Booden Grupp OÜ hagi Martmer OÜ ja M. M. vastu võla nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
• • • • •
Hageja: Booden Grupp OÜ (rk: 11285425); Hageja lepinguline esindaja E. J. (e-post XXX); Kostja 1: Martmer OÜ (rk: 12819225); Kostja 2: M. M. (ik XXX); Kostjate lepinguline esindaja: M. P. (e-post: XXX)
6. oktoober 2020
RESOLUTSIOON
1.Võtta vastu Booden Grupp OÜ taotlus hagist loobumiseks M. M. vastu viivisenõude summas 15,51 eurot väljamõistmise osas. Lõpetada selles osas käesoleva tsiviilasja menetlus.
2.Rahuldada Booden Grupp OÜ hagi Martmer OÜ ja M. M. vastu võla nõudes.
3.Mõista Martmer OÜ-lt välja Booden Grupp OÜ kasuks 10 891,71 eurot (kümme tuhat kaheksasada üheksakümmend üks eurot ja 71 senti).
4.Mõista Martmer OÜ-lt välja Booden Grupp OÜ kasuks lisanduv viivis põhinõudelt (5500 eurolt) määras 0,15% päevas alates käesoleva kohtuotsuse tegemise päevast kuni põhisumma täitmiseni.
5.Mõista M. M. välja Booden Grupp OÜ kasuks 10 876,20 eurot (kümme tuhat kaheksasada seitsekümmend kuus eurot ja 20 senti).
6.Mõista M. M. välja Booden Grupp OÜ kasuks lisanduv viivis põhinõudelt (5500 eurolt) määras 0,15% päevas alates käesoleva kohtuotsuse tegemise päevast kuni põhisumma täitmiseni. Sealjuures on M. M. vastutus piiratud maksimaalselt kokku 29 414,88 euroga. M. M. vastutuse piirmäära sisse tuleb arvestada põhivõlg 5500 eurot, sissenõutav viivis 4290,17 eurot ja lisanduv viivis 0,15% päevas.
7.M. M. ja Martmer OÜ vastutavad käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni punktides 3. –
6.toodud kohustuste täitmise eest Booden Grupp OÜ ees solidaarselt arvestades sealjuures käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni punktides 5. ja 6. toodud erisusi M. M. vastutuse osas.
Tsiviilasi nr 2-20-7931
Otsus toimetada kätte menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus
1.Jätta kõik menetluskulud solidaarselt kostjate M. M. ja Martmer OÜ kanda.
2.Mõista Martmer OÜ-lt ja M. M. solidaarselt Booden Grupp OÜ kasuks menetluskulude hüvitisena välja 2705 (kaks tuhat seitsesada viis eurot ja 0 senti). Edasikaebamise kord Pool saab esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohus selgitab, et kui apellatsioonkaebuse esitaja taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab menetlusabi taotleja TsMS § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja põhjendused
1.Booden Grupp OÜ (hageja) esitas Tartu Maakohtusse hagi Martmer OÜ (kostja I, põhivõlgnik) ja M. M. (kostja II, käendaja) vastu võla nõudes. Hageja taotles, et kohus mõistaks kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja võlgnevuse summas 9497,46 eurot, sealhulgas 5500 eurot põhivõlg, 01.06.2020.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 3957,46 eurot ja võla sissenõudmisega seotud kulud summas 40 eurot. Samuti taotles hageja põhinõudelt lisanduva viivise väljamõistmist määras 0,15% päevas.
1.1.Hagi asjaolude kohaselt on hagejal kostja I vastu nõue kahest töövõtulepingust tulenevalt. 01.07.2019.a sõlmisid hageja ja kostja I töövõtulepingu nr XXX XXX ridaelamute XXX ja XXX montaažiks. Selle töövõtulepingu alusel esitatud arvete põhivõlgnevused on kostja viivitusega tasunud, hageja luges kõik laekumised esmajoones põhivõlgnevuse katteks. tasumata on viivisenõue. Tasumisega viivitamise eest on lisandunud viivised summas 1061,54 eurot. 04.11.2019.a sõlmisid hageja ja kostja I töövõtulepingu nr XXX XXX ridaelamute XXX ja XXX põrandate pealevalu teostamiseks. Kostja on selle töövõtulepingu alusel esitatud arved osaliselt tasunud ning hageja on arvestanud esmajoones põhivõlgnevuse katteks. Tasumata on osaliselt arve nr XXX summas 5500 eurot (sh käibemaks). Kostja I tasus viivitusega arvetel nr XXX ja XXX nimetatud võlgnevusi, lisandunud on viiviseid summas 2895,92 eurot. Kummagi töövõtulepinguga koos samal päeval sõlmisid hageja ja kostja II käenduslepingud, millega kostja II kohustus solidaarselt vastutama lepingute nr XXX ja XXX nõuetekohase täitmise eest. Hageja loobus 20.10.20 seisukohas viivisenõudest 15,51 eurot kostja II vastu. Poolte vahel on sõlmitud eraldi veel kolmaski töövõtuleping nr XXX, mille alusel teostas hageja XXX ridaelamute rõduelementide montaažitöid. Rõdu paneelide paigalduse kohta oli hageja koostanud 27.06.2019 eraldi hinnapakkumise „Hinnapakkumine nr. XXX“ summas 2 480 eurot, millele lisandub käibemaks. Selle hinnapakkumise on kostja ka oma allkirjaga aktsepteerinud. Lisatööna on käsitletav lepingus kajastamata kraana seisuaega 392 eurot + km. Nimetatud lisakulu oli tingitud kostjast. Eeltoodust tulenevalt koostas hageja lepingu nr XXXalusel akti kokku summale 2872 eurot (2 480 + 392), millele lisandus käibemaks (koos käibemaksuga summa 3446,60 eurot). Lepingu nr XXXjuurde ei olnud sõlmitud käenduslepingut, siis ei vastuta viivisevõla eest kostja II.
