Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Otsuse avalikult teatavaks 06. november 2020. a, Tartu kohtumaja kantselei tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 2-20-1085 Tsiviilasi Tsiviilasja hind
OÜ Scoft Vara hagi BitWeb OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks 1949,36 eurot
Menetlusosalised ja nende Hageja: OÜ Scoft Vara (registrikood 14238136; asukoht esindajad Lai tn 6, Tartu), lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Kiir; advokaat Allan Valk (JeweLex Advokaadibüroo OÜ; e-post [email protected], [email protected]), Kostja: BitWeb OÜ (registrikood 11737838; asukoht Vallikraavi tn 2, Tartu) lepinguline esindaja vandeadvokaat Alo Pormeister (Advokaadibüroo Pormeister; e-post [email protected]) Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada OÜ Scoft Vara hagi BitWeb OÜ vastu põhivõla 1754,59 eurot ja viivise väljamõistmiseks.
2.Välja mõista BitWeb OÜ-lt OÜ Scoft Vara kasuks põhivõlgnevus 1754,59 eurot ja 16.01.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 54,40 eurot.
3.Välja mõista BitWeb OÜ-lt OÜ Scoft Vara kasuks viivis põhinõudelt 1754,59 eurolt alates 17.01.2020 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
4.Jätta menetluskulud BitWeb OÜ kanda.
5.Määrata OÜ Scoft Vara menetluskulude rahaliseks suuruseks 1185 eurot.
Välja mõista BitWeb OÜ-lt OÜ Scoft Vara kasuks menetluskulu 1185 eurot ja viivis tasumata menetluskuludelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude täieliku tasumiseni.
7.Toimetada otsus kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord ja tähtaeg Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu
otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja esitama tähtaja kestel ka apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.Hageja OÜ Scoft Vara opereerib omanikuga sõlmitud kokkuleppe alusel Tartus, XXX asuvat büroohoonet ning hageja on omakorda sõlminud üürilepingud kõikide büroohoones asuvate ja tegutsevate isikutega (allüürnikud). OÜ Scoft Vara on sõlminud üürilepingud OÜ-ga BitWeb, kes kasutas ärihoones asuvaid ruume. Ruumid tähistusega nr XXX olid kasutuses kirjaliku üürilepingu alusel ja ruum nr XXX suulise üürilepingu alusel. Vastavalt kostja 07.06.2019 e-kirjale andis kostja teada, et ta ütleb kõik üürilepingud korraliselt üles alates 21.06.2019. Pooltel ei ole vaidlust kirjalikult sõlmitud üürilepingute osas, vaidlus on suuliselt sõlmitud ruumi nr 48 osas. Hageja on esitanud kostjale ruumi nr XXX osas üüri- ja kuluarveid alates 2017. a juunist ja kostja on neid tasunud kuni üürilepingu ülesütlemiseni 2019. juunis.
2.Hageja on seisukohal, et üürilepingu ülesütlemine kostja poolt on kehtiv, kuid VÕS § 311 lg 2 kohaselt, tuleb lugeda leping ülesöelduks ettenähtud tähtaja möödumisel, mis antud juhul on tulenevalt VÕS § 312 lg-st 1 vähemalt kolm kuud. Seega on kostja poolt 07.06.2019 väljendatud lepingu ülesütlemistähtaeg saabunud 3 kuu möödumisel ehk 07.09.2019. Ülesütlemisavalduse esitamisest kuni lepingu lõppemiseni on üürileping kehtiv ning pooltel on lepingust tulenevad õigused ja kohustused. Hageja on esitanud kostjale peale lepingu ülesütlemist tasumiseks üüriarveid kogusummas 1754,59 eurot, mis on kostja poolt tasumata. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuse 1754,59 eurot ja viivise 54.40 eurot 16.01.2020 seisuga ja viivis põhinõudest 8% aastas alates 17.01.2020 kuni põhinõude täitmiseni.
KOSTJA VASTUS HAGILE
3.Kostja esitatud hagi ei tunnista ja palub jätta selle täies ulatuses rahuldamata. T. H. O. ja kostja sõlmisid 20.11.2012 tähtajatu üürilepingu nr 20121120/01, mille esemeks oli aadressil XXX asuva hoone ruumi nr XXX tasuline kasutamine. Vaidlust ei ole selles, et T. H. O. oli kinnistu haldaja, kellega sõlmisid kõik üürnikud üürilepingu.
