseks ja mittevaralise kahju hüvitamiseks
Apellatsioonkaebuse hind
7000 eurot
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 10. jaanuari 2025 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
C.T apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Apellant (hageja): C.T (isikukood XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tambet Laasik Vastustaja (kostja): P.F (isikukood lepingulised esindajad vandeadvokaadid Lindeberg ja Aldo Vassar
XXX),
Keijo
RESOLUTSIOON
1.Jätta rahuldamata P.F 25. juuli 2025 vastuväide kohtu tegevusele.
2.Jätta rahuldamata P.F 25. juuli 2025 taotlus uute tõendite vastuvõtmiseks ja asja
materjalide juurde võtmata 25. juulil 2025 menetlusdokumendi lisana 1 esitatud Eesti Advokatuuri aukohtu otsus.
Tühistada Tartu Maakohtu 10. jaanuari 2025 otsus menetluskulude jaotuse osas (resolutsiooni p 3) ja teha selles osas uus otsus, millega jätta poolte menetluskulud maakohtus 2/3 osas C.T ja 1/3 osas P.F kanda. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, muutes osaliselt otsuse õiguslikke põhjendusi.
4.C.T apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
5.Jätta apellatsioonimenetluse menetluskulud poolte endi kanda. 1
Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.C.T (hageja) esitas 17. novembril 2021 Harju Maakohtule hagi P.F (kostja) vastu. Harju Maakohus edastas tsiviilasja alluvuse järgi lahendamiseks Tartu Maakohtule.
1.1.Hagiavalduses palus hageja: 1) mõista kostjalt enda kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis kohtu äranägemisel; 2) kohustada kostjat avaldama oma Twitteri kontol XXXXXXXXXXXX avalikult järgmise sisuga õienduse: „Mina, P.F, avaldasin oma Twitteri kontol XXXXXXXXXXXX 12.05.2021 C.T kohta valeväiteid. C.T ei ole ajanud alaealistele pervojuttu, objektiseerinud nende kehasid ega teinud midagi muud seksuaalselt kohatut. Erinevalt väidetust ei ole mul selle kohta ka tõendeid“; 3) kohustada kostjat eemaldama järgmised 12. mail 2021 kell 12:44 avaldatud postitused Twitteri kontolt XXXXXXXXXXXX: „ei, X, kõik need tüdrukud polnud täisealised. Sa ajasid samasugust pervojuttu ka 1416 aastastele tüdrukutele. Mis sa nüüd kaitsema tuled, kui sa oled ise see, kelle eest neid kaitsema peab? (postitus 1); „ei ole väga okei 13-14 aastate kehasid objektiseerida, ei privaatselt ega sotsiaalmeedia kaudu, ise olles piisavalt vana, et nende isa olla“ (postitus 2); „olles ise neid näinud vestlusi XXX ja alaealiste vahel hakkas mul tõsiselt halb kuidas üks inimene võib endast 20 aastat noorematele selliseid asju öelda, samal ajal ise maailmale näidata kui päästja, kes naiste ja laste eest alati seisab. Mõtleks äkki enne oma luukeredele kapis?“ (postitus 3); „olen seda teemat kuulnud mitmelt erinevalt tüdrukult, kes olid tol hetkel ilmselgelt liiga noored ja rumalad, et midagi teha. Palun vaata hetkeks oma silmakirjalikku peegelpilti enne kui sa maailma päästma hakkad, jäta see nende hooleks, kellel on õigus sel teemal sõna võtta.“ (postitus 4); “Alaealised või just vaevu täisealiseks saanud noored ei mõista ise kui vale selline jutt voi seksuaalne ärakasutamine on, mõned isegi peavad seda suureks saavutuseks.” (postitus 5); „Kui sul on XXX (või ükskõik kellega) sarnane kogemus, siis kutsun sind üles rääkima, kirjuta kasvõi mulle, sest sa ei ole üksi ja see pole sinu süü. #XXXX” (postitus 6); 2
“on screene ja tõestust aga nende ohvrite turvalisuse ja identiteedi kaitsmiseks otsustasin twitterisse avalikult üles mitte panna, sest ei räägi ainult enda eest“ (postitus 7).
4) kostja avaldatud õiendus peab olema postitatud avalikult kostja Twitteri kontol XXXXXXXXXXXX ning jääma sinna püsivalt või alternatiivselt vähemalt ühe aasta vältel.
1.2.Hageja võttis 24. oktoobri 2024 eelistungil tagasi ebaõigete andmete ja ebakohaste väärtushinnangute eemaldamise nõude. Samuti sõnastas hageja oma ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude selliselt, et kohus kohustaks kostjat avaldama omanimelisel Twitteri (praeguse nimega X) kontol avalikult õiendus.
1.3.Hagiavalduse kohaselt avaldas kostja 11. mail 2021 oma Twitteri kontol XXXXXXXXXXXX üleskutse tekstiga „100 like ja ma XXXX“. Sellele järgnesid 12. mail 2021 hageja maine kahjustamisele suunatud valesid faktiväiteid ja ebakohaseid hinnanguid sisaldavad postitused 1–7. Postituste kohaselt on kostja väidetavalt näinud seksuaalse alatooniga vestlusi hageja ja alaealiste vahel. Hageja on teravate lähisuhte- ja seksuaalvägivalla vastaste sõnavõttudega silma paistnud kodanikuaktivist. Hageja ei ole kunagi kahjustanud ühegi alaealise ega täisealise isiku seksuaalset puutumatust, ajanud lastele „pervojuttu“, „objektiseerinud“ neid ega teinud midagi muud sarnast, mida kostja tema kohta väidab. Kostja on valinud välja hageja enda rünnaku sihtmärgiks eesmärgiga kahjustada tema mainet ja seada kahtluse alla tema võitlus lähisuhte- ja seksuaalvägivalla vastu. Kostjal on 924 jälgijat ja tema postitused on olnud avalikud. Kostja postitused tõmbasid ka meedia tähelepanu, kuivõrd portaal Elu24 avaldas artikli „Kirjanik C.T karmide süüdistuste keskmes: laimajaid ähvardab kahjunõue“. Seda tuleb arvestada kahjuhüvitise määramisel.
2.Kostja vaidles hagile vastu. Postitused ei sisalda ebaõigeid faktiväiteid ega ebakohaseid väärtushinnanguid. Kostjat on tugevalt häirinud hageja kahepalgeline tegevus. Hageja käsitleb ennast naiste õiguste eest võitlejana, kuid on samas pidanud vestlusi, mis ei ole kostja hinnangul 30-aastasele mehele kohased. Hageja suhtles aastatel 2016 ja 2017 alaealise tüdrukuga (kolmas isik), kes oli tol ajal 15–16-aastane ja hageja ise oli vanuses 34–35. Hageja ja tüdruku vahelisest vestlusest nähtub, et hageja oli teadlik sellest, et tegemist on alaealisega. Sellest hoolimata pakkus hageja alaealisele tüdrukule alkoholi, aitas tal klubisse sisse pääseda, soovis kahekesi aega veeta, saatis flirtiva alatooniga sõnumeid, ning avaldas soovi teha surnud alaealisest tüdrukust topis, et temaga pimedas toas rääkida. Hageja on Twitteris välja paistnud oma vulgaarsete sõnavõttude poolest, mistõttu ei ole usutav, et postituses olev „XXXX“ võiks hagejale tekitada negatiivseid emotsioone. Kostja jälgijate arv on pigem väike ja kuigi postitused on avalikud, kaovad need tavaliselt üsna kiiresti pealetuleva infovoo sisse ära. Kostja ei ole postitusi Elu24-le edastanud. Hageja uues sõnastuses nõude rahuldamine ei ole võimalik.
