XX hagi CC vastu elatise ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 6. jaanuari 2020. a kindlaksmääramise määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
CC määruskaebus Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Dmitri Štšerbin
Menetlusosalised ja nende esindajad
menetluskulude
Kostja (määruskaebuse esitaja) CC (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Valeriy Gimaev Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 6. jaanuari 2020. a määrus osas, milles maakohus rahuldas täies ulatuses XX avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja mõistis CC-lt XX kasuks välja menetluskulude hüvitise 1349 eurot ületavas osas. Teha uus määrus, millega jätta XX avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks 1349 eurot ületavas osas rahuldamata.
2.Jätta maakohtu määrus ülejäänud osas muutmata.
3.Määruskaebus rahuldada osaliselt.
4.
Määruse tervikresolutsioon on järgmine.
4.1.Rahuldada osaliselt XX avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks.
4.2.Määrata kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista CClt XX kasuks välja menetluskulude hüvitis 1349 eurot.
4.3.Käesoleva määruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb CC-l tasuda XX-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse
kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu menetluses oli XX (hageja) hagi CC (kostja) vastu elatise ja viivise väljamõistmiseks. Harju Maakohus rahuldas hagi 13. mai 2019. a otsusega osaliselt. Maakohus koostas 17. juunil 2019 täiendava otsuse koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. Tallinna Ringkonnakohus tühistas
30.oktoobri 2019. a otsusega maakohtu 13. mai 2019. a otsuse ja 17. juuni 2019. a täiendava otsuse osaliselt. Hageja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäid kostja kanda ja kostja menetluskulud tema enda kanda. Kostja esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse. Riigikohus jättis 16. detsembri 2019. a määrusega kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata.
2.Hageja esitas 23. detsembril 2019 maakohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt kulus hageja esindajal: -
hagi koostamiseks ja konsultatsiooniks 2,5 tundi;
-
11.detsembri 2018 istungist osavõtuks ja konsultatsiooniks 1,5 tundi;
23.aprilli 2019 kohtuistungist osavõtuks ja ettevalmistamiseks 2,5 tundi;
-
maakohtu otsusega tutvumiseks, konsultatsiooniks, apellatsioonkaebuse koostamiseks 4,5 tundi;
-
3.oktoobri 2019 istungist osavõtuks ja ettevalmistamiseks 1,5 tundi.
Hageja menetluskulud on kokku 1940 eurot, s.o õigusabikulud 1890 eurot ja riigilõiv 50 eurot. Hagejale osutati õigusabi tunnihinnaga 60 eurot, millele ei lisandu käibemaks. Hageja palub mõista kostjalt välja viivise hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni lahendi täitmiseni.
MAAKOHTU MÄÄRUS
3.Maakohus rahuldas
6.jaanuari 2020. a määrusega hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks hüvitise 1940 eurot ning kohustas kostjat tasuma hagejale määruse jõustumisest kuni täitmiseni hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tasus hageja hagi tagamise avalduselt riigilõivu 50 eurot, mis on põhjendatud ning vajalik kulu ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lisaks on kõik hageja esindaja 23. detsembri 2019 menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingud ning nendele kulunud ajakulu põhjendatud ja vajalikud. Toimingute ajakulu ei ole ülepaisutatud. Hageja esindaja põhjendatud ajakulu on kokku 31 tundi ja 30 minutit. 2 (6)
Hageja esindaja mõistlik ja põhjendatud tunnitasu on 60 eurot (ilma käibemaksuta). Hageja lepingulise esindaja põhjendatud menetluskulud on kokku 1940 eurot, st põhjendatud õigusabikulud 1890 eurot ja riigilõiv 50 eurot.
