Menetlusosalised ja nende Avaldaja REGISTER OÜ (registrikood 11735006), esindajad ringkonnakohtus lepinguline esindaja advokaat Keidi Kõiv Puudutatud isik Zero Technologies OÜ (registrikood 11016228), lepinguline esindaja vandeadvokaat Anton Sigal Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Täpsustada Harju Maakohtu 9. oktoobril 2020. a tsiviilasjas nr 2-20-1759 tehtud määruse resolutsiooni p 1, millega keelduti REGISTER OÜ avalduse menetlusse võtmisest. Esitada see järgmises sõnastuses: „Keelduda eeltõendamismenetluse algatamisest.“ Samuti jätta maakohtu määruse resolutsioonist välja selgitused p 5 riigilõivu tagastamise ja p 6 määruse ärakirja kättetoimetamise kohta.
2.Muus osas jätta Harju Maakohtu 9. oktoobri 2020. a määruse resolutsioon tsiviilasjas nr 2-20-1759 muutmata, muutes osaliselt määruse põhjendusi.
3.Jätta REGISTER OÜ määruskaebus rahuldamata.
4.
Kohtumääruse tervikresolutsioon on järgmine:
4.1.Keelduda eeltõendamismenetluse algatamisest.
4.2.Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud REGISTER OÜ kanda.
4.3.Määrata kindlaks Zero Technologies OÜ hüvitatavate menetluskulude rahaline suurus ning mõista REGISTER OÜ-lt Zero Technologies OÜ kasuks välja maakohtus kantud menetluskulud 625 eurot ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud 300 eurot.
4.4.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p 4.3 peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.
Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.REGISTER OÜ (avaldaja) esitas Harju Maakohtule 3. veebruaril 2020 avalduse eeltõendamismenetluse algatamiseks. Avalduse kohaselt on avaldaja ja Zero Technologies OÜ (puudutatud isik) vahel 1. jaanuaril 2015 sõlmitud arendus- ja hooldustööde teostamiseks koostööleping (koostööleping). Avalduse kohaselt puudub avaldajal ülevaade koostöölepingu alusel loodud töödest (sh intellektuaalsest omandist), mistõttu on raskendatud hagi eseme selge määratlemine. Avaldaja soovib esitada puudutatud isiku vastu hagi ja formuleerida nõue intellektuaalomandi väljaandmiseks ja õiguste rikkumisega seotud kahju hüvitamiseks. Ilma asjakohaste tõenditega ei ole hagiavalduse eseme selge määratlemine võimalik. Avaldaja esitas järgmised taotlused: 1) algatada eeltõendamismenetlus; 2) kohustada puudutatud isikut esitama avaldajale koostöölepingu alusel teostatud kõikide tööde ammendav loetelu. Loetelu peab sisaldama muuhulgas tehtud tööülesande nimetust ja kirjeldust, töö lõpptulemuse detailset kirjeldust, töö ajakulu (töötunnid), töö teostamise ajavahemikku, töö eest saadud tasu; 3) kohustada puudutatud isikut esitama avaldajale andmeid selle kohta, kas puudutatud isik on kasutanud koostöölepingu alusel loodud töid (sh intellektuaalset omandit) koostöölepingu väliselt, sealhulgas nii enne kui ka pärast koostöölepingu lõppemist; 4) kohustada puudutatud isikut esitama avaldajale kõikide isikute andmed (nimi ja registri- või isikukood), kellele puudutatud isik on ligipääsu andnud koostöölepingu alusel loodud töödele (sh intellektuaalsele omandile); 5) kohustada puudutatud isikut esitama avaldajale andmed selle kohta, millises ulatuses on puudutatud isik andnud kolmandatele isikutele ligipääsu koostöölepingu alusel loodud töödele (sh intellektuaalsele omandile). Kuna ei ole välistatud, et puudutatud isik kasutab või annab kolmandatele isikutele kasutamiseks avaldaja intellektuaalset vara, siis tagab eeltõendamismenetlus ka sellega seonduvatest rikkumistest tulenevate nõuete esitamist. Avaldaja on kohtuväliselt pöördunud puudutatud isiku poole andmete saamiseks, kuid puudutatud isik ei ole nendele taotlustele reageerinud.
