Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2017. aasta oktoobris avas üürnik ruumides ilusalongi „Butterfly Salon & Spa“. Vahetult pärast salongi avamist ilmnes, et üüripinnal on mitmeid olulisi puudusi. Neist kõige olulisemateks oli temperatuuri ja ventilatsioonigaseotud probleemid (kaubanduskeskuse I korrusel asuva söögikoha (Juustukuningad) puudulikust ventilatsioonist tingituna levisid toidulõhnad ilusalongi). Vaatamata korduvatele suulistele ja kirjalikele palvetele üürileandja üüripinnal tekkinud puudusi ei kõrvaldanud. 25.01.2018 e-kirjas teavitas üürnik, et kasutab võlaõigusseaduse § 284 p 4 toodud õiguskaitsevahendit ning alandab üüri alates puudustest teada saamisest kuni puuduste kõrvaldamiseni. 23.05.2018 kirjaga määras üürnik üürileandjale puuduste kõrvaldamiseks täiendava ja lõpliku tähtaja 25.06.2018. 08.06.2018 vastas üürileandja üürniku nõudekirjale, milles tunnistas I korruse üürniku põhjustatud toidulõhnade leviku probleemi. 24.09.2018 e-kirjas lubas üürileandja paigalda ventilatsiooni täiendavad lõhnaeemaldusfiltrid ning lahendada jahedate ruumide probleem ning tegi ettepaneku üürihinna alandamiseks 50% ulatuses järgmiseks 6 kuuks. 16.11.2018 teavitas üürnik, et kuna puudusi ei ole seni kõrvaldatud, siis tasub üürnik kuni puuduste kõrvaldamiseni üksnes kommunaalkulude eest. 30.11.2018 esitas üürileandja e-kirja teel üürivõla tasumise nõude, millega määras üürnikule tekkinud üürivõla tasumiseks tähtaja 10.12.2018. 08.12.2018 takistas üürileandja palgatud turvafirma jõuga üürnikul ruumide kasutamise –üürniku töötajad tõsteti üürileandja palgatud turvafirma esindajate poolt jõuga ruumidest välja ning alates sellest päevast puudub üürnikul ruumidesse ligipääs. Samas jäid ruumidesse kogu üürniku vallasvara, samuti üürniku töötajate isiklikud esemed ja mõned üürniku poolt kasutusse võetud kolmandatele isikutele kuuluvad esemed. Üürileandja on keeldunud mistahes vallasasju tagastamast. 10.12.2018 esitas üürileandja lepingu ülesütlemiseavalduse, millega lõpetas lepingu alates 11.12.2018. 21.12.2018 tegi üürnik üürileandjale kompromissiettepaneku, mis nägi ette lepingu kokkuleppel lõpetamist, võlgnevusega tagatisega tasaarvestamist ning üüripinnal olnud vallasjade (sh seadmete ja mööbli) ja parenduste eemaldamist üürniku poolt. 17.01.2019 vastuskirjas teavitas üürileandja, et leping lõppes 11.12.2018 ning üürnikul on üürileandja ees võlgnevus summas 32340,90 eurot. Võlgnevuse suuruseks (üürileandja hinnangul) jääb pärast tagatisraha mahaarvamist 25039,20 eurot. 31.01.2019 esitas üürnik vastuse üürileandja 17.01.2019 vastusele ning nõudeavalduse, milles vaidlustas lepingu ülesütlemise ning palus taastada üürniku valdus üüripinnale hiljemalt 07.02.2019. Juhul kui nimetatud seisuga ei ole valdust taastatud, loeb üürnik lepingu omaltpoolt üles öelduks alates 08.02.2019. Ühtlasi palus üürnik üüripinnale juurdepääsu selleks, et ära viia üüripinnale jäänud seadme ja mööbel ning eemaldada üüripinna parendused. Sellele nõudeavaldusele (sh selle sisulistele argumentidele) pole üürileandja käesoleva hetkeni vastanud. Veelgi enam, 01.03.2019 avas üüripinnal uksed uus ilusalong Aulis. Ilusalongis on kasutusel mitmed üürnikule kuuluvad sisustusdetailid, mööbel ja töövahendid. 04.03.2019 teavitas üürileandja, et pandiks võetud asjade enampakkumine toimub 07.03.2019. 06.03.2019 vastas üürnik enampakkumise teatele, milles teavitas, et pandiõiguse teostamine ja asjade kinnihoidmine on õigusvastane ning vara müügi korral tuleb üürileandjal hüvitada üürnikule asjade soetamisväärtus. 26.03.2019 teavitas üürileandja, et pandiks võetud asjade enampakkumine toimub 28.03.2019. 28.03.2019 vastas üürnik enampakkumise teatele, et

pandiõiguse teostamine on õigusvastane ning ta nõuab asjade väljaandmist. Vaatamata üürniku teatele avaldati 28.03.2019 veebikeskkonnas www.psauction.ee üürnikule kuuluva vara enampakkumise teated. Uuesti teavitati üürnikku pandiks võetud asjade enampakkumisest 23.04.2019, mille vastuseks selgitas üürnik uuesti, et üürileandjal puudub alus pandiõiguse teostamiseks ning hageja asjade kinnihoidmine ja nende võõrandamine on õigusvastane. Samas teates informeeris hageja, et kui vaatamata eeltoodule võõrandatakse hagejale kuuluv vara, tuleb viimasele hüvitada kõik sellega kaasnevad kahjud. VÕS § 307 lg 1 sätestab, et kui üürnik tahab ära kolida või ruumides leiduvaid asju ära viia, võib üürileandja asju kinni pidada ulatuses, mis on vajalik tema nõuete täitmise tagamiseks. Hageja leiab, et vaidlusalusel juhul ei olnud pandiõiguse teostamine kooskõlas VÕS § 307 lg-ga 1, kuna üürnikul puudus kavatsust ära kolida. Üürnik tegi üüripinnal n-ö ümberkorraldusi korrapärase majandustegevuse raames ning kooskõlas Üürniku 16.11.2018 e-kirjas tehtud ettepanekuga poolitada üürpind ning avada poolel pinnal kauplus / kohvik. Seetõttu on hageja seisukohal, et kostja on teostanud pandiõigust ebaseaduslikult, kuna valdus üüripinnal asuvatele asjadele saadi omavoliliselt. Asjaõigusseadus ega tsiviilseadustiku üldosa seadus ei anna üürileandjale omaabi kasutamise õigust olukorras, kus poolte vahel on kehtiv üürileping, üürnik ei ole ära kolinud ja ei proovi üüripinnalt asju eemaldada. Lisaks tuleneb VÕS § 307 lg-st 1, et üürileandja võib üüritud ruumis olevaid asju oma valdusse võtta üksnes ulatuses, mis on vajalik tema nõuete täitmise tagamiseks. Üürileandja poolt pandiõiguse teostamise seisuga puudus üürnikul võlgnevus. Isegi kui üürnikul oleks olnud üürileandja poolt väidetud summas võlgnevus (millega hageja ei nõustu), siis kattis üürniku poolt antud 3 (kolme) kuu üüri suurune tagatissummas 7334,70 eurot võlgnevuse praktiliselt täies ulatuses, mistõttu on üürileandja poolt pandiõiguse teostamine kogu üüripinnal olnud vara osas (sh töötajate isiklike asjade osas) ebaseaduslik. Käesoleval juhul on üürileandja võtnud enda valdusesse ruumid koos kõigi seal paiknevate asjadega, mille soetamisväärtus on kokku summas 36410,01 eurot, millest: seadmed kokku summas 21644,76 eurot; tehnika ja elektroonika kokku summas 4221,56 eurot, mööbel kokku summas 6808,71 eurot, sisustus kokku summas 2097,90 eurot, töövahendid ja tooted kokku summas 1338,40 eurot ning muud vallasasjad kokku summas 298,68 eurot. Kõik summad on toodud ilma käibemaksuta. Kuna kõik üüripinnal olnud asjad olid vähekasutatud (soetatud uuena ca 1 aasta tagasi), siis tuleb lähtuda eeldusest, et nende väärtus oli pandiõiguse teostamise hetkel ligilähedane nende soetusmaksumusele, st kostja võttis enda valdusesse vara väärtus 36410,01 eurot. Seda olukorras, kus pandiõiguse teostamise hetkel üürnikul võlgnevus puudus (alternatiivselt: üürniku tagatis kattis võlgnevuse praktiliselt täies ulatuses) ning pandiõiguse teostamine ei olnud üürileandja õiguste tagamise seisukohalt põhjendatud ega vajalik. Kuigi üürnik on korduvalt nõudnud üürileandjalt asjade väljaandmist, ei ole viimane seda teinud. Seejuures on üürnik selgitanud, et kuna üüripinnal paiknes kogu üürniku vara, siis on üürileandja ebaseadusliku tegevuse tõttu üürniku majandustegevuse jätkamine takistatud (tal ei ole võimalik jätkata oma majandustegevust mõnel teisel üüripinnal). Üürileandja ei ole asju tagastanud ega isegi mitte suvatsenud üürniku kirjadele vastata. Alternatiivselt märkis hageja, et juhul, kui kostja tõendab menetluses, et üüripinnal olnud asju ei ole võõrandatud ja need on säilinud (nende seisukord ei ole halvenenud) ja kohus leiab, et hagejal

