Lahendi tegemise koht ja aeg
Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja
14 detsember 2020
Tsiviilasi (number ja menetluse ese)
Hagihind
nr 2-20-17401 PlusPlus Capital AS hagi T. I. vastu PlusPlus Capital ASga 05.11.2019 sõlmitud kompromisslepingust/ võlatunnistusest nr XXX tuleneva põhivõlgnevuse 3796,07 eurot, sissenõutavaks muutunud viiviste 4 933,08 euro, lepingutasu 30 eurot ja võla sissenõudmiskulu 35 eurot väljamõistmiseks kirjalik hagimenetlus 8794,15 eurot
Kohtunik
Kadi Aavik
Hageja
PlusPlus Capital AS (registrikood 11919806, aadress Tartu mnt 83-601, Tallinn, 10115)
Hageja lepinguline esindaja
C. K. (XXX, e-post: XXX)
Kostja
T. I. (isikukood XXX; elukoht: XXX; e-post: XXX)
-
-
-
-
-
-
vajaliku ja põhjendatud kuluga. Kohus on seisukohal, et põhjendatud on kvalifikatsioonist tulenevalt diferentseerida juristist, advokaadist ja vandeadvokaadist esindaja tunnitasumäärasid. Kohtu hinnangul oleks hageja märgitud tasumäär 120 eurot tunnis (km-ga), põhjendatud advokaadist esindaja puhul. Nimelt on advokaadi/vandeadvokaadi tunnitasu kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele, mis mitteadvokaadist esindajate puhul nii ei ole (vt Tallinna Ringkonnakohtu 27.09.2019 määrus nr 2-18-12374, p 13.4). Kuivõrd hageja esindaja ei ole advokaat, saab kohtu hinnangul pidada hageja esindaja põhjendatud tunnitasumääraks 80 eurot. Arvestades, et tegemist oli vähemkeeruka tsiviilasjaga ja nõue lahendati tagaseljaotsusega, on põhjendatud lepingulise esindaja kulutused 2 h ulatuses, summas 160 eurot. TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kohtu päringust Maksu- ja Tolliameti käibemaksukohustuslaste registrisse nähtub, et nii hageja PlusPlus Capital AS kui hageja esindaja PlusPlus Legal OÜ on äriühingutena käibemaksukohustuslased, mistõttu pole õige küsida menetluskuludelt käibemaksu. Ka ei ole kohtule hageja poolt esitatud muud põhjendust, millest lähtuvalt peaks õigusabikuludelt talle hüvitama ka käibemaksu. TsMS § 420 lg 1 järgi ei saa kostja tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada, kuid võib esitada kaja. Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 järgi võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul alates otsuse hagejale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse teatavakstegemisest. TsMS § 415 lg 1 kohaselt võib kostja esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. TsMS § 415 lg 2 järgi võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. TsMS § 142 lg 1 kohaselt tasutakse kajalt kautsjon. Sama sätte lg 2 kohaselt tasutakse kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kautsjon 350 eurot tuleb kostjal tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 SEB Pank; nr EE062200221059223099 Swedbank; EE221700017003510302 Luminor Bank, selgitusega „kautsjon tsiviilasjas nr 2-20-17401“. TsMS § 149 lg 5 kohaselt tagastatakse kautsjon kaja osalise või täieliku rahuldamise korral kohtumääruse alusel. Kaja rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse. TsMS § 417 lg 2 kohaselt rahuldab kohus kaja ja taastab menetluse vastavalt kaja ulatusele olukorras, millises see oli enne tagaseljaotsuse põhjustanud toimingu tegemata jätmist, kui kaja on esitatud õiges vormis ja õigel ajal ning avaldaja on põhistanud mõjuva põhjuse, mis takistas tal tagaseljaotsuse aluseks olnud menetlustoimingut tähtaegselt tegemast ja kohtule sellest teatamast või kui esineb muu alus, mille tõttu ei võinud tagaseljaotsust teha. Menetluse taastamiseks ei ole vajalik mõjuv põhjus, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik. TsMS § 187 lg 6 kohaselt, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.