OÜ Aktiva Finance Group hagi S K vastu võla ja viiviste väljamõistmiseks Hageja: OÜ Aktiva Finance Group (registrikood 10746479, asukoht Toompuiestee 35, 10149, Tallinn), lepinguline esindaja S R Kostja: S K (isikukood xxx, elukoht xxx)
Menetluse liik/ istungi aeg
Kirjalik menetlus
Tsiviilasja hind
6496,17 eurot
RESOLUTSIOON
1.Jätta hagi rahuldamata.
2.Jätta menetluskulud OÜ Aktiva Finance Group kanda.
3.Määrata menetluskulude suuruseks 0 eurot.
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (TsMS § 178 lg 2). Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja 1
2-25-103576 kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue
1.xxx ja kostja sõlmisid 20.10.2020 laenulepingu nr. XXX, mille alusel sai kostja laenu 8680 eurot tähtajaga 10.11.2026. Kostja kohustus tasuma laenuandjale igakuiselt 210.44 eurot. Kokku on kostja tasunud laenuandjale 9127,88 eurot. Laenuandja ütles kostjaga laenulepingu 30.10.2024 üles ja loovutas nõude hagejale.
2.Hageja esitas 14.03.2025 kohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista põhivõlg 4822,13 eurot, intress 303,96 eurot, haldustasu 6,00 eurot, sissenõudmiskulud 50,00 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis 354,48 eurot ja täiendavad viivised alates 15.03.2025 kuni põhinõude summas 4822,13 eurot täitmiseni lepingujärgses viivisemääras 19,9% aastas.
3.Hageja esitas kohtule 02.04.2025 hagi täienduse, milles selgitas, et xxx ja kostja vahelist lepingut ei saa lugeda 30.10.2024 kehtivalt üles öelduks, kuna selleks hetkeks ei olnud võlgnik osamaksetega võlas. Eeltoodust tulenevalt esitab hageja alternatiivselt lepingu täitmise nõude VÕS § 108 lg 1 kohaselt. Tasumisele kuulub põhiosa summas 76,13 eurot ja seadusjärgne intress summas 0,54 eurot, kokku 76,67 eurot, mis muutuvad sissenõutavaks 11.11.2026. Hageja palub välja mõista tulevikus sissenõutavaks muutuv osamakse TsMS § 369 alusel maksetähtpäevale järgnevast päevast, seadusjärgne intress ning ka tulevikus sissenõutavaks muutuvate põhivõla osamaksete kohta viivis intressimääraga võrdses määras 19,90% aastas alates osamakse tasumise tähtpäevale järgnevast päevast, st 11.11.2026 kuni põhivõla tasumiseni. Hageja teostas vastava ümberarvestuse vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest tulenevalt.
4.xxx tuvastas kostja laenuvõimelisuse kostja enda esitatud andmete alusel ning tegi lisaks päringud Maksu- ja Tolliametile ning maksehäirete registrisse. Laenuandja on vastutustundliku laenamise osas seisukohal, et laenu võtmise otsustab klient, kes hindab krediidiasutuse poolt esitatud teabe ja hoiatuste põhjal laenutoote ja laenutingimuste sobivust oma isikliku laenuhuviga ja finantsolukorraga ning ka vastutab laenulepingu sõlmimisega kaasnevate tagajärgede eest. Kui kostja teadis, et ta suuremate finantskohustuste võtmisel ei ole suuteline neid täitma, ei oleks tohtinud lepingut sõlmida.
5.Hageja palub kostjalt välja mõista ka menetluskulu riigilõiv 630 eurot ja hageja õigusabikulud 358 eurot. Kostja vastuväited
6.Kostjale on hagimaterjalid avalikult kättetoimetatud. Kostja kohtu määratud tähtpäevaks hagile vastust ei esitanud. Kohtu põhjendused
7.Kohus peab vajalikuks käesolev asi lahendada tagaseljaotsuse asemel sisulise otsusega lihtmenetluses, kuigi kostja ei ole tähtaegselt hagile vastanud. Tagaseljaotsuse tegemine on TsMS § 407 lg.1 kohaselt kohtu õigus, mitte kohustus.
8.Kohus leiab, et hageja nõue on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata. 2
2-25-103576
9.Kohus loeb tuvastatuks, et xxx ja kostja sõlmisid 20.10.2020 laenulepingu nr. XXX, mille alusel sai kostja laenu 8680 eurot tähtajaga 10.11.2026. Nimetatud asjaolu on tõendatud hagiavalduse lisaga nr 1.
10.xxx tuvastas kostja laenuvõimelisuse kostja enda esitatud andmete alusel ning tegi lisaks päringud Maksu- ja Tolliametile ning maksehäirete registrisse. Laenuandja toimingud kostja krediidivõime hindamisel on esitatud lepingu lisas nr 5. xxx ei küsinud laenutaotlejalt pangakontode väljavõtteid, ei tuvastanud ülalpeetavate olemasolu või puudumist ega kontrollinud laenusaaja varasemate kohustuste olemasolu ega suurust.
