AS ÜHISTEENUSED hagi TORUAVARII OÜ vastu võla nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490), lepinguline esindaja F V (e-post xxx) Kostja: TORUAVARII OÜ (registrikood 12883915), seaduslik esindaja A B
Menetlustoiming
Menetluse lõpetamine
RESOLUTSIOON
1.Lõpetada hagiavalduse menetlus seoses hagist loobumisega.
2.Jätta menetluskulud kostja kanda.
3.Mõista kostjalt TORUAVARII OÜ hageja AS ÜHISTEENUSED kasuks välja menetluskulude hüvitis 632,50 eurot.
4.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal TORUAVARII OÜ tasuda hagejale AS ÜHISTEENUSED viivist alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Tagastada hagejale pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 17,50 eurot ja kanda see summa Julianus Inkasso OÜ arvelduskontole xxx, märkides selgitusse „Tsiviilasi nr 2-25-106895“. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv
1.Harju Maakohtu menetluses on AS ÜHISTEENUSED (hageja) hagi TORUAVARII OÜ (kostja) vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt oli kostjale kuuluv auto parkimiskorralduse nõudeid rikkudes pargitud hageja poolt opereeritavas parklas.
2.Kostja esitas 26.05.2025 kohtule seisukoha, milles märkis, et hagi on esitatud vale isiku vastu, sest leppetrahvi väljastamise aegadel kasutas autot kolmas isik. Kostja esitas selle kinnitamiseks tõendi (dtl 177).
3.Hageja esitas 01.07.2025 kohtule taotluse hagist loobumiseks. Hageja selgitas, et loobub hagist tulenevalt kostja poolt 26.05.2025 esitatud tõendist, et autot kasutas ja parkis leppetrahvide väljastamise ajal kolmas isik. Hageja palus menetluskulud jätta kostja kanda, sest kostja oleks saanud kõnealusele asjaolule tugineda varem, kuid kostja jättis selle tegemata, põhjustades seeläbi ise kohtumenetluse algatamise. Sellistel asjaoludel menetluskulude jätmine hageja kanda oleks hageja hinnangul ebaõiglane.
4.Kostja esitas 16.07.2025 seisukoha, milles märkis, et kostja ei vaidle vastu hagist loobumisele, kuid kostja leiab, et menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Kostja ei ole hageja nõuet rahuldanud ega nõuet tunnistanud, mistõttu puudub alus jätta menetluskulud kostja kanda.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
Menetluse lõpetamine
5.TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kuna hageja on hagist loobunud ning hagist loobumine ei ole vastuolus TsMS § 429 lõikega 4, võtab kohus hagist loobumise vastu ja lõpetab käesoleva asja menetluse.
6.Kohus märgib, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
7.Pooltel on erimeelsus, kes peab tekkinud olukorras kandma menetluskulud. TsMS § 168 lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Viimasel juhul kannab kostja hageja menetluskulud (TsMS § 168 lg 5).
8.Kohus peab põhjendatuks jätta menetluskulud kostja kanda. Parkimislepingu pooleks saab lugeda sõiduki omanikku või vastutavat kasutajat, kui nimetatud isik ei tõenda, et sõidukit juhtis muu isik. Praegusel juhul on kostja see isik, kes võis tõendeid esitades ümber lükata viidatud eelduse hagejaga parkimislepingu sõlminud isiku kohta. Ilma kostja sellekohaseta infota ei saanud hageja seda teada. Kostjal oli olemas informatsioon, et sõidukit juhtis vaidlusalustel aegadel tegelikult kolmas isik, kuid kostja otsustas selle hagejale esitada alles oma 26.05.2025 menetlusdokumendis – kostja ei tuginenud sellele asjaolule kohtuväliselt, maksekäsu kiirmenetluses (vt kostja seisukoht, dtl 13) ega isegi mitte esimeses hagimenetluses esitatud 2
menetlusdokumendis (vt dtl 84). Kohtu hinnangul ei ole kostja seega kasutanud oma menetlusõigusi heauskselt (TsMS § 200 lg 1). Kui kostja oleks tuginenud varem sellele, kes vaidlusalustel aegadel sõidukit juhtis, oleks kostja saanud hoida ära nii enda vastu kohtumenetluse algatamise kui ka kohtumenetluses (hagejal) täiendavate kulude tekkimise. Sellest hoolimata hoidis kostja infot sõiduki tegeliku kasutaja kohta enda teada. Kohus ei pea sellistel asjaoludel õigeks jätta menetluskulusid hageja kanda. Kostja ise oma tegevusega põhjustas käesolevas asjas menetluskulude tekkimise. Riigikohus on tsiviilasjas 2-22-130552 sarnastel asjaoludel tehtud lahendis leidnud, et nõude rahuldamiseks TsMS § 168 lõigete 4 ja 5 tähenduses tuleb lugeda ka (kostja poolt) tõendite esitamist selle kohta, kes juhtis vaidlusalusel ajal sõidukit, ning kostja peab kandma kuni esitatud tõendite põhjal kostja asendamiseni hagejal tekkinud menetluskulud (vt viidatud kohtulahendi p 16). Praegusel juhul ei ole tegemist kostja asendamisega, vaid hagist loobumisega, kuid põhjendused ja järeldus on sama – kostja peab sellises olukorras kandma hageja menetluskulud.