MAAKOHTU LAHEND
3.Tartu Maakohus jättis 10. jaanuari 2025 otsusega hagi ebaõigete andmete ja ebakohaste väärtushinnangute eemaldamise nõude osas läbi vaatamata ning ebaõigete andmete ümberlükkamise ja mittevaralise kahju hüvitamise osas hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda.
3.1.Maakohus jättis hageja nõude ebaõigete andmete ja ebakohaste väärtushinnangute eemaldamise osas läbi vaatamata, sest hageja võttis selle nõude 24. oktoobri 2024 eelistungil 3
tagasi, kuivõrd kostja oli oma Twitteri konto kustutanud ja selliselt ka vastavad andmed ja väärtushinnangud eemaldanud.
3.2.Maakohus leidis kostja avaldatu osas, et valdavalt oli tegemist väärtushinnangutega hageja tegevuse kohta. Faktiväiteks luges maakohus ainult kostja väite, et hageja on suhelnud mitme alaealise isikuga.
3.3.Maakohus leidis, et ebakohane ei ole hageja ja temast ligi 20 aastat noorema alaealise tütarlapse vahelise vestluse nimetamine „pervojutuks“, sest vestlusest nähtus üheselt hageja romantilist ja seksuaalset laadi huvi alaealise tütarlapse vastu. Maakohus tuvastas, et hageja on kirjutanud kolmandale isikule (kelle alealisusest ta oli teadlik) järgmist: „kui tagasi tulen, võiks proovida kuidas on kainelt ja kahekesi olla, mitte täis ja tohutu seltskonnaga:D kõlab liiga hull plaan? Läheks chilliks mingi kubijas v mis mingi rahulikum teema oleks?“ (dtl 116)“, „ muidu saaksin su laup võrru viia ka ja enda juures majutada jms:) (dtl 118); „Sa oled nii hot ikka, et valus hakkab :D (dtl 122); „Kui sa end ära tapad ma teen sinust topise ja hakkan sinuga rääkima pimedas toas“ (dtl 122); „jep, ja kui sul midagi midaiganes sellist vaja on, let me know, ma aitan. muidu kui mu panuseks jääbki su ajurakkude tapmine viinaga või club tartus ringi aelemine, või sind kuskil hõlma all pidudele sisse viimine, siis see on nagu liiga väike ja miinusega roll minu kapasiteediga venna kohta:D (dtl 124); „Kuule 13 aastane! Sa panid sellise pildi yles et ma pean nyyd vangi minema :D“ (dtl 128). Hageja saatis kolmandale isikule ka nö musi-emotikoni ja kirjutas, et „see oli läbi une musi:D“ ja „Ma olen vist armunud“ (dtl 130). Maakohtu hinnangul nähtub vestlusest üheselt hageja romantilist ja seksuaalset laadi huvi kolmanda isiku vastu. Hageja on avaldanud soovi veeta alaealise tütarlapsega kahekesi koos aega, on teinud temale komplimente ja saatnud musi-emotikone, samuti tuleb vestlusest välja see, et hageja on ostnud kolmandale isikule alkoholi ja aidanud tal klubisse sisse saada. Kohus on seisukohal, et vestlusi lugedes ei saanud keskmisele mõistlikule isikule (kelleks oli ka kostja) jääda teistsugust muljet. Kohtu hinnangul on küsitav, kas hageja väljendus „/.../ siis see on nagu liiga väike ja miinusega roll minu kapasiteediga venna kohta“ on seotud hageja valmisolekuga toetada kolmanda isiku loomingut (vt hageja selgitus, dtl 180 – 182) ja kuidas võis sellest aru saada kostja, kes ei olnud vestluse osaline. Samuti ei saanud kostjale kui kõrvalisele isikule olla teada hageja sulest pärit luuletus „Rikaste topis“. Hageja avaldatud soov alaealise tütarlapse suunal „kui sa end ära tapad ma teen sinust topise ja hakkan sinuga rääkima pimedas toas“ võibki mõjuda kõrvalvaajatele pehmelt öeldes kummastavalt ning ka kolmas isik ise on reageerinud sellele sõnadega „Ma ütleks, et see on creepy“ (eesti keeles ebameeldiv, judisemapanev).
3.4.Maakohus leidis, et sellist vestlust lugedes võibki keskmisel mõistlikul isikul hakata halb ja nõustus kostjaga selles, et kui sellist vestlust peaks lugema näiteks lapsevanem, võib tal tekkida mõte, et alaealisi tuleks kaitsta hageja eest.
3.5.Kostja väärtushinnangu osas, mille kohaselt ei tohiks hageja naiste ja lastega seotud teemadel sõna võtta, selgitas maakohus, et ei anna hinnangut sellele, kas hageja võib mingil teemal sõna võtta, sest Eestis kehtib sõnavabadus ning hageja võib avaldada oma arvamust temale meelepärastel teemadel. Arvestades hageja romantilist ja seksuaalset laadi huvi tol ajal 15–16-aastase tütarlapse suhtes, ei pidanud maakohus kostja seda väärtushinnangut ebakohaseks.
3.6.Ingliskeelse roppuse „fuck“ kohta leidis maakohus, et see ei ole faktiväide ega väärtushinnang ja seega ei saanud sellise sõna kasutamine rikkuda hageja isiklikke õigusi. Maakohus nõustus kostjaga selles, et hageja ise kasutab vulgaarseid väljendeid, mistõttu ei 4
saa sellist väljendust pidada hageja au ja väärikust ülemäära teotavaks ehk tema isiklikke õigusi muul moel rikkuvaks.
3.7.Maakohus leidis, et ebakohane oli kostja väärtushinnang, mille kohaselt on hageja objektiveerinud ehk käsitlenud objektina noorte naiste kehasid. Maakohus leidis, et kuna vestluse toimumise ajal 24. oktoobril 2017 ei olnud vestluse teine osaline (kolmas isik) tegelikult 13-aastane, vaid 16-aastane, siis lähtus kostja ekslikult vestluses nimetatud vanusest. Kuigi maakohtu hinnangul oli hageja sõnum alaealisele vestluskaaslasele seksuaalse alatooniga, ei saa sellest järeldada, et hageja on käsitlenud noore naise keha objektina.
3.8.Maakohus leidis ka, et kuna kostja ei ole tõendanud, et hageja on suhelnud lisaks kolmandale isikule ka teiste alaealistega, siis on kostja avaldanud vale faktiväite selle kohta, et hageja on suhelnud mitme alaealisega.
