K. A. (A.) ja Aktsiaseltsi Medita Baltics hagi V. S.i (S.) vastu ebaõigete andmete avaldamise lõpetamise (alternatiivselt ümberlükkamise nõudes) ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes.
Tsiviilasja hind
7000 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja I: K. A. (isikukood xxx); Hageja II: Aktsiaselts Medita Baltics (registrikood 12526983); Hagejate lepinguline esindaja: vandeadvokaadi abi Aldo Vassar; Kostja: V. S. (isikukood xxx). Kirjalik menetlus
esindajad
Menetluse liik
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega.
2.Kohustada kostjat V. S.it kustutama 11.09.2020 avaldatud Google arvustustes avaldatud kommentaaris järgmised fraasid: “arst ei soovinud rääkida minuga vene keeles”, “küsis miks ma ei oska eesti keelt”, “K. A. käskides ja karjudes minu peale käskis mul kabinetist lahkuda ja keeldus mind teenindama”, “see ei ole arst see on kartulimüüja Baltijaama turult”.
3.Välja mõista kostjalt V. S.ilt hageja K. A. kasuks mittevaralise kahju hüvitis 100 eurot.
Välja mõista kostjalt V. S.ilt hageja K. A. kasuks viivised protsendina mittevaralise kahju hüvitiselt alates hagi esitamisest (19.11.2020) kuni põhinõude (100 euro) täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Tunnistada käesolev kohtuotsus tagatiseta viivitamatult täidetavaks (tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p 2). Menetluskulude jaotus
6.Jätta menetluskulud kostja V. S.i kanda.
7.Kui K. A. ja Aktsiaselts Medita Baltics soovivad menetluskulude väljamõistmist V. S.ilt, tuleb K. A.l ja Aktsiaseltsil Medita Baltics esitada maakohtule vastav taotlus koos menetluskulude nimekirjaga, milles on detailselt näidatud kulude koosseis, 10 päeva jooksul peale käesoleva tagaseljaotsuse jõustumist. Edasikaebamise kord
Hagejatel on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kajalt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Menetlusabi taotlemise selgitus Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi asjaolud
1.K. A. (hageja I) ja Aktsiaselts Medita Baltics (hageja II) esitasid 19.11.2020 Harju Maakohtule hagiavalduse V. S.i (kostja) vastu ebaõigete andmete avaldamise lõpetamise (alternatiivselt ümberlükkamise nõudes) ja mittevaralise kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt käis kostja 11.09.2020 hageja I vastuvõtul Aktsiaseltsi Medita Baltics kliinikus (hageja II). Samal päeval edastas kostja hageja I kohta Aktsiaseltsile Medita Baltics kaebekirja, mille kohaselt käitus hageja I ebaviisakalt, karjus kostja peale ning keeldus kostjat vastu võtmast, kuna kostja ei kandnud näomaski. Kostja kirjale vastas hageja I, kes selgitas, et ei keeldunud vene keeles rääkimisest ning üksnes palus kostjal võtta registratuurist näomaski, kuna maski kandmine on kliinikus kohustuslik. Kostja keeldus maski kandmisest ning lahkus kliinikust. 11.09.2020 avaldas kostja Aktsiaseltsi Medita Baltics Google lehel arvustuse hageja I kohta, milles avaldas järgmist: „Väga ebameeldiv käitumine, arst ei soovinud rääkida minuga vene keeles ja seejärel küsis miks ma ei oska eesti keelt, mille peale Arst K. A. käskides ja karjudes minu peale käskis mul kabinetist lahkuda ja keeldus mind teenindama, ma ausalt ise kardaksin ka peale seda oma probleemist rääkida, ja see ei ole arst see on kartulimüüja Baltijaama turult !! Väga ebameeldiv ja alandav tunne !!!!“. Hageja I saatis 11.09.2020 kostjale ka e-kirja, milles nõudis valeinformatsiooni kustutamist sotsiaalmeediast. Kostja avaldatud arvustust ei kustutanud. 14.-18.09.2020 viis hageja II kliinikus läbi sisekontrolli seoses kliiniku töötaja väidetava ebaviisaka käitumise pärast kostjaga, kuid sisekontrolli raames hageja I poolset rikkumist ei tuvastatud. 23.10.2020 edastasid hagejad kostjale kohtuvälise nõude kahju ja kompromissettepaneku ebaõigete andmete avaldamise ja kahju hüvitamise nõudes. Samal päeval vastas kostja hagejate ettepanekule, et ootab hageja I vabandust ning rahalist hüvitist 30 000 eurot. Vaatamata hagejate edastatud nõudekirjale ei ole kostja Google arvustust käesoleva hagi esitamise seisuga kustutanud, hageja I ees vabandanud ega tekitatud mittevaralist kahju hüvitanud. Eeltoodust tulenevalt esitavad hagejad hagiavalduse ebaõigete faktiväidete avaldamise lõpetamise nõudes. Menetluskulud paluvad hagejad jätta kostja kanda. Menetluse käik
2.26.11.2020 määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ja määras kostjale tähtaja hagile kirjalikult vastamiseks 15 päeva 26.11.2020 määruse kättetoimetamisest.
