Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alustest ja nõude täitmise tähtpäevast. Võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

Menetluskulude jaotus

läbirääkimisteks kuuajalist tähtaega. Avaldaja hinnangul on selline tähtaeg liiga pikk. Avaldaja on võlgnikuga kohtuväliselt suhelnud ning võlgnik ei ole teinud ühtegi konkreetset ettepanekut. Võla suurust arvestades pole mõistlik väikse summaga maksegraafik. Võlg on üleval olnud väga pikka aega. Võlad ei ole takistanud võlgnikul reisimast ning tegemist on täies elujõus oleva mehega. Avaldaja saab nädala jooksul selgeks teha, kas võlgnikul on tahtmine kohtuväliselt maksma hakata. Kohus määras kompromissi sõlmimiseks tähtaja. Menetlusosalised ei sõlminud tähtajaks kompromissi ega teavitanud kohut, kas nad jõudsid kokkuleppele või mitte. 21.12.2020.a määrusega määras kohus ajutise pankrotihalduri, kes esitas kohtule aruande. Ajutine pankrotihaldur selgitas välja järgmised olulised asjaolud: Vara Võlgniku nimel on arvelduskonto SEB Pank AS-is, mis on arestitud ja mille jääk 25.01.2021 seisuga on 0 eurot. Võlgnikul puudub mistahes vara. Kohustused Ajutise pankrotihalduri andmetel on võlgnikul järgmised kohustused: 1) Aktiva Finants AS 327,48 eurot; 2) Holm Bank AS 1262,22 eurot; 3) ITM Inkasso OÜ 376,03 eurot; 4) Julianus Inkasso OÜ 10 746,24 eurot; 5) PPA 40 eurot; 6) PPA 237,56 eurot; 7) Profiteia Invest OÜ 2128,52 eurot; 8) Themis Õigusbüroo 3477,16 eurot. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnikul kohustusi hinnanguliselt 18 595,21 eurot. Ajutine haldur ei tuvastanud vara tagasivõitmise aluseid. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik maksejõuetu ja selline olukord ei ole ajutine. Võlgnik töötab alates september 2020 xxxxxxxxxxxxx OÜ-s töötasuga 610 eurot kuus. Tema ülalpidamisel on 2 last ning abikaasa on töötu. Pere elab üürikorteris. Üür ja kommunaalid on 300 eurot kuus ning ülejäänud raha kulub söögile. Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks ei ole kuriteo tunnustega tegu, vaid muu asjaolu. Suure osa võlgnevustest moodustuvad tagasi maksmata laenud. Enamus võlgnevusi on kohtulahenditega välja mõistetud juba ca 10 aastat tagasi, kuid võlgnevused ei ole oluliselt vähenenud. Tegemist on raugemise olukorraga, kuid kuna avaldaja tasus deposiidi, siis tuleks välja kuulutada võlgniku pankrot. 28.01.2021 toimunud kohtuistungil viibisid avaldaja ja ajutine pankrotihaldur. Võlgnik ei ilmunud istungile, sest oli haige. Avaldaja jäi avalduse juurde. Ajutise halduri sõnul on võlgnik kinnitanud, et mingid laekumised saavad toimuma. Kohtu põhjendused Kohus, hinnates võlgniku ja ajutise halduri arvamust ning senises pankrotimenetluses kogutud teavet, leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning seda kinnitavad asjas kogutud ja uuritud tõendid.

PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Käesolevalt nähtub ajutise pankrotihalduri kogutud ja kohtule esitatud tõenditest, et võlgnikul on püsivaid täitmata kohustusi oluliselt rohkem kui vara. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 18 000 euro ulatuses. Vara kohustuste täitmiseks puudub. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul tegemist raugemise olukorraga PankrS § 29 lg 1 mõttes. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Avaldaja on kohtu poolt määratud deposiidi tasunud. Eeltoodu tõttu tuleb välja kuulutada Rxxxxx Mxxxxxx pankrot. PankrS § 31 lg 5 kohaselt algab pankroti väljakuulutamisega pankrotimenetlus. Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 04.03.2021 algusega kell 10.00 Viljandi kohtumajas. Kohus osaleb istungil videokonverentsi vahendusel. Kohus määrab pankrotihalduriks Margo Normanni, kes vastab haldurile seaduses ettenähtud nõuetele ja on andnud selleks oma nõusoleku. PankrS § 31 lg 7 alusel kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. PankrS § 33 lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). PankrS § 39 lg 1 kohaselt edastab kohus pankrotimääruse ärakirja viivitamata kohtu registriosakonnale äriregistris märke tegemiseks ja kinnistusraamatus võlgniku kinnisasjade juurde märkuse sisse kandmiseks. Kohus selgitab pankroti väljakuulutamise tagajärgi: - Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara, haldurile läheb üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse, füüsilisest ja juriidilisest isikust võlgnikud kaotavad õiguse teha mis tahes tehinguid ja lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. (PankrS § 35 lg 1); - Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (PankrS § 35 lg 2) - Pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 36 lg 1) - Kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on läbivaatamisel võlgniku poolt teise isiku vastu esitatud hagi või muu avaldus, mis seondub pankrotivaraga, või kui võlgnik osaleb mõnes kohtumenetluses kolmanda isikuna, võib haldur astuda menetlusse, oma ülesannetest tulenevalt, võlgniku asemele. Kui haldur on menetlusest teadlik, kuid

-

menetlusse ei astu, võib võlgnik jätkata hagejana, avaldajana või kolmanda isikuna. (PankrS § 40 lg 1). Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult PankrS-ses sätestatud korras. (PankrS § 44 lg 1). Võlgnik peab andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega (PankrS § 85) ning osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel ja olema kättesaadav (PankrS § 87). Eelnimetatud kohustuste täitmata jätmisel võib kohus võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti.

Menetluskulud Ajutine haldur on esitanud kohtule taotluse tema tasu ja kulude katteks hüvituse määramiseks. PankrS § 23 lg 1 ja lg 2 järgi on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. PankrS § 23 lg 3 järgi on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 kohaselt sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Ajutise halduri taotluse kohaselt on tal kulunud aruande koostamiseks vajalikele tegevustele kokku 4,5 tundi. Ajutine haldur on oma ajatasuks arvestanud 96 eurot/tunnis. Kohus on seisukohal, et halduri märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja keerukust ja mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt arvestatud tunnitasu on põhjendatud ning vastavuses ajutise halduri poolt teostatud ülesannete keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 432 eurot (4,5h x 96€/h), millele lisandub käibemaks 86,40 eurot, kokku 518,40 eurot. Kohtu hinnangul on halduri poolt tehtud kulud põhjendatud. Kohus määrab ajutise halduri kuludeks kokku 37 eurot, millele lisandub käibemaks 7,40 eurot, kokku 44,40 eurot. Kokku on tasu ja kulud koos käibemaksuga 562,80 eurot. PankrS § 150 lg 1 p 2 ja p 5 järgi on ajutise halduri tasu ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks, pankrotimenetluse kulud. PankrS § 150 lg 2 näeb ette, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Kindlaks määratud tasu ajutisele haldurile tuleb välja mõista ajutise halduri taotlusel OÜ-le Advokaadibüroo Normann ja Partnerid. TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel jätab kohus avaldaja ja võlgniku menetluskulud nende endi kanda. /Allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.