Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg või menetluse liik
Harju Maakohus Näncy-Marita Maltseva 28.09.2025, Tallinn 2-23-134298 PARKIT OÜ hagi S K vastu raha saamiseks 98,21 eurot Hageja PARKIT OÜ (registrikood 12135716), lepinguline esindaja M S Kostja S K (isikukood xxx) kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista S Klt PARKIT OÜ kasuks 89,68 eurot, mis koosneb põhivõlgnevusest 84 eurot ja 25.09.2023 seisuga sissenõutavaks muutunud viivisest 5,68 eurot.
3.Välja mõista S Klt PARKIT OÜ kasuks viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras arvestatuna põhivõlalt 84 eurot alates 26.09.2023 kuni võlgnevuse tasumiseni.
4.Jätta menetluskulud kostja kanda.
5.Kohus määrab menetluskulud kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 84 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 5,68 eurot ja viivise põhinõudelt (84 eurot) VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras alates hagi esitamisest 26.09.2023 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni. Hagiavalduse kohaselt on kostja sõiduki xxx (VIN: XXX) numbrimärgiga xxx omanik. Sõidukit pargiti KÜ Punane 31, Tallinn ja KÜ Kalevipoja 2, Tallinn territooriumi parklatesse, kuhu olid paigaldatud infotahvlid, mis sisaldavad lepingu tüüptingimusi sõiduki parkimiseks. Parklates kehtestatud parkimistingimuste kohaselt on parkimine KÜ Punane 31 ja KÜ Kalevipoja 2 territooriumidel lubatud üksnes sellekohase kirjaliku loa olemasolul, kui luba on eksponeeritud parkival sõidukil nähtaval kohal. Hageja väitel ei olnud sõidukil parkimisluba eksponeeritud. Parkimistingimuse kohaselt kui sõidukijuht pargib sõiduki või liikleb parklas eirates parkimistingimustes sätestatud korda on sõidukijuhil kohustus tulenevalt parklaoperaatori nõudmisel tasuda leppetrahv kuni 50 eurot. Sõiduki parkimistingimuste vastase parkimise tõttu on sõiduki omanikule (kostjale) koostatud järgmised leppetrahvid: - Leppetrahv nr. 90930018849, koostamise aeg 26.10.2022, Punane 31 KÜ parklas, summa 42,00 eurot /Lisa 1/, sissenõutavaks muutunud 10.11.2022. - Leppetrahv nr. 90930029139, koostamise aeg 27.04.2023, Kalevipoja 2 KÜ parklas, summa 42,00 eurot /Lisa 2/, sissenõutavaks muutunud 12.05.2023. Kostjat teavitati leppetrahvinõude esitamisest leppetrahvi kviitungi asetamisega sõiduki kojamehe vahele. Leppetrahvide maksetähtaeg oli 14 päeva. Leppetrahvid summaga 84 eurot on kostja jätnud tasumata. Seoses kostja vastuväidetega esitas hageja täiendavaid selgitusi ja tõendeid sõiduki asumise osas Punane tn 31 ja Kalevipoja tn 2 parkimisalal. Fototabelis esitatud fotod tõendavad, et kostja sõiduk parkis kahevärvilise elektrialajaama hoone läheduses (dtl 66) ning et nimetatud alajaamahoone paikneb Punane tn 31 hoone vastas paremal pool (foto nr 1) ning et hagiavalduse lisa 1 kolmandal fotol näha olev elektrialajaama hoone on Punane tn 31 hoone kõrval asuv elektrialajaama hoone (foto nr 2 ja 3). Foto nr 4 tõendab, et kostja sõiduk parkis Punane tn 31 kinnistu piirides. Kostja sõitmist ja parkimist hageja hallataval parkimisalal Kalevipoja tn 2 tõendab hageja samuti kostjale esitatud leppetrahvinõudega ja koos sellega esitatud fotodega. Hageja märgib, et teadmata põhjusel ei tähista leppetrahvinõudele kantud koordinaadid kostja sõiduki tegelikku parkimiskohta. Eelmärgitu ei muuda kostja sõiduki tegeliku parkimiskoha tuvastamist võimatuks ega leppetrahvinõuet 90930029139 kehtetuks. Hagiavalduse lisas 2 esitatud esimene foto (dtl 31) näitab, et kostja sõiduk on pargitud esiotsaga vastu hoonet, mille sein on kahevärviline, sokkel sinist tooni ning mille ette on maha joonistatud parkimiskohti tähistav