Falcon Commercial osaühingu hagi N K vastu korteriomandi ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks ning leppetrahvi, alusetult saadud kasutuseelise eest hüvitise ja viivise saamiseks
Tsiviilasja hind
8936,86 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Falcon Commercial osaühing (registrikood 10431215), lepingulised esindajad vandeadvokaat Magnus Braun ja advokaat Ave-Ly Kõuts (endise perenimega Käsi) Kostja N K (isikukood xxxxxxxxxxx)
Asja läbivaatamine
29.septembri 2020 kohtuistung, alates 18. novembrist 2020 kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada hagi.
2.Mõista N K (isikukood xxxxxxxxxxx) ebaseaduslikust valdusest välja registriossa nr xxxxxxx kantud korteriomand aadressiga xxxxx xx–xx, xxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx koos juurdepääsu võimaldavate võtmetega Falcon Commercial osaühingu (registrikood 10431215) valdusesse.
3.Mõista N K Falcon Commercial osaühingu kasuks välja 2748,84 eurot.
Mõista N K Falcon Commercial osaühingu kasuks kuni registriossa nr xxxxxxx kantud korteriomandi aadressiga xxxxx xx–xx, xxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxx xxxxxxx otsese valduse Falcon Commercial osaühingule üleandmiseni igas päevas leppetrahvina välja 5,676 eurot alates hagi esitamisest.
5.Mõista N K Falcon Commercial osaühingu kasuks kuni registriossa nr xxxxxxx kantud korteriomandi aadressiga xxxxx xx–xx, xxxxxx xxxx, xxxxxx xxxx, xxxxx
1(9)
xxxxxxx otsese valduse Falcon Commercial osaühingule üleandmiseni igas kalendrikuus kasutuseeliste hüvitisena välja 200 eurot alates hagi esitamisest. Mõista N K Falcon Commercial osaühingu kasuks välja viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 2748,84 eurot hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Jätta maakohtus kantud menetluskulud N K kanda. Rahuldada Falcon Commercial osaühingu avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus ja mõista N K Falcon Commercial osaühingu kasuks välja menetluskulude hüvitis 2143,20 eurot. N K tuleb alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse kohase täitmiseni tasuda Falcon Commercial osaühingule hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Taotledes menetlusabi, peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige esitama kaebuse. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui ei taotleta selle läbivaatamist istungil.
HAGIAVALDUS JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.Falcon Commercial osaühing (hageja) esitas 12. märtsil 2020 Pärnu Maakohtule N K (kostja) vastu hagi, milles palub kostja ebaseaduslikust valdusest välja mõista xxxxx xxxxxxxxx xxxxxx xxxxxx xxxxxx xxxxxxxx xxxxx xx-xx asuv korteriomand (registriosa number xxxxxxxx) (korter) koos juurdepääsu võimaldavate võtmetega ning kohustada andma korteri valdus hagejale üle. Veel palub hageja kostjalt enda kasuks välja mõista 2748,84 eurot, leppetrahvi 5,676 eurot päevas alates hagi esitamisest kuni korteri valduse üleandmiseni ning kasutuseelise hüvitisena 200 eurot kuus alates hagi esitamisest, samuti edasiulatuva viivise põhinõudelt (2748,84 eurot) seadusjärgses määras kuni selle täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 16. novembril 2017 notariaalse korteri müügilepingu, asjaõiguslepingud ja tagasiostuõigusega müügilepingu, mille alusel kostja müüs talle kuuluva korteri 25 800 euro eest hagejale. Hageja kanti korteri omanikuna kinnistusraamatusse