3.02.12.2020 helistas kohus telefonile +372 58120120. Kõnele vastas kostja V. S., kes kinnitas, et tema elektronposti aadress on [email protected].
4.02.12.2020 edastas kohus hagimaterjalid koos 26.11.2020 määrusega kostja elektronpostiaadressile xxx. Samas kirjas hoiatas kohus kostjat, et kohtudokumendi kättesaamise kinnituse mitteedastamisel loeb kohus kostjale TsMS § 3141 lõikest 2 tulenevalt dokumendid kättetoimetatuks kolme tööpäeva möödumisel. Kostja kohtule kättesaamise kinnitust edastanud ei ole. Kohus luges hagimaterjalid koos 26.11.2020 määrusega kostjale kätte toimetatuks 08.12.2020.
5.Hagile vastamise tähtajaks oli 23.12.2020. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud. Kohtuotsuse põhjendused
6.Kohus rahuldab hagi TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Kohus loeb hagejate esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
7.Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt käis kostja 11.09.2020 hageja I vastuvõtul Aktsiaseltsi Medita Baltics kliinikus (hageja II). Samal päeval edastas kostja hageja I kohta Aktsiaseltsile Medita Baltics kaebekirja, mille kohaselt käitus hageja I ebaviisakalt, karjus kostja peale ning keeldus kostjat vastu võtmast, kuna kostja ei kandnud näomaski. Kostja kirjale vastas hageja I, kes selgitas, et ei keeldunud vene keeles rääkimisest ning üksnes palus kostjal võtta registratuurist näomaski, kuna maski kandmine on kliinikus kohustuslik. Kostja keeldus maski kandmisest ning lahkus kliinikust. Kostja avaldas 11.09.2020 Aktsiaseltsi Medita Baltics Googli lehel arvustuse hageja I kohta, milles avaldas järgmist: „Väga ebameeldiv käitumine, arst ei soovinud rääkida minuga vene keeles ja see järel küsis miks ma ei oska eesti keelt, mille peale Arst K. A. käskides ja karjudes minu peale käskis mul kabinetist lahkuda ja keeldus mind teenindama, ma ausalt ise kardaksin ka peale seda oma probleemist rääkida, ja see ei ole arst see on kartulimüüja Baltijaama turult !! Väga ebameeldiv ja alandav tunne !!!!“ (tl 8). Hagejad on seisukohal, et kostja on avaldanud järgmised ebaõiged faktiväited: 1) “arst ei soovinud rääkida minuga vene keeles”; 2) “küsis miks ma ei oska eesti keelt”; 3) “K. A. käskides ja karjudes minu peale käskis mul kabinetist lahkuda ja keeldus mind teenindama”; 4) “see ei ole arst see on kartulimüüja Baltijaama turult”. Hagejad on seisukohal, et kostja arvustusest jääb mh mulje, nagu ei oleks hageja I soovinud kliendiga rääkida vene keeles, karjus kliendi peale, keeldus tema teenindamisest. Kostja on avaldanud seega ebaõige faktiväite hageja I kohta ning kuna hageja I on hageja II töötaja ning ebaõiged andmed on avaldatud hageja II Google lehel, siis on kostja avaldanud sellega ka samad faktiväited (kaudsed) hageja II kohta. Kostja arvustusest jääb mulje, nagu töötaksid kliinikus puuduliku suhtlemisoskusega arstid, kes diskrimineerivad oma patsiente keeleoskuse tõttu.