teemärgistus ning paigaldatud kollased betoonist tõkised. Sellistele tundemärkidele vastab Kalevipoja 2 hoone otsasein ja selle esine. Lisaks nähtub hagiavalduse lisas 2 esitatud kuuendalt fotolt aadressisildi Kalevipoja 2 peegeldus kostja sõiduki esiklaasilt, tõendades sel moel kostja sõiduki parkimist Kalevipoja tn 2 hoone kõrval. Selliselt on hageja tõendanud, et kostja sõiduk parkis Kalevipoja tn 2 hoone otsaseina ette joonistatud parkimiskohtadel, kus parkimine on lubatud üksnes KÜ Lauka elanikele. Kostja elukohaks on Kalevipoja 3, seega ei ole kostja isikuks, kellel on õigus parkida Kalevipoja tn 2 parkimiskohtadel. Kostja seisukohad
2.Kostja ei nõustu hageja nõudega. Kostja väidab, et pole näinud, saanud ega allkirjastanud ühtegi hageja leppetrahvinõuet. 2
2-23-134298 Kostja ei ole rikkunud liiklusmärkidega kehtestatud korda ja viitab parkimisseaduse § 19-le. Hageja esitatud tõendi kohaselt viitavad ühe leppetrahvil märgitud koordinaadi andmed Kalevipoja 3 korteriühistu alale ja teisel leppetrahvi koordinaadid puuduvad. Kostja väitel puudus parkimispäeval kõnealuses kohas nii märk kui ka parkimistingimused, mis välistab kostja teadliku nõustumise pakutud tingimustega. Kostja leiab, et parkimist korraldavad teavitused ei vasta liiklusseaduse nõuetele (§ 186). EL-i direktiiviga 93/13/EEC ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes sätestab, et lepingutingimused ei tohiks põhjustada märkimisväärset tasakaalustamatust poolte õigustes ja kohustustes. Kui parkimismärkide tingimused on eksitavad, võib lepingut pidada ebaõiglaseks. Seetõttu asub kostja seisukohale, et kostjat ei teavitatud korrektselt lepingu tingimustest. Kuna parkimistingimused ja võimalikud trahvid ei olnud parkimispäeval nähtavad ja arusaadavad, ei saanud kostja tarbijana oma vastutust mõista. Kostja vaidlustab ka hageja õigust parkimise korraldamisel, sest vastavalt Eesti maakatastrile parkimiskoht Kalevipoja 2 juures kuulub korteriühistule ainult osaliselt ja teine osa on Munitsipaalomandis. Kostja seab kahtluse alla ka hageja ja korteriühistu Kalevipoja 2 ja Punane 31 vahelise lepingu kehtivuse parkimise korraldamiseks. Kohtuotsuse põhjendused
3.Kohus, selgitanud välja poolte seisukohad ning tutvunud esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. TsMS § 444 lg 2 alusel, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega.
4.Poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks (TsMS § 231 lg 1). Kostja ei ole esitanud vastuväiteid ja kohus eeldab TsMS § 231 lg 4 alusel kostja omaksvõttu järgmiste asjaolude osas: - Kostja on sõiduki xxx (VIN: XXX) numbrimärgiga xxx omanik (dtl 42, 43). - Parklates kehtestatud parkimistingimuste kohaselt on parkimine KÜ Punane 31 ja KÜ Kalevipoja 2 territooriumidel lubatud üksnes sellekohase kirjaliku loa olemasolul, kui luba on eksponeeritud parkival sõidukil nähtaval kohal (dtl 37). - Sõidukil xxx parkimisluba eksponeeritud ei olnud (dtl 27, 28, 34). - Parkimistingimuse kohaselt kui sõidukijuht pargib sõiduki või liikleb parklas eirates parkimistingimustes sätestatud korda on sõidukijuhil kohustus tulenevalt parklaoperaatori nõudmisel tasuda leppetrahv summas kuni 50 eurot (dtl 37). - Sõiduki xxx omanikule (kostjale) on koostatud lppetrahv 90930018849, koostamise aeg 26.10.2022, Punane 31 KÜ parklas, summa 42,00 eurot, sissenõutavaks muutunud 10.11.2022 (dtl 26). - Sõiduki xxx omanikule (kostjale) on koostatud leppetrahv 90930029139, koostamise aeg 27.04.2023, Kalevipoja 2 KÜ parklas, summa 42 eurot, sissenõutavaks muutunud 12.05.2023 (dtl 30). - Leppetrahvide maksetähtaeg oli 14 päeva. - Leppetrahvid summaga 84 eurot on kostja jätnud tasumata.
