OMEGA INVEST OÜ hagiavaldus M L vastu tarbijakrediidilepingust tuleneva võlgnevuse ja viivise nõudes
Tsiviilasja hind
910,44 eurot Hageja OMEGA INVEST OÜ, registrikood 10866568; asukoht Mustamäe tee 16, 10617 Tallinn Hageja lepinguline esindaja Anne-Liis Veski, e-post [email protected] Kostja M L, isikukood XXX, rahvastikuregistrijärgne elukoht XXX; teadaolev aadress XXX
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetlusliik
Lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada osaliselt hageja OMEGA INVEST OÜ hagi M L vastu tagaseljaotsusega.
2.Välja mõista kostjalt M L hageja OMEGA INVEST OÜ kasuks Coop Finants AS ja M L vahel 22.10.2015. a sõlmitud Säästukaart Pluss kasutamise lepingu nr xxx alusel (nõue on loovutanud hagejale OMEGA INVEST OÜ 30.12.2019. a):
2.1.põhivõlgnevus summas 735,56 (seitsesada kolmkümmend viis eurot 56 senti) eurot;
2.2.perioodil 31.12.2019 - 07.09.2020. a sissenõutavaks muutunud viivis summas 40,52 (nelikümmend eurot 52 senti) eurot, s.o võlaõigusseaduse § 113 lõige 1 teises lauses ettenähtud määras.
3.Jätta rahuldamata hageja OMEGA INVEST OÜ hagi kostja M L vastu põhivõlgnevuse nõudes summas 64,44 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise nõudes summas 69,92 eurot.
4.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
5.Saata otsus menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
1.Menetluskulud jätta 85,25% ulatuses kostja M L kanda ja 14,75% ulatuses hageja OMEGA INVEST OÜ kanda.
2-20-110585
2.Välja mõista kostjalt M L hageja OMEGA INVEST OÜ kasuks hageja põhjendatud menetluskulud summas 251,49 (kakssada viiskümmend üks eurot 49 senti) eurot, s.o riigilõiv ja hageja lepingulise esindaja põhjendatud kulu 85,25% ulatuses.
3.Menetluskuludelt tuleb kostjal M L tasuda hagejale OMEGA INVEST OÜ menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses s.o Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja
1.juulit, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
4.Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja seoses käesoleva tsiviilasja menetlemisega menetluskulusid kandnud. Edasikaebamise kord Hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse (TsMS § 420 lg 1). Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kostja võib esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetõttu, et kostja ei vastanud tähtaegselt kohtule või ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik (TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagiavaldusele koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule) (TsMS § 416 lg 2). Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Pank – a/a EE571010220229377229; Swedbank – a/a EE062200221059223099; Luminor Bank – a/a EE221700017003510302 või LHV Pank – a/a EE567700771003819792. Maksekorralduse selgituseks märkida: kohustatud isiku nimi, kohtuasja number, makse liik. Selgitus menetlusabi taotlejale Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
1.Hageja nõue 17.03.2020. a esitas OMEGA INVEST OÜ Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult M L 905,84 euro saamiseks. Kohus tegi 26.03.2020. a võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada.