8.Hagejad paluvad kohtul kohustada kostjat kustutama 11.09.2020 avaldatud Google arvustustes avaldatud kommentaar sisuga: „Väga ebameeldiv käitumine, arst ei soovinud rääkida minuga vene keeles ja see järel küsis miks ma ei oska eesti keelt, mille peale Arst K. A. käskides ja karjudes minu peale käskis mul kabinetist lahkuda ja keeldus mind teenindama, ma ausalt ise kardaksin ka peale seda oma probleemist rääkida, ja see ei ole arst see on kartulimüüja Baltijaama turult !! Väga ebameeldiv ja alandav tunne !!!!“.
Alternatiivselt I:
Kohustada kostjat kustutama 11.09.2020 avaldatud Google arvustustes avaldatud kommentaaris järgmised fraasid: “arst ei soovinud rääkida minuga vene keeles”, “küsis miks ma ei oska eesti keelt”, “K. A. käskides ja karjudes minu peale käskis mul kabinetist lahkuda ja keeldus mind teenindama”, “see ei ole arst see on kartulimüüja Baltijaama turult“. Alternatiivselt II: Kohustada V. S.it Google arvustusest „Medita kliinik“ leheküljel avaldama kommentaari sisuga: „V. S. avaldas K. A. kohta X nime alt valeandmeid“. Hageja I palub kostjalt välja mõista mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel koos viivistega mittevaralise kahju hüvitiselt alates hagi esitamisest kuni hüvitise täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
9.Vaidlus seisneb avaldatud ebaõige informatsiooni täieliku / alternatiivselt I osalise kustutamise nõudes, alternatiivselt II paluvad hagejad kohustada kostjat avaldama hagejaid rehabiliteeriva teksti „Medita kliinik“ kodulehel, millele kohalduvad võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 jj. Hagis esitatud väidetest lähtudes võib ebaõigete andmete kustutamise nõude esitamine kostja vastu kõne alla tulla VÕS § 1055 lg 1 alusel ja rehabiliteeriva teksti avaldamise nõue VÕS § 1047 lg 4 alusel. Sealjuures ei ole ebaõigete andmete ümberlükkamise nõude eelduseks andmete avaldamise õigusvastasuse tuvastamine (Riigikohtu 15. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-24-15, p 14). Lisaks esineb vaidlus isiku (hageja I) au teotamisest tuleneva õigusvastase kahju hüvitamise nõudes, millele kohalduvad VÕS § 1043 jj. Hageja I väitel põhjustas kostja talle kahju isiklike õiguste rikkumisega. Hagis esitatud väidetest lähtudes võib tulla kõne alla kostja käitumise õigusvastaseks lugemine VÕS § 1045 lg 1 p 4, VÕS § 1046 ja/või VÕS § 1047 järgi. Hageja I nõuab kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist isikuõiguste rikkumise tõttu, jättes konkreetse nõudesumma määramata. Hüvitise määrab sel juhul kõiki asjaolusid arvestades õiglase äranägemise järgi kohus (VÕS § 127 lg 6 esimene lause, TsMS § 366). Hüvitise määramisel tuleb arvestada ka VÕS § 134 lgs 2 sätestatuga.
10.Esitatud tõendite alusel on kohus tuvastanud, et kostja avaldas 11.09.2020 Aktsiaseltsi Medita Baltics Google lehel arvustuse hageja I kohta, milles avaldas järgmist: „Väga ebameeldiv käitumine, arst ei soovinud rääkida minuga vene keeles ja see järel küsis miks ma ei oska eesti keelt, mille peale Arst K. A. käskides ja karjudes minu peale käskis mul kabinetist lahkuda ja keeldus mind teenindama, ma ausalt ise kardaksin ka peale seda oma probleemist rääkida, ja see ei ole arst see on kartulimüüja Baltijaama turult !! Väga ebameeldiv ja alandav tunne !!!!“ (tl 8-10). Hagejad on seisukohal, et kostja on avaldanud järgmised ebaõiged faktiväited: 1) “arst ei soovinud rääkida minuga vene keeles”; 2) “küsis miks ma ei oska eesti keelt”; 3) “K. A. käskides ja karjudes minu peale käskis mul kabinetist lahkuda ja keeldus mind teenindama”; 4) “see ei ole arst see on kartulimüüja Baltijaama turult”.
