XX hagi AS-i Xxxxxxxxxx (endine ärinimi aktsiaselts Yyyyyyy) ja YYi vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks või alternatiivselt väärtushinnangute õigusvastasuse tuvastamiseks ning mittevaralise kahju hüvitamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.jaanuari 2020 otsus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
7000 eurot AS Xxxxxxxxxx apellatsioonkaebuse osas 10 500 eurot YYi apellatsioonkaebus osas
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
AS Xxxxxxxxxx 10.veebruari 2020 apellatsioonkaebus YYi 12.veebruari 2020 apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja (vastustaja): XX (isikukood xxxxxxxxx), lepinguline esindaja Diana Minumets (e-post: [email protected]) Kostja I (apellant I): AS Xxxxxxxxxx (registrikood xxxxxxxx), lepingulised esindajad vandeadvokaat Ants Nõmper (e-post: [email protected]) ja advokaat Merlin Liis (e-post: [email protected] ) Kostja II (apellatsioonimenetluses apellant II): YY (isikukood xxxxxxxxx), lepingulised esindajad vandeadvokaat Karmen Turk (e-post: [email protected]) ja advokaat Maarja Pild (e-post: ja [email protected])
1(21)
Tsiviilasi nr: 2-17-9743 Istungi toimumise aeg
01.10.2020
RESOLUTSIOON:
1.Harju Maakohtu 10.01.2020 otsus tühistada osaliselt osas, milles maakohus kohustas AS-i Xxxxxxxxxx ja YYi solidaarselt avaldama kümne (10) tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates telekanali YYYYY saates „Xxxxxxxxxx“ või juhul, kui seda saadet enam kohtuotsuse jõustumise ajaks ei näidata, siis telekanali YYYYY reklaamipausi ajal tööpäeval ajavahemikus kell 20:00-20:30, järgmise sisuga ebaõigeid andmeid ümberlükkava avalduse: „Käesolevaga teavitavad AS Xxxxxxxxxx ja YY, et avaldasime xx.xx.xxxx telekanalis YYYYY eetris olnud saates „Xxxxxxxxxx“ XX kohta järgmise tegelikkusele mittevastava väite: XXle kuuluva kinnistu omandamistehing oli õigusvastane. ning teha tühistatud osas uus otsus, millega tuvastada, et AS Xxxxxxxxxx ja YY avaldasid xx.xx.xxxx telekanalis YYYYY eetris olnud saates „Xxxxxxxxxx“ XX kohta järgmise õigusvastase väärtushinnangu: XXle kuuluva kinnistu omandamistehing oli õigusvastane. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata arvestades ka ringkonnakohtu otsuse põhjendusi.
2.AS-i Xxxxxxxxxx (endine ärinimi aktsiaselts Yyyyyy) ja YYi apellatsioonkaebused rahuldada osaliselt. 3.Kehtiv kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:
3.1.Hagi rahuldada. 3.2.Kohustada AS-i Xxxxxxxxxx ja YYi solidaarselt avaldama kümne (10) tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates telekanali YYYYY saates „Xxxxxxxxxx“ või juhul, kui seda saadet enam kohtuotsuse jõustumise ajaks ei näidata, siis telekanali YYYYY reklaamipausi ajal tööpäeval ajavahemikus kell 20:00-20:30, järgmise sisuga ebaõigeid andmeid ümberlükkava avalduse: „Käesolevaga teavitavad AS Xxxxxxxxxx ja YY, et avaldasime xx.xx.xxxx telekanalis YYYYY eetris olnud saates „Xxxxxxxxxx“ XX kohta järgmised tegelikkusele mittevastavad väited: XX on saanud xxxxxxxx -iga kriminaalsüüdistuse; XX on osalenud kinnisvarapettuse ehk kelmuse toimepanemisel; XX on kinnistu omandamiseks kasutanud ära ühte toredat vanainimest; XX soovis seda kinnistut endale saada ning kasutas selleks seadusest tulenevat ostueesõigust; XX pidi tasuma kinnistu eest NNile; XX ajas kogu vastutuse RR kaela; XX jättis kinnistu eest tasumata ning pani selle summa hoopis endale taskusse. Nimetatud väited on valed ning me lükkame need käesolevaga ümber.“
2(21)
Tsiviilasi nr: 2-17-9743 3.3.Kohustada YYi avaldama kolme (3) tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Facebooki kasutaja „Xxxxxxxxxx“ avalehel järgmise sisuga ebaõigeid andmeid ümberlükkava avalduse: „Käesolevaga teavitan mina, YY, et avaldasin yy.yy.yyyy ja qq.qq.qqqq siin Facebooki „Xxxxxxxxxx“ lehel XX kohta järgmised tegelikkusele mittevastavad väited: XX on osalenud kinnisvarapettuse toimepanemisel; XX on kinnistu omandamiseks kasutanud ära ühte toredat vanainimest; XX jättis toredale vanainimesele kinnistu eest tasumata. Nimetatud väited on valed ning ma lükkan need käesolevaga ümber.“
3.4.Tuvastada, et AS Xxxxxxxxxx ja YY avaldasid xx.xx.xxxx telekanalis YYYYY eetris olnud saates „Xxxxxxxxxx“ XX kohta järgmise õigusvastase väärtushinnangu: XXle kuuluva kinnistu omandamistehing oli õigusvastane.