2-20-110585 11.08.2020. a määrusega lõpetas kohus käesolevas asjas maksekäsu kiirmenetluse ja määras, et asja menetlemist jätkatakse hagimenetluses Pärnu Maakohtus. Maakohus tegi hagejale ettepaneku seaduses sätestatud nõutele vastava hagiavalduse esitamiseks.. 07.09.2020. a esitas hageja Omega Invest OÜ lepingulise esindaja vahendusel Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumajja hagiavalduse kostja M L vastu põhivõlgnevuse nõudes summas 800 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise nõudes summas 110,44 eurot (arvestatud perioodil 31.12.201907.09.2020, viivisemääraga 0,055% päevas). Nõude aluseks on Coop Finants AS ja M L vahel 22.10.2015. a sõlmitud Säästukaart Pluss kasutamise leping nr xxx, mille alusel sai kostja kasutada krediidilimiiti summas 800 eurot. Esialgse lepingu kohaselt määrati krediidi limiidi suuruseks 200 eurot, seejärel on hagiavalduse kohaselt summat suurendatud vastavalt 27.01.2016, 29.01.2016 ja 06.02.2016. Lepingu tingimuste kohaselt moodustas koguintressi määraks 19,90% aastas ning krediidikulukuse määraks on 30,88% aastas. Kostja tähtaegselt makseid ei tasunud, mistõttu Coop Finants AS ütles laenulepingu kostjaga üles 30.12.2019. a ning loovutas nõude kostja vastu hagejale Omega Invest OÜ. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista hageja kantud menetluskulud, s.o riigilõivu summas 175 eurot ja hageja lepingulise esindaja kulu summas 300 eurot (ei sisalda käibemaksu). Hageja palub hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt välja mõista viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest.
2.Kostja vastuväited Kohus võttis hagiavalduse menetlusse 25.09.2020. a määrusega ning määras kostjale kirjaliku vastuse esitamise tähtaja, s.o 28 päeva arvates hagimaterjalide ja kohtumääruse kättesaamisest. Hagiavaldus koos menetlusse võtmise määrusega on kostjale kätte toimetatud TsMS § 3141 lg 2 alusel 28.09.2020. a. TsMS § 3141 lg 2 sätestab, et kui menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule enda või oma esindaja aadressi või sidevahendi andmed, võib saata menetlusdokumendi või teabe selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks. Kostja on teises tsiviilasjas 25.08.2020. a suhtlusvõrgustiku Facebook kaudu kohtule avaldanud enda e-posti aadressi XXX. Seega saatis kohus 28.09.2020. a kohtumääruse ja hagimaterjalid eeltoodud kostja poolt avaldatud e-posti aadressile ja selgitas kostjale, et kohtumäärus loetakse TsMS § 3141 lg 1-3 alusel kostjale kätte toimetatuks 01.10.2020. a. Seega kostja kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli 29.10.2020. a. Kostja ei ole kohtule esitanud kirjalikku vastust hagiavaldusele, seega loetakse hageja faktiväited kostja poolt omaks võetuks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 407 lg 1 alusel. Kohtuotsuse põhjendused
3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 407 lg 1 alusel võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja on hagiavalduses palunud hagi rahuldada tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Eeltoodust tulenevalt lahendab kohus kohtule esitatud hagiavalduse tagaseljaotsusega.
4.TsMS § 407 lg 6 sätestab, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.
2-20-110585 Ka Riigikohus on 03.05.2017. a lahendis 3‐2‐1‐21‐17 (p 16) märkinud, et tagaseljaotsusega ei või rahuldada nõuet, mida tavaotsusega õiguslikult ei rahuldataks. Õiguslikult põhjendamata hagi jätab kohus ka hagile vastamata jätmise korral rahuldamata (TsMS § 407 lg 6). Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.
5.Hageja on esitanud kostja vastu põhivõlgnevuse väljamõistmise nõude summas 800 eurot (hagiavalduse p 2.1.).
5.1.Hagiavalduse p 1.1. kohaselt sõlmis kostja 22.10.2015. a Coop Finants AS-ga Säästukaart Pluss kasutamise lepingu nr xxx, mille alusel sai kostja kasutada krediidilimiiti summas 800 eurot. Esialgse lepingu kohaselt määrati krediidi limiidi suuruseks 200 eurot, seejärel on summat suurendatud vastavalt 27.01.2016, 29.01.2016 ja 06.02.2016. Kohtule esitatud 22.10.2015. a lepingust nähtuvalt on esialgse võlausaldaja ja kostja vahel kokku lepitud krediidilimiit suuruses 200 eurot. Lepingu p 4.3 kohaselt on ostulimiit 800 eurot, igakuise tagasimakse suurusega 96 eurot, intressimääraga 19,9%.