4.Kostja on seisukohal, et üürilepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused läksid 23.05.2017 üle T. H. O. hagejale, mida tõendavad alljärgnevad tõendid ja faktilised asjaolud. T. H. O. edastas 01.06.2017 e-kirja kõikidele üürnikele 31.05.2017 digitaalselt allkirjastatud teatise kinnistul asuva hoone valduse ja üürilepingute üleandmise kohta. Nimetatud teates teatas T. H. O., et 23.05.2017 lõppes T. H. O. õigus vallata XXX asuvat kinnistut ning hoone valdus ja kinnisasjast tulu saamise õigus anti üle hagejale, uuele valdajale lähevad üle ka kõik seni sõlmitud üürilepingud samast kuupäevast ning juunis 2017 esitab üüriarve hageja ning alates juulist 2017 esitab hageja ka kommunaalteenuste arve. Hagejal tekkis üüri ja kommunaalkulude nõudmise õigus kostjalt üksnes seetõttu, et üürileping läks üle ning hageja astus endise üürileandja asemele. Vastasel juhul oleks pidanud hakkama üüriarveid ja kommunaalkulude arveid esitama kinnistu omanik A. K. O.
5.Hageja hakkas üürilepingut täitma ja üürilepingust tulenevaid üürileandja kohustusi täitma. Üüripinna kasutamine jätkus üürilepingu alusel samadel tingimustel. Poolte vahel ei ole sõlmitud suulist lepingut ruumi nr 48 kasutamiseks, vaid seda kasutati kirjalikult allkirjastatud üürilepingu alusel, mis läks T H. O. üle hagejale ning millega kostja on nõustunud. Kostja ütles üürilepingu üles 07.06.2019 ülesütlemisavaldusega üürilepingu p 2.12 alusel, teatades hagejale ette ühe kuu. Üürilepingu kehtivuse viimaseks päevaks oli 07.07.2019. Kostja on üürilepingut täitnud nõuetekohaselt kuni üürilepingu lõppemiseni. Hagejal puuduvad rahalised nõuded kostja vastu. Hageja nõuab üüri ja kommunaalkulude tasumist aja eest, mil üürileping oli lõppenud, mistõttu hageja nõudel puudub õiguslik alus.
HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUSE OSAS
6.Hageja on seisukohal, et kostja vastuväited ei ole põhjendatud. Hageja ei ole sõlminud T. H. O. mingeid kokkuleppeid seoses Lai tn 6 üürilepingutega. Hageja ei ole võtnud üle T. H. O. poolt varasemalt sõlmitud üürilepinguid, vaid saanud kokkuleppel kinnistu omanikuga A. K. O. hoone haldajaks ning sõlminud ise hoone kasutajatega uued üürilepingud. Muuhulgas on hageja sõlminud suulise üürilepingu OÜ-ga BitWeb.
7.Hageja on edastanud kostjale 2017.a ettepaneku ja projekti kirjaliku üürilepingu sõlmimiseks, kuid see jäi kostjast tulenevalt allkirjastamata. See näitab, et pooltel oli kindlasti tahe alustada uue lepinguga. Nii jäi üürileping hageja ja kostja vahel suuliseks, hageja esitas kostjale üüriarveid, kostja kasutas pinda ja tasus üüriarveid. Kostja pidi üürilepingu ülesütlemisel lähtuma seadusest tulenevast 3-kuulisest etteteatamisetähtajast. 8.T. H. O. puudus õiguslik alus üürilepingu üleandmiseks. XXX omanik R. O. ütles O. T. H. sõlmitud üürilepingu üles alates 30.09.2016. Seega ei olnud O. T. H. enam alates 30.09.2016 õiguslikku alust tegutseda XXX hoones üürileandjana. Sellest hetkest lõppesid juriidiliselt ka O. T. H. poolt sõlmitud allüürilepingud. T. H. O. ei saanud anda üle üürilepinguid VÕS § 179 tähenduses, kuna T. H. O. ei olnud selleks ajaks enam ise üürileandja staatuses. Hageja ei olnud teadlik T. H. O. 31.05.2017 teatisest ega olnud sõlminud T. H. O. mingeid kokkuleppeid.
