Määruse tegemise aeg ja koht 27. august 2025. a, Tallinn Kohtuasja number
2-20-19309
Kohtuasi
E-Trading B.V. hagi Globalex OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 29.05.2024 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
Globalex OÜ (pankrotis) määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja: E-Trading B.V. (välismaine registrikood 30237123), lepinguline esindaja Mihkel Nukka Kostja: Globalex OÜ (pankrotis, registrikood 11159880), pankrotihaldur Maarja Roht
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Võtta asja materjalide juurde määruskaebusele lisatud tõend.
2.Tühistada Harju Maakohtu 29.05.2024 määrus resolutsiooni p 2 osas, milles maakohus mõistis Globalex OÜ-lt (pankrotis) E-Trading B.V. kasuks välja menetluskulud 18 547,50 eurot. Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta ETrading B.V. kantud menetluskulud Globalex OÜ-lt (pankrotis) välja mõistmata, piirdudes menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisega. Jätta muus osas Harju Maakohtu 29.05.2024 määruse resolutsioon muutmata.
4.2.Määrata kindlaks hageja E-Trading B.V. menetluskulude rahaline suurus, milleks on 18 547,50 eurot.
4.3.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni kostjal Globalex OÜ tasuda hagejale E-Trading B.V. viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
2-20-19309 Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud
1.Harju Maakohtu menetluses oli E-Trading B.V. (hageja) hagiavaldus Globalex OÜ (pankrotis, võlgnik) vastu võlgnevuse 170 901,34 euro väljamõistmiseks.
2.Maakohus rahuldas 19.01.2023 otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 170 901,34 eurot. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse.
3.Tallinna Ringkonnakohus jättis 06.09.2023 otsusega maakohtu 19.01.2023 otsuse muutmata, apellatsioonkaebuse rahuldamata ja apellatsiooniastme menetluskulud kostja kanda. Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse.
4.Riigikohus jättis 13.11.2023 määrusega kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata ja kostja kassatsiooniastme menetluskulud tema enda kanda. Maakohtu määrus ja põhjendused
5.Maakohus rahuldas 29.05.2024 määrusega hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt, määras kindlaks hageja menetluskulude rahalise suuruse ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja hageja menetluskulud 18 547,50 eurot. Kohus märkis, et kostjal tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt määruse jõustumisest kuni täitmiseni tasuda hagejale viivist seaduses ettenähtud ulatuses. Kohus järeldas, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik tunnitasu oli 150 eurot (käibemaksuta) ja menetlustoimingute ajakulu kokku 108,25 tundi. Hageja põhjendatud ja vajalik lepingulise esindaja õigusabikulu oli kokku 16 237,50 eurot. Hageja ei taotlenud menetluskulude hüvitamist käibemaksuga. Kostjal tuleb hagejale hüvitada ka hageja kantud riigilõivu kulu 1800 eurot ja tõlkekulu 510 eurot. Seega määras kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 18 547,50 eurot (16 237,50 + 1800 + 510), mis kuulus kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele. Määruskaebus
6.Kostja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määrus tühistada ja jätta hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus läbi vaatamata.
7.Võlgniku pankrot kuulutati välja Harju Maakohtu 18.01.2024 määrusega tsiviilasjas nr 223-16911. Võlgniku pankrotihaldur ei olnud teadlik siinse asja menetluskulude kindlaksmääramise menetlusest, mistõttu ei teadnud ta ka kohut teavitada pankroti väljakuulutamisest. Ka hageja esindajale oli teada, et võlgniku pankrot on välja kuulutatud,
2
2-20-19309 kuna hageja esitas siinses asjas tehtud kohtuotsuse alusel nõude võlgniku pankrotimenetluses. Sama tulnuks hagejal teha ka menetluskulude nõude osas.
8.Kohus ei saanud hageja menetluskulude hüvitamise nõuet kostja pankrotimenetluse tõttu kohtus läbi vaadata (pankrotiseaduse (PankrS) § 43 lg 2 ja § 44 lg 1). Hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tulnuks jätta kohtus läbi vaatamata. Hagejal tulnuks esitada võlausaldajana nõue võlgniku pankrotimenetluses. Menetlusosaliste seisukohad
9.Hageja vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Menetluse edasine käik
10.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 ja § 659 alusel tühistada määruse resolutsiooni p 2 osas, milles kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 18 547,50 eurot. Ringkonnakohus teeb selles osas uue määruse, millega jätab hageja kantud menetluskulud kostjalt välja mõistmata, piirdudes menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisega. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
12.Ringkonnakohus otsustab esmalt määruskaebemenetluses esitatud dokumentaalse tõendi vastuvõtmise. Võlgniku pankrotihaldur esitas koos määruskaebusega Harju Maakohtu 18.01.2024 määruse tsiviilasjas nr 2-23-16911, millega kuulutati välja võlgniku pankrot. Ringkonnakohus võtab TsMS § 662 lg 3 alusel tõendi asja materjalide juurde.