5.2.Hagiavaldusele lisatud laenulepingu ülesütlemise teatisest (millega ühtlasi loovutati nõue hagejale) nähtub, et lepingu ülesütlemisel (s.o 30.12.2019. a seisuga) oli kostjal esialgsele võlausaldajale tasumata lepingust tulenev põhivõlgnevus summas 735,56 eurot. Eeltoodust tulenevalt ei olnud kohtu hinnangul hageja esitatud põhinõude suuruse kujunemine selge ning kohus andis 09.09.2020. a määrusega hagejale tähtaja hagiavalduses esitatud põhinõude suuruse kujunemise põhistamiseks.
5.3.23.09.2020. a esitas hageja kirjaliku vastuse, milles jäi esitatud nõude juurde ning hageja leidis, et ei vaja tõendamist asjaolu, millele kostja ei ole vastu vaielnud.
5.4.Kohus leiab, et hageja ei ole kohtule õiguslikult põhistanud ega tõendanud, et kostja põhiosa võlgnevus hageja ees on 800 eurot. Kohtule hagi lisana esitatud 30.12.2019. a lepingu ülesütlemise teatisest, millega ühtlasi loovutati nõue hagejale /dtl 29/ nähtub, et lepingu ülesütlemisel (s.o 30.12.2019. a seisuga) oli kostjal esialgsele võlausaldajale tasumata lepingust tulenev põhiosa võlgnevus summas 735,56 eurot, milline nõue on loovutatud hagejale koos kõrvalkohustustega ja sellest tulenevate õigustega. Ka 17.03.2020 a esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduses on hageja esitanud M. L vastu põhivõlgnevuse nõude summas 735,56 eurot, milline nõue (koos kõrvalnõuetega) on antud üle hagimenetlusse. Vaatamata kohtu poolt määratud täiendavale tähtajale ei ole hageja õiguslikult põhistanud ega tõendanud, millistest asjaoludest tulenevalt on 07.09.2020. a seisuga hageja nõue kostja vastu peale esialgse võlausaldaja poolt nõude loovutamist ja ka peale maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist suurenenud 735,56 eurolt 800 euroni.
5.5.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuivõrd hagejale on antud tähtaeg eeltoodud puuduse kõrvaldamiseks hagiavalduses ning hageja puuduseid ei kõrvaldanud, jätab kohus rahuldamata hageja põhivõlgnevuse nõude kostja vastu summas 64,44 eurot (800-735,56 eurot).
6.Hageja on kostja vastu esitanud sissenõutavaks muutunud viivise nõude summas 110,44 eurot (hagiavalduse p 2.2), arvestades viivist võrdses määras intressiga, s.o 0,055% päevas tasumata põhinõudelt 800 € alates 31.12.2019-07.09.2020. a.
6.1.Kuivõrd hagiavaldusest ei nähtunud, millises lepingu punktis või tingimuses on esialgse võlausaldaja ja kostja vahel kokku lepitud viivise tasumine intressiga võrdses määras, kohustas kohus 09.09.2020. a määrusega hagejat viitama konkreetsele lepingu punktile, mille alusel on hageja esitanud kostja vastu viivise nõude intressiga võrdses määras. Kohus selgitas, et kohus ei tohi hagile lisatud tõenditest ise nõude rahuldamist võimaldavaid asjaolusid otsida või tuletada
2-20-110585 (Tallinna Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-14-16695). Lisaks selgitas kohus hagejale, et kohtule esitatud lepingust nähtuvalt on intressi määraks lepitud kokku 19,9% aastas, mitte 0,055% päevas. Arvestades intressi/viivist määraga 0,055% päevas, on aastane intressimäär 20,08% aastas.
6.2.23.09.2020. a esitas hageja kirjaliku vastuse, milles jäi esitatud nõude juurde ning hageja leidis, et ei vaja tõendamist asjaolu, millele kostja ei ole vastu vaielnud.