2.Puudutatud isik teatas 11. märtsil 2020, et ei nõustu eeltõendamismenetluse algatamisega, kuidvõrd avalduse p-de 3–5 osas saab puudutatud isik kinnitada, et ei ole kasutanud koostöölepingu alusel loodud töid koostöölepingu väliselt ega ole andnud kolmandatele isikutele töödele ligipääsu. Avalduse p 2 ei seondu autoriõigusega. Avaldaja ei ole põhistanud, miks võivad kaduma minna tõendid selle kohta, millist tööd puudutatud isik koostöölepingu alusel tegi. Menetluskulud palus puudutatud isik jätta avaldaja kanda. Maakohtu määrus ja põhjendused
3.Harju Maakohus keeldus 9. oktoobri 2020. a määrusega (vaidlustatud määrus) avaldaja avalduse menetlusse võtmisest. Menetluskulud jäid avaldaja kanda. Maakohus leidis, et kuna puudutatud isik ei ole eeltõendamismenetluse korraldamisega nõustunud ning ei esine võimalike tõendite kaotsimineku ohtu, siis ei ole eeltõendamismenetluse algatamine põhjendatud. Maakohtu hinnangul saab eeltõendamismenetlust korraldada ka kohtumenetluse ajal. Avaldaja ei ole põhistanud, et autoriõigusi, autoriõigusega kaasnevaid õigusi või tööstusomandiõigusi on puudutatud isiku poolt rikutud või on olemas nende rikkumise oht. 2 (5)
Ainuüksi asjaolu, et avaldaja ja puudutatud isiku vahel sõlmitud koostöölepingu p 6.1 järgi kuulub lepingu alusel loodud intellektuaalne omand üksnes avaldajale, ei ole aluseks eeltõendamismenetluse algatamiseks. Avaldaja ei ole põhistanud, et puudutatud isik kasutaks või annaks edasikasutamiseks avaldajale kuuluvat intellektuaalomandiõigust. Maakohtu hinnangul ei seostu avalduse p 2 autoriõigusega ning sellest ei nähtu selgelt avaldaja taotletav eesmärk. Avaldaja on esitanud näitliku ja lahtise loetelu andmetest, mida ta sooviks saada. Samuti ei saa eeltõendamismenetlusega asuda tõendeid looma. Sellise sõnastusega määruse täitmine ei oleks kontrollitav ega täidetav. Maakohus leidis, et avaldajal on võimalik puudutatud isiku vastu esitada hagi ilma eeltõendamismenetluse käigus kogutud tõenditeta. Maakohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 1 alusel avaldaja kanda ning mõistis avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja menetluskulud 625 eurot ja sellelt seadusjärgse viivise. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
4.Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja saata asi tagasi maakohtule eeltõendamismenetluse algatamiseks vajalike toimingute tegemiseks. Menetluskulud palub avaldaja jätta puudutatud isiku kanda. Määruskaebuse väite kohaselt on eeltõendamismenetluse algatamise eeldused täidetud. Eeltõendamismenetluse käigus on võimalik taotleda kohtult meetmete rakendamist ka põhimenetluse seisukohalt oluliste asjaolude tuvastamiseks nii enne põhimenetluse algatamist kui ka sellega paralleelselt. Eeltõendamismenetluse kaudu on võimalik koguda andmeid asjaolude kohta, mis on vajalikud hagi esitamise põhjendatuse üle otsustamiseks. Avaldajal ei ole võimalik nõuet formuleerida ilma, et avaldajal oleks andmeid puudutatud isiku poolt tehtud tööde kohta. Avaldaja ei ole taotlenud tõendi loomist. Puudutatud isikul peaks kõikide tehtud tööde kohta andmed olemas olema, mida saab viia kohasesse vormi. Maakohtu seisukoht hagiavalduse esitamise võimalikkusest on ebaõige. Eeltõendamismenetluse