3.5.Mõista välja AS-ilt Xxxxxxxxxx ja YYilt solidaarselt XX kasuks mittevaralise kahju hüvitamiseks 4000 eurot. 3.6.Jätta hageja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus solidaarselt AS Xxxxxxxxxx ja YYi kanda, kostjate menetluskulud nende endi kanda. 4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi aluseks olevad asjaolud ja nõue ning menetluse käik
1.XX (hageja) esitas 22.06.2017 Harju Maakohtule hagi aktsiaseltsi YYYYYYYY (uus ärinimi AS Xxxxxxxxxx, kostja I) ja YYi (kostja II) (koos kostjad) vastu ebaõigete andmete ümberlükkamiseks või alternatiivselt väärtushinnangute õigusvastasuse tuvastamiseks, mittevaralise kahju hüvitamiseks ja kahju tekitava tegevuse lõpetamiseks. Hageja palus kohustada kostjaid avaldama kümne tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates telekanali YYYYY saates „Xxxxxxxxxx“ või juhul, kui seda saadet enam kohtuotsuse jõustumise ajaks ei näidata, siis telekanali YYYYY reklaamipausi ajal tööpäeval ajavahemikus 20:00-20:30, järgmise sisuga ebaõigeid andmeid ümberlükkava avalduse: „Käesolevaga teavitavad kostjad, et avaldasime xx.xx.xxxx telekanalis YYYYY eetris olnud saates „Xxxxxxxxxx“ hageja kohta järgmised tegelikkusele mittevastavad väited: hageja on saanud xxxxxxxx-iga kriminaalsüüdistuse; hageja on osalenud kinnisvarapettuse ehk kelmuse toimepanemisel; hageja on kinnistu omandamiseks kasutanud ära ühte toredat vanainimest; hagejale kuuluva kinnistu omandamistehing oli õigusvastane; hageja soovis seda kinnistut endale saada ning kasutas selleks seadusest tulenevat ostueesõigust; 3(21)
Tsiviilasi nr: 2-17-9743 hageja pidi tasuma kinnistu eest NNile; hageja ajas kogu vastutuse RR kaela; hageja jättis kinnistu eest tasumata ning pani selle summa hoopis endale taskusse. Nimetatud väited on valed ning me lükkame need käesolevaga ümber.“ Lisaks palus hageja kohustada kostjat I avaldama kolme tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Facebooki kasutaja „Xxxxxxxxxx“ avalehel järgmise sisuga ebaõigeid andmeid ümberlükkava avalduse: „Käesolevaga teavitan mina, kostja II, et avaldasin yy.yy.yyyy ja qq.qq.qqqq siin Facebooki „Xxxxxxxxxx“ lehel hageja kohta järgmised tegelikkusele mittevastavad väited: hageja on osalenud kinnisvarapettuse toimepanemisel; hageja on kinnistu omandamiseks kasutanud ära ühte toredat vanainimest; hageja jättis toredale vanainimesele kinnistu eest tasumata. Nimetatud väited on valed ning ma lükkan need käesolevaga ümber.“ Samuti palus hageja mõista kostjatelt hageja kasuks välja õiglase rahasumma hagejale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks ning kohustada kostjaid eemaldama veebilehelt http://Yyyyyplay.Yyyyy.ee/sisu/Xxxxxxxxxx ja http://www.Yyyyy.ee/Xxxxxxxxxx kõik telekanalis YYYYY xx.xx.xxxx avaldatud „Xxxxxxxxxx“ saate videolõigud ja kohustada kostjat II eemaldama kasutaja „Xxxxxxxxxx“ Facebooki lehelt yy.yy.yyyy kell 18:37, qq.qq.qqqq