Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja 1(7)
taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagiavalduse asjaolud
1.Hageja nõudis maakohtule esitatud hagiavalduses M.K (edaspidi ka kostja I) ja AS-ilt INGES KINDLUSTUS (edaspidi ka kostja II või AS) 4 981,13 euro hüvitamist (liiklusõnnetuses vigastada saanud koera ravikulud ja hävinenud koerapuuri maksumus ja edasiulatuv viivis). Lisaks nõudis hageja varalise kahjuna enne kohtusse pöördumist kantud õigusabikulu 312 euro hüvitamist.
2.Hageja tõi hagi alusena esile järgmised asjaolud: − Kostja I põhjustas 08.10.2017 Saksamaal liiklusõnnetuse (LÕ), olles sõidukit BMW (registrimärgiga xxx) juhtinud isikuks. − Autos viibis ja sai vigastada ka hageja koer xx ehk xx, keda viidi kostja I ja hageja elukaaslase G.M poolt Saksamaale veterinaari juurde. Koer vajas ja vajab siiani ravi. Koera Saksamaale viimiseks andis hageja koera valduse üle G.M. − LÕ käigus hävines ka koera transportimiseks kasutatud koerapuur (lõigati puruks, et koera autost kätte saada). Koerapuur ei olnud sõiduki osa. Puur kuulus hagejale. − Mootorsõiduk BMW registreerimismärgiga xxx oli kindlustatud AS-i poolt. − Hageja esitas AS-ile nõude hüvitada koera ravikulud ning hävinenud koerapuuri väärtus. AS keeldus 27.11.2017 otsusega (kahjujuhtum nr I00174518) hagejale kahju hüvitamisest. 11.12.2017 kuni 09.03.2018 pidasid hageja ja AS läbirääkimisi, kuid ei jõudnud kokkuleppele. − Kostjate argumentidele vastas hageja, et tema ja kostja I ja G.M vahel puudus veoleping või hoiuleping.
3.Hageja taotles menetluskulude jätmist kostja kanda. Hageja menetluskulud on riigilõiv hagilt 425 eurot ja lepingulise esindaja kulu 1 542 eurot 12,85 tunni eest tunnihinnaga 120 eurot (koos käibemaksuga). Hageja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ja kõik kulud on kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga. Hageja palub arvestada menetluskuludelt viivist. Hageja avaldas, et jätab kostja käibemaksu küsimuse kohtu otsustada. Kostja II vastuväited
4.Kostja II vaidles hagile vastu ja tõi esile järgmised vastuväited: − Koer asus kostja I poolt juhitud sõidukis, s.o. oli tema valduses. Sõiduki omanikuks oli G.M, kellel on Maanteeameti andmetel juhtimisõigus. Väidetavalt pidi G.M viima hageja koera Saksamaale veterinaarkontrolli. Seega oli G.M poolt koera Saksamaale viimine tema lepinguliseks kohustuseks. Olukorras, kus G.M andis oma sõiduki juhtimise üle kostjale I, siis tema, asudes sõidukit juhtima, täitis G.M lepingulist kohustust. Sõiduki juhtimise üleandmisega anti kostjale I üle ka sõidukis olevate esemete (koera, koerapuuri) valdus.
