Muud › CMR

2-25-8919 võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või LHV Pank AS EE567700771003819792. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kirjeldav ja põhjendav osa RTL Logistics OÜ esitas 07.06.2025 hagi OÜ Vanatoa Turismitalu vastu võlgnevuse 48 632,50 euro, leppetrahvi 1581,25 euro, sissenõutavaks muutunud viivise 420,19 euro ja edasiulatuva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on poolte vahel 26.02.2025 sõlmitud ekspedeerimisleping nr RL/25/01-02, mille kohaselt kohustus kostja korraldama Ukrainast kuni 38 rööbasvaguni vedamise Leedu Vabariiki, Vilniusesse läbi Poola (Chelm) 30 kalendripäeva jooksul. Kostjale on üle antud 20 vagunit, neist 4 vaguni transpordi osas on lepingut täidetud ning 16 vaguni osas on kostja jätnud lepingust tulenevad kohustused täitmata. Hageja on teinud kostjale ettemaksu teenuse eest, mis jäi kostja poolt hagejale osutamata, summas 48 632,50 eurot. Hageja on nõudnud kostjalt selle summa tagastamist, kostja ei ole hageja nõuetele reageerinud. Hagejal on kostja vastu rahaline nõue 48 632,50 eurot, millele lisandub leppetrahvi nõue 1581,25 eurot. Hageja on arvestanud ka seadusjärgses määras viivist summas 420,19 eurot. Kokku on hageja sissenõutavaks muutunud nõue kostja vastu hagi esitamise seisuga 50 633,94 eurot. Kostjale on hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue kätte toimetatud TsMS § 3111 lg 51 alusel. Kohus andis kohtu omal algatusel täiendava tähtaja (08.08.2025) vastuse esitamiseks. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. TsMS § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Juhindudes TsMS § 177 lg 1 p-st 1 määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskuludeks on 18.08.2025 taotluse kohaselt riigilõiv hagiavalduselt 1540 eurot ja hagi tagamise taotluselt 70 eurot ning õigusabikulu 4642,50 eurot, kõik kokku 6252,50 eurot. TsMS § 175 lg-s 1 on sätestatud, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on õigusabikulu summas 4642,50 eurot selgelt põhjendamatu. Hagejat ei ole esindanud vandeadvokaat ning esindaja kvalifikatsiooni arvestades ei saa pidada tunnihinda 200 eurot (ilma käibemaksuta) mõistlikuks ja põhjendatuks. Samuti on osa toodud kulust (konkreetselt 06.06.2025 kirje tõlkekulu, mille puhul ei saa 200 euro suurust tunnihinda pidada kuidagi põhjendatuks. Mitteadvokaadist esindaja tunnitasu hind on üldjuhul madalam kui advokaadi tunnitasu, kes peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest tulenevaid kohustusi ja alluma 2(3)

2-25-8919 kutsealasele järelevalvele. Otsuses TlnRnKm 12.06.2025, 2-22-18672/25 (p 15) on leitud, et kohus ei ole seotud teenuseosutaja enda poolt kehtestatud hinnakirjaga. Lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb lähtuda iga konkreetse asja mahukusest ja keerukusest. Maakohus ei ole eksinud vaidluse mahu ja keerukuse hindamisel, kuid ringkonnakohus leiab, et arvestades üldist elukalliduse tõusu, on maakohus põhjendamatult vähendanud avaldaja lepingulise esindaja tunnihinda. Viimastel aastate on kohtupraktikas leitud, et põhjendatud on juristist lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot (TlnRnKm 15.01.2024, 2-22-6347, p 11; TlnRnKm 22.12.2023, 2-23-6280, p 16.3; TlnRnKm 19.05.2023, 2-22-18818, p 15). Ka Riigikohus on pidanud juristist esindaja puhul põhjendatuks tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta) ning on leidnud, et see ei ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (RKTKo 28.11.2018, 2-17-10348, p 16 teine lõik). Kohus lähtub eeltoodust ning leiab, et põhjendatud tunnitasuks saab õigusabi osutamisel saab lugeda 120 eurot (käibemaksuta). Arve nr M-2025_17 spetsifikatsiooni kohaselt on kogu ajakulu (tundide arv) 21h 1min. Lähtudes põhjendatud tunnihinnast saab selle arvega seotud kulu olla põhjendatud maksimaalselt 2522 euro ulatus. Arve nr M-2025/19 spetsifikatsioonis on mitmed kulud, mida kohus ei saa lugeda põhjendatuks, s.o 17.07.2025 kättetoimetamispäringu saatmine, 31.07.2025 kirje, 04.08.2025 taotlus, 05.08.2025 kirjest 17.07.2025 päringu vastusega tutvumine. Kokku saab kohus lugeda selle arvega seotud kulu põhjendatuks maksimaalselt 2,5h ulatuses (sh menetluskulude taotluse esitamise ajakulu), s.o summas 300 eurot. Kohtuvälised kulud saab seega lugeda põhjendatuks summas: tasulised registripäringud 12 eurot; õigusteenus kokku 2822 eurot. Põhjendatud menetluskulu on ka asjas tasutud riigilõiv 1540+70 eurot. Kokku on hageja põhjendatud menetluskulu (12+2822+1610) 4444 eurot. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskuluna 4444 eurot. TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp Kohtunik

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.