3.9.Samas leidis maakohus, et hoolimata ühest ebakohasest väärtushinnangust ja ühest ebaõigest faktiväitest ei ole alust hagi rahuldamiseks. Maakohus viitas Riigikohtu praktikale, mille kohaselt ei pea igasugust negatiivse väärtushinnangu avaldamist VÕS § 1046 tähenduses lugema õigusvastaseks. Õigusvastaseks ei tule lugeda väheolulisi rikkumisi, mida isik peab teatud juhul, nt tulenevalt avaldamise viisist, kontekstist või sisust mõistlikult võttes taluma. Igale sotsiaalmeedias avaldatud negatiivse sisuga väärtushinnangule ei pea järgnema kahjuhüvitise väljamõistmine (RKTKo 10.04.2024, 2-20-3847/48, p 11 (maakohtu otsuses ekslikult p 10)). Riigikohtu praktika kohaselt tuleb kohtul ka juhul, kui VÕS § 1047 lg 3 alusel on tegu eelduslikult õigusvastane, teha kaalutlusotsus küsimuses, kas kostja teo õigusvastasus võib olla välistatud VÕS § 1047 suhtes üldsätteks oleva VÕS § 1046 lg 1 teise lause ja lg 2 järgi (RKTKo 23.03.2023, 2-21-5449/19, p 13).
3.10.Maakohus leidis kokkuvõtteks, et vaidluse asjaolusid ning kohtule esitatud tõendeid arvestades ei ole kostja poolt ebakohase väärtushinnangu ja ebaõige faktiväite avaldamine selliseks rikkumiseks VÕS § 1046 lg 1 teise lause tähenduses, mis peaks andma õiguse nõuda mittevaralise kahju hüvitamist.
3.11.Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda, sealhulgas osas, milles maakohus jättis hagi läbi vaatamata. Maakohus märkis, et praegusel juhul ei ole kostja kustutanud vaidlusaluseid postitusi, vaid on kustutanud enda Twitteri konto, millega koos on kadunud ka postitused. Sellises olukorras ei saa asuda seisukohale, et kostja on hageja nõude rahuldanud, eriti kui kostja on menetluses hageja nõuetele vastu vaielnud ning olnud läbivalt seisukohal, et tegemist ei olnud ebaõigete faktiväidete ega ebakohaste väärtushinnangutega.
3.12.Menetluskulude rahalise suuruse otsustas maakohus kindlaks määrata pärast maakohtu otsuse jõustumist.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.Hageja esitas 10. märtsil 2025 maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist osas, milles maakohus hagi rahuldamata jättis ja menetluskulud hageja kanda jättis.
4.1.Maakohus rikkus kohtuotsuse põhjendamise kohustust, kui leidis, et hageja kohta esitatud faktiväited on valdavalt valed ja väärtushinnangud ebakohased, kuid leidis ilma põhjendusteta, et nende avaldamine ei olnud õigusvastane ja jättis hagi rahuldamata. 5
Maakohus oleks pidanud rahuldama valede faktiväidete ja ebakohaste väärtushinnangute ümberlükkamise nõude sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest ja avaldaja süüst.
4.2.Kostja eesmärk oli kahjustada hageja tõsiseltvõetavust seksuaalkuritegude menetlusi kritiseeriva avaliku elu tegelasena ning upitada iseennast, saades sotsiaalmeedia laike ning hävitada sel eesmärgil hageja reputatsioon. Kostja tegeles ja tegeleb jätkuvalt hageja maine sihiteadliku hävitamisega, jättes valeväidetega põhjendamatu mulje, et hageja on seksuaalkurjategija. Hageja seksuaalsuhted on olnud seadusega lubatud piirides – enne, kui nõusolekuiga tõsteti 16 aastani, polnud midagi seadusevastast ka sellest, kui täiskasvanu oli vahekorras 14-aastase lapsega või abiellus 15-aastase lapsega.
4.3.Maakohtu hinnang, et ebatsensuurne väljend „XXX“ ei ole õigusvastane, on vastuolus Riigikohtu praktikaga selles küsimuses. Kohtupraktika kohaselt on ükskõik, mis oli avaldaja eesmärk või huvi roppust avaldades, mitte miski ei õigusta roppu eneseväljendust ning see on alati õigusvastane.
4.4.Maakohus on tõendeid valesti käsitlenud. Kolmas isik algatas hagejaga Facebook Messengeri suhtluskeskkonnas suhtluse 2016. aasta sügisel eesmärgiga paluda sissepääsu ansambli XXXXXXXXX kontserdile, kus hageja osales lauljana. Kostja esitatud väljavõtted vestlusest on poolikud ja loovad eksitava mulje. Maakohus oleks pidanud hageja vestluse kolmanda isikuga temalt välja nõudma.
4.5.Kostja avaldatud väiteid tuleb võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lg 1 alusel hinnata nende avaldamise hetke seisuga. Kostja võimalikud hilisemad teadmised, mille ta enda väitel on saanud alles pärast maakohtu otsust, ei oma mingit õiguslikku tähendust ega välista kuidagi tema tegude õigusvastasust.
4.6.Hageja esitas 25. juulil 2025 ringkonnakohtule täiendavad selgitused, mille kohaselt ei ole ta ära teeninud avalikku rõvetsemist, millega vastaspool tegeleb. Hageja möönab, et ta suhtles sõnumite teel kolmanda isikuga, kes talle ise kirjutas ja kelle ta võhivõõra neiuna ka ühe korra ööklubi tagauksest sisse lasi. Kohtule esitatud kuvatõmmised on loodud nii, et nad ei näita vestluse tegelikku iseloomu. Hageja on alati tahtnud oma vigu tunnistada ja olla eeskujuks, rääkides intervjuudes oma sõltuvusega lõpparve tegemisest, pidades koolides loenguid ja julgustades ka teisi oma vigu tunnistama. Hagejal oli koolides loengusari „XXXX“. Tänaseks on see töö hävitatud tänu vastaspoole demagoogilisele tegevusele. Hageja on ise kõigest rääkinud, ta ei ole varjanud oma seksuaalsuhteid. Hageja ei ole ideaalse minevikuga. Tänu oma vanemale pojale otsustas hageja, et ta tahab olla talle eeskujuks ja tõmbas oma elustiiliga tagasi. Kuid selle varjud saadavad teda ka täna.
5.Kostja leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, maakohtu lahend muutmata ning mõlema poole menetluskulud täies ulatuses hageja kanda.
5.1.Hageja on pannud toime karistusseadustiku (KarS) § 331 5 lg-s 1 sätestatud kuriteo, avalikustades kolmanda isiku nime 8. veebruari 2025 Facebooki postituses, kuigi maakohus oli kolmanda isiku isikuandmete avalikustamise keelanud 20. juuli 2023 määrusega ja eemaldanud kolmanda isiku isikuandmed 10. jaanuari 2025 otsusest. Hageja suhtes on alustatud kriminaalasi nr 25730000035, mille raames hageja on üle kuulatud.
5.2.Hageja on pärast maakohtu lahendi tegemist ise kinnitanud, et talle meeldib lastega seksida. Hageja kinnitas oma 10. veebruari 2025 postituses, et tal on olnud mitmeid 16aastaseid ja 17-aastaseid seksuaalpartnereid. Selles vanuses noored on nii õiguslikus kui ka sotsiaalses mõttes lapsed. Sellega on hageja omaks võtnud kostja väite, et hageja suhtles sobimatul viisil mitme alaealise lapsega. 6
5.3.Kostja on avaldanud hageja suhtes õige faktiväite, kirjutades hageja kohta, et hageja on ebakohaselt suhelnud mitmete alaealistega, sealhulgas 14-aastastega. Maakohtu menetluses nõustus suhtluse kohta tõendite esitamisega ainult kolmas isik, pärast maakohtu otsuse tegemist on hageja avaldatud faktiväidet kinnitanud mitmed isikud.
