Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest
Määruse tegemise koht ja aeg
10. veebruar 2021, Tartu
Tsiviilasja number
2-20-117866
Tsiviilasi
Osaühingu Aktiva Finants hagi Anu Õmbluse vastu võlgnevuse 1649 euro 3 sendi, intressi ja viivise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 18. septembri 2020. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Anu Õmbluse määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Alla Žulinskaja Kostja (määruskaebuse esitaja): (isikukood XXXXXXXXXXX)
Anu
Õmblus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Maakohtu 18. septembri 2020. a määrus. Teha uus määrus, millega rahuldada Anu Õmbluse kaja Tartu Maakohtu 13. augusti 2020. a tagaseljaotsuse peale, taastada menetlus ja saata asi menetluse jätkamiseks samale maakohtule.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Tagastada Anu Õmbluse kajalt tasutud kautsjon 200 eurot.
Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 417 lg 4 teine lause).
1.Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 11. mail 2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Anu Õmbluse (kostja) vastu 2030 euro 59 sendi saamiseks. Kohus tegi 14. mail 2020 kostjale makseettepaneku. Kostja esitas hageja nõudele vastuväite, mistõttu Pärnu Maakohus lõpetas 8. juuni 2020. a määrusega maksekäsu kiirmenetluse ning andis asja üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 2. juulil 2020 Tartu Maakohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista 1649 eurot 3 senti, intressi 165 eurot 44 senti, sissenõutavaks muutunud viivise 68 eurot 97 senti ja viivise alates 3. juulist 2020 kuni põhinõude (1639 eurot 3 senti) täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
3.Tartu Maakohus võttis hagi 20. juuli 2020. a määrusega menetlusse ja andis kostjale tähtaja vastuse esitamiseks 14 päeva jooksul menetlusdokumentide kättetoimetamisest arvates.
4.Maakohus tegi 13. augustil 2020 tagaseljaotsuse ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 1649 eurot 3 senti, alates 26. detsembrist 2019 kuni 2. juulini 2020 sissenõutavaks muutunud viivise 68 eurot 49 senti, intressi 165 eurot 44 senti ning alates
3.juulist 2020 viivise põhinõudelt (1649 eurot 3 senti) kuni selle kohase täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus märkis, et sissenõutavaks muutumata viivise arvestus tuleb lõpetada, kui see koos väljamõistetud ja sissenõutavaks muutunud kõrvalnõuetega võrdsustub põhinõudega (1649 eurot 3 senti). Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt välja hageja menetluskulude katteks 350 eurot koos kohustusega tasuda viivist alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus tunnistas tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamatult täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p 2).
5.Kostja esitas 11. septembril 2020 vastuse hagile, milles vaidles hageja nõude suurusele vastu. Samal kuupäeval esitas kostja kaja, milles palus menetluse taastada ja asi uuesti läbi vaadata. Kaja põhjenduste kohaselt sai kostja hagi menetlusse võtmise määruse kätte e-maili teel
29.juulil 2020. Samal päeval saatis ta kohtule e-maili teel dokumentide kättesaamise kohta kirjaliku kinnituse. Kostja pidi hagi vastuse esitama hiljemalt 12. augustiks 2020. Kostja laadis hagi vastuse e-toimikusse üles 10. augustil 2020. Seega esitas kostja vastuse tähtaegselt. Pärast dokumendi üleslaadimist tekkis e-toimikus tehniline viga. Kostjal puudus teadmine, et tema vastust e-toimikusse üles ei laetud. Kostja sai sellest teada alles 16. augustil 2020, kui ta sai kätte tagaseljaotsuse. Sarnane tehniline viga tekkis kostjal kaja esitamisel.
Kuivõrd kostjal puudub juurdepääs e-toimiku infosüsteemile, palub kostja kohtul kontrollida vastavaid logifaile.
MAAKOHTU SEISUKOHT
6.Maakohus jättis 18. septembri 2020. a määrusega kaja rahuldamata ja menetluse taastamata. Määruse põhjenduste kohaselt puudub mõjuv põhjus kaja rahuldamiseks ja menetluse taastamiseks. Kohus tegi 11. septembril 2020 Registrite ja Infosüsteemide Keskusele (RIK) järelepärimise seoses võimaliku tehnilise veaga e-toimikus. RIK-ilt saabunud vastuse kohaselt ei ole kostja 10. augustil 2020 ega 11. augustil 2020 saanud e-toimikus ühtegi veateadet. Samuti ei ole kostja proovinud dokumente üles laadida, vaid on erinevatest menetlustest dokumente vaadanud ning neid alla laadinud.