11.VÕS § 1047 lg 1 kohaselt isiklike õiguste rikkumine või tema tegevuse kohta ebaõigete andmete avaldamise või faktilist laadi andmete mittetäieliku või eksitava avaldamisega on õigusvastane, kui avaldaja ei tõenda, et ta ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. VÕS § 1047 lg 2 kohaselt teise isiku au teotava asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele.
Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav ja selle tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav, väärtusotsustus väljendub isikule antud hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu võib olla konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava tähendusega- väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu tõesust või väärust (vt eristamise kohta ka nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-167-10, p 17). Kostja poolt avaldatut tuleb hinnata lähtudes avaldatud teksti kontekstist ja tuvastada, mida mõistliku inimese arusaama järgi on üldsusele avaldatud.
12.Kohus asub seisukohale, et avaldatud informatsioonis sisalduvad järgmised faktiväited: 1) “arst ei soovinud rääkida minuga vene keeles”; 2) “küsis miks ma ei oska eesti keelt”; 3) “K. A. käskides ja karjudes minu peale käskis mul kabinetist lahkuda ja keeldus mind teenindama”. Kõikidele eelnimetatud väidetele saab esitada vastuse skaalal tõene/väär. Samas “see ei ole arst see on kartulimüüja Baltijaama turult” tähendus avaldatu kontekstis viitab pigem väärtushinnangule.
13.Järgmiseks analüüsib kohus, kas kostja poolt avaldatud faktiväited on ebaõiged VÕS § 1047 lg 1 tähenduses. Juhindudes TsMS § 407 lg 1 asub kohus seisukohale, et hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks järgmised faktilised väited: 1) hageja I ei keeldunud kostjat vene keeles teenindamast, vaid suhtles kostjaga vene keeles pärast seda, kui kostja teavitas, et ta ei räägi eesti keeles (tl 2 pöördel); 2) hageja I üksnes palus kostjal võtta registratuurist näomaski, kuna maski kandmine on kliinikus kohustuslik (tl 1 pöördel, hagi p 2.1.6); 3) kostja lahkus arusaamatutel põhjustel kliinikust peale seda, kui hageja I palus kostjal registratuurist mask võtta ning see ette panna (tl 2 pöördel, hagi p 1.2). Kohus on esitatud tõendi alusel tuvastanud, et kostja keeldus 11.09.2020 hageja I vastuvõtul Aktsiaseltsi Medita Baltics kliinikus näomaski kandmisest ning lahkus kliinikust (tl 7, hagi p 2.1.6). Tulenevalt väidete omaksvõtust, samuti esitatud tõendite alusel tuvastatust asub kohus seisukohale, et kostja poolt avaldatud väited ei vasta tõele. Eeltoodud põhjendustel loeb kohus ebaõigeteks järgmised kostja poolt 11.09.2020 Aktsiaseltsi Medita Baltics Googli lehel avaldatud faktiväited: 1) “arst ei soovinud rääkida minuga vene keeles”; 2) “küsis miks ma ei oska eesti keelt”; 3) “K. A. käskides ja karjudes minu peale käskis mul kabinetist lahkuda ja keeldus mind teenindama”.
14.Riigikohus on asunud seisukohale, et VÕS § 1047 lg 4 järgi ümberlükatavateks ebaõigeteks andmeteks võivad olla ka kaudsed faktiväited, st faktiväited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 12; tsiviilasjas nr 3-2-1-5-07, p 27; tsiviilasjas nr 3-2-1-145-07, p-d 13 ja 17). Seega ei pea faktiväidet, mille ümberlükkamist isik taotleb, olema kostja avaldanud sõnaselgelt. Kohus on seisukohal, et ka praegusel juhul ei saa kostja tugineda sellele, et kostja ei ole hageja II kohta selgelt sõnastanud väiteid. Kuivõrd hageja I on hageja II töötaja ja ebaõiged andmed on avaldatud hageja II Google lehel, siis on kostja avaldanud sellega ka samad faktiväited (kaudsed) hageja II kohta. Kostja arvustusest jääb mulje, nagu töötaksid kliinikus puuduliku suhtlemisoskusega arstid, kes diskrimineerivad oma patsiente keeleoskuse tõttu. Oluline on, et hageja II nimetatud faktiväited järelduvad kostja poolt avaldatud informatsooni sisust (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 15.04.2015 lahend nr 3-2-1-24-15, p 13).
15.VÕS § 1046 lg 1 kohaselt isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. VÕS § 1046 lg 2 kohaselt isikliku õiguse rikkumine ei ole õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve.
Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. Järgmiseks analüüsib kohus, kas hageja I kohta avaldatud väärtushinnangu “see ei ole arst see on kartulimüüja Baltijaama turult” puhul on tegemist VÕS § 1046 lg 1 kohaselt ebakohase väärtushinnanguga. Isiku au teotamine väärtushinnanguga on VÕS § 1046 lg 1 järgi õigusvastane, kui väärtushinnang on ebakohane. Väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud selle põhjendamatusest, st sellest, et avaldaja on oma negatiivse hinnangu kujundanud kas ebaõigete faktide (asjaolude) alusel, asjaolusid selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt, arvestamata faktilisi asjaolusid või nende puudumist (vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-67-10 p 20). Arvestades, et kostja on hagejale I andnud hinnangu negatiivselt nimetades teda „kartulimüüjaks Baltijaama turul“, asub kohus seisukohale, et tegemist on ebakohase väärtushinnanguga, mille inimväärikust alandav ja inimest mõnitav tähendus on mõistlikule lugejale ilmne ning mille avaldamise eesmärgiks sai olla üksnes hagejale I halvustava tähendusega hinnangu andmine. Kohus on seisukohal, et teise isiku halvustamine üldsuse ees on taunitav ja selleks puudub igasugune mõistlik õigustus.
16.VÕS § 1055 lg 1 kohaselt juhul, kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Kehavigastuse tekitamise, tervise kahjustamise, eraelu puutumatuse või muu isikuõiguste rikkumise puhul võib muu hulgas nõuda kahju tekitaja teisele isikule lähenemise keelamist (lähenemiskeeld), eluaseme kasutamise või suhtlemise reguleerimist või muude sarnaste abinõude rakendamist. Kolleegium on varasemas praktikas leidnud, et VÕS § 1055 lg 1 alusel saab nõuda kahju tekitajalt selliste toimingute tegemist, mis on suunatud kahju tekitaja tegevusest tingitud kahjulike tagajärgede likvideerimisele (vt Riigikohtu otsused tsiviilasjas nr 3-2-1-127-10, p 11; tsiviilasjas nr 3-2-1-166-12, p 10; tsiviilasjas nr 3-2-1-80-13, p 27). Muu hulgas saab hageja VÕS § 1055 lg 1 alusel nõuda, et kostja teeks omalt poolt kõik mõistlikult võimaliku selleks, et hageja mainet kahjustavad ja õigusvastaselt avaldatud andmed oleksid ümber lükatud. Kolleegium on varasemas praktikas leidnud, et VÕS § 1055 lg 1 alusel saab nõuda kahju tekitajalt selliste toimingute tegemist, mis on suunatud kahju tekitaja tegevusest tingitud kahjulike tagajärgede likvideerimisele (vt Riigikohtu otsused tsiviilasjas nr 3-2-1-127-10, p 11; tsiviilasjas nr 3-2-1-166-12, p 10; tsiviilasjas nr 3-2-1-80-13, p 27). Nõude eeldusena peab kohus tuvastama kostja poolt ebaõigete faktiväidete avaldamise õigusvastasuse. Kohus on seisukohal, et kostja teo õigusvastasus saab antud juhul tuleneda hageja I osas VÕS § 1045 lg 1 p 4, VÕS § 1046 lg 1-2, VÕS § 1047 lg 1-2 ja hageja II puhul VÕS § 1045 lg 1 p 6 ning VÕS § 1047 lg 1-2 alusel.
17.Kohus on seisukohal, et kostja on 11.09.2020 Aktsiaseltsi Medita Baltics Googli arvustuse lehel avaldanud ebaõigeid faktiväiteid ja ühe ebakohase väärtushinnnagu. Kostja arvustusest jääb mh mulje, nagu ei oleks hageja I soovinud kliendiga rääkida vene keeles, karjus kliendi peale, keeldus tema teenindamisest. Kohus nõustub hagejatega, et kuivõrd kostja on avaldanud ebaõige faktiväite hageja I kohta ning kuna hageja I on hageja II töötaja ning ebaõiged andmed on avaldatud hageja II Google lehel, siis on kostja avaldanud sellega ka samad faktiväited (kaudsed) hageja II kohta. Kohus nõustub hagejatega ka asjaolus, et kostja arvustusest jääb mulje, nagu töötaksid kliinikus puuduliku suhtlemisoskusega arstid, kes diskrimineerivad oma patsiente keeleoskuse tõttu. 14.-18.09.2020 viis hageja II kliinikus läbi sisekontrolli seoses kliiniku töötaja väidetava ebaviisaka käitumise pärast kostjaga, kuid sisekontrolli raames hageja I poolset rikkumist ei tuvastatud (tl 11-18). Kohus on tsiviilasja materjalide pinnalt tuvastanud, et puuduvad kostja teo õigusvastasust välistavad asjaolud.