ei ole VÕS § 115 lg-te 2 ja 3 alusel hüvitise nõuet tekkinud, siis palub hageja mõista asjad AÕS § 80 alusel kostjalt hagejale välja. Samuti tõi hageja välja, et lepingu üldtingimuste (osa II) p 27.2 kohaselt on üürnikul lepingu lõppedes õigus ja kohustus eemaldada ruumidesse paigaldatud esemed ja siseseadmed ning ta peab taastama ruumide seisukorra nende üleandmisele vastavas seisukorras, välja arvatud kui pooled on teisiti kokku leppinud. Käesoleval juhul pole pooled teisiti kokku leppinud, mistõttu tuleb lähtuda lepingu p-st 27.2. Üüripind anti üürnikule üle n.ö musta karbi kujul ning kõik siseviimistlustööd (sh siseseinte paigaldus) on teostatud üürniku poolt ja üürniku kulul. Suur osa üürniku poolt paigaldatud siseseadmetest (sh vaheseinad, põrandakattematerjal, siseuksed, sanitaartehnika, valgustid jm) on eemaldatavad ja taaskasutatavad. Seega lepingu lõppedes on üürnikul võimalus neid kasutada kas uuele üüripinnale salongi rajamisel või muul viisil järelturul. Üüripinna osas teostatud ehitustööde (sh sisseehitatud seadmed) maksumus oli kokku 12294,20 eurot (summad toodud käibemaksuta), millest valgustid olid kokku summas 5088,60 eurot, sanitaartehnika oli kokku summas 1466,15 eurot ja taaskasutatavad ehitusmaterjalid (siseuksed, ukse käepidemed, laminaatparkett ja liistud, ripplagi jne) olid kokku summas 5740,03 eurot. Käesoleval juhul on hageja üüripinna ise (kooskõlas lepinguga ning üürileandja heakskiidul ning nõusolekul) välja ehitanud –püstitatud kipsist vaheseinad, mis on viimistletud; igasse ruumi on viidud vesi, kanalisatsioon ja elekter; betoonpõrandad on tasandatud; paigaldatud on põrandakatted ja -liistud. Eeltoodu on kokkulepitud lepingus (vt lepingu p 6.2 ja lisa 2) ning vaidlust ei saa olla mõistlikult võttes selles, et viidatud parendused tõstavad oluliselt üüripinna väärtust –kui üürnikule anti üle nn musta karbina äripind, siis pärast üürniku poolt parenduste tegemist sai üürileandja äripinna uuesti välja üürida juba ilusalongina, küsides selle eest ka kõrgemat üürihinda. Seega on selge, et üüripinna väärtus on oluliselt üürniku poolt tehtud parenduste, st üüripinna ilusalongiks väljaehitamise tõttu, suurenenud. Ülalviidatud ehitustööd on suurendanud kostja jaoks üüripinna väärtust, kuivõrd kostja üürileandjana saab üüripinna uuesti väljaüürimisel nõuda lõpuni välja ehitatud ning siseviimistlusega üüripinna eest suuremat üüri kui nn musta karbi üürihinna eest. Sealjuures on tavapärane, et siseviimistlusega üürihind sisaldab nn standardviimistlust, kõik spetsiifilised tööd ning viimistlus (nt valgustuslahendus hinnatava vara juures) ja sisustus on tavapäraselt üürniku kulu. Seega on üürniku tegevuse tulemusena üüripinna väärtus suurenenud, kuivõrd kostja saab seetõttu nõuda suuremat üürihinda ning samuti on ka kinnistu turuväärtus suurenenud. On ilmne, et kõik üürniku poolt tehtud ehitustööd on tinginud üüripinna väärtuse suurenemise ja kuivõrd kõik tööd olid tehtud lepingu lõppemise hetkeks, on üüripinna väärtus juba lepingu lõppemise hetkega suurenenud. Üüripinna väljaehitamisega seoses kandis hageja kokku kulutusi summas 22 087,80 eurot, mis koosneb järgmisest (summad toodud käibemaksuta): kanalisatsiooni-, vee- ja elektritööd koos materjalidega summas 6022,30 eurot; siseseinte ehitus (seinakarkassi, villa ja kipsplaadi paigaldusega seotud ehitustööd) summas 8385,60 eurot; kipsseina viimistlussummas 5178,78 eurot. Kõik viidatud ehitustööd on üüripinna väärtust suurendanud, sh on üüripinna väärtust suurendatud ca 22087,80 euro ulatuses. Seega tuleb üüripinna väärtust suurendanud üürniku kulutused kokku summas 22087,80 eurot hüvitada.

Käesoleval juhul on hageja seoses kostja poolt üürilepingu rikkumisega kandnud kohtuväliselt õigusabikulusid kokku summas 2092,50 eurot (käibemaksuta).Tegemist on vajalike ja mõistlike kulutustega, mis on põhjuslikus seoses üürileandja poolt üürilepingu rikkumisega ja pandiõiguse seadusvastase teostamisega. Täiendavalt on hageja kandnud kulutusi seoses üürilepingu eseme väärtuse suurenemise kindlakstegemisega. Vaieldamatult nõuab küsimus sellest, kas üüripinna väärtus oli hageja tegevuse tulemusena suurenenud või mitte, valdkonnaspetsiifilisi eriteadmisi, mida hagejal pole. Seega oli sellekohase hindamisakti tellimine ning sellega seotud kulutuste summas 700 eurot (summa ilma käibemaksuta) kandmine ainumõeldav ja vajalik. Eeltoodust tulenevalt palus hageja välja mõista kostjalt kahjuhüvitise summas 36 410,01 eurot pandiõiguse raames ära võetud asjade eest või alternatiivselt välja mõista kostjate valdusest hagejale kuuluvad järgnevad asjad: - Alessandro töötool banaanileeniga iste kandiline Sitness Naik, milline on OÜ Adair poolt algselt soetatud Depile OÜ-lt arve nr 1712Adair alusel, 2 tk, väärtus per 1 tk 216,00 eurot (ilma käibemaksuta); - Alessandro klienditool kõrge seljatoega, kandiline Visitor, milline on OÜ Adair poolt algselt soetatud Depile OÜ-lt arve nr 1712Adair alusel, 4 tk, väärtus per 1 tk 207,50 eurot (ilma käibemaksuta); - Massaaži- ja kehahoolduse laud Oase pruun Districos, milline on OÜ Adair poolt algselt soetatud Depile OÜ-lt arve nr Adair-liising alusel, 1 tk, väärtus per 1 tk 1560,00 eurot (ilma käibemaksuta); - Elektriline massaažilaud EA-1908 ühe mootoriga, milline on OÜ Adair poolt algselt soetatud Depile OÜ-lt arve nr Adair-liising alusel, 3 tk, väärtus per 1 tk 883,33 eurot (ilma käibemaksuta); - Elektriline massaažilaud EA-1935 kõikide lisadega, milline on OÜ Adair poolt algselt soetatud Depile OÜ-lt arve nr Adair-liising alusel, 1 tk, väärtus per 1 tk 1233,00 eurot (ilma käibemaksuta); - Spa protseduurilaud MLW F1 Gharieni , milline on OÜ Adair poolt algselt soetatud Depile OÜ-lt arve nr 1712Adair alusel, 1 tk, väärtus per 1 tk 6178,00 eurot (ilma käibemaksuta); - Cosmo 2M tumepunane universaalvoodi, milline on OÜ Adair poolt algselt soetatud Weststar OÜ-lt arve nr 2017388 alusel, 1 tk, väärtus per 1 tk 747,00 eurot (ilma käibemaksuta); - Hairdresser wash unit, chair Silver black 2 tk, milline on OÜ Adair poolt algselt soetatud SIA Galerija Baltik-lt arve nr PR010464 alusel, 2 tk, väärtus per 1 tk 408,35 eurot (ilma käibemaksuta); - Alessandro Comet- Manicure Caddy- mobiilne maniküürilaud, milline on OÜ Adair poolt algselt soetatud Depile OÜ-lt arve nr 1712Adair alusel, 1 tk, väärtus per 1 tk 658,00 eur (ilma käibemaksuta); - Maniküürilaud Extend Aquare Wit met Afz valge, milline on OÜ Adair poolt algselt soetatud Depile OÜ-lt arve nr 1712Adair alusel, 1 tk, väärtus per 1 tk 950,00 eurot (ilma käibemaksuta); - Instrumendikäru metallist kolme riiuliga puulambi kinnitusega valge, milline on OÜ Adair poolt algselt soetatud Depile OÜ-lt arve nr 1712Adair alusel, 1 tk, väärtus per 1 tk 159,00 eurot (ilma käibemaksuta); - Juuksuri klienditool Colorado, milline on OÜ Adair poolt algselt soetatud SIA Galerija Baltik-lt arve nr PR010464 alusel, 4 tk, väärtus per 1 tk 177,00 eurot (ilma käibemaksuta);