5.4.Kostja tegevuse eesmärk ei ole olnud „enese upitamine“, vaid laste kaitsmine hageja eest, et lõpetada hageja tegevus, kus ta käib koolides endale laste seast uusi seksuaalpartnereid otsimas.
5.5.Maakohus ei ole rikkunud põhjendamiskohustust. Kuigi apellatsioonimenetluses esitatud uued tõendid kinnitavad täiendavalt, et kõik kostja poolt esitatud faktiväited olid õiged ja kostja poolt avaldatud väärtushinnangud olid asjakohased, oli maakohtu otsus õige arvestades ka maakohtu menetluses kogutud tõenditega.
5.6.Kolmas isik pidas vestlust hagejaga sobimatuks, seda asjaolu tõendab kõige paremini fakt, et ta rääkis sellest kostjale ning edastas kostjale ka tõendid vestluse kohta. Asjaolu, et alaealised lapsed ei pea sellist vestlust sobimatuks ja peavad seda isegi põnevaks, ongi põhjuseks, miks hageja on nii pikalt tegutseda saanud. Alles täiskasvanuks saades saavad noored naised aru, et see, mis nendega lapseeas toimus, ei saa olla aktsepteeritav.
5.7.Kostja ei ole maakohtu otsust avaldanud viisil, mis rikuks maakohtu määrust.
5.8.Maakohus on menetluskulude osas teinud õiguspärase lahendi. Kostjal on tekkinud menetluskulud. Kostjal on esindajaga tulemustasu kokkulepe, see on üks kolmest tasu liigist, mida advokatuuriseaduse § 60 kohaselt advokaat kliendilt küsida tohib.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et hageja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt menetluskulude jaotuse osas (maakohtu otsuse resolutsiooni p 3). Ringkonnakohus saab teha selles osas ise uue otsuse (TsMS § 657 lg 1 p 2). Ülejäänud osas tuleb maakohtu otsuse resolutsioon jätta muutmata, muutes osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21).
7.Hageja on maakohtu otsuse vaidlustanud osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata ehk ebaõigete andmete ümberlükkamise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes, samuti menetluskulude jaotuse osas. Maakohtu otsust ei ole vaidlustanud osas, milles maakohus jättis läbi vaatamata hageja nõude kostja vastu ebaõigete andmete ja ebakohaste väärtushinnangute eemaldamiseks, seega on maakohtu otsus selles osas jõustunud. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust vaidlustatud osas (TsMS § 651 lg 1).
8.Asja materjalide kohaselt puudutavad asjas vaidluse põhjustanud kostja väited hageja verbaalset suhtlust sotsiaalmeedias alaealiste tüdrukutega aastatel 2016–2017, mil hageja oli 34–35 aastat vana ja tüdrukud 14–16 aastased alaealised. Kostja esitas kohtumenetluses tõendina hageja sõnumivestlused ühe alaealise tüdrukuga (kolmas isik). Maakohus tuvastas hageja suhtlemise sotsiaalmeedias ühe alaealise tüdrukuga ebasobival viisil ning pidas kostja hinnanguid hageja tegevusele väärtushinnangutena valdavalt kohaseks. Maakohus tuvastas ühe ebakohase väärtushinnangu (väide, et hageja on objektiveerinud ehk käsitlenud objektina noorte naiste kehasid) ja ühe ebaõige faktiväite (hageja suhtlemine mitme alaealise isikuga tõendamist ei leidnud), kuid arvestades Riigikohtu praktikat leidis maakohus, et eelviidatud väärtushinnangu ja faktiväite avaldamine ei ole selliseks rikkumiseks VÕS § 1046 lg 1 tähenduses, mis peaks andma hagejale õiguse nõuda kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist. Maakohus ei rahuldanud ka ebaõigete andmete ümberlükkamise nõuet. 7
9.Hageja leiab apellatsioonimenetluses jätkuvalt, et kostja postituste eesmärk oli kahjustada hageja mainet ning maakohtu vastupidine seisukoht on vale. Kostja jätkab hageja maine kahjustamist. Kõik hageja seksuaalsuhted, sh alaealiste tütarlastega, on olnud vabatahtlikud ja nende toimumise ajal kehtinud õiguse kohaselt lubatavad ning seega on vale kostja väide, et tegemist on hageja ohvritega. Kostja poolt väidetud kolmanda isikuga ei ole hagejal romantilist või intiimset kontakti olnud, hageja on selle tüdrukuga kohtunud ühel korral XXXXXXX kontserdil. Hageja leiab ka seda, et kostja avaldatud väiteid tuleb hinnata nende avaldamise hetke seisuga (VÕS § 1047 lg 1) ja seetõttu ei oma tähtsust kostja teadmised, mille kostja on saanud hiljem, sealhulgas pärast maakohtu otsuse tegemist.
10.Ringkonnakohus lahendab kõigepealt TsMS § 333 alusel esitatud kostja 25. juuli 2025 vastuväite kohtu tegevusele ja jätab selle rahuldamata. Ringkonnakohus võttis 9. mai 2025 määrusega kostja taotlusel tõendina vastu pärast maakohtu otsuse tegemist tehtud hageja postitused Facebookis, milles hageja väljendas oma suhtumist kohtu poolt käesolevas tsiviilasjas tuvastamisele kuuluvate asjaolude osas. Ülejäänud osas jättis ringkonnakohus kostja taotluse tõendite vastuvõtmiseks rahuldamata. Vastuväite esitaja leiab, et kohus on ebaõigesti jätnud vastu võtmata kostja 12. märtsi 2025 menetlusdokumendi lisad 3–5. Ringkonnakohus jääb 9. mai 2025 määruses esitatud seisukohtade juurde ja jätab eelnimetatud kostja taotletud tõendid vastu võtmata. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme tuvastatud faktilised asjaolud (TsMS § 652 lg 1 p 1). Kostja soovitud uued tõendid on oma sisult ajalehe artiklid ning sotsiaalmeedia blogipostitus, mille ajendiks on olnud seesama maakohtu otsus, mille õiguspärasust ringkonnakohus kontrollib. Ringkonnakohus ei saa maakohtu otsuse kontrollimisel lähtuda meedias ja sotsiaalmeedias pärast maakohtu otsuse tegemist avaldatud menetlusväliste isikute seisukohtadest, sest need ei ole apellatsioonimenetluses kontrollitavad.
11.Ringkonnakohus ei võta asja juurde ka kostja 25. juuli 2025 menetlusdokumendiga koos esitatud uut tõendit – Eesti Advokatuuri aukohtu otsust, mis käsitleb kostja esindaja tegevust kostja esindamisel ja kompromissettepaneku tegemisel. Aukohtu otsus ei ole käesolevat kohtuasja läbivaatavale kohtukoosseisule siduv, samuti ei määra ringkonnakohus käesolevas lahendis kindlaks poolte menetluskulude suurust, seega ei ole tegemist ringkonnakohtu jaoks asjakohase tõendiga.