5.Hageja heidab kostjale ette poolte sõlmitud lepingute rikkumist ja nõuab sellel alusel leppetrahvi. Seega hageja nõude õiguslikuks aluseks on võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1. Võlaõigusseaduse VÕS § 158 lg 1 sätestab, et leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Hageja nõude rahuldamise peamisteks eelduseks on - poolte kehtiv kokkuleppe parkimistingimustes ja leppetrahvi kokkulepe, - leppetrahvi aluseks olevad tingimused olid saabunud ehk kostja on parkimislepingu 3
6.Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (VÕS § 9 lg 1). Pakkumus on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud (VÕS § 16 lg 1). Nõustumus on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (VÕS § 20 lg 1). Riigikohus on seisukohal, et parkimislepingu võib sõlmida tahteavalduste vahetamise teel selliselt, et parkimiskorraldaja avaldab lepingu sõlmimise tahet tasulist parkimist väljendavate infotahvlitega ja teine pool annab nõustumuse teoga ehk parklasse parkimisega (RKTKo 3-2-1-75-10, p 14).
7.Kostja hinnangul ei ole ta parkimislepingut hagejaga kehtivalt sõlminud eelkõige seetõttu, et kostja sõiduk ei asunud leppetrahvide nõuete esitamise ajal hageja viidatud parkimisaladel ning puudusid kostjale arusaadavad parkimistingimusi väljendavad infotahvlid. Kostja vastuväite kohaselt lepptrahvikviitungil 90930029139 olevad koordinaadid ei kinnita kostja sõiduki asumist KÜ Kalevipoja 2 territooriumil ning leppetrahvi kviitungil 90930018849 puudub GPS koordinaat.
8.Hageja esitatud fotolt on näha, et kostjale kuulunud sõiduk numbrimärgiga xxx parkis 26.10.2022 kell 20:43 tagataustal asuva kahes toonis värvitud alajaama ja paneelmaja lähistel (dtl 67, teine foto). Hageja on teinud sama nurga alt foto ka päevasel ajal (dtl 68) ning teiselt poolt alajaama (dtl 66). Viidatud fotosid kõrvutades saab kohus järeldada, et fotod kajastavad sama asukohta (sama välimusega alajaam, sama välimusega paneelmaja kolmandal korrusel klaasitud rõduga ning et kostja sõiduk parkis dtl 66 tehtud foto suhtes alajaama taga. Dtl 66 fotol on näha ka maja aadressi silt – Punane 31. Samal fotol on näha, et hoone juurde viiv sissesõidu tee on tähistatud Parkit parkimistingimuste sildiga. Nimetatud tõendeid kogumis hinnates kohus tuvastab, et kostja parkis 26.10.2022 kell 20:43 temale kuulunud sõidukit xxx hageja infotahvliga märgistatud alal, aadressil Punane 31. GPS asukoha märke puudumine leppetrahvikviitungil ei lükka ümber hageja faktiväiteid sõiduki asukoha ega hageja esitatud tõendite kohta. GPS andmete puudumine võib viidata GPS signaali puudumisele.
9.Hageja esitatud fotolt on näha, et kostjale kuulunud sõiduk numbrimärgiga xxx parkis 27.04.2023 kell 16:39 sinise sokliga beežides toonides seintega maja kõrval, mida ääristavad kollased tõkkekivid (dtl 31, 33). Seejuures on auto esiklaasilt nähtav peegeldus maja aadressi sildist Kalevipoja 2 (dtl 36) ja fragment maja aadressist „Kal..“ (dtl 31). Hageja on esitanud asukohast üldisemad vaated 18.03.2024 menetlusdokumendis, millelt paistab ka ParkIT infotahvel (dtl 70, 71). Nimetatud tõendeid kogumis hinnates kohus tuvastab, et kostja parkis 27.04.2023 kell 16:39 temale kuulunud sõidukit xxx hageja infotahvliga märgistatud alal, aadressil Kalevipoja 2. Leppetrahvil märgitud GPS koordinaadid ei lükka ümber hageja väiteid sõiduki asukoha ega hageja esitatud tõendtite kohta. GPS koordinaadi viide Kalevipoja 3 aadressile võib viidata GPS signaali halvale kvaliteedile.
10.Hageja esitatud fotodega kohus tuvastab, et hageja opereeritavad alad, kus kostja sõidukit parkis, on tähistatud hästi nähtavate infotahvlitega (dtl 66, 71). Kostja ei ole infotahvlite puudumist leppetrahvide koostamise ajal tõendanud. Infotahvlitel esitatud parkimistingimused on kohtu hinnangul mõistlikult arusaadavad (dtl 37). Mõlemad parkimisalad on tähistatud ka ilma valdaja loata parkimist keelavate liiklusmärkidega (dtl 66, 71), mis peaksid liiklejat suunama mh tähelepanelikkusele võimalike täiendavate parkimistingimuste osas. Eelnevat kokku võttes asub kohus seisukohale, et hageja ja kostja on leppetrahvide koostamise 4
2-23-134298 ajal saavutanud kokkuleppe parkimistingimuste osas.