-

-

-

-

-

-

-

Camilla pedicura 1 mootoriga protseduurilaud, milline on OÜ Adair poolt algselt soetatud Depile OÜ-lt ja AringBaltic OÜ-lt arve nr 1712Adair ja kv 16/17 alusel, 2 tk, väärtus per 1 tk 890,00 eurot (ilma käibemaksuta); Belli Capelli mobiilne metallist stend, milline on OÜ Adair poolt algselt soetatud AringBaltic OÜ-lt arve nr 1-a2018 alusel, 1 tk, väärtus per 1 tk 1500,00 eurot (ilma käibemaksuta); Värvibaar juuksurile- sahtlitega kapp valamu- ja segistiga, riiulid, milline on OÜ Adair poolt algselt soetatud AringBaltic OÜ-lt arve nr 2-a2018 alusel, 1 tk, väärtus per 1 tk 350,00 eurot (ilma käibemaksuta); Alfaparf juuksuri töökäru logoga, milline on OÜ Adair poolt algselt soetatud Depile OÜlt arve nr 1712Adair alusel, 4 tk, väärtus per 1 tk 200,00 eurot (ilma käibemaksuta); Maniküürilaud 8431.01 valge, milline on OÜ Adair poolt algselt soetatud Depile OÜ-lt arve nr 1712Adair alusel, 1 tk, väärtus per 1 tk 290,00 eurot (ilma käibemaksuta); Tolmuimeja C3Yellow, Miele CAAC, milline on OÜ Adair poolt algselt soetatud Antista AS-lt arve nr 27310828 alusel, 1 tk, väärtus per 1 tk 183,33 eurot (ilma käibemaksuta); Külmik Liebherr A+ 85cm, milline on OÜ Adair poolt algselt soetatud Antista AS-lt arve nr 27310828 alusel, 1 tk, väärtus per 1 tk 200,00 eurot (ilma käibemaksuta); Pesumasin Bosch sügavus 59 cm, milline on OÜ Adair poolt algselt soetatud Antista ASlt arve nr 27310828 alusel, 1 tk, väärtus per 1 tk 416,66 eurot (ilma käibemaksuta); Kuivati Boch WTW855R9SN energiasäästlik, milline on OÜ Adair poolt algselt soetatud Antista AS-lt arve nr 27310828 alusel, 1 tk, väärtus per 1 tk 641,66 eurot (ilma käibemaksuta); Espressomasin Nivona must, milline on OÜ Adair poolt algselt soetatud Antista AS-lt arve nr 27310828 alusel, 1 tk, väärtus per 1 tk 333,32 eurot (ilma käibemaksuta); Kiirsterilisaator MAXI 150W termomeetriga, klaaskuulikestega, milline on OÜ Adair poolt algselt soetatud Depile OÜ-lt arve nr 1712Adair alusel, 1 tk, väärtus per 1 tk 207,50 eurot (ilma käibemaksuta); Helisüsteem+võimendus+ 10 kõlarit kmpl, milline on OÜ Adair poolt algselt soetatud DC Audio OÜ-lt arve nr 54 alusel, 1 tk, väärtus per 1 tk 700,00 eurot (ilma käibemaksuta); Jaguar kuumad käärid, milline on OÜ Adair poolt algselt soetatud AringBaltic OÜ-lt arve nr 3-a2018 alusel, 1 tk, väärtus per 1 tk 1250,00 eurot (ilma käibemaksuta); Telia ruuter Inteno DG200A, milline on OÜ Adair poolt algselt soetatud Telia Eesti AS-lt arve nr 11201706171566 alusel, 1 tk, väärtus per 1tk 90,00 eurot (ilma käibemaksuta); Akuga aknapesur Kärcher, milline on OÜ Adair poolt algselt soetatud Nexilis AS-lt arve nr 3171349 alusel, 1 tk, väärtuses per 1 tk 56,99 eurot (ilma käibemaksuta); Juuksesirgendaja Diva professional keraamiline, milline on OÜ Adair poolt algselt soetatud Tradehouse OÜ-lt arve nr 18252520 alusel, 1 tk, väärtus per 1 tk 80,00 eurot (ilma käibemaksuta); Telia optiline ühendus, milline on OÜ Adair poolt algselt soetatud Telia Eesti AS-lt arve nr 20181200756677 alusel, 1 tk, väärtus per 1 tk 62,00 eurot (ilma käibemaksuta); Rug kanapee 8933 L must nahk, milline on OÜ Adair poolt algselt soetatud RUG Mööbel OÜ-lt arve nr 137805 alusel, 1 tk, väärtus per 1 tk 182,50 eurot (ilma käibemaksuta); Kummut Barvo 175 cm Aatrium tamm, milline on OÜ Adair poolt algselt soetatud Aatrium Sisustuskaubamaja AS-lt arve nr 1001388 alusel, 1 tk, väärtus per 1 tk 243,33 eurot (ilma käibemaksuta);

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

-

Peeglitega riidekapi lükanduksed alumiinium profiilis, milline on OÜ Adair poolt algselt soetatud Lariaare OÜ-lt arve nr 170298 alusel, 1 tk, väärtus per 1 tk 562,00 eurot (ilma käibemaksuta); Töötasapind kööki+ 2 riiulit, milline on OÜ Adair poolt algselt soetatud EEK-Trade AS-lt arve nr L31413E alusel, 1 tk, väärtus per 1 tk 133,03 eurot (ilma käibemaksuta); 3-kohaline sohva Gamma 2 tk kangas tumehall, milline on OÜ Adair poolt algselt soetatud Indoor Group As-lt arve nr 10166776 alusel, 2 tk , väärtus per 1 tk 369,00 eurot (ilma käibemaksuta); Köögimööbel 5 kappi(1klaasidega) valged, milline on OÜ Adair poolt algselt soetatud Mööblimaja AS-lt arve nr 386666 alusel, 1 tk, väärtus per 1 tk 266,00 eurot (ilma käibemaksuta); Administraatori töötool valge, milline on OÜ Adair poolt algselt soetatud RUG Mööbel OÜ-lt arve nr 138042 alusel, 1 tk, väärtus per 1 tk 32,50 eurot (ilma käibemaksuta); Kummut Chest 2 ust 85x35x80, milline on OÜ Adair poolt algselt soetatud RUG Mööbel OÜ-lt arve nr 137838 alusel, 4 tk, väärtus per 1 tk 57,50 eurot (ilma käibemaksuta); Vitriinkapp klaas+metall must, milline on OÜ Adair poolt algselt soetatud Jysk Linne’n Furniture OÜ-lt arve nr 239/227 alusel, 1 tk, väärtus per 1 tk 66,00 eurot (ilma käibemaksuta); Diivanilaud Montana ST(brown), milline on OÜ Adair poolt algselt soetatud RUG Mööbel OÜ-lt ja AringBaltic OÜ-lt arve nr 137838 ja kv26/17 alusel, 2 tk, väärtus per 1 tk 49,17 eurot (ilma käibemaksuta); Söögitoa kmpl HERNING laud+4 tooli tamm, milline on OÜ Adair poolt algselt soetatud Jysk Linne’n Furniture OÜ-lt arve nr 239/227 alusel, 1 tk, väärtus per 1 tk 82,50 eurot (ilma käibemaksuta); Kummut Chest 3 ust+ 2sahtlit tamm 120x35x85, milline on OÜ Adair poolt algselt soetatud RUG Mööbel OÜ-lt arve nr 137838 alusel, 1 tk, väärtus per 1 tk 82,50 eurot(ilma käibemaksuta); Kummut Almeria 3441, must kõrgläige, milline on OÜ Adair poolt algselt soetatud RUG Mööbel OÜ-lt arve nr 137838 alusel, 1 tk, väärtus per 1 tk 249,17 eurot (ilma käibemaksuta); Juuksurite peeglid 1885x1200mm 2kmpl, 2000x1200mm 2kmpl, milline on OÜ Adair poolt algselt soetatud Lariaare OÜ-lt arve nr 170298 alusel, 1 tk, väärtus per 1 tk 964,00 eurot (ilma käibemaksuta); Juuksurite töötasapinnad 4000x300mm 2 kmpl+ lauajalad 8 tk, milline on OÜ Adair poolt algselt soetatud Lariaare OÜ-lt arve nr 170298 alusel, 1 tk, väärtus per 1 tk 847,00 eurot (ilma käibemaksuta); Administraatori laud 2000x1300x1100 must+peegel+led valgustus, milline on OÜ Adair poolt algselt soetatud Lariaare OÜ-lt arve nr 170298 alusel, 1 tk, väärtus per 1 tk 1837,00 eurot (ilma käibemaksuta); Roheline valamukapp+valamu koristaja ruum, milline on OÜ Adair poolt algselt soetatud Vesse Mööbel OÜ-lt arve nr 9744 alusel, 1 tk, väärtus per 1 tk 60,84 eurot (ilma käibemaksuta); Tugitool punane samet, milline on OÜ Adair poolt algselt soetatud Aring Baltic OÜ-lt arve nr 4-a2018 alusel, 1 tk, väärtus per 1 tk 80,00 eurot (ilma käibemaksuta);

-

-

-

-

-

-

-

-

-

Küünlalatern Tree klaas/metall, milline on OÜ Adair poolt algselt soetatud Aatrium Sisustuskaubamaja AS-lt arve nr 1755687 ja 1756783 alusel, 18 tk, väärtus per 1 tk 2,66 eurot (ilma käibemaksuta); Seinakellad Aatrium, milline on OÜ Adair poolt algselt soetatud Aatrium Sisustuskaubamaja AS-lt arve nr 1756783 alusel, 7 tk, väärtus per 1 tk 4,99 eurot (ilma käibemaksuta); Dekoratiivpadjad hall/valge, milline on OÜ Adair poolt algselt soetatud Indoor Group ASlt arve nr 1104310 alusel, 3 tk, väärtus per 1 tk 9,99 eurot (ilma käibemaksuta); Braveheart käsipeegel, milline on OÜ Adair poolt algselt soetatud Tradehouse OÜ-lt arve nr 17282142 alusel, 1 tk, väärtus per 1 tk 14,42 eurot (ilma käibemaksuta); Punane Sophie dekoratiivpadi 50x50cm, milline on OÜ Adair poolt algselt soetatud Jysk Linne’n furnituure OÜ-lt arve nr 403/211 alusel, 4 tk, väärtus per 1 tk 6,24 eurot (ilma käibemaksuta); Pesusametist tekk, milline on OÜ Adair poolt algselt soetatud Jysk Linne’n Furniture OÜlt arve nr 403/211 alusel, 2 tk, väärtus per 1 tk 8,33 eurot (ilma käibemaksuta); Pesukuivataja Delta, milline on OÜ Adair poolt algselt soetatud Bauhof Group AS-lt arve nr 1010700061454 alusel, 2 tk, väärtus per 1 tk 28,99 eurot (ilma käibemaksuta); Jõuluvalgustus el küünlad, milline on OÜ Adair poolt algselt soetatud Bauhof Group ASlt arve nr 1010700061454 alusel, 1 tk, väärtus per 1 tk 15,82 eurot (ilma käibemaksuta); My style pesukorv, milline on OÜ Adair poolt algselt soetatud Jysk Linne’n Furniture OÜlt arve nr 292/267 alusel, 1 tk, väärtus per 1 tük 12,50 eurot (ilma käibemaksuta); My style pesukorv ja paneelkardinad, milline on OÜ Adair poolt algselt soetatud Jysk Linne’n Furniture OÜ-lt arve nr 243/221 alusel, väärtus 34,14 eurot (ilma käibemaksuta); HURRIKAANI Moment küünlavaas, milline on OÜ Adair poolt algselt soetatud Indoor Group AS-lt arve nr 1104310 alusel, 2 tk, väärtus per 1 tk 12,49 eurot (ilma käibemaksuta); Voldikuks Classic valge, milline on OÜ Adair poolt algselt soetatud Avaeksperdid OÜ-lt arve nr 3171812T alusel, 2 tk, väärtus per 1 tk 239,17 eurot (ilma käibemaksuta); Paneelkardinad+kardinapuud 8 kmpl, milline on OÜ Adair poolt algselt soetatud Jysk Linne’n Furniture OÜ-lt arve nr 249/211 alusel, 1 tk, väärtus per 1 tk 296,81 eurot (ilma käibemaksuta); Nagi 2 konksu mdf puit 38x12, 5x7m, milline on OÜ Adair poolt algselt soetatud Koduekstra OÜ-lt arve nr 341028995 alusel, 7 tk, väärtus per 1 tk 6,39 eurot (ilma käibemaksuta); Kirgas klaassein 8 mm, 2130x2126mm pediküüri tuba, milline on OÜ Adair poolt algselt soetatud Lariaare OÜ-lt arve nr 170298 alusel, 1 tk, väärtus per 1 tk 883,00 eurot (ilma käibemaksuta); Pediküüritooli katted Silverfox 1 kmpl, milline on OÜ Adair poolt algselt soetatud Weststar OÜ-lt arve nr 2017379 alusel, 1 tk, väärtus per 1 tk31,50 eurot (ilma käibemaksuta); Kummut Niko, milline on OÜ Adair poolt algselt soetatud AS-lt Kesko Senukai Estonia arve nr E301201710166083045 alusel, 1 tk, väärtus per 1 tk 49,15 eurot (ilma käibemaksuta); Alessandro lakid, töövahendid, tooted, vormiriided, milline on OÜ Adair poolt algselt soetatud Depile OÜ-lt arve nr 1625178 alusel , väärtus per kogus puudub 766,98 eurot (ilma käibemaksuta); Be Hair 12 min värvikaart, milline on OÜ Adair poolt algselt soetatud Tradehouse OÜ-lt arve nr 18252520 alusel, väärtus 14,50 eurot (ilma käibemaksuta);

