OSAÜHING ENDERN hagi AKTSIASELTS TALLINNA VESI vastu kostja kohustamiseks vee- ja kanalisatsioonivõrgu liitumispunkti ümbertõstmiseks ning piiritlusakti koostamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 02. juuni 2020 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
3500 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OSAÜHING ENDERN 02. juuli 2020 apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (apellant): OSAÜHING ENDERN (registrikood 10189719, aadress Pärnu mnt 240, Tallinn 11624), lepinguline esindaja vandeadvokaat Maksim Greinoman (epost:XXX) Kostja (vastustaja): AKTSIASELTS TALLINNA VESI (registrikood 10257326, aadress Ädala tn 10, Tallinn 10614), volitatud esindaja Merli Liivik (e-post:XXX)
Asja lahendamise viis
Istungimenetlus Istungi toimumise aeg 01.10.2020
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 02.06.2020 otsus jätta muutmata, arvestades ringkonnakohtu põhjendusi.
2.OSAÜHINGU ENDERN apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud ringkonnakohtus OSAÜHINGU ENDERN kanda. Menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määrata, sest kostjal menetluskulud puuduvad.
4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagiavalduse asjaolud
1.Hageja esitas 29.11.2019 kohtule hagi, milles palub kohustada kostjat tasuta rajama (ümber tõstma) kinnistu Mustamäe tee 43, Tallinn vee- ja kanalisatsioonivõrgu liitumispunkt kinnistuga piirnevale munitsipaalmaale Mustamäe tee 45a // Mustamäe tee T2, Tallinn kaugusele kuni üks meeter kinnistu Mustamäe tee 43, Tallinn piirilt, sealhulgas paigaldama ühisveevärgi hulka kuuluva peakraani ja ühiskanalisatsiooni hulka kuuluva vaatluskaevu ning koostama kirjalikult piiritlusakti koos skeemiga. Kohtuotsuse täitmise tähtajaks palub hageja määrata 30 päeva kohtuotsuse jõustumisest.
2.Hageja on Mustamäe tee 43, Tallinn kinnisasja omanik ning kinnistu ja sellel paiknev ärihoone on ühendatud ühisveevärgi ja- kanalisatsiooniga Mustamäe tee 43 liitumispunkti vahendusel. Hageja pöördus kanalisatsiooni pideva ummistuse probleemiga kostja poole. Kostja selgitas suuliselt hagejale, et kanalisatsioon vajab väljavahetamist. Hagejale teadaolevalt asub liitumispunkt Mustamäe tee sõidutee all. Liitumispunkti ja kinnistu veening kanalisatsioonisüsteemi ühendav ühendustoru on olulisel määral amortiseerunud, mistõttu on regulaarselt häiritud kinnistu kanalisatsiooni- ja veevarustus. Kostja keeldus liitumispunkti ümber tõstmisest, kuna hageja olevat ise nõustunud liitumispunkti rajamisega viidatud asukohta kirjutades alla liitumislepingu lisale. Hageja seaduslik esindaja kinnitab, et tema sellist lepingu lisa allkirjastanud ei ole. Eesti Kohtuekspertiisi Instituut teatas, et lepingu nr T0002990 lisal 1 (veemõõdusõlme skeem) olev allkiri punktiirjoonel „Klient“ ei vasta XX võrdlusallkirjadele ning ei ole võimalik määrata, kas allkirja on kirjutanud XX. Ka siis, kui allkiri oleks kuulunud XX-le, ei tähendaks see kehtiva liitumispunkti erikokkuleppe sõlmimist. Kostja vastuväited
3.Kostja on seisukohal, et esitatud hagi on põhjendamata ja perspektiivitu. Teenuslepingu nr T0002990 eritingimuste punktides 1 ja 2 on toodud selgitus, et vee-ettevõtja tagab teenuse toimimise liitumispunktides ning see on seostatav teenuslepingu lisa 1 toodud joonisega (liitumispunktid V-1 ja K-1). Kostja on alates 01.01.2008 Mustamäe tee 43, Tallinn kinnistul tarbitud teenuse eest esitatud hagejale arveid teenuslepingu nr T0002990 alusel ja hageja on ka arved tasunud. Põhjendamata on hageja poolt väita üle 10 aasta hiljem, et lepingut ei ole sõlmitud ja liitumispunkti asukoht ei ole kokku lepitud. Uus liitumisleping sõlmitakse olemasolevate liitumispunktide puhul siis, kui klient soovib liitumistingimuste (sh liitumispunktide) muutmist.