20.novembril 2017. Pooled leppisid lepingu p-s 5.1 kokku, et korteri otsene valdus antakse hagejale üle hageja esimesel nõudmisel juhul, kui kostja rikub lepingu p-s 8 sätestatud maksekohustust. Lepingu p 8 sätestas kostjale korteri tagasiostuõiguse selliselt, et kostja võib hagejale teha tagasiostuavalduse kuni 16. novembrini 2020 eeldusel, et on tasunud enne avalduse tegemist korteri eest tasumisele kuuluvad osamaksed vastavalt lepingu p-le 8.3. Lepingu p 8.3.1 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale alates lepingu sõlmimisest kuni
31.juulini 2017 igakuiselt vähemalt 250 eurot ning edaspidi p 8.3.2 kohaselt kuni
31.detsembrini 2019 igakuiselt vähemalt 430 eurot. 20. novembril 2017 allkirjastasid pooled kehtiva korteri tagasiostu müügilepinguga tagasiostulepingu muudatuskokkuleppe, millega muudeti osamaksete tasumisgraafikut selliselt, et alates 20. novembrist 2017 kuni 16. juulini 2018 kohustus kostja igakuiselt tasuma 250 eurot; hiljemalt 16. juulil 2018 kohustus kostja 2(9)
tasuma 1440 eurot ning ajavahemikul 16. juulist 2018 kuni 16. novembrini 2020 kohustus kostja tasuma hagejale igakuiselt 430 eurot. Kostja rikkus osamaksete tasumise kohustust. Kostja tasus osamakseid kokku 4000 eurot kuni
15.veebruarini 2019. 18. juulil 2019 taganes hageja lepingu p 8.7 alusel tagasiostulepingust, kuivõrd kostja võlgnevus hageja ees oli nimetatud kuupäeva seisuga 4780 eurot ning kostja oli osamaksete tasumise kohustuse jätnud täitmata neljateistkümne kalendrikuu jooksul. Kuivõrd korteri otsese valduse teostamine oli lepingu p 5.1 kohaselt seotud osamaksete tasumiskohustusest kinnipidamisega, nõudis hageja taganemisavalduses korteri otsese valduse üleandmist hagejale hiljemalt 1. augustil 2019. Hageja märkis avalduses valduse vastuvõtmiseks pädevad isikud (hageja või volitatud isik K V) ja nende kontaktandmed. 22. juulil 2019 edastas hageja taganemisavalduse kostja e-postiaadressile, mille kaudu kostja ja hageja suhtlesid. 29. juulil 2019 kinnitas kostja hagejale, et kostja on saanud kätte kõik hageja e-kirjad ja sõnumid. Kostja avaldas, et on jätkuvalt huvitatud korteri edasisest kasutamisest ja võla tasumisest, kinnitas et elab korteris ning võtab koheselt ühendust K. V. Hageja oli nõus korteri võõrandama kostjale 34 000 euroga. 10. septembril 2019 lubas kostja hagejat notariaalse tehingu ajast teavitada. Kostja korterit ei omandanud ega valdus hagejale üle ei andnud. Eeltoodust tulenevalt valdab kostja õigusliku aluseta hagejale kuuluvat korterit ning ei ole vaatamata hageja nõudmistele korteri otsest valdust vastavalt lepingu p-le 5.1 hagejale üle andnud. Hagejal on lepingu p 5.1 kohaselt alates 1. augustist 2019 õigus kostjalt valduse üleandmise kohustuse täitmisega viivitamise eest nõuda leppetrahvi 0,022% korteri ostuhinnast iga viivitatud päeva eest kuni korteri otsese valduse üleandmiseni hagejale. Lisaks on hagejal sama perioodi eest seadusest tulenevalt õigus nõuda alusetult saadud kasutuseelise eest hüvitist 200 eurot kuus, kuna kostja kasutas hageja korterit mille üürhind on kinnisvaramaaklerite hinnangul vähemalt 200 eurot kuus. Sellega hoidis kostja kokku oma vara hageja arvel viimase õigusi rikkudes. Hagi esitamise seisuga on hagejal kostja vastu sissenõutavaks muutunud leppetrahvi nõue 1271,42 eurot ja kasutuseelise hüvitamise nõue 1477,42 eurot (kokku 2748,84 eurot), millelt hagejal on õigus nõuda seadusjärgset viivist.