9.Hageja märgib, et kui lähtuda hüpoteetilisest eeldusest, et hageja võttis üle T. H. O. sõlmitud üürilepingu, siis oleks kostja ikkagi kohustatud vastava üürilepingu kohaselt ütlema lepingu üles 3-kuulise etteteatamistähtajaga. Vastavalt T. H. O. ja kostja 05.01.2016 lepingu muudatusele punktis 4 on pooled kokku leppinud, „et üürnik võib lepingu ühepoolselt ennetähtaegselt üles öelda juhul, kui ta teatab selles kirjalikult üürileandjale kolm (3) kuud ette“. Seega on 3-kuulise etteteatamise kohustus nähtud ette T. H. O. sõlmitud lepingus, kostjal ei ole varianti lähtuda 1-kuulisest tähtajast. 08.09.2020 KOHTUISTUNG
10.Hageja lepinguline esindaja, vandeadvokaat Margus Kiir selgitab, et kostja ja endise üürileandja vahel oli sõlmitud üürilepingu lisa, kus on lepitud kokku lepingu lõpetamise etteteatamise tähtaeg 3 kuud. Seega on juba tolleaegse üürilepingu järgi kokku lepitud 3-kuune ülesütlemise tähtaeg. Lepingupooled on ise pikendanud etteteatamistähtaega 3 kuu võrra.
11.Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Alo Pormeister selgitas, et 05.01.2016.a lepingu lisa all ei mõelda üürilepingut, vaid ehitustööde kokkulepet. Üürileping sellest ei muutu. Kostja teeb ettepaneku kompromissiks summas 1800 eurot. Kui hageja ei ole kompromissettepanekuga nõus, siis taotleb kostja kohtult, et kui kohus hagi rahuldab, mõista hagejalt välja kõik menetluskulud, kuna hageja ei võtnud kostja kompromissettepanekut vastu.
12.23.10.2020 esitas kostja lõpliku seisukoha, milles märgib, et 05.01.2016 üürilepingu lisa 1 on eraldi leping ehitustööde/remondi tegemise kohta üüripinnal. Nimetatud lisa punktis 4 on kokku lepitud, et selle lepingu võib ennetähtaegselt lõpetada, kuid selle all ei mõelda üürilepingut, vaid selle all mõeldakse seda üürilepingu lisa, mis on eraldi leping.
KOHTU SEISUKOHT
13.Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Hageja on esitanud nõude kostja vastu üürilepingu järgse võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks. Antud asjas on põhivaidlus selle üle, kas poolte vahel üürilepingu ülesütlemisel tuli lähtuda kostja ja T. H. O. vahel 20.11.2012 sõlmitud üürilepingus nr 20121120/01 sätestatud tähtajast või VÕS § 312 lg-s 1 sätestatud ülesütlemise 3-kuulisest tähtajast. Lisaks on T. H. O. ja kostja vahel sõlmitud üürilepingu 05.01.2016 lisa 1, mille punkti 4 kohaselt üürnik võib lepingu ühepoolselt ennetähtaegselt üles öelda juhul, kui ta teatab sellest kirjalikult üürileandjale kolm (3) kuud ette.
14.Kostja on seisukohal, et poolte vahel on üürileping lõppenud 07.07.2019 seisuga ning ta teatas sellest hagejale kui üürileandjale ette 1 kuu vastavalt 20.11.2012 üürilepingu punktile
2.12.Üürilepingule endale ei kohaldu 05.01.2016 üürilepingu lisas 1 kokkulepitud tähtaeg, kuna selle all ei mõelda üürilepingut, vaid selle lisa ennast, mis on eraldi leping. Kohtule on esitatud T. H. O. ja kostja vahel kirjalikult 20.11.2012 sõlmitud tähtajatu üürilepingu nr 20121120/01, mille esemeks oli aadressil XXX asuva hoone ruum nr XXX tasuline kasutamine (tl. 30-37). T. H. O. oli kinnistu XXX haldaja, kellega sõlmisid kõik üürnikud üürilepingu. Seega on tegemist allkasutuslepingu suhtega võlaõigusseaduse (VÕS) § 288 tähenduses ja lepingu poolte vahel oli sõlmitud üürileping. VÕS § 288 lg 1 kohaselt võib üürnik üürileandja nõusolekul anda asja kasutamise edasi kolmandale isikule (allkasutus), eelkõige anda asja allüürile. Nimetatud lepingu punktis 2.12 on kokkulepitud, et üürnik võib lepingu ühepoolselt ennetähtaegselt üles öelda juhul, kui ta teatab sellest kirjalikult üürileandjale üks (1) kuu ette (tl. 31). Kostja teatas hagejale 07.06.2019 e-kirjaga üürilepingu lõpetamisest ning kinnitas, et ruumid vabastatakse järgneva paari nädala jooksul, hiljemalt 21. juuniks 2019 (tl. 11).