2(8)
4.Kostja leiab, et ekspertiisiaktis ei ole tuvastatud, et piiritlusjoonisel toodud allkirja ei ole kirjutanud XX. Kostja hinnangul kirjutab XX oma allkirju erinevalt. Hageja seaduslik esindaja XX on vähemalt 2007 aastal teadlik olnud olemasolevatest liitumispunktidest, kui mitte isegi varem, st 31.10.2001 teenuslepingu nr 003330/01 sõlmimisel. Piiritlusjoonisel, lepingu nr T0002990 lisas 1 toodud liitumispunktide asukohad ei ole ÜVVKS-ga vastuolus. Mustamäe tee 43, Tallinn kinnistu liitumispunktid on ajalooliselt olemas juba 31.10.2001 ning XX kui muuhulgas ka hageja seaduslik esindaja, oli kinnistu liitumispunktide asukohtadest teadlik. Tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. Isegi, kui teenuslepingu lisa 1 piiritlusjoonisele ei ole alla kirjutanud hageja seaduslik esindaja, ei ole võimalik Mustamäe tee 43, Tallinn kinnistu torustiku liitumispunkte määrata kuni 1 m väljaspool kinnistu piiri. Mustamäe tee 43, Tallinn kinnistu ja Mustamäe teel asuva ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniga ühendatud torustik ei ole a) kostja hallata ega b) teeninda mitut kinnistut ega c) vähemalt 50 elanikku. Kostja on seisukohal, et kliendi soovil tuleb liitumistingimuste muutmisel ehk kinnistu Mustamäe tee 43, Tallinn vee- ja kanalisatsioonivõrgu uute liitumispunktide rajamise kulud kanda hagejal läbi liitumistasu. Samuti, hagi nõue kohustuste täitmiseks ehk liitumise rajamiseks 30 päeva jooksul ei ole mõistlik aeg, kuna tuleb arvestada ehitusega seonduvaga (projekti koostamine, ehitusloa taotlemine, ehitamine, kasutusloa taotlemine jne). Esimese astme kohtu lahend 5.Maakohus jättis hagi rahuldamata, menetluskulud jättis kostja kanda. Otsuse põhjenduste kohaselt on kohus seisukohal, et käesoleval juhul ei ole tõendamist leidnud, et pooled on kokku leppinud selles, et liitumispunkt määratakse teisiti kui ÜVVKS § 3 lg 2 teise lause järgi. Vaidlus puudub selle üle, et pooled ei ole sõlminud liitumislepingut. Kohtule hageja poolt esitatud uuringuakti nr 19T-DK0001 kohaselt lepingu nr T0002990 Lisal 1 (veemõõdusõlme skeem) olev allkiri punktiirjoonel „Klient“ ei vasta XX võrdlusallkirjadele ning ei ole võimalik määrata, kas allkirja on kirjutanud XX. Kohus selgitas 05.05.2020 toimunud kohtuistungil kostjale, et kui kostja jääb enda väite juurde, et piiritlusjoonisel toodud allkirja on kirjutanud XX, siis tuleb kostjal seda tõendada (vt 05.05.2020 kohtuistungi protokoll). Kostja täiendavaid tõendeid esitada ei soovinud. Käesoleval juhul ei ole tõendatud, et pooled oleksid sõlminud kokkuleppe liitumispunkti määramiseks. Liitumispunktid olid kindlaksmääratud enne hageja saamist kõnealuse kinnisasja omanikuks. Käesoleval juhul on kostja 22.05.2006 kirjas nr TT3720 viidanud veeühenduse mittevastavusele kehtivale seadusandlusele ja võimalusele rajada kanalisatsiooni liitumispunkt Tedre tänavale (tl 90 ja 90 pöördel). Samuti on kostja oma vastuses kinnitanud, et ta ei ole keeldunud hagejaga liitumislepingut sõlmimast Mustamäe tee 43, Tallinn kinnistu liitumistingimuste muutmiseks. Seega on võimalik liitumispunkt rajada kuni üks meeter väljaspool kinnistu piiri ning liitumispunktide asukohad on ÜVVKS-ga vastuolus. 