MÄÄRUSKAEBUS
4.Kostja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse osas, millega maakohus määras kindlaks ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 1940 eurot. Kostja palub rahuldada hageja 23. detsembri 2019. a menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt ning mõista kostjalt hageja kasuks välja 690 eurot. Kaebuse väidete kohaselt ei toimetanud maakohus kostja esindajale hageja menetluskulude nimekirja kätte ega määranud kostjale tähtaega avalduse kohta seisukoha esitamiseks. Kostja sai nii hageja menetluskulude nimekirja kui ka vaidlustatud määruse kätte alles
6.jaanuaril 2020. Hageja õigusabikulud on ülepaisutatud ja põhjendamatult suured. Arvestades, et tegemist ei olnud mahuka asjaga, milles toimus kolm kohtuistungit, suurem osa taotlustest jäeti nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus rahuldamata ning Riigikohtu praktika kohaselt ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda, ei ole põhjendatud mõista kostjalt õigusabikulude katteks välja 1890 eurot. Hageja esindaja põhjendatud ajakuluks saab pidada kokku 11,5 tundi, s.o kogukulu 690 eurot. Hagi tagamiselt tasutud riigilõiv 50 eurot ei ole põhjendatud ega vajalik kulu. Maakohus ei arvestanud, et hageja esitatud hagi tagamise avaldus jäeti rahuldamata. Hageja järgmised õigusabi kulud on ülepaisutatud ja põhjendamatult suured: -
hagi koostamise ja konsultatsiooni ajakulu 2,5 tundi. Arvestades, et hagi sisaldas ka hagi tagamise avaldust, mis on jäetud rahuldamata, siis on põhjendatud ajakulu hagi koostamiseks ja konsultatsiooniks 1 tund;
-
hagi vastusega tutvumise, kliendiga kohtumise ja konsultatsiooni ajakulu 3,75 tundi on täies ulatuses põhjendamatu. Puudub selgus, miks on kohtumine kliendiga toodud välja eraldi kuluna. Lisaks ei ole kohtumine kliendiga TsMS § 175 lg 1 tähenduses põhjendatud ega vajalik kulu. Täiendavalt ei ole selge, millise vastuse on hageja koostanud, sest kulu spetsifikatsioonist ei selgu, mis kuupäeva kostja vastusele, on hageja kirjaliku seisukoha koostanud. Nimetatud kirjalikku seisukohta pole toimiku materjalides, kuid kõik teised hageja kirjalikud seisukohad on kuupäevaliselt määratletud;
-
kulurea p-s 4 on märkimata jäänud konsultatsiooni täpne ajakulu. Seega ei ole ajakulu
12.veebruari 2019 istungist osavõtuks ja konsultatsiooniks põhjendatud 3,25 tunni ulatuses, vaid põhjendatuks ja vajalikuks saab lugeda ajakulu 1 tunni ulatuses;
-
kulurea p-s 5 nimetatud toimingute põhjendatus on mõistetamatu. Hageja
26.veebruari 2019 vastus on viis lehekülge pikk, mille koostamiseks ei saanud kuluda rohkem kui 1,5 tundi. Hageja lepinguline esindaja pidi teadma, et kui taotletakse elatise väljamõistmist miinimummääras, siis ei pea hageja täiendavaid tõendeid esitama. Sellest olenemata esitas hageja koos 26. veebruari 2019 vastusega hulgaliselt arveid, mida ei olnud vaja esitada;
-
kulurea p-s 7 nimetatud toimingute põhjendatus on mõistetamatu. Hageja kirjalik seisukoht on neli lehekülge pikk, mille koostamiseks ei saanud kuluda rohkem kui 1 tund. Hageja esitatud tõendid ega tõlked ei ole seotud praeguse tsiviilasjaga;
-
kulurea p-s 9 märgitud toimingute ajakulu on täies ulatuses põhjendamatu. Mh on apellatsioonkaebus kuus lehekülge pikk ning uusi asjaolusid selles välja toodud ei ole. Lisaks koostas hageja esindaja sisuliselt kaks apellatsioonkaebust. Kahe 3 (6)
apellatsioonkaebuse koostamine ei olnud põhjendatud. Põhjendatud ajakulu on 1,5 tundi.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
5.Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
6.Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 järgi tühistada osas, milles maakohus rahuldas täies ulatuses hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitise 1349 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus teeb selles osas uue määruse, millega jätab hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata 1349 eurot ületavas osas. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
8.Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole rikkunud menetlusnormi, kui ta ei andnud kostjale täiendavat tähtaega hageja 23. detsembril 2019 kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohta seisukoha esitamiseks. Tegemist ei olnud menetluses varem esitatud menetluskulude nimekirjaga, vaid hageja esitas kohtu nõudmisel menetluskulude terviknimekirja. Selles sisalduvad maakohtu menetluses 26. märtsil 2019 ja 23. aprillil 2019 ning ringkonnakohtu menetluses 3. oktoobril 2019 esitatud menetluskulude nimekirjades sisalduvad menetluskulud. Uusi kulusid 23. detsembri 2019. a menetluskulude nimekirjas toodud ei ole. Maakohtu 23. aprilli 2019. a istungi protokollist ning ringkonnakohtu 3. oktoobri 2019. a istungi protokollist nähtub, et kostjale on antud võimalus hageja menetluskulude kohta seisukoht esitada. Maakohtus kostja seda ei teinud. Ringkonnakohtu istungil vaidles kostja vastu hageja esindaja ajakulule. Kuna kostjal oli varem võimalus hageja menetluskulude kohta seisukohta avaldada, ei pidanud maakohus andma talle täiendavat tähtaega menetluskulude koondnimekirja kohta seisukoha esitamiseks. Küll aga oleks maakohus pidanud arvestama kostja varasemas menetluses esitatud vastuväidetega. Maakohtu määrusest ei nähtu, et maakohus oleks hinnanud kostja vastuväiteid hageja ringkonnakohtus kantud menetluskulude kohta. See rikkumine on kõrvaldatav ringkonnakohtu menetluses.