15.Hageja on seisukohal, et kostja üürileping XXX hoone ruumide kasutamiseks lõppes 30.09.2016 kui toonane XXX omanik R. O. ütles O. T. H. sõlmitud üürilepingu üles (tl. 62). Hageja leiab, et poolte vahel on üürisuhe, kuid puudub kirjalik üürileping ja lähtuda tuleb VÕSis sätestatud 3-kuulilsest etteteatamistähtajast. Täiendavalt viitab hageja T. H. O. ja kostja vahel 05.01.2016 sõlmitud lepingu muudatuse (tl. 86) punktile 4, milles on pooled kokku leppinud, et „üürnik võib lepingu ühepoolselt ennetähtaegselt üles öelda juhul, kui ta teatab selles kirjalikult üürileandjale kolm (3) kuud ette“. Seega on 3-kuulise etteteatamise kohustus nähtud ette kostjale ka T. H. O. sõlmitud lepingus.
16.Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-139-12, p 14 üle korranud varasemat seisukohta, et üürilepingu lõppemine iseenesest ei too kaasa allüürilepingu lõppemist. Allkasutusleping võib pärast kasutuslepingu lõppemist kehtima jääda, kui lepingupooled ei leppinud kokku, et see lõppeb kasutuslepingu lõppedes. Seega ei ole õige hageja seisukoht, et kostja üürileping lõppes sellest hetkest kui hoone omanik ütles üles O. T. H. sõlmitud üürilepingu. Kostjal on kirjalik allüürileping XXX ruumi nr XXX kasutamiseks ja see on iseseisev leping ning lepingu lõppemine või ülesütlemine tuleneb konkreetsest lepingust. Pooltel on võimalik lepingus eraldi kokku leppida erinevad alused lepingu lõppemisele või ülesütlemiseks.
Kohtule on esitatud üürilepingu nr 20121120/01 Lisa 1 (tl. 86), mille punktis 4 leppisid üürileandja T. H. O. ja üürnik BitWeb OÜ kokku, et üürnik võib lepingu ühepoolselt ennetähtaegselt üles öelda juhul, kui teatab sellest kirjalikult üürileandjale kolm (3) kuud ette. Üürilepingule nr 20121120/01 lisa 1 on kostjal sõlmitud T. H. O., mille kohaselt lubas üürileandja teostada lepingu objektil loetletud remonttöid. Lisas on pooled käsitlenud punktis 3 ja 4, et üürilepingu lõppemisel ja üürileandja soovil peab üürnik taastama lepingu objektil esialgse seisukorra ja originaalsed viimistluse toonid, üürnik võib lepingu ühepoolselt ennetähtaegselt üles öelda juhul, kui ta teatab sellest kirjalikult üürileandjale kolm (3) kuud ette. VÕS § 29 lg 6 kohaselt tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. Kohus nõustub hagejaga, et üürilepingu lisaga muudeti üürilepingu üürniku poolt ülesütlemise tähtaega. Lepingu lisa tekstist on üheselt mõistetav, et seoses remonttöödega ja üürileandja nõudega taastada üürilepingu lõppemisel esialgne seisukord ja originaalsed viimistluse toonid, pikendati ka üürilepingu ülesütlemise etteteatamise tähtaega. Seega tuli kostjal üürilepingu nr 20121120/01 lisa 1 järgi teatada üürileandjale lepingu lõpetamisest ette 3 kuud ja pooltevaheline leping lõppes seega 07.09.2019. Kostja seisukoht, et lepingu lisa 1 punktis 4 on reguleeritud lisa 1 ülesütlemise tähtaeg, ei ole kooskõlas lisa 1 kokkuleppe sisuga.