KOSTJA VASTUVÄITED
2.Kostja hagile sisulisi vastuväiteid ei esitanud, kuid märkis, et on korteri väljaostmiseks teinud kandeid (tasunud notari ja lepingutasu) K. V, kes lubas need edastada hagejale ning soovib jätkuvalt sõlmida hagejaga kokkulepet korteri omandamiseks. Kostja selgitas, et tema eest suhtles hageja seadusliku esindaja J G kostja haldur (K. V), kes kinnitas, et tehing on kohe toimumas, aga kuna korteri tagasiostusumma kõikus pidevalt 34 000 ja 40 000 euro vahel, ei olnud tehingu sõlmimine võimalik. Hageja ja tema esindaja lubasid korduvalt, et kostja saab korteri endale osta ja said selle eest raha. Viimane kokkulepe oli, et kostja saab korteri osta 30 000 euro eest. Poolte vahel ei olnud sõlmitud laenulepingut, kui toimus korteri väljaostmine kohtutäiturilt. J. G poolt nõutud summadega tutvus kostja alles notaris. Kostjal ei olnud muud võimalust, kui sellele alla kirjutada. J. G ütles laenulepingu üles eelmise aasta augustis, kuigi kostja oli tasunud selleks ajaks 4000 eurot ja soovis makseid edasi teha. Kostja tasus laenu põhiosa, mis oli 25 800 eurot, kuid sai hageja käest teada, et tasutud summa on arvestatud intresside katteks. Korter on ostetud 32 000 euro eest ja tänasel päeval ei ole selle väärtus 40 000 eurot. Reaalselt on võimalik osta korter tagasi 33 000 euro eest. Menetluse käik
3(9)
Pärnu Maakohus võttis asja menetlusse 19. märtsi 2020. a määrusega. Kostja vastus saabus
13.augustil 2020. Hageja esitas kohtu nõudmisel seisukoha kostja vastusele 24. augustil 2020. Asjas toimus eelistung 29. septembril 2020, kus pooled arutasid kompromissi. Pooled nõustusid kohtuliku kompromissi sõlmima, kui kostja korteri ostmiseks vajaliku summa kohtu deposiiti kannab. Kohus määras kostjale ostusumma kohtu deposiiti kandmiseks tähtaja 23. oktoober 2020. Kostja ostusummat tähtaegselt kohtu deposiiti ei kandud ning kostja poolt
3.detsembril 2020 hagejale tehtud uue kompromissiettepanekuga viimane nõus ei olnud. Hageja esitas 27. novembril 2020 tervikliku menetluskulude nimekirja.
OTSUSE PÕHJENDUSED
3.Maakohus, ära kuulanud pooled ja tutvunud tsiviilasja toimikus olevate tõendite ning menetlusdokumentidega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Poolte menetluskulud jäävad kostja kanda. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista menetluskulude hüvitis 2143,20 eurot ja kohustada kostjat sellelt summalt tasuma viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.
5.Pooled tõid esile järgmised asjaolud, mis vastaspool võttis omaks või mille vaidlustamise tahe ei ilmnenud tema avaldustest, mistõttu kohus saab need lugeda TsMS § 231 lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: pooled sõlmisid 16. novembril 2017 notariaalse korteri müügilepingu, asjaõiguslepingud ja tagasiostuõigusega müügilepingu, mille alusel kostja müüs talle kuuluva korteri 25 800 euro eest hagejale (leping, tl 5-11); kostjale jäi lepingu järgi korteri otsene valdus ning õigus korter tagasi osta eeldusel, et tasub hagejale kokkulepitud tähtaegadel osamakseid (tl 8 ja p); pooled sõlmisid korteri tagasiostuõiguse müügilepingu muutmiskokkuleppe; hageja taganes lepingust notariaalselt 18. juulil 2019 ning nõudis korteri otsese valduse üleandmist ning kostja on taganemisavalduse kätte saanud (tl 18-19, 21-22 ja p, 23); korteri otsene valdus on praegu kostjal.
6.Kostja on väitnud, et poolte vahel 16. novembril 2017 sõlmitud korteri tagasiostuõigusega müügileping vastab laenulepingu tunnustele. Kohus selle väitega ei nõustu. VÕS § 396 lg 1 järgi kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Praegusel juhul jäi kostjale korteri 16. novembri 2017 tagasiostuõigusega müügilepingu järgi korteri otsene valdus ning õigus korter tagasi osta eeldusel, et tasub hagejale kokkulepitud tähtaegadel osamakseid, mistõttu ei ole tegemist laenulepinguga ja kostja arusaam lepingu sisust on ekslik.