6.Käesolevas asjas ei ole tõendamist leidnud, et kinnisasja Mustamäe tee 43 osas oleks liitumisleping kostjaga juba sõlmitud varasema kinnisasja omaniku poolt. Seega asub kohus seisukohale, et Mustamäe tee 43 osas ei ole kinnistu Mustamäe tee 43 liitumist ühisveevärgija kanalisatsiooniga toimunud ÜVVKS tähenduses ning kehtivat liitumislepingut ei ole. Nimetatu on tõendatud ka kohtule hageja poolt 23.01.2020 esitatud kostja 22.05.2006 kirjaga XX-le, so isikule kes on käesoleval ajal hageja seaduslik esindaja. Nimetatud kirjast nähtuvalt tuleb, arvestades pikka veeühendust, selle iga ja mittevastavust kehtivale seadusandlusele, võtta uus veeühendus ning enne võrkude ehitusprojekti kooskõlastamist tuleb sõlmida liitumisleping. Seega on ümber lükatud hageja väide, et hageja sai teada liitumispunktide asukohast alles 2018. aastal. Mustamäe tee 43 kommunikatsioonide 2007 eelprojekti kohaselt, mille tellija on FIE XX, kuulub torustik, mida kasutatakse käesoleval ajal teenuse saamiseks, likvideerimisele ja ette on nähtud uute ühenduste loomine. Kostja poolt kohtule esitatud
3(8)
06.12.2007 läbivaatuse märkuste kohaselt saab vee- ja kanalisatsioonivõrke rajada pärast liitumislepingu sõlmimist. Seega on tõendamist leidnud, et hageja oli vähemalt 22.05.2006 teadlik sellest kus asuvad liitumispunktid ja ka sellest, et liitumislepingut kõnealuse kinnisasjaga ei olegi sõlmitud. 7.Kohus on seisukohal, et hagejal ei ole õigus nõuda ÜVVKS § 3 lg 2 alusel kostjalt liitumispunkti välja ehitamist ÜVVKS § 3 lg 2 sätestatud korras ilma liitumispunktide osas lepingutingimusi kindlaksmääramata. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja nõuet hagiavalduses esitatud kujul võimalik rahuldada ning hagiavaldus rahuldamisele ei kuulu. Sellest tulenevalt ei tule võtta ka seisukohta kostja aegumise vastuväite osas. Kohus märgib, et pooltel tuleb sõlmida liitumispunktide kindlaksmääramiseks liitumisleping. Hageja apellatsioonkaebus 8.Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse tühistada. Hageja palub vaidlustatud otsuse tervikuna tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldatakse ning kohustatakse kostjat tasuta rajama (ümber tõstma) kinnistu Mustamäe tee 43, Tallinn vee- ja kanalisatsioonivõrgu liitumispunkti munitsipaalmaale Mustamäe tee 45a // Mustamäe tee T2, Tallinn kaugusele kuni üks meeter kinnistu Mustamäe tee 43, Tallinn piirilt, sealhulgas paigaldama ühisveevärgi hulka kuuluva peakraani ja ühiskanalisatsiooni hulka kuuluva vaatluskaevu ning koostama kirjalikult piiritlusakti koos skeemiga; kohtuotsuse täitmise tähtajaks määratakse 30 (kolmkümmend) päeva kohtuotsuse jõustumisest (TsMS § 657 lg 1 p 2) või, alternatiivnõudena, kohtuotsuse tervikuna tühistamist ja asja saatmist esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. 9.Pooled ei vaidle, et hagejal on kostjaga sõlmitud veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste müügileping nr T0002990. Puudub alus nõuda, et kinnistu või korteriomandi omaniku igakordsel muutmisel peaks uus omanik sõlmima kostjaga uue liitumislepingu ja maksma liitumistasu. Sellisel lepingul puuduks objekt, kuivõrd kinnistu on ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniga juba liitunud ning igakordse liitumistasu maksmise kohustus pärsiks tsiviilkäivet. Sellepärast keelab ÜVVKS § 6 lg 11 uuelt omanikult liitumistasu nõudmist, välja arvatud siis, kui liitumistingimuste muutmine põhjustab vee-ettevõtjale lisakulutusi, ning seadus ei nõua kinnisasja igakordse uue omanikuga liitumislepingu sõlmimist. Kostja ei ole menetluses väitnud, et tema nõuab igakordselt uuelt omanikult liitumislepingu sõlmimist. Ka hageja ei tea, et selline praktika eksisteeriks. 