Tsiviilasi nr 2-20-7931
1.2.Hageja on tööd kostjale üle andnud ning hageja tasunõue on muutunud sissenõutavaks. Teostatud tööde aktid on hageja saatnud M. M. e-postile. Kostjate väited kirjade ja aktide mittesaamise kohta ei ole asjakohased, kuna saadeti ainsale e-mailiaadressile, mida kostjaga suhtlemiseks kasutati. Kostja on majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik, kelle puhul saab eeldada kirjade kättesaamist. Igal juhul on aktid kätte saanud koos hagi materjalidega. Mõlema töövõtulepingu punkti 6.3. kohaselt oli kostjal aega akti aktsepteerimisest keelduda 5 tööpäeva, kostja ei ole pretensioone esitanud, mistõttu on kaotanud õiguse vastuväidete esitamiseks. Tööd on valminud ning hageja on esitanud kostjale teostatud tööde aktid, kusjuures lepingu nr XXX alusel esitati viimane akt 01.10.2019 ning lepingu nr XXX alusel esitati viimane akt 17.12.2019. Poolte vahel oli vastastikune arusaamine, et tegemist on lõppaktidega. Kostja ei nõudnud tööde üleandmiseks mingite täiendavate toimingute tegemist, vaid aktsepteeris aktide alusel esitatud arveid ning asus neid tasuma. Kostjad on võlgnevust korduvalt tunnistanud nii e-kirjade kui SMSga ning seeläbi vastuväidete esitamisest loobunud. Samuti on kostjad võlgnevust tunnistanud oma tegevusega, asudes 12.05.2020 edastatud allkirjastamata võla ajatamise kokkulepet täitma ning maksnud selle alusel 3000 eurot. Kostjatel puudub hageja vastu leppetrahvi nõue. Nõudest ei ole mõistliku aja jooksul teatatud. Hageja ei ole rikkunud tööde tähtajaks lõpetamise kohustust. Lepinguga nr XXX ei olnud tööde lõpetamise tähtaega kokku lepitud. Lepingu nr XXX sõlmimise kuupäevaks tuleb lugeda 04.11.2019, leppetrahvi on hakatud arvestama aga juba 01.10.2019 ehk enne lepingu sõlmimise kuupäeva. Kui kohus peaks leppetrahvi nõuet põhjendatuks pidama, on see hea usus põhimõtte vastane ja tuleks vähendada nullini. Seetõttu ei saa rahuldada ka kostja tasaarvestuse avaldust. Kostja vastuväited hagile
2.Kostja leiab et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole tasunõue muutunud sissenõutavaks. Hageja ei ole enda poolt teostatud töid üle andnud ega esitanud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti koos vajalike lisadega, esitatud on ainult rahalised aktid. Töövõtja töö koosneb kahest osast: füüsilisest töö tegemisest ja töö juurde kuuluvate dokumentide vormistamisest. Töö on tehtud alles siis, kui töö mõlemad osad on kostjale üle antud. EhS § 15 ja 51 kohaselt peab hageja kui ehitav isik kostjale üle andma ehitusdokumendid, s.h. kaetud tööde aktid, millised kostja peab omakorda tellija kaudu esitama Tartu linnavalitsusele kasutusloa saamiseks. Hageja kui professionaalne ehitusettevõtja pidi ka ise teadma, millised dokumendid ta peab üle andma. Lisaks on tööd valminud olulise viivitusega. Mõlema lepingu p. 3.3. alusel tööde tähtajaks mittelõpetamisel Töövõtja süül tasub Töövõtja Tellijale leppetrahvi 0,15% lepingusummast päevas. Lepingu XXX järgi on hageja viivises alates 02.10.2019 kuni 8.08.2020, viivis 10 363.30 eurot. Lepingu nr. XXXtööde lõpptähtaega ei ole küll kindlaks määratud, kuid 3. ja 13.09.2019 alustas firma OÜ Evari Ehitus objektil järgmiste töödega. Seega hiljemalt 12.09.2019 oleks hageja pidanud objekti üle andma koos vajalike dokumentidega. Sellest ajast hakkab kostja arvestama hagi viivist. Viivise suuruseks alates 13.09. 