18.Arvestades, et kostja poolt aset leidnud õigusvastase teo tagajärjel tekkinud kahju on kestev, asub kohus seisukohale, et hagejad on antud juhul õigustatud esitama kostja vastu nõude VÕS § 1055 lg 1
alusel kohustades kostjat kustutama 11.09.2020 Aktsiaseltsi Medita Baltics Googli arvustuse lehel avaldatud ebaõige informatsiooni. Seeläbi teeb kostja omalt poolt kõik mõistlikult võimaliku jätkuva kahju tekkimise vältimiseks. Samas on kohus seisukohal, et hagejad ei saa nõuda kostjalt kogu avaldatud kommentaari eemaldamist, kuivõrd arvustus on avaldatud siiski selleks hageja II poolt etteantud kohas, õigusvastaselt ei ole avaldatud kostja poolt mitte arvustus tervikuna, vaid kohtu poolt eeltoodud faktide ja ebakohase väärtushinnangu ulatuses. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagiavalduse I alternatiivse nõude. TsMS § 442 lg 8 viies lause sätestab, et kohus ei pea alternatiivse nõude rahuldamisel teise alternatiivse nõude rahuldamata jätmist põhjendama. TsMS § 370 lg 2 kohaselt peab kohus hageja taotlusel kontrollima üht võimalikest alternatiivsetest nõuetest esmajärjekorras.
19.Järgnevalt analüüsib kohus hageja I mittevaralise kahju hüvitamise nõuet. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja I mittevaralise kahju hüvitamist isikuõiguste rikkumise tõttu, jättes nõudesumma kohtu otsustada. VÕS § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 127 lg 6 esimese lause ja TsMS § 366 järgi määrab hüvitise sel juhul kohus kõiki asjaolusid arvestades õiglase äranägemise järgi. Hüvitatava kahju liike sätestava VÕS § 128 lg 5 järgi hõlmab mittevaraline kahju eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. VÕS § 134 lg 2 kohaselt isiku au teotamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma. VÕS § 134 lg 5 kohaselt mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist.
20.Kohus on eelnevalt tuvastanud, et antud kaasuses on täidetud delikti üldkoosseisu kuuluv teo element, milleks on VÕS § 1047 lg 1-2 ja VÕS § 1046 lg 1-2 alusel kostja poolt ebaõigete faktiväidete ja ebakohase väärtushinnangu avaldamine hageja I au teotavas vormis.
21.Mittevaraline kahju VÕS § 128 lg 5 järgi hõlmab eelkõige hageja füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi. Hageja I on kahju tekkimist põhjendanud suure meeleolulangusga, kuna kostja on jätnud mulje, nagu oleks hageja I kehva suhtlemisoskusega ning vene keelt kõnelevaid patsiente diskrimineeriv, ehkki tegelikkuses annab hageja I enda töös endast alati parima ning suhtleb kõigiga viisakalt sõltumata keeleoskusest. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-152-09 p 16 leidnud, et isikliku õiguse rikkumine kahjustab isiku psüühilist seisundit ja tegevust. Mittevaralise kahju olemasolu selles tähenduses tuleb eeldada, kuna isikliku õiguse rikkumise tagajärge - muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Seetõttu ei saa mittevaralise kahju suurust tõendada ühegi tõendiga. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on antud juhul kahjuks negatiivne mõjutus kannatanu isiklikus sfääris, võrrelda tuleb au teotamise eelset olukorda selle järgse olukorraga, hageja I on VÕS § 128 lg 5 järgi mittevaralise kahjuna au teotamise järgselt toonud kohtu ette suure meeleolulanguse. Kohus asub seisukohale, et hageja I isikliku õiguse rikkumise tagajärjel tuleb antud juhul mittevaralise kahju olemasolu eeldada, kuna rikkumise tagajärge- muudatuste tekkimist ja nende suurust inimese psüühikas ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Objektiivse teokoosseisu viimaseks elemendiks on põhjuslik seos. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb on kahju tekkimisega sellises
seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kohus on seisukohal, et VÕS §127 lg 4 kohaselt on hagejale I isikuõiguste rikkumisest tekkinud kahju põhjuslikus seoses talle tekkinud mittevaralise kahjuga.