7.Kostja on veel väitnud, et sai 16. novembril 2017 sõlmitud notariaalse korteri müügilepingu, asjaõiguslepingud ja tagasiostuõigusega müügilepingu tingimustega tutvuda alles notari juures ja oli sunnitud sellele alla kirjutama. Kohtu arvates ei saa kostja poolt väidetust järeldada, et tegemist võiks olla tühise või tühistatava lepinguga tsiviilseadustiku
4(9)
üldosa seaduse (TsÜS) §-de 93–95 ning 86, 87 ja 89 mõttes. Ka ei ole kohus seda omal algatusel tuvastanud. Kostja ei ole väitnud, et talle ei selgitatud notari poolt lepingutingimusi enne nende allkirjastamist. Kostja ei ole põhjendanud, miks ta oli sunnitud lepingule notaris alla kirjutama.
8.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et pooled sõlmisid 16. novembril 2017 kehtivalt notariaalse korteri müügilepingu, asjaõiguslepingud ja tagasiostuõigusega müügilepingu.
9.Hageja palub hagis esmalt mõista korteri välja kostja ebaseaduslikust valdusest koos juurdepääsu võimaldavate võtmetega ning kohustada andma korteri valdus hagejale üle. Vaidlust ei ole, et korteri omanik on asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 mõttes hageja ja selle valdus on kostjal. Kostja otsese valduse aluseks võiks olla korteri tagasiostuõigusega müügileping (AÕS § 33 lg 1). Hageja on esitanud kohtule tõendid selle kohta, et on nimetatud lepingu p 8.7 kohaselt sellest hiljemalt taganenud 22. juulil 2019 ja kostja on taganemisavalduse 29. juulil 2019 kätte saanud. Kostja on taganemisavalduse kättesaamist ja hageja kohtuvälist nõuet anda vaidlusaluse korteri otsene valdus üle hagejale hiljemalt
1.augustil 2019 kinnitanud eelistungil. Taganemisavalduse kehtivust kostja vaidlustanud ei ole. Hageja tugines taganemise materiaalse alusena sellele, et kostja ei tasunud kokkulepitud osamakseid neljateistkümne järjestikuse kuu jooksul. Kostja on üksnes märkinud, et oli selleks ajaks tasunud 4000 eurot ja soovis lepingujärgseid makseid edasi teha, kuid ei ole väitnud, et täitis korteri tagasiostuõigusega müügilepingut kohaselt. Kuna kostja ei ole väitnud ega tõendanud TsMS § 230 lg 1 kohaselt enda õigust kinnisasja AÕS § 33 lg 1 alusel vallata, tuleb kohtu hinnangul haginõue AÕS § 80 lg-te 1 ja 2 kohaselt rahuldada ning mõista korter välja kostja ebaseaduslikust valdusest koos juurdepääsu võimaldavate võtmetega ning kohustada andma korteri valdus üle hagejale.
10.Hageja palub veel kostjalt hageja kasuks välja mõista alates 1. augustist 2019 kuni hagi esitamiseni sissenõutavaks muutunud leppetrahvi (1271,42 eurot) ja kasutuseelise hüvitise (1477,42 euro) ning sealt edasi leppetrahvi ja kasutuseelise hüvitise kuni kostja poolt korteri otsese valduse üleandmiseni hagejale perioodiliste korduvate kohustustena (TsMS § 369). Hageja on kostja poole kohtuväliselt leppetrahvi ja kasutuseelise nõuete hüvitamiseks pöördunud (tl 26-28). Seega nõuab hageja leppetrahvi ja kasutuseelise hüvitist kuni hagi esitamiseni koondsummana, edasi igapäevase ja igakuise summana kinnistu vabastamiseni. Hageja on leppetrahvi nõude õigusliku alusena viidanud 16. novembril 2017 sõlmitud notariaalse lepingu p-le 5.1. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Lepingus kokkulepitud rahasumma suurus on 0,022% korteri ostuhinnast iga viivitatud päeva eest. Korteri kokkulepitud ostuhind on 25 800 eurot (lepingu p 4.1). Kuna kostjal oli kohustus anda korteri otsene valdus üle hagejale hiljemalt 1. augustil 2019, on hagejal sellele tähtpäevale järgnevast päevast õigus nõuda lepingus kokkulepitud leppetrahvi. Kohus nõustub hageja arvutustega, et leppetrahvi suurus on 5,676 eurot päevas (25 800 x 0,022%). Ajavahemiku 1. augustist 2019 kuni 12. märtsini 2020 eest sissenõutavaks muutunud leppetrahvi suurus on 1271,42 eurot. Kostja ei ole väitnud, et korteriomandi otsese valduse üleandmata jätmine on VÕS § 160 alusel vabandatav või et leppetrahvi nõuet ei esitatud mõistliku aja jooksul. Leppetrahvi vähendamist ei ole kostja taotlenud ja kohus ei saa seda omal algatusel teha (VÕS § 162 lg 1).