11.Hageja esitatud fotolt selgub, et Punane 31 parkimisala on tähistatud parkimist keelava liiklusmärgiga, lisatingimusega „väljaarvatud territooriumi valdaja loal“ (dtl 66), seejuures on fotolt näha, et parkimistingimuste infotahvel on esitatud parkimist keelava märgi vahetus läheduses. Kostja ei ole selgitanud, milles seisnes liiklusmärkide mittevastavus seaduse nõuetele ega seda kuidas viidatud mittevastavus võiks mõjutada hageja ja kostja lepingust tulenevat õigussuhet. Seega vastavad väited ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel asjakohased. Kostja ei ole tõendanud parkimist keelavatel liiklusmärkidel ega hageja infotahvlil viidatud valdaja loa olemasolu parkimiseks. Hageja esitatud fotodelt selgub, et kostja ei ole asetanud sõiduki armatuurlauale nähtavale kohale parkimist lubavat dokumenti (dtl 27 ja 29 teine foto, dtl 34 ja 36). Eelnevast tulenevalt asub kohus seisukohale, et kostja on rikkunud poolte sõlmitud parkimistingimusi ning hagejal oli õigus nõuda vastavalt lepingu tingimustele hagejalt leppetrahvi kuni 50 eurot. Hageja on esitanud leppetrahvinõuded mõlemal juhul 42 euro ehk poolte kokkulepitu piires.
12.Tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti (TsÜS § 68 lg 1). Seadus ei reguleeri leppetrahvist teavitamise viisi. Kindlale isikule suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega (TsÜS § 69 lg 1 ls 1). Kui lepingupool edastab teisele poolele tahteavalduse, milles teatab, et teine pool on oma lepingulist kohustust rikkunud, ja tahteavalduse edastamisel esineb viivitus või tahteavaldus läheb edastamisel kaotsi, loetakse tahteavaldus kättesaaduks ajal, mil see tavaliste asjaolude korral oleks kätte saadud, kui tahteavalduse edastanud lepingupool tõendab, et ta on tahteavalduse väljendanud ja valinud selle edastamiseks mõistliku viisi (TsÜS § 70). Selleks, et lepingut rikkunud isik kannaks TsÜS § 70 järgi tahteavalduse kättesaamisega seotud riski, peab tahteavalduse tegija tõendama, et ta on tahteavalduse väljendanud ning valinud selle edastamiseks mõistliku viisi (vt Riigikohtu 14. juuni 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-53-17, p 13). Seega peab hageja tõendama, et ta on valinud tahteavalduse edastamiseks mõistliku viisi. Riigikohus on seisukohal, et parkimisteenuse osutamisel leppetrahvinõude panemine sõiduki esiklaasi kojamehe vahele, on mõistlik viis tahteavalduse edastamiseks (RKTKo 2-17-117146, p 12). Riigikohus on täiendavalt märkinud, et kui esinevad erandlikud asjaolud (nt orkaan, muu looduskatastroof vms), siis võib tavapäraselt mõistlik tahteavalduse edastamise viis osutuda ebamõistlikuks. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kahjustatud pool kaotab õiguse leppetrahvi nõuda, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab. Hageja esitatud fotod kinnitavad leppetrahvi kviitungi asetamist kostja sõiduki kojamehe vahele (dtl 29, 35). Kostja ei ole esitanud ega tõendanud asjaolusid, millest selguks leppetrahvi edastamise erandlikud asjaolud, mis võisid takistada leppetrahvi teate kättesaamist. Eelnevaga kohus tuvastab, et leppetrahvinõuded on kostjale parkimistingimuste rikkumise ajal edastatud.
13.Kostja hinnangul puudub hagejal volitus parkimislepingu sõlmimiseks. Kohus märgib, et seadus ei välista üürilepingu sõlmimist ka isiku poolt, kes ei ole asja omanik või kellele omanik ei ole üürile andmise õigust andnud. Seega kostja vastuväited, puudutades hageja ja kolmandate isikute vahelisi õigussuhteid, mis ei ole käesoleva hagi esemeks, on asjakohatud. Siiski on hageja esitanud ka väljavõtted korteriühistute ja hageja kokkulepetest parkimise korraldamisel (dtl 92100).
14.Juhindudes TsMS § 162 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud kostja kanda. TsMS § 178 lg-st 5
2-23-134298 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.
15.Kuna kostja ei ole otsuse tegemise aja seisuga jõudnud esitada seisukohta hageja menetluskulude osas, siis määrab kohus menetluskulud kindlaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Näncy-Marita Maltseva Kohtunik
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.