22.Kostja on avaldanud informatsiooni teadvalt kindlal eesmärgil. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et tegemist on VÕS § 1050 süülise kahju tekitamisega tahtluse vormis (VÕS § 104 lg 5). Kohus ei ole tuvastanud kostja süüd välistavaid asjaolusid.
23.Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel juhindudes VÕS § 134 lg 2, VÕS § 1050 ja VÕS § 140 lg 1 sätestatust. Mittevaralise kahju rahalisel hüvitamisel tuleb järgida põhimõtet, et mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (Riigikohtu otsused tsiviilasjas nr 3-2-1-81-05, p 17 ja nr 3-2-1-85-08, p 14). Tekkinud mittevaralise kahju suurust ei saa rahaliselt mõõta ja selle hüvitamiseks raha väljamõistmisel saab kohus hüvitise suuruse määrata diskretsiooniõiguse alusel arvestades mh rikkumise intensiivsust ja kestust (vt ka nt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 25). Hageja I on seisukohal, et mittevaralise kahju suuruse hindamisel on oluline arvestada asjaoluga, et kostja ei ole tema ees vabandanud, vaid leiab arusaamatutel põhjustel, et hoopis hageja I on see, kes peaks vabandama. Hageja I on seisukohal, et kostja käitumine näitab, et ta ei hooli asjaolust, et on põhjendamatult kahjustanud hageja I mainet. Hageja I peab põhjendatuks hüvitise suuruseks 2000 eurot.
24.Rikkumise ulatuse ja intensiivsuse hindamisel leiab kohus, et kostja on avaldanud informatsiooni hageja I kohta internetis kergesti leitavalt Google arvustuste lehelt, tegemist on üldsusele kättesaadava infoga. Kostja ei ole peale hageja I käest nõudekirja saamist avaldatud informatsiooni Google lehelt eemaldanud ega omapoolselt hagejale I õigusvastaselt tekitatud kahju kompenseerida soovinud (tl 1923).
25.Kohus märgib, et ennekõike juhindub kohus mittevaralise kahju kompensatsiooni suuruse kindlaksmääramisel vaidlusaluse kaasuse asjaoludest. Kohus asub seisukohale, et arvestades rikkumise raskust, intensiivsust, ulatust, kostja käitumist ja suhtumist hagejasse I pärast rikkumist jm asjaolusid on hageja I poolt taotletud mittevaralise kahjuhüvitise väljamõistmine põhjendatud 100 euro ulatuses.
26.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja I palub TsMS § 367 koosmõjus VÕS § 113 lg 1 alusel kostjalt välja mõista viivise kahjuhüvitiselt alates hagiavalduse esitamisest kuni nõude täitmiseni. Kohus mõistab kostjalt hageja I kasuks välja kahjuhüvitise 100 eurot ja viivise alates hagiavalduse esitamisest 19.11.2020 kuni põhinõude täitmiseni. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
27.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind. TsMS § 132 lg 3 kohaselt hagihinna tähenduses loetakse mittevaraliseks nõudeks au teotamisega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamise nõue, kui nõutava hüvitise summa on hagis märkimata jäetud ja taotletakse õiglast hüvitist kohtu äranägemisel. TsMS § 132 lg 1 kohaselt mittevaralise nõude puhul eeldatakse, et hagihind on 3500 eurot. TsMS § 134 lg 1 kohaselt hagihinda arvutades liidetakse ühes hagis sisalduvad nõuded. Kui nõuded on alternatiivsed, määratakse hagihind suurema nõude järgi. Hagejad on esitanud kaks mittevaralist nõuet samaväärsete alternatiivsete nõuetega, mille puhul on hagihinnaks on 3500 eurot (TsMS § 132 lg 1 ja 3). TsMS § 134 lg 1 alusel on nõuete liitmise tulemusena hagihinnaks 7000 eurot (3500 + 3500= 7000 eurot). Menetluskulude jaotus
28.Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/
Anu Vismann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.