käigus selguvad asjaolud ja kogutud tõendid annavad avaldajale selge indikatsiooni hagiavalduse esitamise üle otsustamiseks. Hagi esitamisel peab avaldaja nimetama konkreetsed tööd ja intellektuaalse omandi, mis on loodud ning mille üleandmist soovitakse. Samuti peab avaldaja põhistama töödega seotud kahju hüvitamise eelduseid. Avaldaja ei saa eeltoodut ilma puudutatud isikute andmeteta teha. Seadusandja selge tahe on olnud luua eeltõendamismenetluse näol vahend, millega vähendada kohtute võimalikku töökoormust. Asjas esineb oht autoriõigustega kaasnevate õiguste rikkumisele. Koostöölepingu kohaselt kuuluvad kõik õigused koostöölepingu täitmise käigus loodud ja veel loodavatele teostele (sh tuletatud teosele), teose osadele, vaheresultaadile või muule töötulemusele, mis kvalifitseeruvad intellektuaalse omandina, sh kasutatav ja tulevikus lisatav andmebaas ja selle osad, arvutiprogramm või selle osa, arvutiprogrammi funktsionaalsused, arvutiprogrammi loomise lähtematerjal, sh manuaal, ettevalmistustööde tulemid ja dokumendid, lähtekood ja muud arvutiprogrammi koodid koos selgituste ja abistava dokumentatsiooniga avaldajale. Autoriõiguste rikkumine esineb ainuüksi asjaolus, et avaldajal puudub selge teave selle kohta, millised tööd on teostatud ja millised intellektuaalsed omandid loodud, milliste autoriõigused kuuluvad koostöölepingu kohaselt avaldajale. Samuti ei ole sellist omandit avaldajale üle antud ega ligipääsu võimaldatud. Avaldaja on põhistanud autoriõiguste rikkumise ohtu seoses kolmandate isikutega. Puudutatul isikul on koostöölepingu alusel õigus all-litsentsida loodud intellektuaalomandit, kuid mitte peale koostöölepingu lõppemist.
5.Puudutatud isik vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Samuti palub puudutatud isik jätta menetluskulud avaldaja kanda. 3 (5)
6.Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Maakohtu määruse resolutsioon tuleb jätta TsMS § 657 lg 1 p 21 (koosmõjus TsMS §-ga 659) alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata, muutes osaliselt maakohtu määruse põhjendusi. Ringkonnakohus peab vajalikuks täpsustada vaidlustatud määruse resolutsiooni p 1 sõnastust ja resolutsioonist välja jätta p-d 5 ja 6, mis ei mõjuta vaidlustatud määruse sisu. Maakohus on määruse resolutsiooni p-s 1 ekslikult märkinud, et keeldub avalduse menetlusse võtmisest. Samas on maakohus avaldust sisuliselt lahendanud ning leidnud, et eeltõendamismenetluse algatamise eeldused ei ole täidetud. Tegemist ei ole formaalsetel põhjustel avalduse menetlusse võtmisest keeldumisega TsMS § 371 alusel (koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1). Seega tuleb resolutsiooni p 1 täpsustada, lugedes see järgmises sõnastuses: „Keelduda eeltõendamismenetluse algatamisest.“ Kohtulahendi resolutsioonis puudub vajadus kajastada selgitusi ja lahendi kättetoimetamise korraldust (TsMS § 442 lg 5).
8.Ringkonnakohus ei nõustu kõigi maakohtu määruse põhjendustega, kuid nõustub lõppjäreldusega, et eeltõendamismenetluse algatamise eeldused ei ole täidetud. Praegusel juhul põhistab avaldaja eeltõendamismenetluse algatamist sellega, et tal on vajadus välja selgitada kohtusse pöördumise üle otsustamiseks või hagi esitamiseks vajalikke asjaolusid.