2019 kuni 08.08.2020 on 329 päeva eest 21 743.61 eurot. Kokku nõuab kostja hagejalt viivist kuni hagi esitamiseni 32 106.91 eurot ja edasi kuni vajalike dokumentide saamiseni, objektide üleandmiseni. Juhul, kui kohus peab hageja nõuet põhjendatuks, teeb kostja oma viivisenõude osas hageja nõudega tasaarvestuse. Hageja tahab kostjatelt aktidest ja arvetest nähtuvalt mõnevõrra suuremat summat kui töövõtulepinguis kokku lepitud. Kostja II ei pea vastutama kostja I kohustuste eest. Käenduslepingus ei ole kirjas täpsemalt mille eest käendaja vastutab, on ainult viide töövõtulepingutele. Seega ei ole käendaja kohustus piisavalt määratletud. Käendaja vastutuse rahaline maksimumsumma ei ühti lepingute summadega. Kohtuistungid
Tsiviilasi nr 2-20-7931
3.Käesolevas tsiviilasjas toimus kohtuistung 06.10.2020. Istungil jäid pooled oma seisukohtade juurde. Hageja rõhutas, et varasemalt pole mingeid pretensioone esitatud ega täiendavaid dokumente nõutud, mis viitab sellele, et tegelikkuses pretensioone polegi. Kostja väited on otsitud ning jurist on leidnud juriidilise nüansi. Pealegi on kostja oma väidetega hilinenud. Kaetud tööde aktide koostamine polnud hageja kohustus, seda peab tegema peatöövõtja. Vastavalt poolte kokkuleppele on kostja seni varasemas töös teinud neid ise ning aktide kohustust ei tulnud ka lepingust. Kostja selgitas, et lepingujärgseid summasid arvestades on tasumata üksnes 250,40 eurot. Kuna hageja ei esitanud tähtaegselt dokumente, peab Martmer OÜ nüüd tellima 6000 eurot maksva ehitusauditi, et saaks esitada majad tellijale ja saaks kasutusloa. Iga ehitaja kohustus, eriti betoonitöödes, on esitada kõikide töövõttude, mida katavad, kohta kaetud tööde aktid. Kostja ei saa ise teha kaetud tööde akti, kuna ei tea kasutatud materjalide omadusi. Kostja ole akte enne kätte saanud, kui hagiga. Küll aga sai kätte arved ja tasus need, ei süvenenud enne hagi esitamist summadesse, et mille eest ja kui palju on maksnud. Asjaolud ja kohtu seisukoht
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 kohaselt otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. 20.10.2020 seisukohas teatas hageja, et soovib hagist osaliselt loobuda kostjalt II viivise summas 15,51 eurot väljamõistmise osas. Kostjad hageja taotlusele vastu ei vaielnud, seetõttu eeldab kohus, et neil vastuväited puuduvad. Käesolevaga võtab kohus vastu hageja taotluse hagist osaliseks loobumiseks TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle (TsMS § 432).
5.Ülejäänud osas lahendab kohus haginõude sisuliselt. Booden Grupp OÜ on esitanud kohtusse hagi Martmer OÜ ja M. M. vastu võla nõudes. Kostjalt I võlgnevuse väljamõistmist taotleb hageja töövõtulepingute alusel esitatud tasumata arvete eest. Kostja II suhtes on nõude aluseks käendusleping. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et töövõtulepingud sõlmiti ja nende alusel töö tehti. Seda kinnitavad ka asjas esitatud tõendid (allkirjastatud töövõtulepingud ja hinnapakkumised I kd, tlk 10-16, 26-30 ja 147-149). Pooled vaidlevad esmajoones järgnevate asjaolude üle: • • •
Kas hageja tasunõue kostja I vastu on muutunud sissenõutavaks; Kas kostjal I on hageja vastu tasaarvestatav leppetrahvinõue; Kas kostjaga II sõlmitud käenduslepingud on kehtivad.