-

-

-

-

-

-

Alter Ego juuksevärv, milline on OÜ Adair poolt algselt soetatud Tradehouse OÜ-lt arve nr 18432251 alusel, 17 tk, väärtus per 1 tk 1,67 eurot (ilma käibemaksuta); Alter Ego kreemjas juuksevärv 2 tk ja Be Hair 12 min püsivärv 1 tk, milline on OÜ Adair poolt algselt soetatud Tradehouse OÜ-lt arve nr 18392575 alusel, väärtus 14,17 eurot (ilma käibemaksuta); Be Hair 24 min püsivärv 2 tk ja Be Hair aktivaator 1 tk, milline on OÜ Adair poolt algselt soetatud Tradehouse OÜ-lt arve nr 18420991 alusel, väärtus 12,58 eurot (ilma käibemaksuta); Pediküüri jalavannid, milline on OÜ Adair poolt algselt soetatud Tradehouse OÜ-lt arve nr 17302560 alusel, 2 tk, väärtus per 1 tk 46,70 eurot (ilma käibemaksuta); BDR profitooted, milline on OÜ Adair poolt algselt soetatud Depile OÜ-lt arve nr 1635539 alusel, 5 tk, väärtus per 1 tk 159,94 eurot (ilma käibemaksuta); Pediküüri töövahendid, Chemisept sprayd, kulmuvärvid, milline on OÜ Adair poolt algselt soetatud Tradehouse OÜ-lt arve nr 18414699 alusel, väärtus 37,62 eurot (ilma käibemaksuta); Käterätikud 50x100, 30x50, 90x170, milline on OÜ Adair poolt algselt soetatud Jysk Linne’n Furniture OÜ-lt arve nr 227/223 ja 600059752 alusel, 82 tk, väärtus per 1 tk 153,40 eurot (ilma käibemaksuta); Alfaparf Milano juuksevärvid 12 tk + blondeerimispulbrid 2 tk, milline on OÜ Adair poolt algselt soetatud Depile OÜ-lt arve nr 1634498 alusel, väärtus 57,48 eurot (ilma käibemaksuta); Rollup stend Butterfly, milline on OÜ Adair poolt algselt soetatud Mprint OÜ-lt arve nr 137756 alusel, 1 tk, väärtus per 1 tk 94 eurot (ilma käibemaksuta); Rollup stend Belli capelli, milline on OÜ Adair poolt algselt soetatud Mprint OÜ-lt arve nr 134,248 alusel, 1 tk, väärtus per 1 tk 31,4 eurot (ilma käibemaksuta); Pesumasina ja -kuivati garantii, milline on OÜ Adair poolt algselt soetatud Antista AS-lt arve nr 99402 alusel, väärtus 133,32 eurot (ilma käibemaksuta); Hommikumantlid, milline on OÜ Adair poolt algselt soetatud Jysk Linne’n Furniture OÜlt arve nr 105134 alusel, 2 tk, väärtus per 1 tk 8,33 eurot (ilma käibemaksuta); Pesukast 45 l, milline on OÜ Adair poolt algselt soetatud Selver AS-lt arve nr 45007/881527 alusel, 2 tk, väärtus per 1 tk 11,65 eurot (ilma käibemaksuta);

Samuti palus hageja välja mõista kostjalt kahjuhüvitise summas 12 249,20 eurot üüripinnale jäänud siseseadmete eest, kahjuhüvitise summas 22 087,76 eurot üüripinnale tehtud kulutuste eest, kahjuhüvitise summas 2095,50 eurot kohtueelses menetluses kantud õigusabi eest, kahjuhüvitise summas 700 eurot hüvitise suuruse kindlakstegemisega kantud kulude eest ning viivise kahjuhüvitistelt alates hagi esitamisest (s.o alates 08.06.2020) TsMS § 367 alusel kuni põhinõude rahuldamiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 06.03.2020 esitatud dokumendis loobus hageja alternatiivsest nõudest asjade ebaseaduslikust valdusest väljamõistmise osas. Kostja vastus Kostja palus hagi jätta rahuldamata.

Üürilepingu p 34.1.1 ja 34.4 kohaselt esitas kostja hagejale 30.11.2018 lepingu täitmise nõude ülesütlemise hoiatusega, kui üürilepingust tulenevat võlga ei tasuta hiljemalt 10.12.2018. Täitmise nõude esitamise päeval oli üüriarve nr 20181364 tasumata 50 päeva ning üürilepingu lisast 2 tulenev ehituskulutuste hüvitamise nõue tasumata 303 päeva. 10.12.2018 üürilepingu ülesütlemise avaldusega ütles kostja üürilepingu üles lepingu p 34.1.1 ja 34.4 alusel alates 11.12.2018. Ülesütlemisavalduse tegemise päevaks (10.12.2018) oli rohkem kui 45 päeva tasumata ka üld- ja lisateenuste arve nr 20181444. Üürilepingu lõppemise päeval (11.12.2018) oli sissenõutavaks muutunud järgmised kostja arved üüri ja üld- ning lisakulude eest, mis kõik olid hagejal tasumata: 20181364 summas 2712,75 eurot, viivis 252,29 eurot (62 p); 20181444 summas 990,93 eurot, viivis 75,81 eurot (51 p); 20181510 summas 2791,29 eurot, viivis 124,61 eurot (30 p), 20181592 summas 1101,95 eurot, viivis 33,06 eurot (20 p); 20181683 summas 2791,29 eurot (muutus sissenõutavaks lepingu lõppemise päeval). Lisaks oli üürilepinguga seoses kostjal hüvitisnõue ka hageja poolt 2018 novembris ja detsembris tarbitud üld- ja lisateenuste eest vastavalt 1303,89 eurot arve nr 20181766 järgi ja 401,41 eurot arve nr 20181871 järgi. Üürilepingu p 11 kohaselt on kostjal õigus nõuda kõigi üürilepingu alusel maksete tasumisega viivitamise korral viivist 0,15 % päevas. Seega oli üürilepingu lõppemise päeval (11.12.2018) kostjal hageja vastu tasumata üürinõudeid ning hüvitisnõudeid üürilepingu alusel osutatud lisa- ja üldteenuste eest kokku summas 12093,51 eurot, millele lisandus viivis 485,77 eurot. Poolte vahel sõlmitud üürilepingu lisa 2 kohaselt oli hageja (üürniku) kohustuseks kanda üüripinna lõplikuks valmisehitamiseks vastavalt üürniku soovile muuhulgas ka järgmiseld kulud: üürniku siselahendusest tingitud üüripinna ümberprojekteerimise kulud (p 2.2: Projekteerimine), tuletõrjeseadmete ja vahendite ümbertõstmise kulud lähtuvalt üürniku siselahendusest (p 2.4: Tulekustutusvahendid) ning ventilatsioonsüsteemi muutmise ja ümberehitamise kulud lähtuvalt üürniku siselahendusest ning üürniku ruumilahendusest, tehnoloogilistest või sisekujunduslikest erivajadustest tingitud täiendavate ventilatsioonisüsteemi osade kulu (p 2.4: Ventilatsioon). Üürileandja on teinud nimetatud kulutusi kokku summas 16971,77 eurot (s.t 14143,14 eurot pluss käibemaks), mille kohta on üürnikule 31.12.2017 esitatud arve nr 20170939. Arve nr 20170939 hõlmab järgnevaid kostja tehtud, kuid lepingu järgi hageja tasuda tulnud kulutusi: täiendavate sprinklerite paigaldus summas 3434,70 eurot; täiendav automaatne tuleohutussüsteem – 15 andurit summas 1931,23 eurot; hageja siselahendusest tingitud ventilatsiooni muutmine summas 8777,21 eurot (sisaldab ka 7% projektijuhtimistasu), mille kohta hageja nõudel esitati talle ka kalkulatsioon, kus on näidatud tööde muutumisest tulenev lisakulu ja sääst. Hageja keeldus neid kulusid tasumast viidates oma 25.01.2018 meilis ka vastavale mitmeid kordi odavamale hinnapakkumisele, milline väide on paljasõnaline ja tõendamata, kuna hageja pole kunagi ühtegi sellist soodsamat hinnapakkumist esitanud. Sellise soodsamate pakkumise esitamine ei ole ka eluliselt usutav, sest hageja ruumide eripärast tingitud tööd tehti terve hoone ühtse süsteemi osana ning mõistlikult hinnates sai neid teha ainult ehitaja, kes samas ehitas välja terve süsteemi. Kuigi nimetatud kulutuste kandmine oli hageja kohustuseks lepingu järgi, keeldus ta maksmast täielikult ja ei tasunud seda isegi osas, mida oleks pidanud põhjendatuks. Hageja tasumisest keeldumine ei ole põhjendatud ning tasumata jätmisega rikkus hageja üürilepingu p 34.1.1, milles tulenevalt oli kostjal õigus leping üles öelda ja kasutada pandiõigust p 34.4 alusel. Arve nr 20170939 üle peetud kompromissläbirääkimistel 2018 novembris nõustus kostja vähendama hageja kohustuseks olnud tööde hüvitist 20%. Kostja jääb selle juurde ning seega võlgneb hageja kostjale ümberehitustööde hüvitist 13577,41 eurot (s.o 11314,51 eurot, millele