kell 13:09 ja qq.qq.qqqq kell 15:31 avaldatud postitused. Menetluskulud palus hageja jätta kostjate kanda. Alternatiivselt, juhul, kui kohus loeb kõik või mõne hagis nimetatud väite väärtushinnanguks, palus hageja tuvastada sellise väärtushinnangu avaldamise õigusvastasus, rahuldada sellise väärtushinnangu osas hagi mittevaralise kahju hüvitamise nõue ning/või kohustada kostjaid avaldama kümne tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates telekanali YYYYY saates „Xxxxxxxxxx“ või juhul, kui seda saadet enam kohtuotsuse jõustumise ajaks ei näidata, siis telekanali YYYYY reklaamipausi ajal tööpäeval ajavahemikus 20:00-20:30, järgmise sisuga avalduse: „Käesolevaga teavitavad kostjad, et avaldasime xx.xx.xxxx telekanalis YYYYY eetris olnud saates „Xxxxxxxxxx“ hageja kohta õigusvastaselt järgmised väited: hageja on saanud xxxxxxxx-iga kriminaalsüüdistuse; hageja on osalenud kinnisvarapettuse ehk kelmuse toimepanemisel; hageja on kinnistu omandamiseks kasutanud ära ühte toredat vanainimest; hagejale kuuluva kinnistu omandamistehing oli õigusvastane; hageja soovis seda kinnistut endale saada ning kasutas selleks seadusest tulenevat ostueesõigust; hageja pidi tasuma kinnistu eest NNile; hageja ajas kogu vastutuse RR kaela; hageja jättis kinnistu eest tasumata ning pani selle summa hoopis endale taskusse. Tegemist on ebakohaste väärtushinnangutega, mille avaldamine meie poolt oli õigusvastane.“ Alternatiivselt, juhul, kui kohus loeb kõik või mõne hagis nimetatud väite väärtushinnanguks, palus hageja tuvastada iga sellise väärtushinnangu avaldamise õigusvastasus, rahuldada sellise väärtushinnangu osas hagi mittevaralise kahju hüvitamise nõue ning/või kohustada kostjat II avaldama kolme tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Facebooki kasutaja „Xxxxxxxxxx“ avalehel järgmise sisuga avalduse: „Käesolevaga teavitan mina, kostja II, et
4(21)
Tsiviilasi nr: 2-17-9743 avaldasin yy.yy.yyyy ja qq.qq.qqqq siin Facebooki „Xxxxxxxxxx“ lehel hageja kohta õigusvastaselt järgmised väited: hageja on osalenud kinnisvarapettuse ehk kelmuse toimepanemisel; hageja on kinnistu omandamiseks kasutanud ära ühte toredat vanainimest; hageja jättis toredale vanainimesele kinnistu eest tasumata. Tegemist on ebakohaste väärtushinnangutega, mille avaldamine minu poolt oli õigusvastane.“ 2.xx.xx.xxxx toimunud kohtu eelistungil võttis hageja tagasi nõuded kahju tekitava tegevuse lõpetamiseks. 3.Kohus jättis 02.01.2019 määrusega hageja hagi kostjate vastu läbi vaatamata järgmiste nõuete osas: 1) kohustada kostjaid eemaldama veebilehelt http://Yyyyyplay.Yyyyy.ee/sisu/Xxxxxxxxxx ja http://www.Yyyyy.ee/Xxxxxxxxxx kõik telekanalis YYYYY xx.xx.xxxx avaldatud „Xxxxxxxxxx“ saate videolõigud; 2) kohustada kostjat II eemaldama kasutaja „Xxxxxxxxxx“ Facebooki lehelt yy.yy.yyyy kell 18:37, qq.qq.qqqq kell 13:09 ja qq.qq.qqqq kell 15:31 avaldatud postitused.