9.Ringkonnakohus selgitab, et TsMS § 175 lg 1 kohaselt on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine kohtu kaalutlusotsus, s.t kohus teeb kaalutlusotsuse eelkõige õigusabile kulunud aja ja asja keerukuse hindamise osas, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 23. märtsi 2016. a määrus asjas nr 3-2-1-184-15, p 14). Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga (vt nt Riigikohtu 6. mai 2015. a määrus asjas nr 3-2-1-4-15, p 14).
10.Määruskaebusest võib aru saada, et kostja väitel on hageja praeguses vaidluses esitanud kostja vastu nõude 880 eurot (tsiviilasja hind) ning kostja väitel ei või väljamõistetavate menetluskulude summa ületada tsiviilasja hinda. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga. Maakohus on määranud hagi hinnaks 13. mai 2019. a otsuse ja 17. juuni 2019. a täiendava otsuse sissejuhatuses 2250 eurot ning menetluskulude kindlaksmääramise menetluses ei saa tsiviilasja hinda muuta (vt ka Riigikohtu 6. mai 2015. a määrus asjas nr 3-2-1-4-15, p 13). Ringkonnakohus märgib, et elatise nõude puhul ei moodustu tsiviilasja hind üksnes tagasiulatuva elatise nõudest, vaid see määratakse TsMS § 129 lg 2 järgi.
11.Siiski nõustub ringkonnakohus määruskaebuse väidetega, et maakohus on hageja esindajakulu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel ületanud osaliselt diskretsioonipiire. Tegemist ei olnud õiguslikult keerulise ega ka mahuka vaidlusega, vaid tavalise 4 (6)
miinimumelatise nõudega. Maakohus ei ole arvestanud asjaoluga, et hageja on esitanud mõningaid ebavajalikke menetlusdokumente olukorras. Samuti ei ole maakohus hinnanud kostja vastuväiteid hageja esindaja ajakulule apellatsioonimenetluses.
12.Maakohus ei ületanud diskretsioonipiire, lugedes põhjendatuks hageja esindajal hagi koostamiseks ja konsultatsiooniks kulunud aja. 2,5 tundi hagiavalduse koostamiseks ja kliendiga konsultatsiooniks ei ole ilmselgelt ülemäärane ajakulu ka tavapärases elatiseasjas. Seda ei muuda ka asjaolu, et hagiavaldus sisaldas ka hagi tagamise taotlust, mille maakohus jättis rahuldamata. Kohtud ei ole hagi tagamise avaldusega seonduvaid menetluskulusid jätnud hageja kanda.
13.Kostja vaidlustab maakohtu määrust ka osas, milles maakohus pidas hageja lepingulise esindaja poolt hagi vastusega tutvumist, kohtumist kliendiga, konsultatsiooni ja hagi vastusele kirjaliku seisukoha koostamiseks vajalikeks toiminguteks kokku 3,75 tunni ulatuses. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et kohtumine kliendiga on põhjendamatu toiming. Tuleb arvestada, et seadusest tuleneva ülalpidamisnõude lahendamine ei ole eelkõige õiguslik vaidlus, vaid asja lahendamisel saab määravaks eelkõige faktiliste asjaolude väljaselgitamine ja kohtu ette toomine. Selleks, et kohtu ette tuua kliendi huve kaitsvad asjaolud ning vaielda vastu vastaspoole väidetele, on üldjuhul vajalik, et lepinguline esindaja kohtuks kliendiga asjaolude väljaselgitamiseks. Küll aga on maakohus põhjendamatult pidanud vajalikuks hagi vastusele kirjaliku seisukoha esitamist. Maakohus kostjalt sellist kirjalikku seisukohta ei küsinud, vaid oli edastanud pooltele kutsed istungile. Ringkonnakohtu hinnangul on mõistlik aeg hagi vastusega tutvumiseks ja kliendiga konsulteerimiseks 1,25 tundi.