6.Kostjad leiavad, et hageja töövõtulepingutest tulenev tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks, kuna hageja ei ole kostjatele pärast tööde lõpetamist esitanud vajalikke dokumente, koostanud kaetud tööde akte ja üleandmis-vastuvõtmisakte. Seega ei ole ta oma töövõtulepingutest tulenevaid kohustusi kohaselt ja täielikult täitnud, mistõttu on ka kostjal õigus keelduda tasumast. Samal põhjusel on kostjate hinnangul alusetu ka viivisenõue. Asja materjalidest nähtub, et poolte vahel sõlmiti kolm töövõtulepingut. Puudub vaidlus selles, et hageja on oma tööülesanded täitnud töö füüsilise ärategemise osas. Asja materjalidest ei nähtu, et kostjal olnuks pretensioone tööde kvaliteedi osas. Pooled vaidlevad selle üle, kas lepingu kohaseks täitmiseks pidanuks hageja lisaks tööde ära tegemisele esitama ka kaetud tööde aktid. Kostja on oma vastuväidetes olnud terminoloogias mõnevõrra ebajärjekindel, heites läbisegi hagejale ette nii ehitusdokumentatsiooni mitte üleandmist, üleandmis-vastuvõtmisaktide mitte üleandmist kui ka kaetud tööde altide mitte üleandmist. Kohus analüüsib esmalt vastuväiteid kaetud tööde akti ja ehitusdokumentatsiooni puudumise kohta.
Tsiviilasi nr 2-20-7931
Kohustust lisaks tööde füüsilisele ära tegemisele esitada ka kostja nõutud kaetud tööde aktid ei tulenenud otsesõnu pooltevahelistest töövõtulepingutest. Kostja hinnangul võib kohustus kaetud tööde aktide esitamiseks tulla ehitusseadustikust, majandus- ja taristuministri 04.09.2015. a määrusest nr 115 või majandus- ja taristuministri 02.03.2015 määrusest nr 19. Õige on hageja väide, et kostja viited majandus- ja taristuministri 02.03.2015. a määrusele nr 19 „Ehitamise tehnilistele dokumentidele esitatavad üldnõuded“ on asjakohatud, kuna nimetatud määrus kaotas kehtivuse 01.07.2015 ehitusseadustiku jõustumisega. See ei olnud töövõtulepingute sõlmimise ega ehitamise ajal kehtiv, mistõttu kohus sellest määrusest asja lahendamisel ei juhindu. Ehitamise ajal reguleeris ehitamise dokumenteerimise nõudeid lisaks ehitusseadustikule majandus- ja taristuministri 04.09.2015. a määrus nr 115 „Ehitamise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja esitamisele esitatavad nõuded.“ (edaspidi määrus nr 115). Kohus nõustub hagejaga, et määrusest nr 115 ei tulene hageja kohustust vastutada ehitise dokumentatsiooni koostamise eest. Määruse nr 115 töövõtulepingute sõlmimise ajal (s.o oktoober-november 2019) kehtinud redaktsiooni § 3 lg 3 kohaselt kui ehitisel on mitu ehitajat, dokumenteerib üldjuhul ehitamist ning vastutab teiste ehitajate (alltöövõtjate) dokumenteerimiskohustuse ja ehitusdokumentide säilitamise eest peaehitaja (peatöövõtja). Kuivõrd praegusel juhul kostja II oli peatöövõtja ning hageja oli alltöövõtja, ei saanud hagejal olla automaatset kohustust ehituse käigu dokumenteerimiseks ja vajalike ehitusdokumentide koostamiseks. Nimetatud kohustus oli kostjal II. Kohus nõustub hagejaga, et alltöövõtja kohustused ehitamise dokumenteerimisel saavad tuleneda üksnes peatöövõtja ja alltöövõtja vahelistest kokkulepetest. Seega oleks pidanud hagejale sellise kohustuse panemiseks olema see sõnaselgelt pooltevahelises lepingus kokku lepitud. Asjakohatu on kostjate viide määruse nr 115 § 15 lõikele 1, mis sätestab ehitaja kohustuse anda ehitise valmimisel ehitise omanikule üle ehitusdokumendid. Nimetatud sätet tuleb tõlgendada koosmõjus sama määruse § 3 lõikega 3, mistõttu on tegemist esmajoones peatöövõtja kohustusega. Kohus nõustub hagejaga, et sättest ei saa meelevaldselt tuletada alltöövõtja kohustust peatöövõtja ees; dokumentatsiooni koostamise ja üleandmise kohustus saab alltöövõtjale tuleneda eelkõige peatöövõtja ja alltöövõtja vahel sõlmitud lepingust. Määruse nr 115 § 3 sätestatud ehitamise dokumenteerimise üldnõuetest ei tulene seejuures, et ehitusdokumendi peaks kindlasti koostama konkreetse töö tegija. Ehitusseadustiku § 15 lg 1 kolmanda lause kohaselt ehitamise dokumenteerib ehitav isik. Kuivõrd kõnealuse paragrahvi lg 5 p 1 viitab edasi määrusele nr 115, tuleb sätet kohtu hinnangul mõista selliselt, et eelkõige on dokumenteerimiskohustus peatöövõtjal ning selle alltöövõtjale üleandmiseks on vaja eraldi kokkulepet. Säte reguleerib dokumenteerimiskohustust eelkõige tellija ja peatöövõtja, mitte peatöövõtja ja alltöövõtja vahelistes suhetes. Seega ei olnud hagejal praegusel juhul kohustust koostada kaetud tööde akte ja neid koos vastava dokumentatsiooniga kostjale I esitada. Asjasse puutumatud on kostjate poolt kohtuistungil viidatud Riigi Kinnisvara AS dokumenteerimisnõuded (I kd, tlk 127-138). Tegemist on juhendiga, mis reguleerib Riigi Kinnisvara AS suhteid oma lepingupartneritega ega kohaldu hageja ja kostjate suhetes.