5(9)
Hageja on alusetult saadud kasutuseelise eest hüvitise nõude alusena viidanud AÕS § 85 lg-le 1 ja VÕS § 1037 lg-tele 1 ja 3. Hageja leiab, et kuivõrd kostja on hageja korterit vallanud hageja nõusolekuta alates 1. augustist 2019, maksmata hagejale korteri kasutamise eest üüri või muud tasu, on kostja hoidnud kokku igakuiselt korteri eest tasumisele kuuluva üürisumma. Kohtu hinnangul on hageja nõue hagis toodud asjaoludel põhjendatud, võõrast asja kasutades saadakse eelduslikult alati kasutuseeliseid, mh hoitakse ise kokku sellega seotud kulusid (vt nt Riigikohtu 22. oktoobri 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-14, p 16). AÕS § 85 lg 1 järgi vastutab valdaja asjast saadud kasu väljaandmise või hüvitamise eest VÕS §-de 1037-1040 kohaselt (vt Riigikohtu 27. septembri 2017 otsus tsiviilasjas nr 2-15-18478, p-d 10-13). VÕS § 1037 lg 1 alusel nõude rahuldamise eelduseks on, et kostja on rikkunud hageja nõusolekuta mingit tema õigust eelkõige tema omandit või valdust, praegusel juhul kasutamise teel, ning et ta on rikkumise abil hageja arvel rikastunud, st saanud midagi, millel on harilik väärtus. VÕS § 1037 lg 3 esimene lause sätestab, et sama paragrahvi lg-tes 1 ja 2 nimetatud harilikku väärtust hinnatakse rikkumise aja seisuga. Tuvastatud asjaoludel on kostja kasutanud hageja korterit ilma õigusliku aluseta alates
1.augustist 2019 ning seeläbi rikkunud hageja otsest valdust korterile (VÕS § 1037 lg 1). Korteri kasutamisel on harilik turuväärtus (üürihind) TsÜS § 62 lg 1 mõttes, mis on üldtuntud asjaolu (TsMS § 231 lg 1 esimene lause). Hageja on üürihinna suuruse tõendamiseks esitanud kinnisvaramaaklerite A T ja K J hinnangud, mille kohaselt on korteri üürihind vähemalt 200 eurot kuus (tl 30-31). Kostja ei ole tõenditele vastu vaielnud ega korteri hinnangulise üürihinna suurust vaidlustanud. Tegemist on TsMS § 271 lg 1 mõttes dokumentaalsete tõenditega, mida kohus saab asja lahendamisel hinnata. Kohtu arvates saab tõendite pinnalt nõustuda hagejaga, et korteri kasutamise harilik väärtus oli hageja õiguste rikkumise perioodil 200 eurot kuus ning kostja on hageja arvel kokku hoidnud ajavahemikul 1. augustist 2019 kuni 12. märtsini 2020 1477,42 eurot, sest ei pidanud maksma hagejale üüriraha. Eeltoodut arvestades on põhjendatud ka hageja leppetrahvi ja kasutuseelise hüvitise nõue vastavalt 5,676 eurot päevas ja 200 eurot igakuise summana alates hagi esitamisest korteri vabastamiseni (TsMS § 369). Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista igapäevaselt leppetrahv 5,676 eurot ja igakuiselt kasutuseelise hüvitis 200 eurot alates hagi esitamisest (12. märtsil 2020) kuni korteri otsese valduse hagejale üleandmiseni.