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
7.Kostja palub 4. oktoobril 2020 esitatud määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ning teha uus otsus või alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks tagasi maakohtule uues koosseisus. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on asjas tuvastatud, et kostjal ei õnnestunud hagi vastust e-toimikusse üles laadida. Logifailis puudub sellekohane märge. Kui dokumendi üleslaadimine oleks õnnestunud, oleksid logifailis vastavad andmed. Samas logifailist nähtub, et kostja tegi dokumendi üleslaadimise ajal e-toimikus toiminguid. Jääb arusaamatuks, mil muul viisil saaks kostja tõendada, et ta proovis dokumenti e-toimikusse üles laadida. Kostja kui asjas nõrgem pool on jäetud ära kuulamata tehnilistel põhjustel. Kostjale ei saa ka ette heita, et ta ei kasutanud hagi vastuse esitamiseks alternatiivseid viise. Kostjale jäi mulje, et hagi vastus sai e-toimikusse üles laetud.
8.Hageja vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata, maakohtu määruse muutmata ja menetluskulud kostja kanda. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga logifailis kajastatavate andmete kohta. Ei oma tähtsust, kas kostja oli 10. augustil 2020 e-toimikus või mitte. RIK-i vastuse kohaselt ei ole dokumente üles laetud ega vea olemasolu tuvastatud. Veateade nähtuks logifailist. Kui kostja sai etoimikus veateate, siis oleks ta saanud kontrollida, kas dokument on üles laetud või mitte. Samuti oleks ta saanud menetlusdokumendi saata selleks ettenähtud kohtu menetlusposti aadressile [email protected]. Maakohus on selle aadressi märkinud ka hagi menetlusse võtmise määruses. Kaja rahuldamata jätmisega ei ole kostja õigusi rikutud.
9.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
10.Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning teha uus määrus, millega rahuldada kaja, taastada asja menetlus ning saata asi menetluse jätkamiseks tagasi samale maakohtule. Määruskaebus rahuldatakse.
11.Kostja esitas kaja tagaseljaotsuse peale, mis tehti põhjusel, et kostja ei vastanud hagile tähtaegselt. Maakohus leidis, et kostjal puudus kaja esitamiseks mõjuv põhjus ning jättis kaja rahuldamata ja menetluse taastamata. Ringkonnakohus leiab, et praegusel juhul ei olnud kaja esitamiseks mõjuv põhjus vajalik, kuna asja materjalidest ei nähtu, et kostjale oleks hagimaterjalid isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt kätte toimetatud (TsMS § 415 lg 1 p 1). Kostja ei ole sellele asjaolule kajas ega määruskaebuses küll tuginenud, kuid kohtul tuleb kaja saamisel iseseisvalt kontrollida, kas esinevad TsMS § 415 lg-s 1 sätestatud menetluse taastamise alused (vt Riigikohtu 3. märtsi 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-5-14, p 12). Eelmärgitut arvestades rahuldab ringkonnakohus TsMS § 417 lg 2 alusel koosmõjus TsMS § 415 lg 1 p-ga 1 kaja ning taastab menetluse.
11.1.TsMS § 415 lg 1 kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. TsMS § 415 lg 1 p 1 järgi võib kaja esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. TsMS § 415 lg 1 p-s 1 toodud asjaolu on TsMS § 417 lg 2 teise lause järgi menetluse taastamise absoluutne alus (vt nt Riigikohtu 24. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-12, p 11).
11.2.TsMS § 393 lg 1 kohaselt tuleb hagiavaldus koos lisade ja asja menetlusse võtmise määrusega kostjale kätte toimetada. Üldjuhul toimub elektrooniline kättetoimetamine selleks ettenähtud infosüsteemi (e-toimiku infosüsteemi) kaudu (TsMS § 3111 lg-d 1–2). Sellisel juhul loetakse menetlusdokument kätte toimetatuks, kui saaja avab selle infosüsteemis või kinnitab infosüsteemis selle vastuvõtmist dokumenti avamata, samuti siis, kui seda teeb muu isik, kellel saaja võimaldab infosüsteemis dokumente näha. Dokumendi kättetoimetamise registreerib infosüsteem automaatselt (TsMS § 3111 lg 3). Praeguse asja materjalidest nähtub, et hagiavaldus koos menetlusse võtmise määrusega ei ole kostjale kätte toimetatud e-toimiku kaudu, vaid TsMS § 3111 lg 4 järgi muul viisil. Maakohus on saatnud hagiavalduse ja menetlusse võtmise määruse e-posti aadressile X ning palunud viivitamatult saata elektroonilisel teel kinnitus dokumentide kättesaamise kohta e-posti aadressile [email protected] (dtl 56).