7.Järgnevalt võtab kohus seisukoha üleandmis-vastuvõtmisakti osas. Hageja leiab, et tal puudub kostja ees tasumiskohustus, kuna tööd on vastu võtmata ja kostja ei ole esitanud üleandmisvastuvõtmisakti. VÕS § 637 lg 3 kohaselt töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Poolte vahel sõlmitud töövõtulepingute p 9.1 kohaselt esitab Töövõtja akti tehtud
Tsiviilasi nr 2-20-7931
tööde kohta, millele Tellija esitab konkreetse pretensiooni või kirjutab alla 5 päeva jooksul peale akti esitamist. Seda täiendab tellija kohustusi täpsustav lepingu p 6.3, mille kohaselt tellija kohustub viie tööpäeva jooksul alates arve esitamisest aktsepteerima või tagasi lükkama Töövõtja esitatud aktid tööde maksumuse kohta, Kui viie tööpäeva jooksul ei ole Tellija akti aktsepteerinud ega tagasi lükanud, siis loeb töövõtja akti aktsepteerituks. Poolte menetluses antud selgitutest ja seisukohtadest ning lepingu sõnastusest, mõttest ja eesmärgist järeldub, et punktides 6.3 ja 9.1 on mõeldud ka tööde üleandmis-vastuvõtmisakti. Seega muutus seadusest ja lepingust tulenevalt kostja kohustus hagejale tehtud tööde eest tasuda sissenõutavaks üksnes siis, kui ta oli tööd vastu võtnud. Tööde vastuvõtmiseks oli lepingu p 9.1 kohaselt vajalik hagejal kostjale esitada akt, mille lepingute p 6.3 kohaselt pidid kostja aktsepteerima või tagasi lükkama viie päeva jooksul. Kui viie päeva jooksul akti tagasilükkamisest ei teatatud, loeti akt aktsepteerituks. Hageja on tõendanud (I kd, tlk 157-169), et on aktid saatnud kostja e-postiaadressile. Sama e-posti aadress oli märgitud kostja kontaktina ka töövõtulepingute p-s 4. Kohus nõustub hagejaga selles, et kostja on majandus- ja kutsetegevuses tegutsev isik, kelle puhul Riigikohtu praktikast tulenevalt kohaldatakse eeldust, et tal tekib e-kirjaga mõistlik võimalus tutvuda hiljemalt järgmisel tööpäeval pärast e-kirja saabumist saaja või tema valitud teenusepakkuja serverisse, kusjuures tuleb eeldada, et e-kiri jõuab saaja serverisse selle saatmise päeval (Riigikohtu 29.11.2017 otsus tsiviilasjas nr 2-16-8010, p 13). Seega saab eeldada, et kostjad on aktid kätte saanud. Kuna kohtule pole esitatud tõendeid, et aktid oleks viie päeva jooksul tagasi lükatud või kostjad oleks hagejalt enne kohtumenetlust nõudnud täiendavate aktide koostamist, saab lugeda aktid lõppaktidena (üleandmis-vastuvõtmisaktidena) aktsepteerituks.