11.Kohus ei nõustu hagejaga selles, et laenuvõtja hindab ise krediidiasutuse poolt esitatud teabe ja hoiatuste põhjal laenutoote ja laenutingimuste sobivust oma isikliku laenuhuviga ja finantsolukorraga ning ka vastutab laenulepingu sõlmimisega kaasnevate tagajärgede eest. VÕS § 4034 lg.1 kohaselt on krediidiandja kohustatud seoses tarbijakrediidiga järgima vastutustundliku laenamise põhimõtet. VÕS § 4034 lg 2 järgi peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. VÕS § 403 4 lg 3 näeb ette, et krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe omandamiseks küsib krediidiandja vajaduse korral tarbijalt teavet ja kasutab asjakohaseid andmekogusid. Tarbija peab esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. VÕS § 4034 lõikest 7 tuleneb, et kui krediidiandja rikub käesoleva VÕS § 4034 lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale teatavaks tegema. Käesolevas lõikes sätestatut ei kohaldata, kui tarbija on tahtlikult jätnud esitamata teabe vastavalt VÕS § 4034 lõigetele 3 ja 4 või võltsinud krediidiandjale esitatud teavet ja selle tagajärjel on krediidiandja hinnanud tarbija krediidivõimelisust valesti.
12.Riigikohus on lahendis nr 2-21-13098 selgitanud, teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja VÕS § 4034 lg 3 esimese lause järgi vajaduse korral küsima tarbijalt teavet ja kasutama asjakohaseid andmekogusid. Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 4034 lg 2 kolmas lause). Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: -
tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1);
-
tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul 3
2-25-103576 üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); -
tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3);
-
tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5).
Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
13.Eeltoodust tulenevalt peab krediidiandja tarbijakrediidi võlasuhetes lähtuma vastutustundliku laenamise põhimõttest. See tähendab, et krediidiandja on enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist kohustatud omandama kogu vajaliku teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ja hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandja peab toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju, määrates vajalike hindamistoimingute ulatuse vastavalt tarbijakrediidilepingu tingimustele, tarbija kohta olemasolevatele andmetele ja võetava rahalise kohustuse suurusele. Seega peab krediidiandja olema tarbijakrediidi võlasuhetes aktiivne pool krediidivõtja maksevõimega seonduvate oluliste asjaolude väljaselgitamisel ega saa piirduda krediidivõtja poolt esitatavate andmetega ja konstateeringuga, et laenuvõtja hindab ise krediidiasutuse poolt esitatud teabe ja hoiatuste põhjal laenutoote ja laenutingimuste sobivust oma isikliku laenuhuviga ja finantsolukorraga ning ka vastutab laenulepingu sõlmimisega kaasnevate tagajärgede eest.
14.Kohtu hinnangul on antud juhul laenuandja rikkunud kostjale laenu andmisel vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja selgitustest ja hagile lisatud dokumentidest (krediiditoimik, hagiavalduse lisa 5) nähtuvalt ei teinud krediidiandja enne laenu väljastamist nõuetekohasel viisil kindlaks laenusaaja kohustuste suurust. Lisaks kohustuste olemasolu ja suuruse kindlakstegemisele ei nähtu, et krediidiandja oleks tuvastanud laenusaaja ülalpeetavate olemasolu või puudumist. Laenuandja ei küsinud laenutaotlejalt pangakontode väljavõtteid. Käesoleval juhul ei nähtu hageja poolt väljatoodust, et isiku krediidivõimet oleks kontrollitud, sh pole hinnatud isiku igakuiseid kohustusi, sh kulusid ega küsitud konto väljavõtet (vastavalt ka Riigikohtu lahendile asjas nr 2-21-13098). Seda tegemata polnud krediidiandjal võimalik teha järeldusi isiku makse- ja krediidivõime osas. Hagi kohaselt hinnati kostja krediidivõimelisust kostja enda poolt avaldatu ja avalikest andmebaasidest saadud info alusel. Kohtu hinnangul ei saa seda lugeda piisavaks krediidiandjal lasuva vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada vähemalt tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (KAVS § 49 lg 1 p 1-7). Kostja varaliste kohustuste kontrollimise osas ei ole hageja selgitusi esitanud, samuti ei ole esitatud selle kohta ühtegi tõendit. Krediidivõimelisuse 4
2-25-103576 hindamiseks on oluline aga välja selgitada laenutaotleja sissetulekud ja varalised kohustused, sest see mõjutab selgelt laenutaotleja võimet igakuiselt krediiti tagasi maksta (nt küsida kostjalt sissetulekute ja varaliste kohustuste kohta täiendavat teavet ning nõuda tema kõikide pangakontode väljavõtete esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et hinnata kostja tegelikku krediidivõimelisust). Seda kohustust on hageja kohtu esialgsel hinnangul rikkunud. Igakuise tagasimakse suurusest olenemata tuleb krediidiandja poolt laenutaotleja krediidivõimelisuse hindamiseks koguda teavet, mis võimaldab anda sisulise ja ammendava hinnangu laenutaotleja krediidivõimelisusele. Laenutaotleja ei pruugi olemasolevate kohustuste tõttu olla võimeline ka igakuist nö väikest osamakset tasuma.