2(7)
− Koera omanik on kostja I, mitte hageja. Koer on kostja I ja N.K kaasomandis. Kostja I ei saa ilma teise kaasomaniku nõusolekut koera müüa. − Liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 33 p 7 kohaselt ei hüvitata iseendale tekitatud kahju. − Eluliselt on usutav see, et tegelikult oli kava müüa koer Iisraeli, selleks sõideti Saksamaale ning LÕ käigus sai kostja I koer vigastada, mis muutis vastava tehingu tegemise võimatuks. Hageja (kes on ka kostja I sõbranna), olles ise kindlustusspetsialist (hageja töötab kindlustusseltsis Seesam kahjukäsitlejana) ja teades LKindlS §-is 33 p-s 7 sätestatud välistust, on „leidnud“ probleemile lahenduse väites, et vastav koer müüdi enne liiklusõnnetust temale. Hageja ja kostja I mängivad käesolevas menetluses kokku, muutes sealjuures tegelikke asjaolusid − Isegi kui lugeda koera omanikuks hageja, siis ei saaks AS hüvitada hagejale kahju ei lepinguvälise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel ega ka liikluskindlustuse seaduse alusel. − Lepingulise kohustuse rikkumisest tuleneva kahju hüvitamist ei või kahju õigusvastase tekitamise regulatsiooni alusel nõuda. Hageja ja kostja I vahelisele suhtele kohaldub lepinguline vastutus, mitte lepinguväline. Kostja I vedas tema valduses olnud sõidukiga teisele isikule kuuluvat koera ja sellise teise isiku asja vedamise puhul on vaieldamatult tegemist pooltevahelise lepingulise suhtega – tegemist on kas veolepinguga, hoiulepinguga vms. Nii veolepingu kui ka hoiulepingu eesmärgiks on veetava/hoitava asja terviklikkuse säilimine. Seega on asja säilimine just lepingulise kohustuse eesmärgiks. − LKindlS § 23 lg 1 eesmärk on kindlustusandja vastutuse piiramine sel teel, et on sätestatud ammendavalt need kindlustatud isiku vastutuse õiguslikud alused, mille esinemine toob kaasa kindlustusandja kahju hüvitamise kohustuse. Hageja näol ei ole tegemist vedajaga. Samuti ei ole tegemist tasulise veoga. − Hagis kirjeldatud kahju (koera vigastumine) kuulub kindlustamisele üleüldse teiste kindlustusteenuste raames – nendeks on kas veosekindlustus või lemmikloomakindlustus. Liikluskindlustuse seaduse alusel selline kahju ei kuulu hüvitamisele. − Koerapuur oli konkreetse sõidukimudelile kohandatud puur, st ainult selle sõidukiga kasutati seda puuri. Kui puur oli sõidukisse paigaldatud, siis muutus see sõiduki osaks. Kui sõidukijuht kahjustab sõidukit ning selle osaks olevat koerapuuri, siis sõidukile ja selle osadele tekkinud kahju ei kuulu LKindlS § 33 p 8 alusel hüvitamisele. Isegi, kui koerapuur ei oleks sõiduki osa, siis ei kuuluks see hüvitamisele samadel alustel nagu koera vigastumisest tulenev kahju.
5.Kostja taotles menetluskulude jätmist hageja kanda. Kostja menetluskulud on lepingulise esindaja kulu 1 490,32 eurot (8 tundi 46 minutit tunnihinnaga 170 eurot ilma käibemaksuta), millele lisandub istungi ajakulu (2 tundi ja 40 minutit). Kostja on piiratud ulatuses käibemaksukohustuslane ja ta ei saa õigusabikuludelt käibemaksu tagasi. Kostja palus arvestada kulusid koos käibemaksuga ja lisada menetluskuludele käibemaks. Kostja taotles menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kostja kinnitas, et kõik kulud on seotud käesoleva tsiviilasjaga. Menetluse edasine käik
3(7)
6.Hageja ja kostja I sõlmisid kompromisslepingu, millega kostja I kohustus tasuma hagejale 4 981,13 eurot kahe aasta jooksul kompromissimääruse jõustumisest. Kohus kinnitas kompromisslepingu 23.05.2019 määrusega. Menetlus jätkus hageja ja kostja II vahel. Maakohtu otsus 7.Maakohus jättis hageja hagi kostja II vastu rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt pooled ei vaidle selle üle, et LÕ põhjustanud sõiduki valdaja suhtes oli sõlmitud ja kehtis kohustuslik liikluskindlustuse leping, milles kindlustusandjaks oli AS. 8.Kostja I kui x senine omanik ja kasvataja on hagi õigeks võtmisega kinnitanud, et ta on koera omandi hagejale üle andnud ning kohtule on esitatud ka koera ostu-müügileping, mis vastab AÕS § 92 sätestatud eeldustele vallasomandi tekkeks. 9.Esitatud asjaolude alusel (hageja andis x oma elukaaslasele, et see viiks koera Saksamaale veterinaarkontrolli, kuna hageja ei saanud ise töö tõttu sellist reisi ette võtta) vastab hageja ja tema elukaaslase vaheline tegevus käsundile VÕS § 619 mõttes. 