8.VÕS § 29 lg 5 p 3 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel arvestada ka lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist. Kohus nõustub hagejaga selles, et kostjate käitumisest nähtub, et nende hinnangul oli hageja tegelikult oma kohustused täitnud ning hageja tasunõue oli muutunud sissenõutavaks. Vastasel juhul oleks kostja II täiendavaid akte ja dokumente nõudnud hagejalt juba enne, kui ta lubas pärast hageja poolt teostatud tööde lõpetamist tööle asuda järgmise töölõigu töövõtjatel. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja II oleks hagejalt kas tööde teostamise ajal või üldse millalgi enne kohtuvaidlust nõudnud kaetud tööde akte ja nendega kaasnevaid dokumente või nõudnud eraldi üleandmis-vastuvõtmisaktide esitamist või juba esitatud aktide parandamist ja nendele täiendavate dokumentide lisamist. Sellest nähtub, et kostja hinnangul oli talle esitatud piisavad ja asjakohased dokumendid ning hageja oli oma kohustused korrektselt täitnud. Samuti ei ole kostja väited selle kohta, et ta ei ole akte saanud, eluliselt usutavad ega kooskõlas kostja käitumisega. Kostja ei ole enne kohtumenetlust kunagi hagejalt akte küsinud ning on tasunud hageja poolt esitatud arveid, millel on igaühel selgelt märgitud viide arve aluseks olevale aktile (nt I kd, tlk 18, 20, 22, 32, 34, 164-165). Kostja on pidanud arvestust hageja poolt talle esitatud arvete üle ning on arvete tasumisel täpselt välja toonud millise arve millist osa parasjagu tasutakse (I kd, tlk 23) ning hiljem korduvalt kinnitanud osaliselt täitmata kohustust hageja ees (ekirjad ja SMS-d I kd, tlk 102 jj, 112 jj, lk 171; II kd, lk 28). Seega pidi olema kostja aktidest teadlik. Kostja ei ole esitanud ka enne kohtumenetlust pretensioone aktide sisu ja lisatud dokumentide osas ning vastavalt lepingu p-dele 6.3 ja 9.1 loeti aktid viie päeva möödumisel aktsepteerituks. Kostja II 06.10.2020 istungil antud selgitused, mille kohaselt ta lihtsalt tasus esitatud arveid ega süvenenud nende sisusse, ei ole eluliselt usutavad. Isegi kui kostjad nii toimisid, on see nende oma riisiko ega anna alust võlgnevuse väljamõistmata jätmisele. Isegi kui töös, aktides või neile lisatud dokumentatsioonis oli puudusi, on kostjad VÕS § 643 ja 644 lg 1 ja lg 3 ja töövõtulepingute punktide 6.3 ja 9.1 alusel kaotanud õiguse puudustele tugineda.
Tsiviilasi nr 2-20-7931
Kohtu järeldust ei muuda kostja viited Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-145-14 p 19, kuna viidatud lahendi asjaolud ja õiguslikud probleemid on mõnevõrra erinevad käesoleva vaidluse omadest. Eelnevast tulenevalt saab lugeda kostja I tööd vastu võtnuks. Seega on hageja tasunõue muutunud sissenõutavaks ja kostjal I on tekkinud ka kohustus hagejale kokkulepitud summade tasumiseks.
9.Kostjad leiavad, et hageja nõuab suuremate summade tasumist, kui lepingu alusel õigust oleks. VÕS § 639 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga võib kokku leppida töö eelarves, mis on töövõtjale kas siduv või mittesiduv. Sellise kokkuleppe puudumisel eeldatakse, et eelarve on siduv. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt mittesiduva eelarve olulisel ületamisel võib töövõtja nõuda eelarvet ületava tasu maksmist, kui eelarve ületamist ei olnud võimalik ette näha. Sel juhul peab töövõtja eelarve olulisest ületamisest tellijale viivitamata teatama. Teatamata jätmise korral võib töövõtja eelarvet ületanud summat nõuda üksnes ulatuses, milles tellija on alusetult rikastunud. Lepingu nr. XXXalusel on akte ja arveid esitatud lepingujärgses summas. Vaidluse all olevast 3446,40 eurost on 2976 (summa käibemaksuga) kaetud lepinguga nr XXX (I kd, tlk 144-149). Leping on mõlema poole poolt allkirjastatud ja seega oli olemas kokkulepe nende tööde tegemiseks. Seega on vaidlusalune summa 470,40 eurot. Töövõtulepingu nr. XXX punktis 2.1 ja eelarvekokkuleppes lepiti kokku summas 22 284 eurot (26 740,80 eurot käibemaksuga). Akte koostatud ja arveid on esitatud aga summas 29 044,80 eurot (I kd, tlk 4 p 2.8, lk 32-34). Seega on arveid esitatud ja akte koostatud 2304 euro võrra suuremas summas, kahe lepingu peale kokku on arvesid esitatud ja akte koostatud 2774,40 euro (sisaldab käibemaksu) võrra suuremas summas kui algselt kokku lepitud. Hageja on lepingute nr XXX ja XXX eelarve ületamist põhjendanud lisatööde teostamise vajadusega. Töövõtulepingute p 10.1 kohaselt tuli lisatööd eelnevalt kooskõlastada. M. A. kirjalikust selgitusest nähtub, et vaidlusaluste lisatööde osas oli suuline kokkulepe. Tehti pinnasetöid ja telliti kraana, kuna rõdude juures oli vaja eelneva alltöövõtja tööd parandada (I kd, tlk 150-151). Hageja on kohtule esitanud tõendeid ja põhjendusi, tõendamaks, et kraanatööd objektil ka teostati ning need olid põhjendatud ja vajalikud (I kd, tlk 152-156). Kuna töövõtuleping ei sätesta, et lisatööde kokkulepe peaks olema kirjalikus vormis, tööde tegemine on tõendatud, lisatööd on võrreldes lepingute koguhinnaga ebaolulises summas, kostja I on arved enamuses tasunud ning kostjad ei ole enne kohtumenetlust kordagi lisatööde põhjendatust ja vajalikkust või hinda vaidlustanud, leiab kohus, et poolte vahel oli olemas lisatööde tegemise kokkulepped. Kostja I peab ka lisatööde eest hagejale tasuma. Kohus loeb tõendina piisavaks M. A. kirjaliku selgituse lisatööde kohta. Keegi menetlusosalistest ei taotlenud lisatööde osas tunnistaja isiklikku ärakuulamist või poolte endi vande all ärakuulamist, selgitus on kooskõlas teiste asjas esitatud tõenditega ja eluliselt usutav. Ehkki see ei ole samastatav tunnistaja ütlustega, ei välista seadus ega kohtupraktika isikute kirjalike selgituste arvestamist muu dokumentaalse tõendina TsMS § 272 mõttes.