6.3.Kohus leiab, et hageja ei ole kohtule õiguslikult põhistanud ega tõendanud, et kostja ja esialgse võlausaldaja vahel on kokku lepitud hageja poolt nõutavas viivise määras, s.o 0,055% päevas tasumata põhinõudelt ning kohus ei tohi hagile lisatud tõenditest ise nõude rahuldamist võimaldavaid asjaolusid otsida või tuletada (Tallinna Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas nr 2-1416695).
6.4.Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuivõrd hagejale on antud tähtaeg eeltoodud puuduse kõrvaldamiseks hagiavalduses ning hageja puuduseid ei kõrvaldanud, jätab kohus rahuldamata hageja viivise nõude kostja vastu määras 0,055% päevas arvestatuna tasumata põhinõudelt 800 eurot.
6.5.Seega mõistab kohus kostjalt välja viivise seadusjärgses määras (VÕS § 113 lg 1, § 94). Kuivõrd kohus rahuldab hageja põhivõlgnevuse nõude summas 735,56 eurot, siis kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis seadusjärgses määras tasumata põhivõlgnevuselt 735,56 eurot alates 31.12.2019. a kuni 07.09.2020. a, s.o summas 40,52 eurot.
6.6.Kohus jätab seega rahuldamata hageja viivise nõude kostja vastu summas 69,92 eurot (110,44-40,52 eurot).
7.Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja nõude kostja vastu põhivõlgnevuse nõudes summas 735,56 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise nõudes summas 40,52 eurot.
8.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
9.Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine
9.1.Kohus jätab osaliselt rahuldamata hageja lepingulise esindaja kulude väljamõistmise nõude kostjalt, mistõttu põhjendab kohus lepingulise esindaja kulude osalist välja mõistmata jätmist.
9.2.TsMS § 175 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teise menetlusosalise lepingulise esindaja või nõustaja kulud, mõistab kohus esindaja või nõustaja kulud nende rahalise kindlaksmääramise korral välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu tehinguga määratud esindaja. Hageja on palunud kostjalt välja mõista hageja õigusabikulud summas 300 eurot, s.o 100 eurot tunnis ilma käibemaksuta, kokku kolme tunni eest.
9.3.Kohus leiab, et kuna käesoleva tsiviilasja näol ei ole tegemist keeruka menetlusega, milles kostja hagiavaldusele vastuväidet ei ole esitanud ning kohtuistungit ei ole toimunud, siis ei ole 300 euro suurune lepingulise esindaja kulude nõue põhjendatud. Kohtuväliste kulude väljamõistmisel tuleb kostja kanda jätta üksnes vajalikud kulud. Tegemist on hagi liigiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete puhul ja mis on oma sisult ühetaolised. Hageja lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud vaid tüüphagiavalduses andmete vahetamisega ning selle kohtusse esitamisega. Ka esitatud tõendite kogumine ei saanud olla keeruline. Arvestades hagihinda, avalduse vormi, tõendeid ning asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas, poolte vahel ei olnud vaidlust ja asi lahendatakse eelmenetluses tagaseljaotsusega, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks lepingulise esindaja kuluks 120 eurot.
9.4.Seega on hageja põhjendatud menetluskuludeks riigilõiv summas 175 eurot ja hageja lepingulise esindaja kulu summas 120 eurot, kokku 295 eurot.
2-20-110585
9.5.TsMS § 163 lg 1 alusel jätab kohus menetluskulud tulenevalt hagi rahuldamise ulatusest (910,44 euro suurusest nõudest rahuldab kohus 776,08 eurot, s.o põhinõude summas 735,56 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise nõue summas 40,52 eurot) 85,25% ulatuses kostja ja 14,75% ulatuses hageja kanda. Seega vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskulu summas 251,49 eurot (295 eurot * 85,25%).
9.6.Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad.
/allkirjastatud digitaalselt/ Eve Grass kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.