12.Maakohtu otsuse põhjendusi hinnates märgib ringkonnakohus kõigepealt, et maakohus on tõendeid hinnates eksinud kolmanda isiku vanuse tuvastamisel (maakohtu otsuse p-d 16, 17, 19, 20 ja 23). Kolmanda isiku vanus, mis on selle kohtuasja üks keskseid küsimusi ja mida on võimalik esitatud tõendite alusel lihtsalt kontrollida, on asjaolu, mida maakohus oleks pidanud ise kontrollima ka juhul, kui menetlusosaline on oma arvutuskäigus eksinud (vt hagivastuse p 2.4 (dtl 95) ja kostja lepingulise esindaja selgitus 16. detsembri 2024 istungil: „suhtluse alguses oli tüdruk lausa 15-aastane. Sünnipäev on novembris.“ (dtl 310)) ja teine pool sellele vastu ei vaidle. Esitatud tõendite kohaselt on kolmas isik sündinud 27. novembril 2001 (dtl 197) ja tema esimene tõendatud vestlus hagejaga toimus 1. oktoobril 2016 (dtl 114) ehk ajal, kui kolmas isik oli veel 14-aastane ja tema 15. sünnipäevani oli aega veel ligi kaks kuud. Kõigi oktoobris 2016 toimunud vestluste ajal oli kolmas isik 14-aastane (dtl 116–120 ja 200). 2017. aasta oktoobris toimunud vestluste ajal (dtl 128 ja 201) oli kolmas isik 15-aastane, mitte 16-aastane. Seega tuleb maakohtu otsuse põhjendusi muuta osas, milles on viidatud 34–35aastase mehe ja 15–16-aastase tütarlapse vahelisele vestlusele ning viidata selle asemel 34– 8
35-aastase mehe ja 14–15-aastase tütarlapse vahelisele vestlusele. Samas ei muuda see maakohtu eksimus tõendi hindamisel maakohtu järeldusi ebaõigeteks.
13.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu otsuse põhjendustega otsuse p-s 22 selles, et kostja poolt avaldatud kontekstis ei ole ingliskeelne roppus „fuck“ käsitletav väärtushinnanguna. Maakohus ei ole seda oma seisukohta põhjendanud ning on samas vastuoluliselt hinnanud selle väljenduse mõju hageja aule ja väärikusele (mõju puudub). Pooled ei vaidle selles, et sõna „fuck“ on käsitletav inglise keelse roppusena. Kostja on seda kasutanud koos hageja nime ja märgiga #. Eesti Keele Instituudi sõnaveebi järgi ühendab märgist # ja sõnast koosnev viide sama teema kohta käivaid sõnumeid, st see on teemaviide ehk „hashtag“ või haaksõna. Teemaviide seob ainult neid postitusi, milles on sama teemaviide täpselt samal kujul. Seega, kui keegi lisab oma postitusele teemaviite #XXXX või lihtsalt #XXXX, siis kostja postitus välja ei tule. Seetõttu on postitusele sellise teemaviite lisamine käsitletav kui postituse tegija negatiivne väärtushinnang, mis iseenesest ei too kaasa postituse laiemat levikut ega seo postitust teiste hagejaga seotud postitustega, kus selline teemaviide puudub. Hageja ei ole põhistanud ega tõendanud, et märgi # kasutamine oleks aidanud kaasa selle postituse laiemale levikule. Hageja on viidanud Riigikohtu praktikale, mille kohaselt on ebatsensuursed väljendused alati õigusvastased (RKTKo 10.06.2009, 3-2-1-43-09, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul erineb praegune olukord viidatud Riigikohtu lahendis käsitletud olukorrast. Viidatud asjas oli tegemist uudisteportaalis avaldatud artikli ja sellele lisatud kommentaaridega, mis olid halvustava tähendusega ega andnud artikli uudisväärtusele midagi juurde. Praegusel juhul on vaidlusalused väljendused osa kostja negatiivsest väärtushinnangust, mida kostja väljendas stiilis, mida ka hageja ise kasutab. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kuivõrd hageja ise kasutab oma avalikes postitustes küllalt sageli vulgaarseid väljendeid ning hageja avaldatud tekstides ja sõnavaras ei ole ka sõna „fuck“ haruldane, ei saa sellist väljendust pidada antud juhul hageja au ja väärikust ülemäära teotavaks. Riigikohtu viimase praktika kohaselt ei peaks VÕS § 1046 alusel lugema õigusvastaseks väheolulisi rikkumisi, mida isik peab mingites olukordades, nt tulenevalt avaldamise viisist, kontekstist või sisust mõistlikult võttes taluma (RKTKo 10.04.2024, 2-20-3847/48, p 11; 03.07.2024, 2-20-2328, p 12). Igale sotsiaalmeedias avaldatud negatiivse sisuga väärtushinnangule ei pea järgnema kahjuhüvitise väljamõistmine. Ringkonnakohus arvestab siin ka asjaoluga, et hageja ise on käitunud avaliku elu tegelasena ning postitus käsitleb teemasid, millel arutelusid hageja ise on avalikkuse ees vedanud.
14.Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu põhjendustega ka osas, milles maakohus pidas ebakohaseks kostja väärtushinnangut, mille kohaselt on hageja objektiveerinud ehk käsitlenud objektina noorte naiste kehasid (maakohtu otsuse p 23). Kuigi maakohus lõppkokkuvõttes ei pidanud sellise väärtushinnangu avaldamist õigusvastaseks ja jättis hagi rahuldamata (maakohtu otsuse p-d 25–28), millega ringkonnakohus nõustub, peab ringkonnakohus siiski vajalikuks selles osas maakohtu põhjendusi muuta. Tegemist on õiguse kohaldamisega, mis on kohtu ülesanne sõltumata poolte väidetest apellatsioonimenetluses (TsMS § 442 lg 8 ja § 463 lg 2 koosmõjus).
14.1.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsuse põhjendused p-s 23 vastuolulised. Maakohus on küll lugenud kostja avaldatu väärtushinnanguks, kuid samas sisuliselt käsitlenud kostja avaldatut nii, nagu tegemist oleks faktiväitega ehk leidis, et kostja väidetud tegevust ei ole toimunud („Kuigi hageja sõnum alaealisele on seksuaalse alatooniga, ei saa sellest järeldada, et hageja on käsitlenud noore naise keha objektina.“). Kohtupraktikas üldtunnustatud seisukoha järgi on faktiväide põhimõtteliselt kontrollitav, selle tõesus on 9
kohtumenetluses tõestatav. Vastupidi faktiväitele on väärtushinnangut võimalik küll põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust (RKTKo 29.03.2017, 3-2-1-15316, p 28 ja seal viidatud kohtupraktika).