15.Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjel loetakse lepingu intressimääraks VÕS § 94 järgne määr, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne (VÕS § 403 4 lg 7). Sellest tulenevalt peab laenuandja tagasimaksed uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tuvastamisel lepingujärgsete maksete uuesti määramine võib mõjutada mh laenuandja lepingute ülesütlemise tahteavalduste kehtivust, st asjaolu, kas tarbijast laenusaajal oli lepingute ülesütlemiseks vajalik võlgnevus laenuandja poolt lepingute ülesütlemise ajal.
16.Hageja esitas kohtule täiendava seisukoha ja ümberarvestuse. Sellest nähtuvalt ei olnud kostja 30.10.2024 lepingu täitmisel osamaksetega võlas, millest tulenevalt ei olnud lepingu ülesütlemine kehtiv. Eeltoodust tulenevalt tuleb lugeda xxx ja kostja vahel sõlmitud laenuleping nr. XXX kehtivaks.
17.Kostja on saanud hagejalt laenu 8680 eurot ja maksnud tagasi 9127,88 eurot. Hageja on esitanud ümberarvestusena uue maksegraafiku, kus tagasimaksed on arvestatud põhivõla ja seadusjärgse intressi katteks. Selle arvestuse kohaselt on kostja põhiosa võlgnevus hageja ees 76,13 eurot ning selle tasumise tähtpäev on 10.10.2026.
18.VÕS § 82 lg.1 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Tulenevalt VÕS § 82 lg.7 muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Eeltoodust tulenevalt ei ole hagejal õigus nõuda kostjalt nimetatud kohustuse täitmist varem kui 10.10.2026. Seega puudub kostjal laenuleping nr. XXX tulenev sissenõutav võlg hageja ees, millest tulenevalt tuleb hageja põhinõue jätte rahuldamata.
19.Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud hageja nõue tulevikus sissenõutavaks muutuvate nõuete väljamõistmise osas.
20.TsMS § 369 sätestab, et tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Sel alusel saab muu hulgas esitada hagi ka pärast hagi esitamist sissenõutavaks muutuvate korduvate kohustuste täitmiseks tulevikus.
21.Hageja ei ole põhjendanud, millest tulenevalt peaks kohus hagi rahuldama tulevikus sissenõutavaks muutunud nõuete osas. TsMS § 369 kohaselt võib tulevase nõude täitmise hagi esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Riigikohus on lahendi nr 3-2-1-141-13 p-s 17 rõhutanud, et pooled peavad esitama kohtule asja lahendamiseks olulised faktilised asjaolud üldjuhul kirjalikult taasesitatavas vormis oma avaldusena (eelkõige hagis ja vastuses). Hagiavalduses ei ole põhistatud millele tuginedes hageja arvab, et kostja seda kohustust tähtaegselt ei täida oludes, kus kostjal puudub hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud võlg hageja ees. TsMS § 4 lg.2 tulenevalt määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning kohus ei saa omaalgatuslikult hakata tuletama kostja võimalikku maksekäitumist tulevikus. Kohtu 5
2-25-103576 hinnangul peab oludes, kus kostjal puudub hageja ees sissenõutavaks muutunud võlg olema TsMS § 369 kohaldamine erandlik ning seetõttu hageja poolt veenvalt põhistatud. Seda seetõttu, et vastasel korral oleks kohe krediidilepingu sõlmimisel võimalik esitada kohtule hagi võimaliku tulevikus tekkida võiva võla sissenõudmiseks. Sellega kaasneksid aga kostjale põhjendamatud menetluskulud oludes kus ta oma käitumisega ei ole sellist vajadust tekitanud. TsÜS § 138 lg.1 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel toimida heas usus. Õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule (TsÜS § 138 lg.2). Kohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad mõjuvad põhjused tulevikus sissenõutavaks muutuva põhinõude väljamõistmiseks, millest tulenevalt jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
22.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus jättis hagi rahuldamata. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus menetluskulud hageja kanda.
23.Kostja pole käesolevas menetluses seisukohti esitanud, seega loeb kohus, et kostjal hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad. /digitaalselt allkirjastatud/ Priit Palmiste Kohtunik
6
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.