lisandub käibemaks). Arve nr 20170939 muutus sissenõutavaks 30.01.2018, seega oli üürilepingu lõppemise päeval 11.12.2018 kostjal sellest summalt viivisenõue üürilepingu p 11 järgi 6394,96 eurot (314 päeva eest). Hagejast tingitud üürilepingu erakorralise ülesütlemise tõttu ei olnud kostjal võimalik hageja kasutuses olnud pinnalt tulu teenida 2019 jaanuaris ja veebruaris, sest uus üürnik õnnestus pinnale leida alates 2019. märtsist. Hageja rikkumise tõttu jäi kostjal saamata 2019.a jaanuari ja veebruari üüritulu 4652,14 eurot. Üürilepingu p 34.1.1.ja 34.4 kohaselt oli kostjal 10.12.2018 õigus üürileping ühepoolselt ja etteteatamiseta lõpetada, nõuda hagejalt üürilepingu lõpetamisest tuleneva kahju hüvitamist ning nõuda kõikide täitmata rahaliste kohustuste täitmist. Lepingu p 34.4 kohaselt oli kostjal kõigi nimetatud nõuete tagamiseks teostada üürileandja pandiõigust. Pandiga on tagatud ka kõrvalnõuded (viivis, leppetrahv – AÕS § 279 lg 4), menetluskulud ja panditud asjade müügikulud (AÕS § 279 lg 6), hüvitisnõuded (VÕS § 305 lg 1). Hageja 25.01.2018 e-kirja viidet VÕS § 278 p 4 sätestatud üüri alandamisele ei saa pidada vastavaks õiguslikke tagajärgi kaasatoovaks tahteavalduseks VÕS § 278 p 4 ja 296 lg 3 järgi. Tahteavaldus peab TsÜS § 69 lg 1, 71 ja VÕS § 297 lg 1 koosmõjus olema tehtud piisava täpsuse ja selgusega. Hageja 25.01.2018 e-kirjas ei ole esitatud avaldust üüri alandamiseks, milleks peab olema ka märgitud, kui palju (millisel määral) üüri alandatakse. Nimetatud kirjas sisaldub ainult hageja pakkumus üüri alandamiseks. Samuti jätkas hageja arvete tasumist lepinguga sätestatud määras ega viidanud seejuures üüri alandamisele, millest järeldub samuti, et üüri alandamise tahteavaldust ei tehtud. Lisaks ei ole 25.01.2018 e-kirja saadetud kostja seaduslikule ega ka üürilepingus sätestatud kostja esindajale. 16.11.2018.a e-kirjas muudab hageja kolmandat korda oma seisukohta ning teatab: Siinkohal esitan omapoolseid ettepanekuid: [---] Senikaua kui ei ole minu pretensioonid lahendatud, saan tasuda üksnes kommunaalkulude eest. Seega ei teinud hageja ka selles e-kirjas tahteavaldust, millega keeldus üüri tasumast või alandas seda, vaid üksnes pakkumise üürilepingu tingimuste muutmiseks koos teiste samas sisalduvate alternatiivsete ettepanekutega (üüripinna osalise sihtotstarbe muutmine kaupluse või kohviku lisamisega, teraapiakeskuse loomine). Isegi kui hüpoteetiliselt lugeda viidatud ettepanekut üüri tasumisest keeldumise tahteavaldusena (VÕS § 296 lg 1), puudub mõistlik selgitus, mis põhjusel oli ülesütlemisavalduse tegemise päeval (10.12.2018) hagejal tasumata ka tema poolt faktiliselt tarbitud üld- ja lisateenuste arved nr 20181444 ja 20181592. 23.05.2018 kirja p 17 nimetab hageja üüripinna kasutamist takistavate puudustena kolme asjaolu: toidulõhnad, veesurve ja sooja vee varustus ning puudulik reklaam. Kostja 08.06.2019 vastuses selgitatakse, et kõik ruumid on projekteeritud vastavalt normidele ning 2018 pole nimetatud probleeme enam esinenud. Veega seotud probleemide kohta vastab kostja, et mujal majas sellised probleemid puuduvad ning üüripinna sisese veetorustiku ehitas välja hageja ise, samas juhtis kostja ka tähelepanu, et kostjale on esitamata hageja poolt väljaehitatud süsteemi teostusdokumentatsioon (mis on üürilepingu p 42.9.3 rikkumine) ning kostja välistab igasuguse vastutuse selle puuduse eest. Seega viitab kostja selle puuduse osas VÕS §-le 101 lg 3, mille kohaselt hageja vee probleemide osas kostjale nõudeid esitada ei saa. Reklaamiga seoses vastab kostja, et üürilepingu järgi puudub tal siin lepingust tulenev kohustus, mille rikkumist kostjale ette heidetakse, hagejale on pakutud erinevaid variante, kuid need pole hagejale sobinud. Kuna

hagiavaldusest ei selgu, kuidas reklaamiga seotu takistab üüriruumi kasutust VÕS § 278 ja 296 tähenduses, ei oleks selline puudus üüri alandamise aluseks isegi juhul, kui kostja selle eest vastutaks. Kostja 08.06.2019 vastusele pole hageja vastuväiteid esitanud, mistõttu tuleb eeldada, et puudusi ei olnud. Kostja teostas oma pandiõigust, kuna avastas, et 08.12.2018 (laupäeval) oli hageja asunud üüritud ruumides demonteerima vaheseinu ja laeplaate ning üritas välja viia mööblit ja sisustust. Osa mööblist oli juba viidud ruumidest välja autosse, kuid kostja turvatöötajate korraldusel õnnestus need tagasi tuua ruumidesse. Nendel asjaoludel oli kostjal õigus teostada oma pandiõigust üürilepingu p 34.4. ning VÕS § 305 ja 307 lg 1 alusel. Üürileandja esitas üürilepingu ülesütlemise avalduse 10.12.2018.a, mille kohaselt üürileping lõppes 11.12.2018. Tõele ei vasta hagiavalduse väidetu, nagu ei oleks olnud tegemist üüripinnalt väljakolimisega, vaid hageja tegi üüripinnal n-ö ümberkorraldusi korrapärase majandustegevuse raames ning kooskõlas üürniku 16.11.2018 ekirjas tehtud ettepanekuga poolitada üürpind ning avada poolel pinnal kauplus / kohvik. Üürilepingu p 4 ja 18.1 kohaselt võis hageja ruume kasutada üksnes iluteenuste osutamiseks ja ilutoodete kauplemiseks SPA salong Butterfly Salon & Spa nime all ning ruumide kasutusotstarvet võis muuta üksnes kostja kirjalikul loal. Lepingu p 29.5 kohaselt on parendusi ja muudatusi õigus teha üksnes kostja eelneval kirjalikul nõusolekul. Sellised load või nõusolekud (s.t kostja tahteavaldused) puuduvad ning kostja kinnitab, et pole neid andnud. Kostja teatas asjade müügist (AÕS § 293 lg 1 kohaselt) hagejale 17.01.2019. Kostja üritas asju müüa psauction.ee netikeskkonna kaudu. Hagejale teatati (AÕS § 294 lg 2) esmakordsest asjade müügi üritusest 26.03.2019, enampakkumine toimus 28.03.-05.04.2019 alghinnaga (reservhinnaga) 24000 eurot, parim pakkumine tehti summas 800 eurot. Teistkordselt teatati hagejale asjade müügi üritusest 09.04.2019, enampakkumine toimus 11.-18.04.2019 alghinnaga (reservhinnaga) 19000 eurot, parim pakkumine tehti summas 1500 eurot. Seejärel teatati hagejale asjade müügi üritusest 23.04.2019, enampakkumine toimus 25.04.-02.05.2019 alghinnaga (reservhinnaga) 14000 eurot, parim pakkumine tehti summas 7000 eurot. Kuna nimetatud pakkumine oli võrreldes eelmistega viis korda suurem, pidas kostja mõistlikuks see pakkumine vastu võtta ja asjad sellise hinnaga müüa. Vastavalt müügi tingimustele arvestati hageja võla katteks 6300 eurot ning 700 eurot oli müügikulu - oksjonipidaja komisjonitasu 10 % . Hageja ruumidesse jäetud esemete, mida kostja ei müünud, eest on kostja oma võlanõuet hagejale vähendanud 1500 euro võrra, s.o arvestatuna asjade uuena soetusväärtusest (4942,50 eurot) 30,35%. Hageja on esitanud nõude 12294,20 eurot üüripinnale jäänud sisseseadete eest ja märgib õigesti, et kostja arvestas selle hüvitisväärtuseks 4000 eurot, millise summa võrra vähendas hageja võlanõuet, ja mis moodustab 32,54% asjade uuena väärtusest. Üürileping lõppes seetõttu, et hageja rikkus lepingut, kuna jättis täitmata oma lepingulised kohustused kostja ees, mis andis kostjale aluse lepingu ülesütlemiseks. Kuna hageja oli teinud enda huvides kulutusi, jäi aga neist ilma enda rikkumise tõttu, puudub hagejal õigus esitada kostja vastu kahjunõudeid VÕS § 101 lg 3 alusel (s.t rakendada VÕS § 101 lg 1 p 3 sätestatud õiguskaitsevahendit). Kui hageja poleks jätnud ma kohustusi tasumata, oleks ta ka edaspidi saanud kasu hageja kulul loodu kasutamisest.