17.Pooltel ei ole vaidlust selles, et nende vahel oli üürilepinguline suhe, mida mõlemad pooled on täitnud. Lepinguliste õiguste ja kohustuste täitmisel sh üürilepingu ülesütlemisel, tuli kostjal lähtuda nimetatud lepingust. VÕS § 79 lg1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kostja kinnitab, et täitis hageja ees lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt kuni 07.07.2019. Hageja on kostjale esitanud 09.07.2019 arve nr 2010171 summas 906,64 eurot, sellest on kostja poolt aktsepteeritud ja tasutud 323,27 eurot. Ülejäänud summat ei ole aktsepteeritud ega tasutud, sest kostja on seisukohal, et üürileping on lõppenud ja summa nõudmiseks puudub õiguslik alus. 09.08.2019 arvest nr 2019205 on aktsepteeritud summa 874,30 eurot ja tasutud 22,73 eurot. Ülejäänud summat ei ole kostja aktsepteerinud ega tasunud, sest üürileping on lõppenud ja selle summa nõudmiseks puudub õiguslik alus. Arve nr 2019232 summas 315,23 eurot ja arve nr 2019259 summas 31,42 eurot, ei ole kostja tasunud. Esitatud arvete alusel on kostjal tasumata 1754,59 eurot.
18.Kostja vaidlustab kõik väidetavad hageja kulud ning hageja on kohustatud iga üksiku kulu suurust ja kandmist tõendama, esitades kulude tegemist tõendavad dokumendid, samuti proportsioonide arvestuse vastavalt üürilepingule punktile 2.11. Hageja selgitab (tl.66), et arved on esitatud 2017.a juunist, millel on märgitud jooksva kuu üüritasu ja eelmise kalendrikuu kommunaalteenuste maksumus. Siinjuures hageja rõhutab, et kostja on üürnikuna kahe aasta vältel aktsepteerinud ja tasunud kommunaalkulude arveid, mingeid vastuväiteid ei ole esitanud. Hageja on esitanud kommunaalkulude arvestuse selgituse 28.02.2020 seisukohas (tl. 66), siinjuures kohus hageja antud selgitusi üle ei korda. 08.09.2020 kohtuistungil tegi kostja hagejale kompromissettepaneku summale 1800 eurot. Sellega kohus loeb, et kostja aktsepteerib hageja nõude aluseks olevaid üüri- ja kommunaalkulude arveid ja on nõustunud hageja poolt antud selgitustega. Täiendavalt taotles kostja, et kuna hageja ei võtnud tehtud kompromissettepanekut vastu, siis palub kostja tema menetluskulud välja mõista hagejalt (tl. 118). VÕS § 271 kohaselt üürilepinguga kohustub üks isik (üürileandja) andma teisele isikule (üürnikule) kasutamiseks asja ja üürnik kohustub maksma üürileandjale selle eest tasu. Vastavalt VÕS § 292 lg 1, lisaks üüri maksmisele peab üürnik kandma muid üüritud asjaga seotud kulusid (kõrvalkulud) üksnes juhul, kui selles on kokku lepitud. Poolte vahel on üürileping lõppenud 07.09.2020, kostja poolt lepingu ülesütlemisega. Vaidlust ei ole, et kostja
on jätnud üüri ja kommunaalkulud maksmata peale kostja poolt üürilepingu ülesütlemist. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuste täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 kohaselt kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Kostja ei ole oma lepingulist kohustust täitnud ja temale väljastatud arveid tasunud, arved nr 2019171 ja nr 2019205 on tasutud osaliselt ning arved nr 2019232 ja nr 2019259 on tasumata (tl. 8-12). Nimetatud arvete võlgnevus, kogusummas 1754,59 eurot, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista.
19.Hageja nõuab kostjalt seaduses sätestatud suuruses kohustuse tähtajaks täitmata jätmisest tekkinud viivise tasumist. Viivisearvestus on esitatud hagiavalduses (tl. 5). Kostja ei ole hageja ees oma kohustusi tähtaegselt täitnud ning hageja viivisenõue tuleb rahuldada. Tulenevalt VÕS §-st 113 lg 1 võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäära, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Seadusjärgne viivise määr on VÕS § 94 lg-s 1 kohaselt 8% aastas. Kohus rahuldab hageja 16.01.2020 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise nõude summa 54,40 eurot ja mõistab kostjalt selle hageja kasuks välja. TsMS § 367 kohaselt, viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täieliku või osalise protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus rahuldab hageja TsMS § 367 alusel esitatud viivsenõude ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja täiendava viivise alates 17.01.2020 VÕS § 113 lg 1 järgses määras täitmata põhikohustuse suuruselt kuni põhikohustuse täitmiseni. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
20.TsMS § 173 lõike 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Kostja tegi hagejale 08.09.2020 kohtuistungil kompromissettepaneku summale 1800 eurot. Kuna hageja ei võtnud kostja kompromissettepanekut vastu, palub kostja jätta menetluskulud hageja kanda. Erireeglid menetluskulude jaotamisele tulenevalt asjas tehtud kompromissettepanekust sätestab TsMS § 163 lg 2. Viidatud säte kohaldub vaid hagi osalise rahuldamise korral (vt Riigikohtu 17. juuni 2020 kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-18-9099, p 16). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldab hagi täies ulatuses, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
21.TsMS § 174 lg 1 sätestab, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 07.09.2020 ja 23.10.2020 esitas hageja esindaja taotluse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja hageja menetluskulude kostjalt väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista kohtumenetluse menetluskulud kogusummas 1425 eurot hageja kasuks ning palub märkida menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt
tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 l 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
22.Riigilõivu tuleb tasuda seaduses sätestatud suuruses vastavalt hagihinnale (Riigilõivuseadus § 59 lg 1). Hagilt hinnaga 1949,36 eurot tuleb tasuda riigilõivu 225 eurot. Hageja on tasunud esitatud hagilt riigilõivu nõutud suuruses. Seega on hageja menetluskulud riigilõivu näol summas 225 eurot põhjendatud.