10.Kohus ei saa nõustuda sellega, et hageja ja kostja I vahel on tekkinud õigussuhe, mis põhineb hoiu-või veolepingul, sest koera arsti juurde viimise ülesande andis hageja oma elukaaslasele, kes seda ka tegi sõites oma autoga Saksamaale arsti juurde, koer kaasas. 11.VÕS § 622 kohaselt võib käsundisaaja käsundi täitmisel kasutada kolmanda isiku abi. Osundatud normist järeldub, et G.M võis koera Saksamaale arsti juurde viimise käsundi täimisel kasutada nt kostja I abi – abi seisnes selles, et kostja I osales autoga Saksamaale sõitmisel nö vahetusautojuhina, kes abistas pika sõiduajaga toime tulemisel. Fakti üle, et kostja I oli LÕ toimumise ajal selle valdaja – juhtis sõidukit, vaidlust ei ole. Kohustusliku vastutuskindlustuse korral on VÕS § 521 lg-s 1 sätestatud, et kahjustatud isik võib nõuda kindlustusvõtja poolt talle tekitatud kahju hüvitamist nii kindlustusvõtjalt kui kindlustusandjalt. Seega on kahjustatud isikule kohustusliku vastutuskindlustuse korral antud otsenõue kindlustusandja vastu (nn ehtne leping kolmanda isiku kasuks, VÕS § 80 lg 2): LKindlS § 23 lg 1 p 2 kohaselt võib kahjustatud isik kindlustusjuhtumi toimumise korral esitada kahju hüvitamise nõude kindlustusandja vastu, kui kindlustatud isik vastustab kahjustatud isiku ees VÕS õigusvastaselt ja süüliselt tekitatud kahju hüvitamise sätete alusel. Pooled on nõus, et LKindlS § 23 lg 1 p 1 ja 3 ei kohaldu.
12.VÕS § 1056 lg 1 järgi suurema ohu allika valdaja vastutab kahju tekitamise eest kahju põhjustamise korral eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel sõltumata oma süüst. Suurema ohu allikat valitsenud isik vastutab kannatanu surma põhjustamise, talle kehavigastuse või tervisekahjustuse tekitamise või tema asja kahjustamise eest, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus järeldab eeltoodud sätetest, et kostja I võiks põhimõtteliselt vastutada hageja asjale (koerale) tekitatud kahju eest LKindlS § 23 lg 1 p 2 alusel. Samas on VÕS § 1056-1060 erisätted vastutuse kohta suurema ohu allikaga tekitatud kahju ees. Mootorsõiduki valdaja vastuse sätestab VÕS § 1057. Selle § p 1 kohaselt ei vastuta mootorsõiduki valdaja siis, kui kahjustatakse mootorsõidukiga veetavat asja, mida mootorsõidukis viibiv isik ei kanna seljas ega kaasas. Kohus leiab, et praegusel juhul kohaldub VÕS § 1057 p 1 (läbi LKindlS § 23 lg 1 p 2) ja kindlustusandja ei vastuta hagejal tekkinud kahju eest. Eeltoodu alusel jääb hageja nõue koera ravikulude hüvitamiseks rahuldamata.
13.LKindlS § 33 sätestab erisused, milline kahju ei kuulu LKindlS alusel hüvitamisele. Selleks on § 33 p 8 alusel asja kahjustumisest või hävimisest põhjustatud kahju, mida põhjustab sõiduki valdaja sõiduki omanikule. Kohus nõustub kostjaga selles, et spetsiaalselt selle sõiduki jaoks toodetud koerapuur on sõiduki oluline osas TsÜS § 53 lg 1 mõttes, kuna selle puuri sõidukist eraldamise korral muutub asi oluliselt – selle sõidukiga ei saa enam koera 4(7)
vedada. Sõltumata sellest, kes koerapuuri eest maksis, on sõidukisse tellitud ja paigaldatud spetsiaalselt sellele automudelile mõeldud koerapuur sõiduki omaniku omand. Seda enam, et ka hageja elukaaslasel on ka koer (mida kinnitas G.M oma 13.11.2019 kohtuistungil antud ütlustega – hagejal ja tema elukaaslasel on kokku 3 koera) ning tõenäoliselt kasutavad elukaaslased mõlemad koerapuuri oma koerte vedamiseks G.M sõidukiga. Kostjad ei ole tõendanud, et puuri kasutatakse ka muudes sõidukites koerte vedamiseks.
14.Kuna kostjal ei ole tekkinud kohustust hüvitada hagejale kostja I poolt tekitatud kahju, siis puudub alus ka VÕS 510 ja VÕS § 128 lg 3 järgi sellise kahju hüvitamiseks, mis seisneb õigusteenuse kuludes kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Hageja apellatsioonkaebus 15.Hageja palub apellatsioonkaebuses tühistada maakohtu otsus ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada, menetluskulud jätta kostja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on hageja kõige olulisem etteheide see, et maakohus kohaldas riskivastutuse sätteid, kuigi hageja ei ole kunagi tuginenud suurema ohu allika vastutuse sätetele. Maakohus jättis tähelepanuta, et hageja esitas oma nõude deliktiõigusliku süülise vastutuse alusel.