Ekslik on hageja käsitlus, hagu oleks üürilepingu p 42.14 tegemist tüüptingimusega. Lepingu p 41.1 kohaselt kinnitasid pooled, et kõik lepingu sätted on poolte vahel läbiräägitud, ei kahjusta pooli ebamõistlikult ning poolte õigused ja kohustused on tasakaalus. Seega on pooled ise välistanud lepingu tingimuste vastamise VÕS § 35 lg 1 tunnustele. Lepingu p 42.14 ei kahjusta hageja huvisid, sest on vastavuses seaduse sättega. Hageja esitab hagis nõude 2092,50 eurot õigusabikulude hüvitamiseks. Kostja on seisukohal, et hagejal hagis esitatud nõuded puuduvad, mistõttu ei olnud hageja kulutused õigusabile vajalikud ega põhjendatud ning see nõue tuleb jätta rahuldamata. Kostja ei nõustu hagiavalduse p 3.5.4 seisukohaga, et Lahe Kinnisavara arvamuse kulutust 700 eurot tuleb käsitleda VÕS § 128 lg 3 järgi kahjunõudena ja mitte TsMS § 143 p 2 sätestatud menetluskuluna. Nimetatud arvamus esitati hagejale 06.06.2019 ning hageja esindajad allkirjastasid hagiavalduse järgmisel päeval, seega loodi nimetatud dokumentaalne tõend üksnes hagiavaldusele tõendina lisamise tarbeks. Alternatiivselt, kui kohus peaks hagi mingis ulatuses rahuldama, esitab kostja tasaarvestusavalduse hagi (osalise või täieliku) rahuldamise puhuks. Kostjal on tasumata põhivõlgnevus hageja ees summas 20 487,09 eurot ja viivis 8398,46 eurot. Kohtu põhjendused

tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

üürnik on viivituses kolmel üksteisele järgneval maksetähtpäeval tasumisele kuuluva üüri, kõrvalkulude või nende olulise osa maksmisega. Kohus selgitab, et üürisuhe on oma olemuselt kestvussuhe. Kestvuslepingu erakorralise ülesütlemise üldalused on sätestatud VÕS §-s 196. Vastavalt VÕS § 196 lg-le 2 võib kumbki lepingupool kestvuslepingu üles öelda alles pärast kohustuse rikkumise lõpetamiseks määratud mõistliku tähtaja tulemusteta lõppemist, kui lepingu erakorralise ülesütlemise mõjuv põhjus seisneb selles, et teine lepingupool rikub lepingulist kohustust. Seega tuleneb nii VÕS §-st 108 kui ka sama seaduse § 196 lg-st 2, et üürilepingust tuleneva rahalise kohustuse rikkumisel võib üürileandja üürilepingu üles öelda siis, kui kohustuse rikkumise kõrvaldamiseks määratud mõistlik tähtaeg lõppes tulemusteta, st üürnik jätab talle antud tähtpäevaks võla tasumata. Kui üürnik kõrvaldab rikkumise määratud tähtaja jooksul, siis tulenevalt VÕS § 316 lg-st 3, mille kohaselt üürileandjal ei ole sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud ülesütlemisõigust, kui üürnik täidab oma kohustuse enne ülesütlemist, ei ole üürileandjal õigust üürilepingut üles öelda. Seega on üürileandjal VÕS § 316 alusel üürilepingu erakorralise ülesütlemise õigus üksnes siis, kui ta annab üürnikule võlgnetava summa maksmiseks mõistliku täiendava tähtaja ja see tähtaeg möödub tulemusteta (VÕS § 196 lg 2). Pooled on lepingu p-s 34.1.1 kokku leppinud, et üürnikupoolseks oluliseks rikkumiseks on lepingu tähenduses m.h see, kui üür, üldteenuste maksed, lisateenuste maksed või reklaamifondi osamaksed või muud lepingust tulenevad maksed on osaliselt või täielikult vähemalt 45 päeva maksmata või on üürnik olnud vastavate maksete tasumisega viivituses üle 15 päeva vähemalt kolmel korral ühe aasta jooksul ning ei ole lõpetanud rikkumist 5 tööpäeva jooksul vastava kirjaliku teate saamisest. Juhul, kui lepingu ülesütlemise aluseks on maksetega viivitamine, on üürileandjal õigus öelda leping üles vaid siis, kui üürnik täidab oma maksekohustused peale viie tööpäevalist heastamistähtaja lõppemist või jätab oma maksekohustused täitmata. Üürilepingu p 34.4 kohaselt on üürileandjal õigus üldtingimuste punktis 34.1 sätestatud iga üürnikupoolse rikkumise korral üürileping ühepoolselt etteteatamiseta ning rikkumise kõrvaldamiseks täiendavat tähtaega andmata (v.a kui punktis 35.1 on tähtaeg sätestatud) ühepoolselt lõpetada ning nõuda üürnikult hüvitist kahju eest, mis üürileandjal tekib üürilepingu lõpetamisest tulenevalt, samuti nõuda üürniku poolt täitmata rahaliste kohustuste täitmist. Nimetatud nõuete tagamiseks on üürileandjal õigus sulgeda üürnikule juurdepääs ruumidele ja muudele hoone osadele ning teostada üürileandja pandiõigust alates hetkest, mil üürileandja oleks lepingu või seaduse järgi alus leping ühepoolselt lõpetada. Üürileandja võib sulgeda üürnikule juurdepääsu ruumidele ja muudele hoone osadele ning teostada üürileandja pandõigust eelpool nimetatud lepingu lõpetamise aluste tekkimisel isegi juhul, kui üürileandja lepingut üles ei ütle või teeb seda hiljem.

üürilepingu ülesütlemise avalduse, mille kohaselt võla tasumata jätmisel kuupäevaks 10.12.2018, loeb üürileandja üürilepingu ülesöelduks lepingu p 34.1.1 alusel alates 11.12.2018 (kd I lk 158). Üürivõla tasumise nõudes on üürileandja tuginenud neljale tasumata arvele: 01.10.2018 on hagejale esitanud arve nr 20181364 oktoobri 2018 üüri ja reklaamitasu ja logotasu eest summas 2712,75 eurot (kd II lk 43), mille tasumisega on viivitatud 50 päeva; 30.09.2018 on hagejale esitanud arve nr 20181444 september 2018 kõrvalkulude eest summas 990,93 eurot (kd II lk 44), mille tasumisega on viivitatud 40 päeva; 01.11.2018 on hagejale esitatud arve nr 20181510 novembri 2018 üüri ja reklaamitasu ja logotasu eest summas 2791,29 eurot (kd II lk 45), mille tasumisega on viivitatud 19 päeva; 31.10.2018 on hagejale esitatud arve nr 20181592 oktoober 2018 kõrvalkulude eest summas 1101,95 eurot (kd II lk 46), mille tasumisega on viivitatud 9 päeva. Lisaks on üürilepingu ülesütlemise teates viidatud ka 01.12.2018 esitatud arvele nr 20181683 detsembri 2018 üüri ja reklaamitasu ja logotasu eest summas 2791,29 eurot (kd II lk 47). Samuti nähtub tsiviilasja materjalidest, et hagejale on esitatud ka 30.11.2018 arve nr 20181766 novembri 2018 kõrvalkulude eest summas 1303,89 eurot (kd II lk 48) ning 31.12.2018 arve nr 20181871 detsember 2018 kõrvalkulude eest summas 401,41 eurot (kd II lk 49). Hageja vastuväidete kohaselt on hageja üüri alandanud, kuna üürileandja on üürilepingut rikkunud ega ole taganud ruumide ja kaubanduskeskuse kokkulepitud seisukorda. Üüri alandamisel on hagejal tekkinud üüri osas ettemaks ning seega puudus lepingu ülesütlemise päeval võlgnevus ning kostja poolt lepingu ülesütlemiseks aluseid ei esinenud. VÕS § 278 p 4 sätestab, et kui üüritud asjal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus, mille eest üürnik ei vastuta ja mida ta ei pea oma kulul kõrvaldama, või kui asja lepingujärgne kasutamine on takistatud, võib üürnik alandada üüri vastavalt käesoleva seaduse §-s 296 sätestatule. VÕS § 296 lg 1 sätestab, et üürnik ei pea maksma üüri ega kandma kõrvalkulusid või hoone korrashoiu- ja parenduskulusid ajavahemiku eest, mil ta ei saanud asja sihtotstarbeliselt kasutada käesoleva seaduse §-s 278 nimetatud puuduse või takistuse tõttu või seetõttu, et üürileandja ei andnud asja tema kasutusse. VÕS § 296 lg 2 kohaselt, kui asja sihtotstarbele vastava kasutamise võimalus on käesoleva seaduse §-s 278 nimetatud puuduse või takistuse tõttu üksnes vähenenud, võib üürnik alandada üüri puudusele vastaval määral puudusest teada saamisest kuni puuduse kõrvaldamiseni kestnud ajavahemiku eest. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt olid hinna alandamise põhjuseks puudused üüripinnal, s.o temperatuuriga seotud probleemid (salongis oli liiga külm teenuse osutamiseks) ja ventilatsiooniga seotud probleemid (salongi alla jääval kaubanduskeskuse I korrusel asus Juustukuningad pood-söögikoht, kust kaubanduskeskuse puudulikust ventilatsioonist tingituna levisid toidulõhnad (hais) ilusalongi). Hageja seaduslik on juba 30.11.2017 kirjutanud üürileandjale (adresseeritud T. K.ile), et millal lahendatakse probleem seoses Juustukuningate ventilatsiooniga ning et iiveldama ajav kärsahais peletab minema nii nende kliendid kui ka töölised (kd I lk 143). Samal päeval on T. K. vastanud, et ventilatsiooniosa ringitegemine on töös ning nad ei saa lubada kiiret lahendust (kd I lk 143). 25.01.2018 on hageja kirjutanud üürileandjale (kiri adresseeritud T. K.ile) m.h, et on