23.Hageja on kandnud menetluses õigusabikulusid 10 tunni eest summas 1200 eurot, milles ei sisaldu käibemaks. Õigusabi tunnitasu maksumuseks on 120 eurot. Hageja kinnitab, et ta on käibemaksukohustlane. Hageja esindaja poolt osutatud õigusteenus hõlmab järgmiseid töid: -
-
28.02.2020 – hagiavalduse ja selle lisadega tutvumine, kostja vastusega tutvumine ja klindiga nõupidamine 2 tundi. Kohtule seisukoha koostamine 3 tundi, kokku 5 tundi, 600 eurot. 08.05.2020 – kostja seisukohaga tutvumine, 1 tund, 120 eurot. 07.09.2020 – kohtuistungiks ettevalmistamine 2,5 tundi, 300 eurot. 23.10.2020 – lõppseisukohtade koostamine, 1,5 tundi, 180 eurot.
TsMS § 144 p 1 kohaselt on menetlusosaliste esindajate kulud kohtuvälised kulud. Menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu diskretsiooniotsus (Riigikohtu 18.12.2012 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-171-12, p 13). Riigikohtu praktika kohaselt (RKTKo 3-2-1-115-13, p 25) tuleb lisaks esindaja ajakulu põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele hinnata ka ühe tööühiku (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Kohus leiab, et hageja esindajate kvalifikatsiooni arvestades on töötunnihind 120 eurot (ilma käibemaksuta) mõistlik ja see ei ületa oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Hageja esindaja taotleb menetluskulude kindlaksmääramist ilma käibemaksuta, kuivõrd hageja on käibemaksukohustuslane. Seega tuleb hageja menetluskulud kindlaks määrata ilma käibemaksuta. Kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Arvestades antud tsiviilasja materjale ja hageja poolt esitatud seisukohti, ei pea kohus põhjendatuks hageja kulusid kohtuistungiks ettevalmistamisele 2,5 tunni ulatuses. Arvestades 08.09.2020 kohtuistungil hageja esindaja avaldatud seisukohti ja istungi kestvust, peab kohus põhjendatuks menetluskulusid istungiks ettevalmistamiseks 1 tunni ulatuses. Samuti ei ole põhjendatud hageja esindaja ajakulu 1,5 tunni ulatuses lõppseisukohtade koostamisele, kuna selles avaldatu kordab hageja poolt menetluses juba esitatud seisukohti. Kohus leiab, et arvestades hageja esindaja poolt tehtud menetlustoiminguid, antud tsiviilasja olemust ja keerukust, loeb kohus hageja esindaja õigustoimingute ajakuluks 8 tundi. Kohus leiab, et hageja esindaja selline ajakulu vastab tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule. Menetluskude nimekirjas märgitud hageja esindaja poolt tehtud toimingud vastavad tsiviilasja materjalidele. Seega on hageja lepingulise esindaja kulud põhjendatud kogusummas (8 h x 129) 960 eurot.
24.Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 1185 eurot (225 + 960), mis tuleb menetluskulude jaotust arvestades kostjalt hageja kasuks välja mõista.
25.TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud taotluse mõista menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni kohustuse kohase täitmiseni välja menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg1 ettenähtud määras. Kohus mõistab hageja
taotluse alusel alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest menetluskuludelt välja viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Zakaria Nemsitsveridze Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.