13.Harju Maakohtu 18.01.2024 määrusega tsiviilasjas nr 2-23-16911 on välja kuulutatud võlgniku pankrot. Pooled vaidlevad selle üle, kas juhul, kui hagimenetluses on menetluskulud jõustunud kohtuotsusega jäetud võlgniku kanda ja hageja on esitanud menetluskulude kindlaksmääramise avaldused ning seejärel kuulutatakse välja võlgniku pankrot, tuleb menetluskulude kindlaksmääramise avaldused jätta PankrS § 43 lg 2 alusel läbi vaatamata või tuleb menetluskulude kindlaksmääramise menetlust jätkata. Kostja on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramise avaldus tuleb jätta läbi vaatamata ja menetluskulude nõude saab esitada vaid pankrotimenetluses. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei võimalda jätta menetluskulude rahalise kindlaksmääramise avaldust läbi vaatamata juhul, kui menetluskulusid kandma kohustatud isik on pankrotis. PankrS § 43 lg 2 sätestab, et kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on varaline nõue võlgniku vastu, mille kohta ei ole veel otsust tehtud, jätab kohus nõude hagimenetluses läbi vaatamata. Riigikohus on selgitanud, et PankrS § 43 lg 2 reguleerib olukorda, kus poolte vahel on pooleli põhikohtuasi (RKTKm 27.01.2014, 3-2-1-176-13, p 13). Vaidlus puudub, et praeguses asjas oli hagimenetlus tsiviilasjas kostja pankroti väljakuulutamise ajaks lõppenud ja kohtuotsus jõustunud.
3
2-20-19309
14.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Pankrotimenetluse normide eesmärk on asetada kõik võlausaldajad alates pankroti väljakuulutamisest võimalikult võrdsesse olukorda, sõltumata sellest, millist liiki nõue neil on või millal see muutub sissenõutavaks. PankrS § 44 lg 1 järgi võivad pankrotivõlausaldajad pärast pankroti väljakuulutamist esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras ning nõuete rahuldamine toimub pankrotiseaduses sätestatud alustel. Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus enne hüvitatavate menetluskulude kindlaksmääramist kuulutatakse välja menetluskulusid kandma kohustatud isiku pankrot, peab kohus menetluskulud küll kindlaks määrama, kuid neid ei ole võimalik võlgnikult välja mõista. Menetluskulude kindlaksmääramiseks näeb tsiviilkohtumenetluse seadustik ette erireeglid. Kindlaksmääratud menetluskulud hüvitatakse aga sellisel juhul pankrotimenetluses tehtavate väljamaksete jaoks ettenähtud reeglite järgi (vt ka RKTKm 27.01.2014, 3-2-1-176-13, p 14).
15.Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada määruse resolutsiooni p 2 osas, milles kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 18 547,50 eurot. Ringkonnakohus teeb selles osas uue määruse, millega jätab hageja kantud menetluskulud võlgnikult välja mõistmata, piirdudes menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisega. Muus osas jääb maakohtu määrus muutmata. Hageja saab menetluskulude nõude võlgniku vastu esitada võlausaldajana pankrotiseaduses sätestatud korras.
16.Maakohus märkis hageja taotlusel määruse resolutsiooni p-is 3 TsMS § 177 lg-st 4 lähtudes, et kostjal tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt alates määruse jõustumisest tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Viivist ei arvestata kostja pankrotimenetluse kestel (PankrS § 35 lg 1 p 6). Riigikohus selgitas, et PankrS § 167 lg-st 1 tulenevalt jätkub intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu esitatud nõuetelt pärast pankrotimenetluse lõppemist. Kuna pankrotimenetluse ajal intressi ja viivise arvestamise peatumine on seadusest tulenev tagajärg, ei ole kohtuotsus vastuolus PankrS § 35 lg 1 p-ga 6, kui enne pankroti väljakuulutamist esitatud hagi alusel mõistetakse pankrotivõlgnikult pärast võlgniku pankroti väljakuulutamist tehtud kohtuotsusega välja viivis põhivõlgnevuselt hagiavalduse esitamisest põhivõlgnevuse tasumiseni. Pankrotihaldur ja kohus saavad sellise nõude tunnustamisel arvestada PankrS § 35 lg 1 p-ga 6. Ka kohtutäitur saab sellise nõude täitmisel arvestada PankrS § 35 lg 1 p-ga 6 ja § 167 lg-ga 1 (RKTKo 20.06.2025, 2-22-17410/44 p 29). Ringkonnakohtu hinnangul kohaldub sama põhimõte ka hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivise väljamõistmise korral (vt ka TrtRnKm 31.08.2022, 2-21-125450, p 15.4). Seega ei muuda ringkonnakohus määrust resolutsiooni p 3 osas.
17.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
18.Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.