4.Hagiavalduse kohaselt tegeleb hageja xxxxxxxxxxx propageerimisega Eestis. Hageja ei ole avaliku elu tegelane. xx.xx.xxxx avaldasid kostjad telekanali YYYYY saates „Xxxxxxxxxx“ ca 15-minutilise saatelõigu „xxxxxxxxxxxxxx!“ (saade), kus esitati hageja kohta järgnevad väited: 5.Kõik hagiavalduses nimetatud faktiväited on ebaõiged. Hageja ei ole pannud toime mitte ühtegi kinnisvarapettust (kelmust), on omandanud saate ja „Xxxxxxxxxx“ Facebooki lehe postituste objektiks oleva Xxxxxxxxxxxx asuva kinnistu (kinnistu) õiguspäraselt ning mitte ühtegi kohustust rikkudes või kedagi ära kasutades. Sellised väited ei vasta tegelikkusele ning on hageja mainet tugevalt kahjustavad. Kostjad on teinud 15 minutit kestva saate sisuliselt meelevaldsetele oletustele tuginedes, fakte kontrollimata ning nendest arusaamata. Hagejast on saate ja Facebooki postituste tulemusena loodud kuvand kui kinnisvarapetturist (kurjategijast) ning toreda ja lahke vanainimese ärakasutajast. Hageja selgitab saates avaldatud väidete ebaõigsust põhjalikumalt järgnevalt: a) Hageja on saanud xxxxxxxx-iga kriminaalsüüdistuse – hagejale ei ole esitatud ühtegi kriminaalsüüdistust ning hageja suhtes ei viida läbi ühtegi kriminaalmenetlust. Hageja suhtes on üksnes alustatud väärteomenetlust (mitte kriminaalmenetlust), mille raames on hagejale esitatud kahtlustus karistusseadustiku (KarS) 372 lg 2 p 3 alusel, mis käsitleb tegevusloata ja keelatud majandustegevust. Samuti ei puuduta kahtlustus üldse XXXXXXXX-i, kuna XXXXXXXX on sisuliselt xxxxxxxx, mis on vabalt jaemüügis ja mille käitlemine legaalne. Kahtlustus on seotud ainega YYYYYYY, mis on toimeaineks ühe ravimina registreeritud põlvekreemi koostises ja mida seetõttu tahetakse käsitleda iseseisva ravimina ja selle müüki ravimi müügina. b) Hageja on osalenud kinnisvarapettuse ehk kelmuse toimepanemisel – hageja ei ole toime pannud ega osalenud üheski kinnisvarapettuses. Hageja omandas kinnistu kinke teel 30.12.2004 oma tädilt TTult ning ta ei oma puutumust saates kajastatud sündmuste, RR või NNiga, kes suri rohkem kui 2 aastat enne hageja poolt kinnistu omanikuks saamist. c) Hageja on kinnistu omandamiseks kasutanud ära ühte toredat vanainimest – hageja omandas kinnistu kinke teel oma tädilt ega ole selleks kedagi ära kasutanud. Ka ei ole tema tädi TT kinnistu omandamiseks kedagi ära kasutanud. TT kasutas temale seadusest tulenevat ostueesõigust ja sai kohtuvaidluse tulemusena kinnistu aluseks olnud Yyyyyyyy kinnistu omanikuks.