korduvalt juba kurtnud selle üle, et nende ruumidesse levivad väga tugevad ja ebameeldivad toidulõhnad, millega nad ei ole üürilepingu sõlmimisel arvestanud ning palunud üüri alandada ajahetkest, mil on esimest korda selle probleemiga üürileandja poole pöördunud (kd I lk 144 pöördel -145). Sama kirja on ta edastanud ka 29.01.2018, kuna ei ole üürileandjalt vastust saanud. 30.01.2018 on hageja lisaks täiendanud, et nende kabinettides on liiga külm massaažiks ja kehahoolduseks (kd I lk 146). 31.01.2018 on T. K. vastanud, et toidulõhnade teema fikseerisid nad 30.11 ning detsembri alguses paigaldas Juustukuningad täiendava õhupuhasti ning kuna probleeme ei ole rohkem dokumenteeritud, siis viitab see olukorra lahendamisele (kd I lk 144). 23.05.2018 on hageja palunud üüripinnal olevad puudused kõrvaldada hiljemalt 25.06.2018 ning teatanud, et kui puuduseid ei kõrvaldata, siis kaalub hageja üürilepingu erakorralist lõpetamist (kd I lk 147151). Väidetavalt 16.11.2018 on hageja teavitanud täiendavalt, et senikaua kuni ei ole tema pretensioonid lahendatud, saab ta tasuda üksnes kommunaalkulude eest (kd I lk 155). Samas ei nähtu antud tõendist kellele, millal ja kuidas antud kiri edastatud on. Oma 31.01.2019 kirjas täpsustas hageja, et üüripinna kasutamine oli takistatud vähemalt 30% ulatuses üüripinna täielikust potentsiaalist, seda mh alates kaubanduskeskuse avamispäevast (s.o 17.10.2017) (kd I lk 162-166). Üüripinnal esinenud puuduste olemasolu loeb kohus tõendatuks tunnistaja K. G. 14.09.2020 toimunud istungil antud ütlustega (kd III lk 45-49). Tunnistaja kinnitas, et salongis oli külm ja talvisel ajal ei olnud võimalik seal kosmeetiku riietes üleüldse liikuda ja teenust osutada ning et salongis levis kärsahais, sibulalõhn ja ving. Samuti kinnitas tunnistaja, et nimetatud probleemid olid salongis alates avamispäevast kuni tema viimase tööpäevani (s.o 08.12.2018). Tunnistaja ütluste kohaselt esitasid ka kliendid pretensioone temperatuurist tingituna ja teenus jäi osutamata (ja seega ka raha teenimata). Kohtu hinnangul on seega tõendamist leidnud, et üüripinnal esinesid probleemid temperatuuriga ja ventilatsiooniga. Kostjate väited sellest, et puudused olid 2018 juuniks kõrvaldatud on tõendamata. Üürileandja on veel 24.09.2018 teavitanud, et „ventilatsioon – hais alumise üürniku poolt – paigaldatakse lähiajal keskuse poolt seadmed lõhnaeemalduseks“. Seega ei ole usutav, et olukorras, kus kostjad on seisukohal, et hageja poolt esile toodud puuduseid ei esinenud/on kõrvaldatud, oleks ta seda kirjavahetuses jaatanud ja/või koos hagejaga lahendusi otsinud. Kohus selgitab, et VÕS §-s 278 nimetatud õiguskaitsevahenditele saab tugineda siis, kui asja kasutamise takistus ilmneb pärast üürilepingu eseme üleandmist. Samuti annab VÕS § 278 üürnikule õiguse kasutada selle p-des 1–5 loetletud õiguskaitsevahendeid kahel juhul: kui üüritud asjal tekib puudus lepingu kehtivuse ajal või kui asja lepingujärgne kasutamine on takistatud (vt selle kohta ka Riigikohtu lahendid 3-2-1-107-08, p 12; 3-2-181-08, p 13). Kohus nõustub hagejaga, et ilusalongis, kuhu kliendid tulevad eelkõige lõõgastuma, takistavad eelviidatud puudused olulisel määral üürieseme kasutamist. Ilu- ja muude heaoluteenuste osutamine ei ole võimalik, kui kliendid külmetavad või kui salongis levib alumiselt korruselt söögikoha toidulõhn ja ving. Seega oli hageja kohtu hinnangul õigustatud üüri alandama

ning seega ei ole 25.01.2018 e-kirjas mistahes sisalduv tahteavaldus kostjale kättetoimetatud ning on seetõttu kehtetu. Kohus märgib, et vastavalt keskuse üldinfole on T. K. ehitus- ja haldusjuht (kd I lk 33). E-kirjavahetusest nähtub, et hageja suhtles nimetatud isikuga lepingu täitmise küsimustes pidevalt ning ühestki T. K. esitatud vastusest ei nähtu, et kirjad oleksid esitatud valele isikule. Samuti on T. K. oma 31.01.2018 kirjas viidanud, et üüri alandamine on veel arutelus (kd I lk 144). Seega loeb kohus, et üürileandja on hageja tahteavalduse kätte saanud. Samuti selgitab kohus, et Riigikohtu praktika kohaselt on õigus hinda alandada VÕS § 296 lg-s 2 märgitud eelduste olemasolul ka pärast lepingu lõppemist, s.h ka hagiavalduses (vt selle kohta ka Riigikohtu lahendid 32-1-112-15, p 8; 3-2-1-21-08, p 11), oluline on üksnes, et üürnik on eelnevalt täitnud VÕS § 282 lg 1 p-s 1 sätestatud teatamiskohustuse. Eeltoodust tulenevalt ei oma üüri alandamise õiguspärasuse hindamisel tähendust see, millisel hetkel on üürnik hinna alandamise avalduse esitanud. Üürihinna alandamise eelduseks on üüripinna kasutamist takistava puuduse olemasolu ja sellest teavitamine. Vaidlus puudub, et mõlemad kirjad (s.o 25.01.2018 ning 31.01.2019) on kostjale kätte toimetatud ja seega kehtivaks muutunud (TsÜS § 69 lg 1). Seega on hageja VÕS § 282 lg 1 p-s 1 sätestatud teatamiskohustuse täitnud. Samuti märgib kohus, et hinna alandamine on ühepoolne tahteavaldus, mis ei vaja üürileandjapoolset nõustumust.

tasunud septembri 2018, oktoobri 2018 ja novembri 2018 kõrvalkulusid kokku summas 3396,77 eurot (kd II lk 44, 46, 48). Arvestades ettemaksu suurust, siis saab tähtaegselt tasutuks lugeda nii oktoobri 2018 ja novembri 2018 üür, kui ka septembri 2018, oktoobri 2018 ja novembri 2018 kõrvalkulud ning ettemaksu suuruseks jääb 1849,26 eurot (9098,86- 5504,04- 3396,77). Seega puudus detsembri alguseks hagejal kostja ees üüri- ja kommunaalkulude võlgnevus (s.h viivise võlgnevus) ning üürileandjal puudus alus üürilepingu ülesütlemiseks lepingu p 34.1.1 alusel. Kohus märgib täiendavalt, et ettemaks summas 1849,26 eurot ning hageja poolt üürilepingu sõlmimisel tasutud tagatis summas 7301,70 eurot katavad ära ka hagejale esitatud detsembri üüri ja kõrvalkulud. Üürileandja on esitanud hagejale arve detsembri 2018 üüri eest summas 2791,29 eurot (kd II lk 47), millest 10 päeva moodustab 900,42 eurot, millest omakorda 70% on 630,29 eurot. 31.12.2018 esitatud arve nr 20181871 detsember 2018 kõrvalkulude eest summas 401,41 eurot (kd II lk 49) moodustab 10 päeva eest 129,49 eurot.

arve võlgnevus üürilepinguga. Samal põhjusel on alusetu ehituskulude hüvitamisnõudega kaasnev viivis. Kohus leiab, et hageja ei ole ehituskulude hüvitamisest keeldumise näol seega rikkunud ühtegi lepingust tulenevat punkti, mis ei saa kaasa tuua ka vastutust lepingu p 34.1.1 alusel ega veel vähem õigust pandiõiguse teostamisele lepingu p 34.4 alusel.