11.3.TsMS § 3111 lg 5 järgi loetakse menetlusdokument lõikes 4 sätestatud korras saajale kättetoimetatuks, kui saaja kinnitab kirjalikult, faksi teel või elektrooniliselt menetlusdokumendi kättesaamist. Kinnituses tuleb märkida dokumendi kättesaamise kuupäev ning kinnituse peab olema allkirjastanud saaja või tema esindaja. Elektrooniline kinnitus peab olema varustatud saatja digitaalallkirjaga või edastatud muul sellesarnasel turvalisel viisil, mis võimaldab tuvastada saatja ja saatmise aja, välja arvatud juhul, kui kohtul ei ole põhjust kahelda, et digitaalallkirjastamata kinnituse on saatnud saaja või tema esindaja. Elektroonilise kinnituse võib kohtule saata elektronposti teel, kui saaja elektronpostiaadress on kohtule teada ning võib eeldada, et volitamata isikul puudub sellele juurdepääs, samuti juhul, kui kohus on juba sama kohtuasja käigus sellel elektronpostiaadressil dokumente edastanud või kui menetlusosaline on ise avaldanud kohtule oma elektronpostiaadressi.
11.3.1.Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole hagiavaldust, selle lisasid ja menetlusse võtmise määrust kostjale praegusel juhul TsMS § 3111 lg 4 kohaselt elektrooniliselt kätte
toimetanud, kuna ei ole täidetud TsMS § 3111 lg-s 5 sätestatud eeldused, mis võimaldaksid menetlusdokumenti kätte toimetatuks lugeda. TsMS § 3111 lg 5 kohane kinnitus dokumendi kättesaamise kohta, sõltumata sellise kinnituse saatmise viisist, peab üldjuhul olema adressaadi poolt allkirjastatud. Kostja allkirjastatud (elektrooniline) kinnitus dokumentide kättesaamise kohta praegusel juhul puudub.
11.3.2.Ringkonnakohus märgib, et kuigi TsMS § 3111 lg-s 5 kolmanda ja neljanda lause järgi saab erandina lugeda dokumendi kätte toimetatuks siis, kui saaja on saatnud kohtule ainult digitaalallkirjastamata elektroonilise kinnituse, ei saa nendel juhtudel lugeda hagi kostjale TsMS § 415 lg 1 p 1 tähenduses elektrooniliselt kätte toimetatuks. Sellises olukorras võib maakohus tagaseljaotsuse küll teha, kuid kaja esitamisel esineb menetluse taastamise absoluutne alus ning mõjuv põhjus ei ole vajalik. TsMS § 3111 lg 5 kolmandas ja neljandas lauses sätestatud eeldused ei olnud praegusel juhul ka täidetud.
12.Eelmärgitust tulenevalt tuleb TsMS § 417 lg 2 alusel koosmõjus TsMS § 415 lg 1 p-ga 1 kaja rahuldada ning asjas menetlus taastada. TsMS § 418 lg 1 teise lause järgi jätkub taastatud menetlus vastavalt kaja ulatusele olukorras, milles see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist. Määruskaebus rahuldatakse. Menetlusökonoomia kaalutlustel ei pea ringkonnakohus vajalikuks vastata määruskaebuse muudele väidetele.
13.Ringkonnakohus lisab, et kohtul tuleb nii tagaseljaotsuse tegemisel kui ka selle peale esitatud kaja lahendamisel omal algatusel kontrollida mh hagi õiguslikku põhjendatust (vt nt Riigikohtu 29. jaanuari 2008. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-143-07, p 16; 25. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-14, p 14). Selleks peab kohus subsumeerima hageja esitatud asjaolud õigete õigusnormide alla (õigusakti kohaldamise otsustamine), lähtudes sellest, et hageja väiteid ei ole vaja tõendada, kuna seadus loeb, et kostja on need omaks võtnud (TsMS § 407 lg 1 teine lause). Käesolevas asjas tehtud tagaseljaotsusest ega
18.septembri 2020. a kohtumäärusest ei nähtu, et maakohus oleks hagi õiguslikku põhjendatust kontrollinud.
14.Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asja menetlust lõpetavas lahendis (TsMS § 173 lg 1).
15.TsMS § 149 lg 5 esimese lause järgi tagastatakse kaja rahuldamise korral kautsjon kohtumääruse alusel. Ringkonnakohus selgitab, et kostjal tuleb kohtule teatada, millisele kontole kautsjon tagastada (TsMS § 149 lg 8 kolmas lause).
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Andra Pärsimägi
Triin Uusen-Nacke
Indrek Parrest
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.