10.Võlaarvestusele matemaatilisi vastuväiteid esitatud ei ole. Samuti ei ole kostjad väitnud, et on tegelikult tasunud rohkem. Viivisenõuded tuleb rahuldada töövõtulepingute p 2.3 ja 2.4 ning VÕS § 113 lg 1 alusel, viivisemääraks on 0,15% päevas. Kohus mõistab vastavalt hageja taotlusele viivise välja kohtuotsuse tegemise seisuga kindla summana ning edasi protsendina põhinõudest. Kostjad ei ole esitanud matemaatilisi vastuväiteid viivisearvestusele ega vaidlustanud viivisearvestuse algusaega. Seega lähtub kohus hageja arvestustest (I kd, lk 38-40). Hageja viivisearvestus on õiguslikult põhjendatud ja kooskõlas asjas kogutud tõenditega. Samuti ei ole kostjad esitanud vastuväiteid sellele, et nendepoolsed tasumised on esmalt arvestatud põhivõla katteks. Kostjad ei ole taotlenud viivise vähendamist või piiramist põhinõude summaga. VÕS § 1131 lg 1 alusel kuulub rahuldamisele ka hageja sissenõudmiskulude hüvitamise nõue summas 40 eurot.
Tsiviilasi nr 2-20-7931
Eelnevast tulenevalt tuleb kostjalt I hageja kasuks välja mõista: • • • •
Töövõtulepingu nr. XXX2 põhisumma võlgnevus 5500 eurot; Töövõtulepingutelt enne hagi esitamist sissenõutavaks muutunud viivis summas 3957,46 eurot (sh töövõtulepingu nr. XXX viivisenõude osa 2895,92 eurot, lepingu nr. XXXalusel 1046,03 eurot ja lepinguga nr XXX alusel 15,51 eurot.); Võla sissenõudmisega seotud kulud 40 eurot; Lisanduv viivis töövõtulepingu nr. XXX tasumata põhinõude osalt 5500 eurolt hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni (s.o perioodil 02.06.2020 kuni 17.11.2020) summas 1394,25 eurot ja edasi protsendina põhinõudelt kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni määras 0,15% päevas;
Kokku: 10 891,71 eurot, millele lisandub jooksev viivis.
12.Kostja II on sõlminud käenduslepingud (I kd, tlk 11-12 ja 24-25) millest kummagi punktis 1.1. on kokku lepitud, et kostja II M. M. vastutab solidaarselt käendajana kostja I töövõtulepingutest nr XXXja nr XXX tulenevate kohustuste eest. Kohus ei nõustu kostjate poolt käenduslepingu kehtetuse osas esitatud seisukohtadega. Kohus leiab, et käenduslepingud on kehtivad. Nende punktides 1.1. on piisavalt täpselt määratletud käendatav kohustus, mis on piiritletud konkreetsetest töövõtulepingutest tekkivate kohustustega ning samuti on punktis 1.2. märgitud käendaja vastutuse maksimumsumma (VÕS § 143 lg 2). Kolmanda töövõtulepingu nr XXX juurde käenduslepingut sõlmitud ei ole, seega kostja II sellest lepingust tuleneva viivisevõla summas 15,51 eurot eest kostjaga I solidaarselt ei vastuta. Seega on kostja II võlgnevus solidaarselt kostjaga I hageja ees 10 876,20 eurot (10 891,71 viivisevõlgnevus 15,51 eurot). Erinevalt kostjast I on kostja II vastutus töövõtulepingust nr. XXX tulenevate kohustuste – põhivõlg 5500, kuni 01.06.2020 sissenõutav viivis 2895,92 eurot, perioodi 02.06.2020-17.11.2020 viivis 1394.25 eurot (viivised kokku 4290,17) ja lisanduv viivis – eest piiratud käenduslepingu p 1.2 kohaselt maksimaalselt 29 414,88 euroga.