10.Liitumispunkt on teenuslepingu lahutamatu osa (Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kasutamise eeskirja § 5 lg 5), sest ilma selleta on ebaselge kohustuse täitmise koht (VÕS § 85), st koht, kuhu peab kostja vett tarbima (kätteviimisvõla täitmise koht), kust kohast reovee vastu võtma (äratoomisvõla täitmise koht) ning mis kohani peab kostja korraldama enda kulul ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni korrashoiu. Seetõttu on ekslik maakohtu seisukoht, et liitumispunkt ei saa eksisteerida ilma liitumislepinguta. 11.Praeguses asjas vaidlevadki pooled selle üle, mis peab olema kohustuse täitmise koht. Seetõttu on tegemist lepingu täitmise nõudega. Maakohus ega kostja ei ole väljendanud, et nemad ei mõista nõuet.
12.On ebaõige maakohtu seisukoht, et õiguskorras puudub nõudenorm, mille alusel saaks hagi rahuldada. VÕS § 85 lg 1 sätestab, et võlgnik peab kohustuse täitma lepingu või seadusega kindlaksmääratud kohas. Kui kohustuse täitmise kohta ei ole lepingu või seadusega kindlaks määratud, tuleb kohustus täita kohas, mis tuleneb võlasuhte olemusest. ÜVVKS § 3
4(8)
lg 2 määratleb kohustuse – äratoomisvõla ja kätteviimise võla – täitmise koha, kui pooled ei ole leppinud kokku teistsuguses kohas. Maakohus on tuvastanud, et sellist kokkulepet ei olnud. Sellepärast nõuab hageja, et kostja asuks täitma kohustusi seadusega ettenähtud kohas, st kuni 1 meeter hageja kinnistu piirilt. Kuivõrd kostjad oma vastuväidet nõudele ei tõendanud, siis tuleb hagi rahuldada. 13.Hageja hinnangul ei nõua ÜVVKS § 3 lg 2, mis maakohtu hinnangul ei ole nõudenorm, liitumispunkti ümbertõstmiseks uues liitumislepingus kokku leppimist, nagu leidis maakohus vaidlustatud otsuse p 17. Kui ringkonnakohus peaks siiski asuma seisukohale, et hageja nõue on kvalifitseeritav liitumislepingu sõlmimise nõudena, siis märgib hageja järgmist. 14.Maakohus ei ole pooltega arutanud, kas hageja soovib hagiga kostja kohustamist sõlmida liitumislepingut hageja soovitud tingimustel. Kui ringkonnakohtu hinnangul tuleb liitumispunkti ümbertõstmiseks seadusega ettenähtud kohta sõlmida liitumisleping, siis on kostjal kohustus selline liitumisleping sõlmida. Riigikohus on selgitanud, et lepingu sõlmimise sund kehtib nn loomulikele monopolidele, kelleks on muu hulgas vee-ettevõtja (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-25-08, p 13). 15.Seega ka siis, kui tegemist oleks uue liitumise nõudmisega, ei ole kostjal õigus nõuda uut liitumistasu. Ei esine Tallinna ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga liitumise eeskirja p 5.5. liitumistaotluse rahuldamata jätmise aluseid. Seetõttu on kostja kohustatud sõlmima hagejaga uue liitumislepingu liitumistasu võtmata ja tõstma liitumispunkti hagis nõutud kohta. Hagi tuleb rahuldada. 16.Kui ringkonnakohus sedastab, et hageja nõude liitumislepingu sõlmimise nõudena kvalifitseerimise korral oleks hageja pidanud hagiavalduses välja tooma kõik liitumislepingu tingimused, siis palub hageja saata asi maakohtule menetluse jätkamiseks eelmenetluse staadiumis. Vastus apellatsioonkaebusele 17.Vastustaja vaidles esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning menetluskulud jätta teise poole kanda. Ringkonnakohtu seisukoht 18.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 1 järgi rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu põhjendusi. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele toob ringkonnakohus esile järgmist.