14.2.Ringkonnakohtu hinnangul on väide kellegi keha „objektiseerimise“ (kostja postituses kasutatud väljend, hagiavalduse p 2.2.2, dtl 7) või „objektiveerimise“ (maakohtu otsuses kasutatud väljend) kohta keeleliselt niivõrd üldine, et sellist väidet saab käsitleda ainult väärtushinnanguna (vt sellise olukorra kohta ka RKTKo 10.04.2024, 2-20-3847/48, p 11). Kostja esitatud väärtushinnangut tuleb hinnata tervikuna, mitte sellest üht ebaselge tähendusega sõna välja võttes. Vaidlust ei ole selles, et kostja väljendas oma postituses negatiivset hinnangut sellele, kuidas hageja reageeris alaealise tütarlapse bikiinipildile, muu hulgas arvestades ka hageja vanust selle tegevuse ajal. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjust pidada seda kostja väärtushinnangut tervikuna ebakohaseks ja seda ei muutnud ebakohaseks ka hageja tegevuse nimetamine „objektiseerimiseks“. Eesti Keele Instituudi sõnaveebis sõna „objektiseerima“ puudub, kuid „objektistama“ (sünonüümid „objektiveerima“ ja „objektiviseerima“) tähendab sõneveebi kohaselt sotsiaalfilosoofias inimese käsitlemist objekti ehk eseme või asjana (nt vahendina, omandina, tunneteta olevusena), näidetena on toodud laused „Naise keha on objektistatud“ ja „Meie aja reklaamikunst objektistab ka mehi“. Seega ei ole üldkeeleliselt tegemist vulgaarse ega äärmiselt halvustava iseloomuga väljendiga, vaid hinnangulise väitega mingi tegevuse suhtes.
14.3.Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus andnud eksliku tähenduse asjaolule, et suhtluse teine pool (kolmas isik) ei olnud vestluse toimumise ajal 24. oktoobril 2017 (dtl 128) 13-aastane. Sõltumata aga kolmanda isiku täpsest vanusest oli tegemist olukorraga, kus 35aastane hageja reageeris alaealise tütarlapse bikiinipildile mõttemänguga, et kui tegemist oleks 13-aastase lapse pildiga, siis viiks selle pildi vaatamine ta vangi (dtl 128). Vestluse toimumise ajal kehtinud KarS § 178 lg 1 sätestas, et nooremat kui kaheksateistaastast isikut pornograafilises või nooremat kui neljateistaastast isikut pornograafilises või erootilises situatsioonis kujutava pildi, kirjutise või muu teose või selle reproduktsiooni valmistamise, omandamise või hoidmise, teisele isikule üleandmise, näitamise või muul viisil kättesaadavaks tegemise eest karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Hageja on menetluse käigus rõhutanud, et talle on väga täpselt teada alaealiste seksuaalse enesemääramisega seotud regulatsioon (näiteks hageja 30. juuni 2025 seisukoht p 2.2.7, dtl 497). Seega näitas hageja viide, et 13-aastase lapse pilt võiks viia ta vangi, et hageja pidas pilti erootiliseks ja oli teadlik, et 13-aastasest erootilise pildi hoidmine oleks kuritegu. Hageja reaktsioon nii vestluse käigus kui ka hilisemad selgitused käesolevas asjas („Tegemist oli tuttavate vahelise naljaga“ (dtl 167), „bikiinifotot, mida hageja on naljaga kommenteerinud“ (dtl 497)) näitavad ka seda, et ta pidas mõtet 13-aastase lapse erootilisest pildist pigem erutavaks ja naljakaks kui eemaletõukavaks või murettekitavaks. Ringkonnakohtu hinnangul oleks selline seisukoht vestluses kohatu sõltumata vestluspartneri vanusest, aga kindlasti oli see sobimatu vestluses 15-aastase tütarlapsega.
14.4.Eelnevast tulenevalt tuleb maakohtu otsuse põhjendused p-s 23 asendada käesoleva otsuse põhjendustega ning jätta rahuldamata hageja apellatsioonkaebuse taotlus kohustada kostjat eelviidatud väite osas avaldama õiendus.
15.Ringkonnakohus täiendab maakohtu otsuse põhjendusi seoses ebaõigete andmete ümberlükkamise nõudega, mis jääb rahuldamata. VÕS § 1047 lg 4 õigeks kohaldamiseks on vaja eristada faktiväiteid ja väärtushinnanguid. Väärtushinnangu ümberlükkamist või parandamist ei saa VÕS § 1047 lg 4 alusel nõuda. Käesolevas asjas ei ole kohtud ebaõigeid faktiväiteid, mille ümber lükkamist hageja nõuab, kostja postituses tuvastanud, välja arvatud hagejaga suhelnud alaealiste tüdrukute arv (vt selles osas käesoleva otsuse p 17.4). 10
16.Ülejäänud osas on maakohus hagiavaldust lahendades kohaldanud materiaalõigust kooskõlas tuvastatud asjaoludega, samuti hinnanud õigesti tõendeid. Nõustudes maakohtu otsuse põhjendustega, ei pea ringkonnakohus vajalikuks neid kõiki korrata (TsMS § 654 lg 6). Hageja apellatsioonimenetluses esitatud vastupidised väited ei anna alust kaebust rahuldada.
17.Vastuseks hageja apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus veel järgmist.
17.1.Maakohus tuvastas hageja suhtluse üksnes ühe alaealise tüdrukuga, seega on kostja väide hageja sobimatust suhtlusest mitme alaealisega hageja kohta avaldatud vale faktiväide (maakohtu otsuse p 24). Ringkonnakohtu hinnangul on see maakohtu järeldus, arvestades maakohtu menetluses kohtule esitatud tõendeid, iseenesest õige. Apellatsioonimenetluses on kostja esitanud ringkonnakohtule uued tõendid, mille ringkonnakohus on 9. mai 2025 määrusega vastu võtnud. Hageja on oma 10. veebruari 2025 Facebooki postituses avaldanud, et ta „ei ole kunagi olnud vahekorras 14-aastasega. Mu kõige noorem partner on olnud 16. See fakt on muutumatu alates aastast 1998, kui olin ise 16“ ja et ta on „elus maganud mõne 16 aastasega, mõne 17 aastasega, ja kõik ülejäänud intiimpartneid on olnud täisealised“ (dtl 440). Hageja selgituste kohaselt ringkonnakohtule kirjeldas ta oma
10.veebruari 2025 Facebooki postituses ausalt ja avameelselt enda seksuaalkäitumist ning mh seda, et ta oli koos 16-aastase partneriga, kui ta oli ka ise 16 aastat vana (dtl 495–496). Ringkonnakohus ei nõustu hageja väitega apellatsioonimenetluses, et vaidlusaluseid kostja avaldatud väiteid tuleb VÕS § 1047 lg 1 kohaselt hinnata nende avaldamise hetke seisuga, mistõttu kostja ei saa tugineda väitele, et oma postitusi koostades olid need küll sisult valed, kuid talle on nüüd aastaid hiljem saanud teatavaks uued asjaolud ja postitusi tuleks vaadata nüüd hoopis selles valguses. Hageja selline tõlgendus VÕS § 1047 lg-le 1 ei ole õige. VÕS § 1047 lg 1 eesmärk on kaitsta andmete avaldajat, kes on avaldamisel olnud heauskne, st ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Avaldaja heausksust on põhjust hinnata ainult juhul, kui eelnevalt on tuvastatud avaldatud andmete ebaõigsus või mittetäielikkus (vt ka Võlaõigusseadus IV. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2020, § 1047 komm 3.1). Samas ei nõustu ringkonnakohus ka kostjaga, et pärast maakohtu otsuse tegemist, kostja esindaja poolt jõustumata kohtuotsusele sotsiaalmeedia kaudu avalikkusele juurdepääsu võimaldamist ning reaktsioonina sellele hageja poolt meedias ja sotsiaalmeedias avaldatu alusel saab ringkonnakohus tõsikindlalt järeldada, et kostja väited hageja ebakohasest suhtlusest rohkem kui ühe endast 20 aastat noorema alaealise tüdrukuga on õiged. Kuigi hageja on ise veebipostituses pärast maakohtu otsust tunnistanud seksuaalsuhteid 16- ja 17aastaste alaealistega, ei ole tõendatud kostja postituses väidetud vanusevahe hageja ja tüdrukute vahel selliste suhete ajal. Seega jääb maakohtu seisukoht hagejaga suhelnud alaealiste tüdrukute arvu osas muutmata.