16.Lisaks leidis maakohus ebaõigesti, et koerapuur oli auto oluline osa. Puur oli küll autosse kinnitatud, kuid seda saab kergesti autost välja võtta. Hageja ei nõustu ka sellega, et tunnistaja J.K ütlused jäeti arvestamata. Kuigi maakohus tuvastas õigesti, et koer kuulus hagejale ei lepi hageja sellega, et üks tõend jäeti kohtu poolt arvestamata. Vastus apellatsioonkaebusele 17.Vastustaja vaidles esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud jätta teise poole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht 18.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta lõppjärelduses muutmata, muutes otsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. 19.Asja materjalidest nähtub, et: -18.10.2017 sõitis Saksamaal sõiduautos BMW reg nr xxx M.K (kostja I), temale kuuluv koer, xx ja koer nimega xx. -Kostja I ja G.M koos koertega viibisid Saksamaal, kuna koerad oli vaja viia Saksamaal asuva vererinaari juurde. -Sõiduauto BMW reg nr xxx omanik oli G.M. -Sõiduautoga BMW reg nr xxx toimus 18.10.2017 liiklusõnnetus, milles sai mh vigastada sõidukis olnud koer xx ja sõidukisse paigutatud koerapuur. -Koera vigastuste ja koerapuuri kahjustuste tõttu tekkis varaline kahju. -Liiklusõnnetuse toimumise ajal juhtis sõidukit kostja I. -Hageja väitis, et liiklusõnnetuse toimumise tõttu tekkis temale kahju. -Kostja I võttis hageja poolt esitatud kahju hüvitamise hagi õigeks ja sõlmis hagejaga kompromisslepingu. -Sõiduauto BMW reg nr xxx valdaja suhtes oli liiklusõnnetuse toimumise ajal sõlmitud ja kehtis kohustuslik liikluskindlustuse leping ning kindlustusandjaks oli kostja II.
5(7)
20.Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled jätkuvalt selle üle, kas hageja oli liiklusõnnetuse toimumise ajal koera xx omanik. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebusele esitatud vastuse väited ei anna alust kahelda maakohtu otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses, osas, milles tuvastati, et hageja oli koera omanik. Kolleegium nõustub TsMS § 654 lg 6 järgi selles osas maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid. Ringkonnakohus ei ole asja materjali põhjal tuvastanud, et koera omaniku tuvastamisel rikkus maakohus menetlusnorme.
21.Poolte vahel on vaidlus ka selles, kas kostja II peab hagejale liiklusõnnetuse tagajärjel tekkinud kahju, eelkõige koera ravikulud ja uue puuri soetamise kulud, hüvitama. Apellatsioonimenetluses on jätkuvalt vaidlus selles, kas hageja ja kostja I vahel võis olla lepinguline suhe. Maakohus leidis, et hageja ja kostja vahel I vahel lepingulist suhet ei tekkinud, kuna hageja andis koera Saksamaale veterinaarkontrolli viimiseks üle elukaaslasele G.M. Ringkonnakohus leiab, arvestades hageja poolt esile toodud asjaolusid ning tunnistaja G.M poolt antud ütlusi, et tõendatud on lepingulise suhte olemasolu hageja ja kostja I vahel. Kuigi käsundilaadne suhe oli ka hageja ja tema elukaaslase G.M vahel oli ringkonnakohtu arvates käsundisaajaks ka kostja I.