9.Kohus määrab kindlaks hageja menetluskulude rahalise suuruse (TsMS § 174 lg 1, lg 2). Kostja vastuväiteid hageja menetluskuludele ei esitanud, kuid kohus määrab menetluskulud kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (TsMS § 174 lg 8), s.o hindab nende väljamõistmise põhjendatust sõltumata vastaspoole vastuväidete puudumisest.
10.Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist summas 858,25 eurot, sh riigilõiv 100 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 738,25 eurot.
11.Menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud (TsMS § 138 lg 1). Kohtukuluks on muu hulgas riigilõiv (TsMS § 138 lg 2). Hageja on käesoleva tsiviilasja menetluses tasunud riigilõivu 100 eurot, kuid seoses hagist loobumisega kuulub hagejale riigilõivust 17,50 eurot tagastamisele. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejale hüvitada riigilõiv summas 82,50 eurot.
12.Kohtuväliseks kuluks on muu hulgas maksekäsu kiirmenetluse kulud (TsMS § 144 p 7). TsMS § 4842 kohaselt hüvitatakse maksekäsu kiirmenetluses avaldaja kantud menetluskulud summas 20 eurot (vt ka Riigikohtu lahend asjas 3-2-1-165-16, p 12.1 – 12.3). Hageja taotlus maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitamiseks summas 20 eurot on seega põhjendatud.
13.Kohtuväliseks kuluks on muu hulgas menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud (TsMS § 144 p 1). TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hagejal on käesolevas asjas lepinguline esindaja. Menetluskulude nimekirja kohaselt osutas lepinguline esindaja hagejale hagimenetluses õigusteenust 4 tundi 25 minutit tunnitasuga 169 eurot (käibemaksuta). Arvestades nii käesoleva asja sisu (tegemist ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega) kui ka asjaolu, et hagejat ei esinda vandeadvokaadist esindaja, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud lähtuda kulude hüvitamisel tunnitasust 169 eurot. Kohus lähtub hageja lepingulise esindaja kulude hüvitamisel tunnitasust 120 eurot. Tehtud toiminguid ning neile kulunud aega peab kohus aga põhjendatuks ja mõistlikuks. Eeltoodust tulenevalt on hageja põhjendatud õigusabikulud summas 530 eurot (4 tundi 25 minutit × 120 eurot). Kuivõrd hageja on käibemaksukohustuslane, kuuluvad õigusabikulud hüvitamisele ilma käibemaksuta.
14.Eelnevat arvesse võttes tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud kokku summas 632,50 eurot (= 82,50 + 20 + 530).
3
15.Kuna hageja on vastava taotluse esitanud, märgib kohus otsuse resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
16.Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178). Riigilõivu tagastamine
17.Hageja tasus hagiavalduse esitamisel täiendavalt riigilõivu 35 eurot. Hageja palub seoses hagist loobumisega tagastada pool hagiavalduse esitamisel täiendavalt tasutud riigilõivust, s.o 17,50 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 2 alusel tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 kohaselt tagastatakse riigilõiv menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Kohus tagastab hagejale seoses hagist loobumisega pool hagiavalduse esitamisel täiendavalt tasutud riigilõivust, s.o 17,50 eurot. Riigilõiv tuleb kanda taotluses märgitud arvelduskontole. (allkirjastatud digitaalselt) Kaisa Margus kohtunik
4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.