17.2.Hageja on apellatsioonimenetluses leidnud lisaks, et kostja avaldas ebaõige faktiväite ka sellega, et viitas hageja ohvritele, st mitmele ohvrile (dtl 61). Hageja arusaama järgi ei ole tal ühtegi ohvrit, kuna kõik tema suhted ja suhtlused on olnud kooskõlas tegevuse toimumise ajal kehtinud õigusega ja et enne nõusolekuea tõstmist 16 aastani ei oleks olnud midagi seadusevastast ka selles, kui hageja oleks olnud seksuaalvahekorras 14-aastase lapsega (dtl 496). Ringkonnakohus hageja käsitlusega ei nõustu. Termini „ohvrid“ kasutamine ei tähenda, et kostja oleks väitnud, et hageja on mitme isiku suhtes toime pannud kuriteo. Karistusseadustikus ja kriminaalmenetluse seadustikus kasutatakse terminit „kannatanu“, mitte ohver. Kostja väide, et hagejal olid ohvrid, oli osa kostja negatiivsest väärtushinnangust hageja tegevuse suhtes. Maakohus leidis, et hageja väärtushinnanguid ei saa valdavalt pidada 11
ebakohaseks (maakohtu otsuse p-d 15–20) ja ringkonnakohus nõustub nende põhjendustega. Ringkonnakohus muutis maakohtu otsuse põhjendusi osas, milles maakohus leidis, et ebakohane oli kostja väärtushinnang noorte naiste kehade objektiveerimise kohta (maakohtu otsuse p 23).
17.3.Ringkonnakohus leiab, et kostjale ei saa olla eraldi etteheidetav postitustes mitmuse kasutamine ka olukorras, kus tõendid hageja ebakohasest suhtlusest teiste alaealiste tüdrukutega puuduvad. Kostja postituse eesmärk oli juhtida avalikkuse tähelepanu hageja käitumisele, kes avalikkuse ees naiste õiguste eest võitlejana on pidanud kohatuid vestlusi. Kuivõrd kostja on kohtumenetluses tõendanud mitmeid vestlusi pikema perioodi jooksul ühe alaealise tüdrukuga, siis ei saa pidada mitmuse kasutamist kostja postitustes eraldivõetuna õigusvastaseks.
17.4.Arvestades eeltoodut ei nõustu ringkonnakohus hagejaga, et kostja peaks avaldama õienduse alaealiste arvu osas, kellega hageja on ebakohaselt suhelnud. Kohus menetleb hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest (TsMS § 5 lg 1). Hageja on hagiavalduse p-s 4.2 avaldanud, millise tekstiga õiendust ta palub kohtul kostjat kohustada avaldama. Hageja ei ole hagis apellatsioonimenetluses soovitud õiendust taotlenud. Seega ei saanud maakohus ka kostjat sellise õienduse (alaealiste tüdrukute arv) avaldamiseks kohustada. Ringkonnakohus jätab hagi õienduse avaldamiseks rahuldamata. Ringkonnakohus on ka arusaamisel, et õienduse teel alaealiste arvu täpsustamine, kellega hageja ebakohaselt suhtles, võiks kahjustada hageja au ja väärikust rohkem kui õienduse avaldamata jätmine.
18.Ringkonnakohus ei nõustu hageja apellatsioonkaebuse väidetega selles, et maakohus on ebaõigesti hinnanud tõendina hageja ja kostja poolt kohtule esitatud kolmanda isiku vahelisi sõnumeid, mis kostja väitel ajendasid kostjat oma postitust tegema. Asjas ei ole vaidlust, et kolmas isik oli sõnumite saatmise ajal alaealine tüdruk, hageja aga 30-ndates aastates mees. Maakohus on neid sõnumeid ja nende sisu käsitlenud maakohtu otsuse p-des 17 ja 18 ning jõudnud seeläbi järeldusele, et kostja poolt kolmandale isikule saadetud sõnumeid arvestades ei ole kostja postituse väärtushinnangud (sh „sa ajasid samasugust pervojuttu ka 14-16 aastastele tüdrukutele“) ebakohased, sest neid lugedes võibki keskmisel mõistlikul isikul hakata halb (maakohtu otsuse p 19).
18.1.Hageja vaidlustab maakohtu sellise hinnangu, tuginedes tõendite valele hindamisele, vestluse toimus sõprade vahel (ja sellel puudus igasugune romantiline või seksuaalne laad), samuti ei olnud vestluse sisu vastuolus vestluse ajal kehtinud seadusandluses väljendunud ühiskondliku konsensusega.
18.2.Hageja ei ole tõendanud oma väiteid, et kostja 23. detsembri 2021 vastusele lisadena 5 ja 6 esitatud sõnumid on lõigatud, ja seda viisil, mis moonutab nende mõtet. Tegemist on hageja tõendamiskoormisega. Ringkonnakohus kordab oma 9. mai 2025 määruse seisukohta, et hageja ja kolmanda isiku sõnumivahetuse terviksisu ei oma ka kostja poolt hageja kohta tehtud postituse hindamisel tähtsust, sest kostja väitel ei ole ta hageja ja kolmanda isiku vestlust muus ulatuses, kui on kohtule esitanud, näinud ega olnud sellest teadlik ka hageja kohta postituse tegemise ajal 12. mail 2021. Hageja avaldatu: „sa oled nii hot ikka, et valus hakkab:D“; „kui sa end ära tapad ma teen sinust topise ja hakkan sinuga rääkima pimedas toas“; kuule 13 aastane! Sa panid sellise pildi yles, et ma pean nyyd vangi minema:D, „Ma olen vist armunud“ tõendavad kostja ja kohtu vaates selgelt hageja avaldatu romantilist ja seksuaalset iseloomu.
18.3.Ringkonnakohus ei nõustu hageja käsitlusega, et kritiseerida tohib ainult sellist tegevust, mis on ka karistusõiguslikult etteheidetav. Selline arusaam on vastuolus karistusõiguse ultima ratio ehk viimase abinõu põhimõttega (RKKK 18.06.2020, 1-19-31/63, p-d 18-19 ja 09.12.2024, 1-21-5115/53, p 34). Ühiskonnas on terve hulk tegevusi, mis ei ole 12
karistusõiguslikult sanktsioneeritud ehk süüteod ega isegi tsiviilõiguslikult õigusvastased ehk deliktid, kuid mis võivad siiski kaasa tuua negatiivseid väärtushinnanguid ühiskonna teistelt liikmetelt.