22.Nimelt nähtub hageja poolt 01.08.2019 menetlusdokumendist, et kahe koera viimine ühes sõidukis toimus seetõttu, et mõlemad koeromanikud hageja ja kostja I soovisid koerte viimist Saksamaale ning selleks, et vähendada kulusid toimus see ühe sõidukiga. Hageja on täpsemalt esile toonud, et: „Kaks koeraomanikku ühendasid oma jõu, et vähendada kulusid koerte Saksamaale viimiseks. Eeltoodust nähtuvalt oli nii hageja kui kostja I soov, et koerad viiakse koos Saksamaale. Hageja on asjas esile toonud ning tunnistaja G.M ütlustest nähtub, et hageja ei saanud töö tõttu ise oma koeraga kaasa minna ja seetõttu läks koeraga koos G.M. Avaldatust nähtub, et hageja oli teadlik, et tema koer viiakse Saksamaale nii kostja I kui G.M poolt. See asjaolu, et koerte koos transportimise eesmärgiks oli kostja I poolt hagejale teenuse osutamine, nähtub ka hageja esindaja poolt ringkonnakohtu istungil antud selgitustest. Vastates kohtu küsimusele avaldas hageja esindaja, et hagejale oli teada, et sõidukit juhib reisil Saksamaale ka kostja I. Eeltoodu alusel on ringkonnakohus seisukohal, et lisaks hageja ja G.M vahel sõlmitud käsundilaadsele suhtele oli käsundilaadne ehk lepinguline suhe ka hageja ja kostja I vahel.
23.Maakohus lahendas hagi riskivastutuse sätete järgi, leides, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendatud osas, milles maakohtule heidetakse ette materiaalõiguse valet kohaldamist, sest maakohtus ei tuginenud hageja nõuet esitades riskivastutuse sätetele. Hageja põhjendas oma nõuet sellega, et kostja I vastutab deliktilise vastutuse üldalusel.
24.Ringkonnakohus osutab, et kahju tekitamine mootorsõidukite kokkupõrke tagajärjel on hinnatav lepinguvälise kahju põhjustamisena. Kolleegium on 19. märtsil 2013 tsiviilasjas nr 3-2-1-7-13 tehtud otsuse p-s 17 selgitanud, et sellisel juhul on võimalik esitada nõue nii kahju põhjustaja süülisele vastutusele tuginedes VÕS § 1043 alusel kui ka autovaldaja riskivastutusele tuginedes VÕS § 1057 alusel. VÕS § 1056 lg-st 3 tulenevalt on tegemist materiaalõiguslikult erinevate, kuid menetluslikus mõttes samasse hagiesemesse kuuluvate konkureerivate nõuetega. Õigusvastaselt tekitatud kahju eest kahju tekitajalt hüvitise saamiseks peab hageja tõendama kahju tekitaja käitumise õigusvastasuse (VÕS §-d 1043 ja 1045), kahju tekkimise ning põhjusliku seose kahju tekitaja käitumise ja kahju vahel (VÕS § 127 lg 4). Kahju tekitaja vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et ta ei ole kahju
6(7)
tekitamises süüdi (VÕS § 1050 lg 1) (vt nt Riigikohtu 30. novembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-05, p 23).
25.Siiski leiab ringkonnakohus, et kohaldades materiaalõigust vääralt ei toonud see kaasa lõppjärelduses ebaõiget kohtulahendit. Ringkonnakohus leidis, et hageja ja kostja vahel oli koera x transportimiseks lepinguline suhe. Seega on käsundi täitmise raames hageja võimalik kahju tekkinud lepingulisest suhtest. Ringkonnakohus osutab, et VÕS § 1044 lg 2 piirab deliktiõiguslike nõuete esitamist olukorras, kus kostja puhul on täidetud nii lepingulise kui ka lepinguvälise vastutuse eeldused.
26.LKindlS § 12 esimese lause kohaselt lepinguga kohustub üks isik (edaspidi kindlustusandja) hüvitama sõiduki valdaja (edaspidi kindlustatud isik) asemel kahjustatud isikule käesolevas seaduses sätestatud ulatuses ja tingimustel kahju, mis on tekkinud kindlustusjuhtumi tagajärjel. LKindlS § 23 kahjustatud isik võib kindlustusjuhtumi toimumise korral esitada kahju hüvitamise nõude kindlustusandja vastu, kui kindlustatud isik vastutab kahjustatud isiku ees: 1) võlaõigusseaduse § 1057 alusel; 2) võlaõigusseaduse õigusvastaselt ja süüliselt tekitatud kahju hüvitamise sätete alusel või 3) reisijaveolepingu alusel. 27.Eeltoodust nähtub, et kindlustusandja ei pea kahju hüvitama, kui kindlustatud isik vastutab kahjustatud isiku ees lepingulisel alusel, va reisijaveolepingu alusel. Seega jättis maakohus põhjendatult lõppjärelduses hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus 28.Kuna apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, siis nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus kantud menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus, juhindudes TsMS § 177 lg 1 p-st 2.
/allkirjastatud digitaalselt/
7(7)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.