11.Hageja palub kohustada kostjat tasuma seadusjärgset viivist hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud leppetrahvi (1271,42 eurot) ja kasutuseelise hüvitise (1477,42 euro) nõuetelt. TsMS § 367 järgi võib hageja nõuda, et kohus mõistab viivise välja alates kohtuotsuse tegemisest kindla protsendina põhinõudest. Hageja palus eelnimetatud summadelt viivise välja mõista VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue põhjendatud ja tuleb rahuldada. Seega tuleb kohustada kostjat tasuma summalt 2748,84 eurot TsMS § 367 alusel VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
12.Kohus märgib, et kostja poolt esitatud tõendid selle kohta, et ta on kolmandatele isikutele (Õuna- ja teeaed UÜ) kandnud rahasummasid väidetavalt korteri notariaalse müügilepingu ettevalmistamiseks, ei oma praeguse asja õige lahendamise seisukohast tähtsust ja need tuleb jätta tähelepanuta (tl 69-74). Nimetatud tõendite ja kostja väidete pinnalt ei saa ka järeldada, et haginõuded kostja vastu oleks vastuolus hea usu või mõistlikkuse põhimõttega (TsÜS § 138 ja VÕS § 6). Kostja ei ole ka sellist väidet selgesõnaliselt menetluses esitanud. Hagejale tasutud 4000 euro osas ei ole kostja tasaarvestuse vastuväidet esitanud, mistõttu selle summa hagejale kandmise võimalikke õiguslikke tagajärgi kohus praeguses lahendis ei analüüsinud (VÕS § 197 ja TsMS § 5).
6(9)
13.TsMS § 124, § 132 alusel on hagihind 8936,86 eurot. Menetluskulud
14.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hagimenetluses jaotatakse menetluskulud üldjuhul TsMS § 162 lg 1 järgi, st et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna otsus tehti kostja kahjuks, jäävad menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.
15.TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 tulenevalt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid, kui see ei takista menetlust lõpetava lahendi tegemist. Kohus leiab, et menetluskulud on põhjendatud kindlaks määrata praeguses otsuses. Kostja on hageja menetluskulude kohta märkinud, et need on väga suured (tl 118 p). Kohus selgitab, et määrab lepingulise esindaja kulude suuruse kindlaks hagita menetluse sätete järgi, lähtudes mh uurimispõhimõttest (TsMS § 174 lg 8 ja § 477 lg-d 5 ja 7). Kohus saab ja peab TsMS § 175 lg 1 alusel otsustama, kas kantud kulud olid konkreetse menetluse kontekstis põhjendatud ja vajalikud. Selleks hindab kohus talle esitatud dokumentide alusel õigusabi osutamiseks kulunud aega ja tehtud toiminguid, samuti saab kohus võtta seisukoha, kas kokkulepitud tunnitasu suurus on mõistlik. Vastaspool peab hüvitama vaid need kulud, mis konkreetse menetluse kontekstis osutuvad esindatava õiguste kaitseks vajalikeks ja põhjendatuteks. Lisaks vajalikkusele ja põhjendatusele peavad õigusabiga seoses tehtud toimingud olema nähtavad, kontrollitavad või menetluslikust olukorrast tulenevalt kohtule usutavad. Hageja on kandnud menetluskulusid maakohus 3589,98 eurot, sh riigilõiv hagilt 500 eurot ja esindajakulud 2574,99 eurot. Hagejat esindasid menetluses 27. novembril 2020 esitatud tervikliku menetluskulude nimekirja kohaselt advokaat Ave-Ly Kõuts ja vandeadvokaat Magnus Braun. Kohtu arvates on hageja menetluskulude nimekirjas toodud toimingud osaliselt ülepaisutatud ja selles märgitud osas teiselt poolelt väljamõistmine pole põhjendatud. Samuti ei ole põhjendatud menetluses kahe esindaja õigusabikulude väljamõistmine kostjalt (TsMS § 175 lg 3). Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja lepingulistel esindajatel õigusteenuse osutamiseks kokku kulunud 19 tundi 10 minutit, sh materjalidega tutvumiseks ja suhtluseks kliendiga 1 tund (toiming nr 1), telefonikõnele kliendiga 20 minutit (toiming nr 2), nõupidamiseks 20 minutit (toiming nr 3), hagiavalduse koostamiseks 4 tundi 50 minutit (toiming nr 4), nõupidamiseks ja hagi täiendamiseks 30 minutit (toiming nr 5), hagi täiendamiseks ja kohtule esitamiseks 55 minutit (toiming nr 6), hagiavalduse täiendamiseks 45 minutit (toiming nr 7), suhtluseks kliendi ja kohtuga 20 minutit (toiming nr 8), nõupidamiseks 10 minutit (toiming nr 9), nõupidamiseks ja suhtluseks kliendiga 15 minutit (toiming nr 10), kohtule taotluse koostamiseks, kliendiga suhtlemiseks ja tõendite kogumiseks (menetlusdokumentide kättetoimetamine kostjale) 30 minutit (toiming nr 11), hagivastuse läbivaatamiseks ja analüüsiks 15 minutit (toiming nr 12), seisukoha koostamiseks kostja vastusele 1 tund 45 minutit (toiming nr 13), kohtumiseks ja telefoninõupidamiseks kliendiga
7(9)
ning istungi aja kooskõlastamiseks 35 minutit (toiming nr 14), istungiks ettevalmistamiseks 1 tund 45 minutit (toiming nr 15), nõupidamiseks kliendiga ja istungil osalemiseks 1 tund 35 minutit (toiming nr 16), nõupidamiseks ja istungiks valmistumiseks 20 minutit (toiming nr 17), kohtule deposiidi määruse täitmise kohta päringu koostamine 20 minutit (toiming nr 18), kohtule lõplikke seisukohtade, menetluskulude nimekirja ja avalduse koostamiseks ning kohtukirjale vastamiseks kompromissi kohta 2 tundi 40 minutit (toiming nr 19). Kohus märgib, et praeguses asjas on hageja menetluskulude nimekirjas toodud toimingutest menetluslikult nähtavad hageja lepingulise esindaja poolt 12. märtsil 2020 hagi esitamine,
6.mail 2020 taotluse esitamine, hageja 24. augusti 2020 seisukoha esitamine, eelistungi aja kooskõlastamine, 29. septembri 2020 eelistungil osalemine, 11. novembril 2020 taotluse esitamine ja 27. novembri 2020 täiendava seisukoha (sh menetluskulude nimekirja) esitamine. Hageja on menetluses kasutanud kahte esindajat. Hagiavalduse on allkirjastanud mõlemad esindajad ja menetluskulude nimekirja kohaselt on osa toiminguid seotud nende omavaheliste nõupidamistega. Arvestades asja keerukust ja mahtu ei ole kahe esindaja osalemine hagiavalduse koostamisel ja nende omavahelised nõupidamised põhjendatud ja vajalikud kulud TsMs § 175 lg 1 mõttes, mistõttu tuleb nõupidamistele kulunud aeg (toimingud nr 3, 5, 10 ja 17), jätta arvestamata (kokku 1 tund 25 minutit) ja hinnata ajakulu ühe esindaja ajakuluga, s.o advokaat Ave-Ly Kõuts märgitud tunnihinnaga 130 eurot (+ käibemaks). Advokatuuri seaduse § 42 lg-st 4 ei tulene, et kostja peab vandeadvokaadi poolt advokaadi juhendamise kulud kandma. On ilmne, et praegusel juhul dubleeriti juhendamise tõttu teineteise tööd. Kohus ei pea põhjendatuks nõuda kostjalt kliendi ja advokaadi vahelise suhtluse kulude hüvitamist (vt Riigikohtu 27. novembri 2019 määrus tsiviilasjas nr 2-18-10073, p 22). Seega tuleb vastavat ajakulu vähendada (toimingud nr 1, 2, 8, osaliselt toimingud nr 11, 14 ja 16). Arvestades, et 29. septembri 2020 eelistungile kulus 32 minutit, menetlusdokumentide kättetoimetamine ei ole õigusteenuse osutamine ja pärast 6. maid 2020 ei ole hageja esindaja menetluses uusi tõendeid esitanud, samuti seda, et kohtuga eelistungi aja kooskõlastamiseks võis kuluda 5 minutit ja materjalidega tutvumiseks 30 minutit, tuleb toimingutele nr 1, 2, 8, 11, 14 ja 16 kulunud aega kokku kulunud aega 4 tundi 30 minutit vähendada 3 tunni 23 minuti võrra.