18.4.Ringkonnakohus nõustub kostja seisukohaga, et alaealised lapsed ei pruugi pidada sobimatuks seksuaalse sisuga vestlust tuntud inimesega, kes on neist oluliselt vanem, ja peavad seda isegi põnevaks ning saavad alles täiskasvanuna aru, et see oli sobimatu (apellatsioonkaebuse vastuse p 1.34, dtl 436). Ka juhul, kui hageja vestluspartner ise täiskasvanuna ei näeks sellises vestluses probleemi, ei tähendaks see, et sellist vestlust ei või sobimatuks pidada teised isikud, praegusel juhul kostja ja seda avalikult väljendada. Seejuures ei oma praegusel juhul kostja tegevuse hindamisel ka tähtsust, mis ajendas kolmandat isikut alaealisena hagejaga neid vestlusi pidama.
18.5.Eesti Keele Instituudi sõnaveebi järgi on sõna „pervo“ kõnekeelne vaste sõnale „pervert“, millel on sama sõnaveebi järgi väga erinevaid tähendusi. Kõnekeeles kasutatakse seda sõimusõnana, kui midagi on avaldajale vastumeelne. Asja materjalide kohaselt sooviski kostja avaldada vastumeelsust hageja suhtlusstiili osas endast 20 aastat nooremate alaealiste tüdrukutega. Ringkonnakohus möönab, et mõistlik isik peaks teiste isikute tegevuse kritiseerimisel hoiduma äärmiselt negatiiivsetest, alandavatest ja alavääristavatest väljendusviisidest ja praegusel juhul ei olnud kostjal selget vajadust kasutada hageja aadressil tema postituste kohta sellist sõimusõna. Samas arvestades maakohtu tuvastatud asjaolusid ja Riigikohtu viimast praktikat ei pea ringkonnakohus kostja sellist hinnangut siiski VÕS § 1046 alusel õigusvastaseks ning kostjal tuleb sellist kostja hinnangut praeguses olukorras taluda (RKTKo 10.04.2024, 2-20-387/48 p 11; 03.07.2024, 2-20-2328, p 12). Siinjuures arvestab maakohus kostja seisukohaga, et postituse tegemisel lähtus ta sellest, et hageja käsitles avalikkuse ees ise ennast naiste õiguste eest võitlejana (vt ka käesoleva otsuse p 13), kuid varasemas suhtluses alaealise tüdrukuga käitus vastupidiselt. Just sellele tahtiski kostja enda postitusega tähelepanu juhtida.
19.Hageja vaidlustab eraldiseisvalt ka maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas, pidades seda ebaõigeks sõltumata apellatsioonimenetluse tulemusest ülejäänud osas. Hageja esitas algselt hagis nõude ka kostja poolt 12. mail 2021 kell 12.44 Twitteri kontol XXXXXXXXXXXX avaldatud postituse kustutamiseks (hagiavalduse p 4.3). Kuivõrd menetluse ajal selgus, et kostja on kõik vaidlusalused postitused koos oma Twitteri kontoga kustutanud, siis võttis hageja nimetatud nõude tagasi ja kohus jättis otsuse p-s 1 hageja selle nõude läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 2 alusel. Hageja leiab, et kostja rahuldas selles osas hageja nõude ning menetluskulud tuleks jätta selle nõude osas TsMS § 168 lg 5 alusel kostja kanda. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et hageja on pärast hagi esitamist osaliselt saavutanud tulemuse, mida ta soovis hagiga saavutada – vaidlusaluse postituse kustutamise. Oluline ei ole seejuures põhjus, miks kostja seda tegi. Hageja on hagi esitamisega soovitud eesmärgi saavutanud. Maakohtu seisukoht otsuse p-s 30, et postitust kustutades ei ole kostja selles osas hageja nõuet rahuldanud, on jäänud põhistamata. Asjaolu, et kostja on enne postituse kustutamist hageja nõudele ka selles osas vastu vaielnud ning on põhjendanud konto ja sellega koos postituse kustutamist „konto oli tehtud nooruses ja see polnud selline nimetus, millega kostja sooviks tegutseda“, ei anna ringkonnakohtule alust asuda teistsugusele seisukohale. Kostja oli konto ja postituse kustutamise ajal hageja nõudest postitus kustutada teadlik. Asjas tuvastatud asjaoludel ei ole välistatud, et kohus oleks asja sisulise arutamise tulemusena hageja postituse kustutamise nõude vähemalt osaliselt rahuldanud. Seega on maakohus jätnud menetluskulude jaotamisel põhjendamatult TsMS § 168 lg-s 5 sätestatuga arvestamata.
13
Maakohtu otsus tuleb menetluskulude jaotuse osas tühistada. Ringkonnakohus saab teha selles osas uue otsuse. Kuivõrd kostja rahuldas hagi osaliselt, siis ei ole põhjendatud menetluskulude jaotamisel lähtuda üksnes maakohtu viidatud TsMS § 162 lg-st 1, vaid arvestada tuleb ka TsMS § 168 lg-s 5 sätestatuga. Hagiavalduses esitas hageja kokku 3 nõuet, millest ühe nõude (postituse eemaldamine) on kostja kohtumenetluse ajal täitnud. Seega on põhjendatud jätta menetluskulude jaotamisel 1/3 poolte maakohtus kantud menetluskuludest kostja ja 2/3 hageja kanda. Hageja apellatsioonkaebus kuulub osaliselt rahuldamisele. Poolte menetluskulude suuruse ja väljamõistmise osas võtab maakohus seisukoha pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. Seepärast ei vasta ringkonnakohus ka poolte apellatsioonimenetluses esitatud väidetele menetluskulude suuruse osas, sh hageja väidetele selles, et kostjal ei ole hüvitatavaid menetluskulusid.
20.Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osaliselt, jätab ringkonnakohus TsMS § 171 lg-s 1 sätestatut arvestades menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.
21.Nii kostja (dtl 432) kui hageja (dtl 487) on apellatsioonimenetluses väitnud, et teine pool on toime pannud KarS § 3315 lg-s 1 sätestatud kuriteo, rikkudes kohtu poolt kohaldatud saladuse hoidmise kohustust. Maakohus kuulutas 20. juuli 2023 määrusega (dtl 264) menetluse kinniseks osaks, mis puudutab hagejaga suhelnud alaealise tüdruku nime ja muid isikuandmeid ning keelas menetlusosalistel nende avaldamise kolmandatele isikutele. Kostja viitas rikkumisena hageja 8. veebruari 2025 Facebooki postitusele, milles hageja avaldas kolmanda isiku nime ja tema seose praeguse kohtuasjaga (dtl 439). Hageja viitas rikkumisena X blogile, milles maakohtu 10. jaanuari 2025 jõustumata otsus avaldati nii, et kostjat nimetati Katiks ja kolmandat isikut Mariaks (dtl 397–399). Ringkonnakohus ei anna käesolevas otsuses hinnangut sellele, kas keegi menetlusosalistest on toime pannud KarS § 3315 lg-s 1 sätestatud kuriteo. Kuriteokahtlusest on võimalik teatada politseile. Kostja advokaat on esitanud hageja suhtes kuriteokaebuse, mille alusel on hageja suhtes alustatud kriminaalmenetlust (kriminaalasja nr 25730000035) (dtl 508).
(allkirjastatud digitaalselt)
14
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.