14.Kostja vaidlustab maakohtu määrust mh osas, milles maakohus pidas põhjendatuks esindaja ajakulu 12. veebruari 2019 istungist osavõtuks ja konsultatsiooniks kokku 3,25 tunni ulatuses. Maakohtu 12. veebruari 2019 kohtuistungi protokolli nähtuvalt algas istung kell 10.15 ja lõppes kell 12.09. Kohtuistung kestis 1 tund ja 54 minutit. Seega hageja esindaja põhjendatud ajakuluks kohtuistungil osalemiseks on 1 tund ja 54 minutit. Sama kulurea kohaselt kulus hageja esindajal seega konsultatsiooniks 1 tund ja 21 minutit. Kliendiga konsultatsiooni ajakulu põhjendatust ja vajalikkust saab hinnata, arvestades konkreetset menetluslikku olukorda, milles see on toimunud. Kuna menetluskulude nimekirja kohaselt oli hageja lepinguline esindaja varasemate menetlustoimingute käigus juba kliendiga asja arutanud, pidi klient olema menetluslikust olukorrast ning asjaoludest teadlik. Lisaks nähtub 12. veebruari 2019 kohtuistungi protokollist, et hageja seaduslik esindaja võttis isiklikult istungist osa. Seega pidi klient teadlik olema ka 12. veebruari 2019 istungil arutatust. Sellises olukorras saab pidada mõistlikuks ajakuluks kliendiga asja arutamiseks kuni 0,5 tundi.
15.Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et hageja 26. veebruari 2019 menetlusdokumendi esitamisega seotud ajakulu 6 tundi on põhjendamatu. Maakohus andis pooltele tähtaja täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamiseks, mh hagejale tõendamaks, et kostja ei ole hagejat vahetult ülal pidanud. Sellises olukorras ei saa hagejale ette heita tõendite esitamist kulutuste kohta, mida hageja ema hagejale on teinud. Arvestades 26. veebruari menetlusdokumendi sisu ja lisatud tõendeid ei ole 6 tunnine ajakulu ilmselgelt ülemäärane.
16.Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et 21. märtsil 2019 esitatud menetlusdokumendiga seotud ajakulu ei ole tervikuna põhjendatud ja vajalik. Maakohus küsis 15. märtsi 2019 ekirjaga hagejalt üksnes seisukohta kostja tõendite kogumise taotluse, mitte kogu kostja menetlusdokumendi kohta. Mh sisaldab hageja 21. märtsi 2019 seisukoht osaliselt ka hageja varasemates menetlusdokumentides esitatud seisukohti. Ringkonnakohtu hinnangul saab hageja 21. märtsi 2019 menetlusdokumendiga seotud põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks pidada 1 tundi.
17.Kostja vaidlustab maakohtu määrust ka osas, milles maakohus pidas põhjendatuks esindaja ajakulu maakohtu otsusega tutvumiseks, konsultatsiooniks ja apellatsioonkaebuse koostamiseks kokku 4,5 tunni ulatuses. Arvestades maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebuse sisu 5 (6)
ja mahtu, ei ole see ajakulu ringkonnakohtu hinnangul tervikuna põhjendatud. Apellatsioonimenetluses oli vaidluse all üksnes edasiulatuva elatise väljamõistmata jätmine. Poolte vaidluse mahukam osa tagasiulatuva elatise üle ringkonnakohtus enam vaidluse all ei olnud. Ringkonnakohtu hinnangul on apellatsioonkaebuse koostamisega seotud põhjendatud ja vajalik ajakulu 3 tundi.
18.Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole ülejäänud menetluskulude kindlaksmääramisel, st 11. detsembri 2018. a, 23. aprilli 2019 ja 3. oktoobri 2019 istungitega seonduva ajakulu põhjendatuks lugemisel diskretsioonipiire ületanud. Kostja ei ole selle ajakulu põhjendatusele ka vastu vaielnud.
19.Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et maakohus on valesti kostjalt välja mõistnud hagi tagamise avalduselt tasutud riigilõivu 50 eurot. Tallinna Ringkonnakohtu
30.oktoobri 2019. a otsuse kohaselt jäid kõik hageja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kostja kanda. Otsusest ei tulene, et menetluskulude jaotus oleks hagi tagamise taotluse osas teistsugune. TsMS ei piira kohtukulude hüvitamist. Seega leidis maakohus õigesti, et hageja tasutud riigilõiv kui kohtukulu tuleb kostjalt välja mõista.
20.Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märgitud lepingulise esindaja õigusabitoimingute ajakulu põhjendatud ja vajalik 9 tunni ja 51 minuti ulatuses. Hageja esindaja tunnitasu 60 eurot ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu, mistõttu see on põhjendatud. Hageja põhjendatud ja vajalik esindajakulu on kokku 1299 eurot (21,65 tundi × 60 eurot), millele lisandub riigilõiv 50 eurot. Maakohtu määrus tuleb seda ületavate menetluskulude väljamõistmise osas tühistada.
21.TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.
22.Määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. / allkirjastatud digitaalselt / Vahur-Peeter Liin
/ allkirjastatud digitaalselt / Villem Lapimaa
/ allkirjastatud digitaalselt / Ande Tänav
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.