nende Hageja Tartu Ülikool (registrikood 74001073; Ülikooli tn 18, Tartu linn, 50090) Hageja lepinguline esindaja Anne-Liis Veski (OK Incure OÜ; e-post: [email protected]) Kostja T. S. (isikukood XXX; elukoht XXX; e-post: XXX)
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista T. S. ilt välja Tartu Ülikooli kasuks põhivõlgnevus 1200 eurot, viivised 60 eurot 24 senti ja sissenõudekulu 50 eurot.
3.Jätta rahuldamata Tartu Ülikooli nõue viivise osas, mis ületab VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määra.
4.Määrata Tartu Ülikooli põhjendatud ja vajalike menetluskulude suuruseks kokku 400 eurot.
5.Jätta menetluskulud T. S. i kanda. Mõista T. S. ilt Tartu Ülikooli kasuks välja menetluskulu 400 eurot. Mõista T. S. ilt välja Tartu Ülikooli kasuks viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (400 eurot) alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
6.Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.
7.Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord
2-20-137156 Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed kautsjoni tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
HAGEJA NÕUE
1.Tartu Ülikool nõuab 16. novembril 2020 esitatud hagis T. S. i vastu 1200 euro suuruse põhivõla, 178 euro 62 sendi viivise ja sissenõudekulude 50 euro välja mõistmist. Kostjale T. S. on võimaldatud Tartu Ülikoolis õppeteenust 2019/2020 õ/a kevadsemestril XXX valdkonna XXX erialal, mille eest
4.märtsil 2020 esitatud arve on jäetud tasumata. Kostja eksmatrikuleeriti XX.XX. 2020 õppeteenustasu tähtajaks tasumata jätmise tõttu. 21. aprillil 2020 on kostjale edastatud meeldetuletus arve tasumata jätmise kohta ning antud täiendav tähtaeg arve tasumiseks 30. aprill 2020. 26. juunil 2020 on edastatud kostjale teave eksmatrikuleerimise esildise kohta, samuti on kostjale pakutud võimalust tasuda võlgnevus maksegraafiku alusel. Ühtlasi hoiatati kostjat, et võlgnevuse tasumata jätmise korral edastatakse dokumendid võlgade sissenõudmisega tegelevale ettevõttele. Kostja ei ole käesoleva ajani õppetasu maksnud.
2.Kohus toimetas kostjale hagimaterjalid kätte avaliku e-toimiku kaudu 19. novembril 2020. Kostja, kellele kohus andis vastuse esitamise tähtaja 20 päeva ei ole kohtule vastanud (tähtaeg möödus
9.detsembril 2020).
TAGASELJAOTSUSE TEGEMISE EELDUSED JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 2(4)
2-20-137156
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.
4.TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Seega saab kohus TsMS § 407 lg 1 alusel koostoimes sama paragrahvi lg-ga 6 hagi tagaseljaotsusega ka osaliselt rahuldada, kui hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud. Kohus on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
5.Hagiavalduses esitatud ja kostja omaksvõetud asjaoludel (TsMS § 407 lg 1 kolmas lause) on hageja nõuded põhivõla ja sissenõudmiskulude osas õiguslikult põhjendatud.
6.Hagejal on õigus VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1 ja 6, § 101 lg 2, § 108 lg 1 ja § 113 lg 1 alusel nõuda rahalise kohustuse täitmist ja põhinõude täitmisega viivitamise eest sissenõutavaks muutunud viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatava intressimäära alusel avaldatud intressimäär perioodil 1. aprill 2020 – 16. november 2020 on 0,00%.
7.Hageja nõuab kostjalt viivist, mis on arvestatud põhivõlgnevuselt 1200 eurot viivisemääras 0,065% päevas perioodilt 1. aprill 2020 kuni 16. november 2020 suurusega 178 eurot 62 senti.
8.Hagiavalduses märgitu kohaselt lähtub hageja viivise arvestamisel kolmekordsest seadusjärgsest viivisemäärast tuginedes Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-25-16, s.o. 0,065% päevas arve esitamisele järgnevast päevast. Kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu ning hageja ka ei tugine sellele, et hageja ja kostja oleks kokku leppinud mingis muus viivise määras kui seadusjärgne viivisemäär. Kohtu hinnangul ei ole Riigikohtu lahend nr 3-2-1-25-16 selliseks aluseks mille järgi saaks hageja nõuda kostjalt viivist kolmekordses viivisemääras, s.o. 0,065% päevas. Riigikohus leidis eelnimetatud lahendis, et viivise "mõistlik määr" tuleb sisustada iga konkreetse asja asjaoludest lähtuvalt, siiski tuleks kolleegiumi arvates eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Riigikohus tõi ka välja varasemalt selgitatu, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt selle kohta Riigikohtu 14. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-66-05, p 24). Samuti ei tähenda viivise osaliselt sisse nõudmata jätmine seda, et sisuliselt ebamõistlik mh viivise nõudmist võimaldav tüüptingimus muutuks mõistlikuks tüüptingimuseks, kui tüüptingimuse kasutaja jätab mingil 3(4)
2-20-137156 põhjusel viivise nõudmata või vähendab seda (vt Riigikohtu 13. mai 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-45-15, p 14). Eelnev ei anna hagejale alust nõuda viivist kolmekordses seadusjärgses määras vaid tähendab, et juhul kui hageja ja kostja on tüüptingimusega kokku leppinud viivisemääras, mis ületab kolmekordse seadusjärgse määra, on tüüptingimus eelduslikult tühine ja võimalus on viivist nõuda vaid seaduses sätestatud ulatuses ja eeldustel. Arvestades, et hageja ei ole välja toonud ühtegi alust, millest tulenevalt oleks tal õigus nõuda suuremat viivist kui seadusjärgne viivis, tuleb kostjalt mõista viivis välja seadusjärgses ulatuses. Seega moodustub viivise suuruseks 60 eurot 24 senti (põhivõlg 1200 eurot x viivise määr päevas 0,0219% x 229 päeva). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
9.Kohus jätab menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel kostja kanda. Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 200 euro väljamõistmiseks ja hagimenetluse õigusabikulude 400 euro väljamõistmiseks. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.
10.Kohtu hinnangul on 400 euro suurune õigusabikulu selgelt põhjendamatu. Arvestades nõude olemust ja asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu summas 200 eurot.
11.Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulud 400 eurot, sh riigilõiv 200 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulu 200 eurot.
12.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
13.Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.
14.Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.