8.1.Kolleegiumi hinnangul saab eeltõendamismenetluse käigus nõuda tõendite kogumist samadel alustel ja eelduste olemasolul kui kohtumenetluses (TsMS § 236 lg 2). Praegusel juhul nõuab avaldaja puudutatud isikult andmete esitamist, mis sisuliselt oleksid puudutatud isiku vastu esitatava hagi aluseks olevad faktilised asjaolud TsMS § 363 lg 1 p 2 mõttes. Kolleegiumi hinnangul ei ole tegemist eeltõendamismenetluses tehtavate toimingutega (TsMS § 244 lg-d 2 ja 3). Tegemist on pelgalt faktiliste asjaolude mitte tõendite kogumise taotlemisega. Sellises olukorras ei ole eeltõendamismenetluse algatamine õiglane ega sobiv lahendus.
8.2.Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendusega, et praegusel juhul ei esine võimalike tõendite kaotsimineku või kasutamise raskendamise ohtu, avaldaja intellektuaalomandiõiguse rikkumise oht on oletuslik ja ei esine mõjuvat põhjust, mis takistaks hagi esitamist. Neid põhjendusi ringkonnakohus ei korda (TsMS § 654 lg 6 koosmõjus TsMS §-ga 659).
8.3.Ringkonnakohus ei nõustu avalduse p 2 osas maakohtu seisukohaga ja asendab vaidlustatud määruse p-s 9 toodud põhjenduse käesoleva määruse p 8.1 põhjendusega.
9.Kuna määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks, puudub vajadus maakohtus kantud menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise muutmiseks. Kuigi maakohus on ekslikult viidanud menetluskulude jaotuse alusena TsMS § 168 lg 1, siis ka avalduse rahuldamata jätmisel jäävad menetluskulud avaldaja kanda TsMS § 172 lg 1 järgi.
10.Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtus kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda.
10.1.TsMS § 174 lg 3 järgi määrab kolleegium kindlaks menetlusosalistele hüvitatavad menetluskulud. Puudutatud isiku esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on lepingulise esindaja määruskaebuse menetlemisega seotud ajakulu 2,5 tundi tunnitasuga 250 eurot (käibemaksuta), s.o 625 eurot.
10.2.TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb ringkonnakohtul hinnata puudutatud isiku lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust. Arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu ning asja keerukust on puudutatud isiku lepingulise esindaja ajakulu täies ulatuses põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul saab määruskaebuse menetlemisel pidada puudutatud 4 (5)
isiku lepingulise esindaja ajakulu vajalikuks ja põhjendatuks 2,5 tunni ulatuses, mis sisaldab endas määruskaebusega tutvumist ja sellele vastuse koostamist.
10.3.Kolleegiumi hinnangul ei ole puudutatud isiku lepingulise esindaja tunnitasu 250 eurot (käibemaksuta) TsMS § 175 lg 1 tähenduses põhjendatud. See ületab oluliselt hagita asja määruskaebuse menetlemisel keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Tunnitasu tuleb hinnata iga üksiku asja mahust ja keerukusest lähtudes. Määruskaebemenetluse mahtu ja keerukust arvestades on TsMS § 175 lg 1 järgne avaldaja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik tunnitasu kolleegiumi hinnangul 120 eurot (käibemaksuta). Eeltoodut arvestades tuleb avaldajalt puudutatud isiku kasuks välja mõista ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud 300 eurot (= 2,5 tundi x 120 eurot). Puudutatud isik taotleb kulu hüvitamist käibemaksuta. Puudutatud isik on taotlenud, et avaldaja tasuks hüvitatavatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teise lause järgi (TsMS § 177 lg 4).
11.Määrus on osaliselt vaidlustatav. TsMS § 247 lg 4 järgi ei saa eeltõendamismenetluse algatamisest keeldumise määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale Riigikohtule edasi kaevata. TsMS § 178 lg 2 alusel saab vaidlustada menetluskulude kindlaksmääramist, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt)
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.