19.Asja materjalidest nähtub, et: -Hageja on alates 31.12.2007.a Mustamäe tee 43, Tallinn kinnisasja omanik. -Kinnistu Mustamäe tee 43, Tallinn ja sellel paiknev ärihoone on ühendatud ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumispunkti vahendusel, olemasolev liitumispunkt oli olemas juba 2001.a. kui kinnistu kanti kinnistusraamatusse. -Kinnisasja Mustamäe tee 43 faktiline liitumispunkt asub Mustamäe tee sõidutee all, Tallinna linnale kuuluval kinnistul nimetusega Mustamäe tee T2 78401:101:0292. -Liitumispunkt asub umbes 38 meetri kaugusel kinnistu Mustamäe tee 43, Tallinn piirilt. -Liitumispunkti rajamine kuni 1 meeter kinnistu piirilt on võimalik. -Hageja ja kostja vahel on 01.01.2008.a sõlmitud veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste müügileping nr T0002990. 5(8)
- Hageja seaduslik esindaja on XX. -Ajavahemikul, 06.09.2001-06.08.2003 oli kinnistu Mustamäe tee 43, Tallinn omanik AS Hansa Capital, alates 07.08.2003-30.12.2008 oli kinnistu omanik XX. -XX ja kostja vahel oli 31.10.2001.a sõlmitud veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste müügileping nr 003330/01 (tlk 13-14) ning selle lepingu lisa 1 (tlk 40), millest nähtus liitumispunkti asukoht, oli allkirjastatud XX poolt. -Asja materjalidele lisatud asjatundja arvamuse - uuringuakti nr 19T-DK0001 kohaselt on ajatundja väljendanud, et lepingu nr T0002990 Lisal 1 (veemõõdusõlme skeem) olev allkiri punktiirjoonel „Klient“ ei vasta XX võrdlusallkirjadele ning ei ole võimalik määrata, kas allkirja on kirjutanud XX.
20.Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled jätkuvalt selle üle, kas kostjal on kohustus tõsta Mustamäe tee 43, Tallinn liitumispunkt tasuta avalikult kasutatavale maale kuni üks meeter Mustamäe tee 43, Tallinn kinnistu piirist. Hageja on seisukohal, et kuna tema ei ole lepingu nr T0002990 lisale 1 allkirja andnud, puudub poolte vahel ÜVVKS § 3 lg-s 2 viidatud kokkulepe, on kostja kohustatud ÜVVKS § 3 lg 2 teisest lausest tulenevalt seda tegema.
21.Maakohus asus seisukohale, et poolte vahel ei ole sõlmitud liitumislepingut. Ringkonnakohtu arvates on põhjendatud küll see, et poolte vahel ei ole sõlmitud eraldi liitumislepingut, kuid ringkonnakohtu arvates puudub selle eraldi sõlmimiseks ka vajadus, sest liitumine vee- ja kanalisatsioonisüsteemiga oli toimunud juba enne seda, kui hageja sai kinnistu omanikuks. Nimelt sätestab ÜVVKS § 5 lg 2, et kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga toimub kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooni omaniku või valdaja taotlusel tema ja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja vahel sõlmitud lepingu alusel. Seega on liitumisleping suunatud kinnistu liitumiseks ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga ning süsteemiga liitumine on ühekordne toiming. Sellest tulenevalt ei ole põhjendatud ka maakohtu järeldus, et poolte vahel on vaja sõlmida liitumisleping. Hageja on apellatsioonkaebuses õigesti esile toonud, et puudub alus nõuda, et kinnistu või omaniku igakordsel muutmisel peaks uus omanik sõlmima kostjaga uue liitumislepingu ja maksma liitumistasu. Sellisel lepingul puuduks objekt, kui kinnistu on ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga juba liitunud.