ümberkorralduste tegemine. See, kas üürnikul oli ümberkorralduste tegemiseks üürileandja luba, ei oma aga pandiõiguse teostamise õiguspärasuse hindamisel tähtsust. Samuti on tunnistaja K. G.i 14.09.2020 istungil antud ütlustega tõendamist leidnud, et pandiõiguse teostamise päeval toimis salongis tavapärane töö, sh teenindati samaaegselt ka kliente. Peale tunnistaja oli kohal ka juuksur ja hageja seaduslik esindaja. Samuti kinnitas tunnistaja, et salongil olid broneeringud ka detsembri lõpuks ja jaanuariks. Nimetatud kinnitavad ka dokumentaalsed tõendid (kd II lk 164, 165). Lisaks oli hagejal tellitud ka salongi reklaamimiseks detsembriks 2018 Baltic Guide lehte reklaam (kd II lk 160). Kohtu hinnangul kinnitavad nimetatud asjaolud, et hagejal puudus kavatsus üüripinnalt ära kolida. Lisaks tõendab seda, et hageja polnud asunud ära kolima, ka asjaolu, et seisuga 08.12.2018 olid kõik teenuse osutamiseks vajalikud tarvikud salongis jätkuvalt olemas. Esitatud fotodelt nähtuvad juuksehooldusvahendid, küünelakid, pesumasinas ja kuivatis nähtav salongis kasutatav tekstiil (kd II lk 154-159). Kostjate väited hageja võimalikust kolimisest ei tõenda ka kostja 29.10.2019 vastuse lisas olevad pildid (kd II lk 55-87). Kohus märgib, et osaliselt on pildid halva kvaliteediga ja nendelt ei nähtu, kus kohas ja mida on pildistada soovitud. Samuti ei tõenda ükski pilt, et üürnik oleks asunud sealt välja kolima või asju ja mööblit ära viima. Pildid võivad üksnes kinnitada hageja väidet ümberkorralduste tegemisest, mis ei oma aga pandiõiguse teostamise aspektist tähendust. Ka kostja 28.05.2020 esitatud väljavõtted Ahtri tn 9 kaubanduskeskuse turvakaamera salvestistest (videod, kd II lk 196) ei kinnita, et hageja oleks üüripinnalt asunud välja kolima. Videod näitavad üksikute esemete alla toomist ja seejärel üles tagasi viimist. Kohus asub seisukohale, et üksikute esemete üüripinnalt ajutine eemaldamine ümberkorralduste tegemiseks ei tähenda üüripinnalt asjade äraviimist VÕS § 307 lg 1 tähenduses. Videolt nähtuva näoaparaadi eemaldamise kohta on hageja selgitanud, et nimetatud aparaati kasutati ka lisaks Metropoli salongis ning aparaat on ostetud AringBalticule (Metropoli salong) juba 2014 lõpus. Nimetatut kinnitavad ka hageja poolt esitatud tõendid (kd III lk 28-33). Samuti on tunnistaja ütlustega tõendatud, et nimetatud aparaati kasutati mõlemas salongis (kd III lk 46 pöördel). See, et hageja juhatuse liige on ka Roseni tn Metropoli hotellis asuva ilusalongi pidaja, ei kinnita samuti kolimist (kd III lk 11-12). Tunnistaja J. K. antud ütlustest võib samuti pigem järeldada, et hageja oli asunud tegema ümberkorraldusi (kd III lk 49 pöördel-51). Tunnistaja on algselt märkinud, et tagumisi ruume kontrollides selgus, et tagumistes ruumides juhtmed rippusid lae all, laeplaadid olid ära võetud, uksepiidad eest ära võetud, kogu inventar kokku pakitud, kaubikusse tassiti massaažilaudasid ja kilekottidesse pakitud asju. Samas on hiljem täpsustanud, et üksnes osa mööblist oli kiletatud, sh massaažitool ja laud oli linaga kaetud (kd III lk 50). Kohtu hinnangul on usutav, et ümberkorralduste tegemisel kaetakse ka inventar kilega/linaga. Kohus asub seega seisukohale, et kostja teostas pandiõigust ebaseaduslikult, kuna valdus üüripinnal asuvatele asjadele saadi omavoliliselt. AÕS ega TsÜS ei anna üürileandjale omaabi kasutamise õigust olukorras, kus poolte vahel on kehtiv üürileping, üürnik ei ole ära kolinud ja ei proovi üüripinnalt asju lõplikult eemaldada.

tekib üürilepingu tekkimise hetkest ja pandiõiguse tekkimine kui selline ei eelda üürniku suhtes sissenõutava nõude olemasolu, peab sissenõutav nõue olemas olema asjade valdusse võtmise hetkel (vt selle kohta ka Riigikohtu lahend 3-2-1-8-08, p 16). AÕS § 292 lg 2 kohaselt tekib pandipidajal panditud asja müügi õigus kui pandiga tagatud nõue ei ole selle nõude kohaselt täidetud. Seega tekib ka üürileandjal pandiga koormatud eseme müügiõigus vaid siis, kui tal on VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutav nõue üürniku vastu. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt teatati hagejale enampakkumisest vahemikus 26.03.2019-23.04.2019 ning enampakkumine, kus hageja vallasvara võõrandati toimus ise 24.04-02.05.2019 (kd I lk 167-171). Seega pidi üürileandjal olema aprillis-mais 2019 hageja vastu sissenõutav jooksva aasta ja sellele eelneva aasta üürinõue, samuti üürilepingus tulenevad hüvitisnõuded. Kostja ei ole tõendanud selliste nõuete olemasolu.

jt; Tallinn 2016; Juura; § 132, lk 699). Kuigi käesoleval juhul ei ole hagejale kuuluvad esemed iseenesest hävinud ega kaotsi läinud, siis tuleb lähtuda siiski asjaolust, et hageja neid enam kasutada ei saa.

et ka nimetatud asjad üüripinnal olid. Samuti loeb kohus kostja poolt esitatud inventuuri nimekirjaga tõendatuks, et üüripinnale jäi voldikuks Classic valge (kd II lk 115, rida 35). Kohtule esitatud fotodega loeb kohus tõendatuks, et üüripinnale jäid järgmised asjad: Cosmo 2M tumepunane universaalvoodi (kd III lk 61; samuti nähtub, et ka selle eseme on kostja oksjonikeskkonnavahendusel maha müünud; kd III lk 61 pöördel, 67); Alfaparf juuksuri töökäru logoga (kd II lk 155-156; kd III lk 62 pöördel-63); kiirsterilisaator MAXI 150W termomeetriga, klaaskuulikestega (kd II lk 155, 156); küünlalatern Tree (kd III lk 62 pöördel 2, 71, 72 ning lisaks on ka tunnistaja küünlalaternate olemasolu kinnitanud); seinakellad Aatrium 7 tk (kd III 64 ja 64 ning lisaks on tunnistaja seinakellade olemasolu kinnitanud); Braveheart käsipeegel (kd III lk 62 pöördel); pesusametist tekk 2 tk (kd III lk 71 ja 73); My style pesukorv ja paneelkardinad (kd III lk 64 pöördel, 71, 73, 74, 75); HURRIKAANI Moment küünlavaas (kd III lk 66); Alessandro lakid, töövahendid, tooted, vormiriided (kd III lk 62 pöördel, kd II lk 157 ning lisaks on tunnistaja nimetatut kinnitanud); pediküüri jalavannid (kd III lk 64 ja kd II lk 155); pediküüri töövahendid (kd III lk 68 ja 68 pöördel); käterätikud (kd II lk 154-157, 159, kd III lk 66, 68 pöördel) ning juuksuritele vajalikud töövahendid (s.h värvikaart, juuksevärvid, blondeerimispulbrid; kd III lk 69) Kohtu hinnangul on tõendamata, et üüripinnale jäi Telia ruuter Inteno DG200A ning Telia optiline ühendus. See, et hageja on maksnud nende eest Telia Eesti AS-le kahjuhüvitist, kuna seadmed ei ole tagastatud (kd III lk 70), ei tõenda, et nimetatud asjad oleksid just üüripinnal olnud. Samuti ei ole tõendatud, et üüripinnale oleks jäänud pesumasina ja kuivati garantii. Seega on nimetatud kahju tõendamata kokku 285,32 euro ulatuses. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et üürileandja on hagejale kuuluvate asjade alusetu pandiõiguse teostamisega tekitanud kahju kokku summas 36 124,69 eurot (36 410,01 285,32), mille kostjad on kohustatud hüvitama VÕS § 115 lg 2 ja 3 järgi. Vaidlust ei ole, et hageja nõudis kostjalt asju tagasi, kuid kostja ei ole neid tagastanud. Kohtu hinnangul on ka tekkinud kahju ja kostjate tegevuse vahel põhjuslik seos, kuna juhul, kui kostjad ei oleks hageja vallasasju oma valdusesse võtnud, poleks hagejale kahju tekkinud. Samuti märgib kohus, et küsimus sellest, kas ja mis ulatuses eelnimetatud esemete mõningane kasutamine väärtust mõjutab või vähendab, ei oma siin tähtsust, kuivõrd kostja pole väärtuse vähenemist ega selle ulatust tõendanud.

taaskasutatavad ehitusmaterjalid (siseuksed, käepidemed, laminaatparkett, liistud, ripplagi jne) oli kokku summas 5740,03 eurot (kd I lk 127-130). Kostjad ei ole esitanud ühtegi tõendit, mis lükkaks ümber hageja poolt märgitud siseseadmete ja vallasasjade väärtuse. Kohtu hinnangul on nimetatud siseseadmed (s.h sanitaartehnika, valgustid, uksed jms) eemaldatavad ja taaskasutatavad. 31.01.2019 kirjaga on hageja palunud tagada juurdepääs üüripinnale, et ta saaks kõnealused siseseadmed eemaldada. Üürileandja ei ole tõendanud, et ta oleks võimaldanud üürnikule juurdepääsu, et viimane saaks üüripinnalt siseseadmed eemaldada. Kuna üürileandja on rikkunud lepingu p 27.2, on hagejal õigus kooskõlas VÕS § 101 lg 1 p-ga 3 ja VÕS § 115 lg-ga 1 nõuda lepingu rikkumise tõttu talle tekkinud kahju hüvitamist. Võttes arvesse kahju hüvitamise eesmärki (VÕS § 127 lg 1) ning hüvitamisele kuuluva kahju liike (VÕS § 128), on hagejal õigus nõuda kostjatelt kahju hüvitamist. Seega on põhjendatud kostjalt välja mõista hageja kasuks 12 294,20 eurot.

lepingupooled tegutsesid oma majandus- ja kutsetegevuses ning pidid seega hindama vastavaid riske lepingu sõlmimisel. Seega on kohus seisukohal, et kahju summas 22 087,80 eurot väljamõistmine kostjalt ei ole põhjendatud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 20.10.2021 kohtuotsusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 29.01.2021 kohtuotsus.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.