Muud › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Asjaolud ja avaldaja nõue Avalduse kohaselt on puudutatud isik Randla tn 15 – xxxx/xxxx, Tallinn asuva korteri omanik ja korteriühistu Randla tn 15 liige. Puudutatud isikul on avaldaja ees korteriühistu majandamiskulude ja kommunaalteenuste võlgnevus 1 843,77 eurot. Avaldaja palub puudutatud isikult välja mõista võlgnevuse 1 843,77 eurot ja menetluskulud 410 eurot ning menetluskuludelt viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni menetluskulude hüvitamiseni. Puudutatud isikute seisukoht Puudutatud isiku seisukohta avalduse osas esitanud ei ole. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud avalduse ja asjas esitatud tõenditega, leiab, et avaldus tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 613 lg 1 järgi kohus lahendab hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõue kohustada korteriomandid võõrandama. Lähtuvalt TsMS § 613 lg-st 1 lahendab kohus käesoleva asja hagita menetluses. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Tuvastatud on, et puudutatud isik on Randla tn 15 – xxxx/xxxx, Tallinn asuva korteri omanik, kes on Randla tn 15 korteriühistu liige (t.l 5-6). Vaidlust ei ole, et puudutatud isikule on igakuiselt esitatud arveid korteriomandi hooldamise, ülalpidamise ja teenuste osutamisega seotud maksete tasumiseks, kuid puudutatud isik ei ole tasunud talle kuuluva korteriga seotud majandamiskulusid summas 1 843,77 eurot. Kuni 2017. a lõpuni kehtinud korteriomandi seaduse § 13 lg 1 sätestas, et korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriühistuseaduse § 151 lg 1 kohaselt on majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Alates 01.01.2018 kehtima hakanud korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 17 lg 2 sätestab, et põhikirjaga võib ette näha tingimusi, mis ei ole vastuolus seadusega ega eriomandi kokkuleppega. KrtS § 40 lg 1 sätestab, et korteriomanikud teevad majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 40 lg 2 täpsustab, et korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast

kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. See tähendab, et põhikirjas sätestatud kohustused majandamiskulude kandmisel on KÜ liikmetele kohustuslikud. Tuvastatud on, et avaldaja põhikirja punkti 2.2.9 kohaselt on korteriomanik kohustatud tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, ühistu arvetel märgitud kululiikude eest ühistu arvele makseid (t.l 10 – 12 pöördel). Tuvastatud on, et puudutatud isik allkirjastas 07.12.2016 notariaalselt kinnitatud võlatunnistuse, millega kinnitas kommunaalteenuste võlgnevust avaldaja ees 1 123,62 eurot (t.l 33-35). Tuvastatud on, et kokkuleppe kohaselt pidi puudutatud isik põhivõlgnevuse 1 123,62 eurot tasuma igakuiste maksetena kuu 25. kuupäevaks kütteperioodil, s.o ajavahemikul 31.10 kuni 01.06 summas 80 eurot kuus ja ajavahemikul 01.06 kuni 31.10 120 eurot kuus kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni, kuid võlatunnistusega kinnitatud võlgnevust avaldajale tasunud ei ole. VÕS § 30 sätestab, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Vaidlust ei ole, et peale võlatunnistuse andmist on puudutatud isikul tasumata avaldaja poolt puudutatud isikule 07.12.2016 – 14.08.2020 esitatud arved, mida puudutatud isik tasunud avaldajale ei ole (t.l 36 – 59). Avaldaja nõuab esitatud hagiavalduses puudutatud isikult võlgnevust summas 1 843,77 eurot. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 82 lg 7 kohaselt muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kuna puudutatud isik on jätnud korteriühistu majandamiskulude tasumise kohustuse nõuetekohaselt täitmata, siis on tegemist kohustuse rikkumisega. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna puudutatud isik ei ole tõendanud, et ta oleks tasunud avaldajale võlatunnistuse ja avaldaja arvete alusel tasumisele kuuluvad summad arvetel märgitud tähtajaks, siis tuleb puudutatud isikult välja mõista avaldaja kasuks võlgnevus 1 843,77 eurot. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul on põhjendatud jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda. Menetlus on küll toimunud avaldaja huvides, kuid menetlus on tingitud puudutatud isikute poolt korteri majandamiskulude arvete tasumata jätmisest.

TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on kohtukulu muu hulgas riigilõiv. Avaldaja on avalduse esitamisel tasunud riigilõivu 50 eurot. Kohus on seisukohal, et avaldaja on tõendanud riigilõivu tasumist 50 euro ulatuses ning see kuulub puudutatud isikult väljamõistmisele. Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Avaldaja on palunud välja mõista avaldaja lepingulise esindaja tasu avalduse koostamise eest 4 tunni eest 360 eurot (90 eurot/h). Avaldaja on kinnitanud, et õigusteenusele ei lisandu käibemaksu. Kohus leiab, et avaldaja lepingulise esindaja ajakulu on põhjendatud ning esindaja tunnitasu 90 eurot on mõistlik. Puudutatult isikult kuulub väljamõistmisele avaldaja menetluskulud kokku 410 eurot. Vastavalt avaldaja taotlusele ja TsMS § 177 lg 4 märgib kohus, et väljamõistetud menetluskuludelt tuleb puudutatud isiktel solidaarselt tasuda määruse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/ Iris Kangur-Gontšarov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.