22.Siiski on ringkonnakohus seisukohal, et maakohtu lõppjäreldus hagi rahuldamata jätmise kohta on õige. Ringkonnakohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt. Esiteks on ringkonnakohus seisukohal, et hageja poolt viidatud ja alates 01.01.2006 kehtiva ühisveevärgi ja kanalisatsiooniseaduse § 3 lg 2 redaktsioon ei anna alust hagejal nõuda kostjalt tasuta liitumispunkti ümbertõstmist hageja soovitud kohta. Alates 01.01.2006 kehtiva ÜVVKS § 3 lg 2 kohaselt on liitumispunkt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja määratud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi või kanalisatsiooniga. Liitumispunkt asub avalikult kasutataval maal kuni üks meeter väljaspool kinnistu piiri. Liitumispunkt on ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni oluline osa. Kui liitumispunkti ei ole võimalik määrata eelnimetatud tingimustel, määratakse liitumispunkt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omaniku või valdaja ja kinnistu omaniku või valdaja kokkuleppel. Kuna hagejale kuuluv kinnistu on ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga liitunud, ei anna nimetatud säte alust hageja nõude rahuldamiseks, sest normis sisalduv on aluseks uute liitumislepingute sõlmimisel. See seisukoht on põhjendatav ÜVVKS § 16 lg-s 3 sätestatuga, mille järgi enne käesoleva seaduse jõustumist kohaliku omavalitsuse ja vee-ettevõtja ning kliendi ja vee-ettevõtja vahel sõlmitud lepingud kehtivad niivõrd, kuivõrd need ei ole vastuolus käesoleva seadusega. Nimetatud lepingute asendamine käesoleva seaduse nõuetele vastavate lepingutega tuleb lõpetada hiljemalt 2002. aasta 31. detsembriks. Arvestades, et
6(8)
ÜVVKS § 16 lg 4 p 2 järgi jõustus 2005. aasta 8. juuni sõnastuses mh käesoleva seaduse § 3 lõige 2 ning ÜVVKS § 5 lg 1 sätestas, et ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja peab lubama ühendada kinnistu veevärki ühisveevärgiga ning kinnistu kanalisatsiooni ühiskanalisatsiooniga käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud tingimuste kohaselt, siis tuleb asuda seisukohale, et ÜVVKS § 3 lg-st 2 tuleneva liitumispunktile seatava asukoha määramine ei anna õigust nõuda juba olemasoleva liitumispunkti ümbertõstmist kostja arvel, vaid sellest tulenev kohustus liitumispunkti asukoha suhtes kehtib kinnistute osas, millel liitumine ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga veel puudub.
24.Ringkonnakohus toob esile ka selle, et kuni 31.12.2005.a kehtinud ÜVVKS § 3 lg 2 järgi on liitumispunkt ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ühenduskoht kinnistu veevärgi ja kanalisatsiooniga. Liitumispunkt asub kuni kaks meetrit kinnistu piirist väljaspool, kui ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni omanik või valdaja ja kinnistu omanik või valdaja ei ole kokku leppinud teisiti. Ka asjaolu, et seadusandja on muutnud ÜVVKS § 3 lg 2 sõnastust mh selliselt, et liitumispunkti asukohaks peaks olema üldreeglina varasema seaduse redaktsiooni kohaselt kuni 2 meetrit kinnistu piirilt ja hilisema redaktsiooni kohaselt kuni 1 meetrit kinnistu piirilt viitab sellele, et juba süsteemiga liitunud kinnistute suhtes ÜVVKS § 3 lg-st 2 tulenev liitumispunkti asukoht ei kohaldu. On ebamõistlik eeldada, et seaduse muutunud redaktsiooni mõtteks oli luua kohustus, et juba süsteemiga liitunud kinnistute liitumispunkt tuleb kliendi ja teenuse osutaja kokkuleppe puudumisel teenuse osutaja kuludega ümber ehitada selliselt, et liitumispunkt on senise kuni 2 meetri asemel kuni 1 meetri kaugusel kinnistu piirist.
