Hageja E. A. (isikukood xxxx), lepinguline esindaja Irina Metsler-Verner Kostja O. M. (isikukood xxxx), lepinguline esindaja Marina Smirnova Kirjalikus menetluses
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Hagiavaldus rahuldada osaliselt.
2.Võtta osaline hagist loobumine vastu ja lõpetada menetlus 50 euro nõude osas.
3.Mõista O. M.lt E. A. kasuks välja põhivõlg 2950 eurot.
4.Mõista O. M.lt E. A. kasuks välja viivis põhivõlalt (2950 eurot) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lõike 1 teises sätestatud määras alates 13.03.2020 kuni kohustuse täitmiseni.
5.Jätta E. A. hagi O. M. vastu rahuldamata 2000 euro väljamõistmise nõudes. Menetluskulude jaotus
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 10.07.2017 võlakirja, mille alusel hageja andis 10.07.2017 ja 17.07.2017 kostjale laenu kokku 3000 eurot. Hageja andis kostjale laenu 10.07.2017 sularahas 1000 eurot, 17.07.2017 sularahas 1400 eurot ja ülekandega V. M.i kontole 600 eurot. Laen 3000 eurot tuli tagastada 10.10.2017. Hageja andis 05.09.2017 kostjale täiendavat laenu sularahas 2000 eurot, mille kostja pidi tagastama 10.11.2017. Kostja laenu ei tagastanud, mistõttu nõuab hageja kostjalt kohustuste täitmist ning alates hagi esitamisest seadusjärgset viivist.
2.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 5000 eurot ning viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses põhinõudelt 5000 eurot alates 13.03.2020 kuni põhivõla tasumiseni. Hageja palub menetluskulud jätta kostja kanda ja mõista kostjalt välja.
3.Hageja kinnitas, et kostja on 50 eurot tasunud ning loobub osaliselt nõudest 50 euro väljamõistmise osas. Hageja palub 18.05.2020 menetlusdokumendis kostjalt välja mõista põhivõlgnevus 4950 eurot. Hageja jäi seisukohale, et kuigi kostja pole kirjutanud võlakirjale allkirja täiendava laenu saamise kohta, jääb ta hagis esitatud asjaolude juurde.
KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
4.Kostja tunnistas hagi osaliselt. Kostja võttis omaks, et andis hagejale võlatunnistuse, hageja andis temale perioodil 10.07.2017-18.08.2017 3000 eurot, mis tuli tagastata hiljemalt 10.10.2017. Kostja väitel oli poolte vahel koostöö. Kostja pidi saadud laenu kasutama ehete ostmiseks ning tagastama hagejale laenu põhisumma ning 25% ehete müügist saadud kasumist. Kostja tasus 11.09.2019 hagejale 50 eurot. Seega on kostja hagejale endiselt võlgu 2950 eurot.
5.Kostja vaidles vastu täiendava laenu 2000 euro andmisele. Kostja väitel pole ta seda raha saanud ning võlatunnistusele on hageja lisalaenu andmise ise juurde kirjutanud. Kostja pole allkirjaga kinnitanud raha saamist. Kostja on töövõimetu ja tema ainsaks sissetulekuks on töövõimetoetus kokku 468,56 eurot kuus.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6.Hagiavaldus tuleb osaliselt rahuldada.
7.Tulenevalt (tsiviilkohtumenetluse seadustiku) TsMS § 442 lg 5 kohaselt lahendab kohus esmalt hageja taotluse hagist osaliselt loobumise osas. Hageja esitas menetluse kestel taotluse osaliselt hagist loobumiseks 50 euro osas, kuna kostja on 50 eurot tasunud.
8.TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hagist loobumise võib vastu võtta ja menetluse lõpetada ka otsusega (RKTKo nr 3-2-1-61-16, p 13). TsMS § 429 lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta TsMS § 429 lg 4 kohaselt hagist loobumist vastu, kui see on ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi.
9.Kohus leiab, et osaline hagist loobumine põhivõla 50 euro osas ei kahjusta avalikku huvi ega ole ilmses vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega. Seega puudub vajadus käesoleva tsiviilasja menetluse jätkamiseks nimetatud nõude osas. Kohus jätkab asja menetlust põhivõlgnevuse 4950 euro osas.
10.Kohus tuvastab järgmised asja lahendamisel õiguslikku tähendust omavad asjaolud. Hageja andis 10.07.2017 ja 17.07.2017 võlakirja alusel kostjale laenu kokku 3000 eurot (lk 4-6). Hageja andis kostjale 10.07.2017 sularahas 1000 eurot, 17.07.2017 sularahas 1400 eurot ja ülekandega V. M.i kontole 600 eurot laenu. Laen tuli tagastada 10.10.2017. Kostja
tunnistab võlakirja andmist ja laenu saamist summas 3000 eurot. Kostja tasus hagejale 11.09.2019 50 eurot. Lisalaenu 2000 euro osas pole kostja hageja esitatud faktilisi asjaolusid omaks võtnud.
11.Kohus täitis 02.07.2020 määrusega selgituskohustust ning selgitas pooltele kohalduvat õigust ja tõendamiskoormist (lk 34-35).
12.Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 4950 eurot. Hageja põhinõue kostja vastu võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 108 lg 1 alusel, mille kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Sellise nõude rahuldamise esmaseks eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks. Laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga (VÕS § 396 lg 1). Hagis esitatud asjaoludel andis hageja kostjale üle raha, mille kostja pidi hagejale tagastama. Seega vastab poolte vaheline suhe laenulepingu tunnustele.
13.VÕS § 8 lg 2 järgi on leping täitmiseks kohustuslik. VÕS § 82 kohaselt juhul, kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kostja pole vaidlustanud 3000 eurot saamist, raha tagastamise tähtaega 10.10.2017 ega asjaolu, et kostja pole tagastanud rohkem kui 50 eurot. Kohus loeb nimetatud asjaolud kostja poolt TsMS § 231 lg 2 tähenduses omaks võetuks ning hagi kuulub rahuldamisele põhivõlgnevuse 2950 euro osas.
14.Lisalaenu 2000 osas pole kostja hageja esitatud faktilisi asjaolusid omaks võtnud. Seetõttu kehtib lisalaenu osas üldine tõendamiskoormis. Kohus selgitas 02.07.2020 määrusega, et hageja peab tõendama lisalaenust tuleneva nõude aluseid, sh missuguses summas andis hageja kostjale laenu, raha üleandmist ja millal kostja pidi selle tagastama. Hageja ei ole vaatamata kohtu selgitustele tõendanud missuguses summas andis hageja kostjale laenu, raha üleandmist ja millal kostja pidi selle tagastama. Seega tuleb hageja nõue lisalaenu 2000 euro väljamõistmise osas jätta rahuldamata.
15.Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
16.Kohus rahuldas hageja põhinõude 2950 euro ulatuses. Vastavalt kuulub rahuldamisele ka viivisenõue alates hagi esitamisest, so alates 13.03.2020 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
17.Kohus märgib, et töövõimetus ei vabasta kostjat tema lepinguliste kohustuste täitmisest.
18.Arvestades eeltoodut rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 2950 eurot ja viivise alates 13.03.2020 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
MENETLUSKULUD
19.Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Kohus rahuldas hagi osaliselt ning kohus peab õiglaseks jätta menetluskulud poolte endi kanda. Sellest tulenevalt ei ole vaja kindlaks määrata menetluskulude rahalist suurust.
20.178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.