29.septembri 2020 kohtuistung kestis protokolli kohaselt 32 minutit, mistõttu tuleb selle ettevalmistamiseks kulunud aega kokku 2 tundi 5 minutit vähendada 30 minutini (toimingud nr 15 ja 17 (vt selle toimingu nr 17 vähendamise osas ka ülaltoodut). Hageja esindaja oli eelnevalt juba asja materjalidega tutvunud, koostanud hagi ja esitanud seisukoha kostja vastusele. Kostja ei esitanud enne istungit uusi tõendeid ega vastuväiteid hagile. Menetluskulude nimekirja kohaselt kulus hageja esindajal kostja vastusele 24. augusti 2020 seisukoha koostamiseks 1 tund 45 minutit (toiming nr 13). Kohus tutvunud nimetatud menetlusdokumendiga leiab, et selle koostamiseks kulunud aega tuleb vähendada 45 minuti võrra. Viidatud menetlusdokumendis kordab hageja menetluses esitatud seisukohti ja vaidleb lühidalt kostja esitatud tõenditele vastu. Selleks ei saanud kogenud advokaadil kuluda rohkem kui 1 tund. 11. novembri 2020 kohtule esitatud taotluse koostamiseks kulus hageja esindajal 20 minutit. Arvestades, et tegemist on paarirealise e-kirjaga, milles hageja esindaja palub jätkata asja menetlemist ja teatada pooltele tähtajad lõplike seisukohtade esitamiseks, on selle koostamiseks kulunud aeg põhjendatud 10 minuti ulatuses (toiming nr 18). Sisuliselt on hageja lepinguline esindaja viidatud e-kirjas korranud sõna-sõnalt hageja seadusliku esindaja
8(9)
poolt varem (26. oktoobril 2020) saadetud järelepärimises esitatud taotlust (tl 98).
27.novembri 2020 menetluskulude nimekirja ja täiendava seisukoha koostamiseks kulus hageja esindajal 2 tundi 40 minutit (toiming nr 19). Kohtu arvates on nimetatud dokumentidele koostamiseks kulunud aeg põhjendatud 1 tunni ulatuses. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja nii hagiavalduses kui ka 24. augusti 2020 seisukohas koos taotluste ja kinnitustega menetluskulude hüvitise väljamõistmiseks. Seega 27. novembril 2020 esitatud tervikliku menetluskulude nimekirja koostamiseks ei saanud kuluda rohkem kui 15 minutit.
27.novembri 2020 seisukohas kordab hageja peamiselt hagis ja 24. augusti 2020 seisukohas öeldut. Lisaks on hageja avaldanud lühidalt seisukohta kostja poolt eelistungil avaldatud kohta (27. novembri 2020 seisukoha p 9; tl 108). Seda arvestades ei saanud advokaadist esindajal kuluda selleks rohkem kui 45 minutit. Seega tuleb toimingule nr 19 kulutatud aega vähenda 1 tunni 40 minuti ulatuses. Muus osas leiab kohus, et hageja menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on põhjendatud ja vajalikud, s.o hagiavalduse koostamiseks kokku kulunud 6 tundi 30 minutit (toimingud nr 4, 6 ja 7). Hageja lepingulise esindaja tunnihind 130 (+käibemaks) on mõistlik ja kohtupraktikaga kooskõlas. Eeltoodust tulenevalt on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu 10 tundi 32 minutit (=19 tundi 10 minutit – 8 tundi 38 minutit). Hageja menetluskulud kokku on 2143,20 eurot (=10 tundi 32 minutit x 130 + 20%) + 500 eurot riigilõiv). Kohtute Infosüsteemi kohaselt on riigilõiv tasutud. Hageja taotlus kohustada kostjat tasuma väljamõistetud menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuulub rahuldamisele (TsMS § 177 lg 4 alusel). (allkirjastatud digitaalselt) Agle Elmik kohtunik
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.