25.Lisaks on ringkonnakohus seisukohal, et põhjendatud ei ole hageja seisukoht, et 01.01.2008.a veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste müügilepingu nr T0002990 sõlmimisel ei lepitud kokku teenuse osutamise kohas. Õige on maakohtu seisukoht selles, et asjas on tõendamata see, et 01.01.2008.a veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuste müügilepingu nr T0002990 lisa 1 on XX poolt allkirjastatud. See ei tähenda aga ringkonnakohtu arvates seda, et poolte vahel puudus kokkulepe teenuse osutamise koha suhtes. Vastavalt 01.01.2008 poolte vahel sõlmitud lepingule kohustus vee-ettevõtja tagama kinnistu liitumispunktis kehtivale standardile vastava kvaliteediga joogivee ning tagama ühiskanalisatsiooni toimimise kinnistu liitumispunktis vastavalt kehtivatele nõuetele. Seega leppisid pooled kokku, et kostja poolt teenuse täitmise kohaks on liitumispunkt. Kuna tõendamata on, et lepingu lisa 1 (asukoha plaan), milles on nähtav liitumispunkti asukoht, on allkirjastatud hageja seadusliku esindaja XX poolt, võib asuda seisukohale, et lepingus on täitmise koht selgelt väljendamata. See ei tähenda aga seda, et täitmise kohta ei saa määrata lepingu tõlgendamise teel.
26.VÕS § 29 lg 1 järgi tuleb lepingu tõlgendamisel esmalt lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest ja kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tuleb lepingu tõlgendamisel eelkõige arvestada VÕS § 29 lg 5 p-des 1-6 nimetatud asjaolusid, mh lepingu sõlmimise asjaolusid, tõlgendust, mille pooled on samale lepingutingimusele varem andnud, lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist, lepingu olemust ja eesmärki ning tavasid ja pooltevahelist praktikat.
27.VÕS § 85 lg 1 sätestab, et võlgnik peab kohustuse täitma lepingu või seadusega kindlaksmääratud kohas. Kui kohustuse täitmise kohta ei ole lepingu või seadusega kindlaks määratud, tuleb kohustus täita kohas, mis tuleneb võlasuhte olemusest. Ringkonnakohus on seisukohal, et hageja oli teenuselepingu sõlmimisel teadlik sellest, et kostja kohustuse täitmise
7(8)
koht on liitumispunkt, mis asub kaugemal kui 1 meeter kinnistu piirist. Nimelt nähtub kostja 22.05.2006 kirjast, et XX, kes sel ajal oli Mustamäe tee 43, Tallinn kinnistu omanik, soovib kinnistule teha juurdeehituse, mille tõttu saatis kostja XX-le vee- ja kanalisatsioonivõrkude ehitusprojekti tehnilised tingimused (tlk 90). Kommunikatsioonide eelprojekt esitati kostjale 2007.a ning tellijaks oli märgitud XX (tlk 36). 02.17.2007 plaanilt (tlk 39) nähtub märge, et FIE XX on nõus liitumispunkti asukohaga ja 06.12.2007.a kirjaga (tlk 41) saadeti kostja poolt tööprojekt kooskõlastamiseks. 2008.a plaanilt (tlk 38) nähtuvad erinevate isikute kooskõlastused, sh ka see, et tellijaks on hageja ning hageja enda 21.05.2008 märkus, et ta on liitumispunktiga nõus. Kuna nii 2007.a, kui ka 2008.a plaanilt nähtub nii olemasolev, kui ka kinnistule planeeritava juurdeehituse tõttu kavandatav uus liitumispunkt, siis on ringkonnakohus seisukohal, et hageja oli liitumispunkti asukohast lepingu sõlmimisel teadlik. Kuna hageja oli liitumispunkti asukohast teadlik, saab asuda seisukohale, et poolte vahel oli sellesisuline kokkulepe. See ei välistaks aga muude eelduste olemasolul kinnistu omaniku nõude edukust liitumispunkti asukoha muutmiseks, kui seaduses oleks sätestatud imperatiivne norm liitumispunkti asukoha osas. Nagu eeltoodust nähtub ei kohaldu aga ÜVVKS § 3 lg 2 hagejale kuuluva kinnistu suhtes. Menetluskulude jaotus 28.Kuna apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata, siis jäävad poolte ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda TsMS § 171 lg-st 1 tulenevalt. Kuna kostjal menetluskulud puuduvad, siis menetluskulusid rahaliselt kindalaks ei määrata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu Ulvi Loonurm
Indrek Soots
8(8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.