13.Kostjad on esitanud tasaarvestusavalduse, milles soovivad tasaarvestada nende kohustuse hageja ees. Kostjate hinnangul on kostja I nõude aluseks töövõtulepingute nr XXX ja nr XXX punkt 3.3., mille põhjal tööde tähtajaks mittelõpetamisel Töövõtja süül tasub Töövõtja Tellijale leppetrahvi 0,15% lepingusummast päevas. Kohus leiab, et hagejalt leppetrahvi nõudmise alused ei ole täidetud. Leppetrahvi saaks nõuda olukorras, kui tööd oleksid lõpetamata ega oleks valmis. Kostjad ei ole tõendanud, et hageja tööd oleksid füüsiliselt lõpetamata. Eelnevates punktides on kohus analüüsinud, et kostja väited ebapiisava dokumentatsiooni kohta ei ole samuti käsitletavad hageja kohustuste täitmata jätmisena (otsuse põhjenduste p 6 – 8). Lepingu p-s 3.3. on leppetrahv kokku lepitud olukorraks, kui hageja ei lõpeta töid ettenähtud tähtajaks. Töövõtulepingus nr XXX(lk 13 p 3.1) ei olnud konkreetset lõpptähtaega kokku lepitud, vaid märgiti et lõpptähtaeg sõltub tööde käigust. Seega leppetrahvi praeguse juhtumi asjaoludel nõuda ei saa. Üksnes sellega, et järgmine alltöövõtja alustas objektil tööd 13.09.2019, ei saa siduda leppetrahvi tekkimise kohustust. Leppetrahvi arvestamise algusaeg peab olema üheselt ettenähtav. Lepingute p. 3.1. on määratud tööde algusajana kindlaks august 2019 ning lõppkuupäevana 1.10.2019. Lepingu sõlmimise kuupäevana on päises märgitud 23.07.2019, kuid tegelikult on leping allkirjastatud alles 04.11.2019. Kohus ei nõustu kostja käsitlusega, mille kohaselt oli poolte eesmärgiks tekitada olukord, mille kohaselt algaski leppetrahvi tasumise kohustus 01.10.2019. Sellisel juhul oleks hagejal juba töödega alustamise hetkeks tekkinud kohustus tasuda leppetrahvi umbes viie nädala eest. VÕS § 29 lg 2 kohaselt lepingu tõlgendamisel ei või aluseks olla ebaõige tähistus või väljendusviis, mida lepingupooled kasutasid eksimuse tõttu või soovist varjata oma
Tsiviilasi nr 2-20-7931
tegelikku tahet. Arvestades kõiki teisi lepingus väljatoodud kuupäevi, leiab kohus, et pooled jätsid ekslikult tegelikkusele vastavaks muutmata lepingus toodud kuupäevad. Tegelikult sõlmiti leping novembris, mitte juulis ning töödega sai alustada samuti novembris, mitte augustis. Seetõttu ei saanud ka leppetrahvi tasumise kohustus saabuda oktoobris. Lepingust nähtub, et pooled hindasid tööde tegemise jääks ligikaudu kaks kuud (augustist oktoobri alguseni). Seega juhul, kui leppetrahvi nõudmise eeldused oleksid täidetud, saaks leppetrahvi nõuda mitte enne kui alates lepingu sõlmimisest kahe kuu möödumisel. Asja materjalidest ei nähtu, et tööd olnuks füüsiliselt lõpetamata pärast 04.01.2020. Seega puudub kostjatel hageja vastu leppetrahvinõue ning leppetrahvinõude puudumisel ei saa teostada ka tasaarvestust.
14.Eelnevast tulenevalt leiab kohus, et hagi tuleb rahuldada. Menetluskulud
15.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldas, jäävad menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
16.Kohus rahuldab ka TsMS § 174 lg 1 ja 2 alusel hageja taotluse menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. Hageja on oma menetluskulude rahalise suurusena märkinud riigilõivu summas 650 eurot ning õigusabikulud 2055 eurot (õigusabikulude summa käibemaksuta, käibemaksu ei lisandu). Õigusabi ajakulu 22 tundi ning tasumäär 90 eurot tunnis. Kohus ei nõustu kostjate esindaja seisukohaga, mille kohaselt tuleks hageja õigusabikulu vähendada. Kohtu hinnangul on tegemist põhjendatud ja vajaliku kuluga. Asjas on toimunud kohtuistung, pooled on arutanud kompromissi, vaidluse all oli mitmeid õiguslikke küsimusi, sh kostjate tasaarvestusavaldust. Asjas osales kaks kostjat, kelle vastutuse alused ei ole täielikult kattuvad, ning tuli analüüsida hulgaliselt tõendeid. Kohati on kostjate esindaja ise suurendanud menetluskulusid, esitades asjassepuutumatuid tõendeid ja seisukohti ning tinginud sellega hagejate esindaja vajaduse neile vastata. Riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest, mistõttu kuulub riigilõiv kostjatelt väljamõistmisele. Kokku määrab kohus hageja menetluskuludena kindlaks 2705 eurot.
/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.