5(21)
Tsiviilasi nr: 2-17-9743 d) Hagejale kuuluva kinnistu omandamistehing oli õigusvastane – hageja omandas kinnistu õiguspärase kinketehingu tulemusena. Mistahes pettust (kelmust) või ebaseaduslikku tegevust ei esinenud ka hagejale kinnistu kinkinud hageja tädi TTu tegevuses. TT omandas kinnistu aluseks (kinnistu tekkis 30.12.2004 lepinguga Yyyyyyyy kinnistu jagamise tulemusena) olnud Yyyyyyyy kinnistu sundüürnikele seaduses ettenähtud ostueesõiguse teostamise tulemusena RR ja Yyyyyyyy kinnistu eelmise omaniku NNi vahel 08.06.2001 sõlmitud müügilepingu suhtes. Kuna RR ega NN Yyyyyyyy kinnistu omandiõiguse üleandmise tehingu sõlmiseks notarisse ei ilmunud ning kuna RR võõrandas 14.09.2001 selle kinnistu hoopis edasi oma tütrele AAle, esitas TT 17.09.2001 RR ja AA vastu kohtusse hagi kinnistusraamatu ebaõige kande parandamiseks. TTu hagi rahuldati Tallinna Linnakohtu xx.xx.xxxx otsusega tsiviilasjas nr x/x/xx-xxxx/xx, mille tulemusena kantigi TT Yyyyyyyy kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse sisse. Kuivõrd kinnistu omanikuks saamise järgselt oli TT RRle veel võlgu 3,6 miljonit krooni (esimesed 400 000 krooni oli deponeeritud notari juures RR kasuks) ning kuna RR oli endiselt huvitatud tema lapsepõlvekoduks olnud Yyyyyyyy kinnistu omandamisest, otsustas TT kinnistu jagada (RR ja AA oli vahepeal jõudnud saavutada kinnistu kolmeks jagamist lubava detailplaneeringu kehtestamise ning moodustatud olid juba ka kolm katastriüksust) ning jagamise tulemusena tekkinud suuremad kinnistud võlgnevuse tasaarvestamiseks RRga seotud isikutele võõrandada. Nii jagaski 30.12.2004 lepinguga TT Yyyyyyyy kinnistu kolmeks, võõrandas kaks suuremat kinnistut RRga seotud isikutele ning kinkis ühe jagamise tulemusena tekkinud kinnistu hagejale, kellega ta oli väga lähedastes suhetes. e) Hageja soovis seda kinnistut endale saada ning kasutas selleks seadusest tulenevat ostueesõigust – hageja ei olnud kinnistule „silma peale visanud“ ehk soovinud seda kinnistut endale saada, nagu väidetakse saates. Samuti ei kasutanud ega saanud kasutada hageja seadusest tulenevat ostueesõigust, kuivõrd hageja ei olnud Yyyyyyyy kinnistul asunud elamu sundüürnik ning ostueesõigust temale seadusest ei tulenenud. Hageja omandas kinnistu oma tädilt TTult kinke teel ca 3 aastat hiljem kui saates kajastatud sündmused (müügilepingu sõlmimine RR ja NNi vahel, ostueesõiguse kasutamine TTu poolt jne) aset leidsid. f) Hageja pidi tasuma kinnistu eest NNile – esiteks omandas hageja kinnistu oma tädilt kinke teel, mistõttu ei pidanud hageja kinnistu eest kellelegi tasuma. Samuti ei oleks selline väide õige ka hageja tädi TTu suhtes. Vastavalt TTu poolt ostueesõiguse teostamise ajal (s.o 27.08.2001) kehtinud asjaõigusseaduse (AÕS) § 269 lg-le 1 pidi ostueesõiguse teostaja (TT) hüvitama ostjale (RRle) ostuhinna, mis ta on vastavalt müügilepingule müüjale tasunud. Kuna kohtumenetluses leidis tõendamist (RR esitas menetluses NNi allkirjaga 16.07.2001 kinnituse ning vastupidiseid tõendeid ei olnud), et RR on tasunud NNile Yyyyyyyy kinnistu eest ennetähtaegselt sularahas ostuhinna 4 miljonit krooni, siis oli TT kohustatud tasuma terve ostuhinna mitte NNile, vaid RRle. Samas leidis kohus, et ostueesõiguse teostamise hetkel kehtinud AÕS § 264 lg 3 järgi astus TT müügilepingus RR asemele ning et vaatamata RR poolt kogu ostuhinna ennetähtaegsele tasumisele pidi TT hüvitama RRle kinnistu ostuhinna vastavalt müügilepingus ettenähtud maksegraafikule (st 10 aasta jooksul 400 000 krooniste osamaksetena). Nii deponeeris TT ostuhinna esimese osa summas 400 000 krooni RRi kasuks notari deposiitkontol, mis kanti pärast kohtuotsuse jõustumist tsiviilasjas nr x/x/xx-xxxx/xx notari poolt RRle. Ülejäänud ostuhinna tasumise kohustus summas 3,6 miljonit krooni tasaarvestati poolte vastastikuste nõuetega TTu poolt RRga seotud isikutele Yyyyyyyy kinnistu jagamise tulemusena võõrandatud kinnistute ostuhinna tasumise kohustustega. g) Hageja ajas kogu vastutuse RR kaela – hageja ei ole RRi kinnistu omandamisega seoses kuidagi „süüdistanud“ ega esitanud kostjatele mistahes avaldusi, millest võiks järeldada, et hageja ajab kogu vastutuse RR kaela. Samuti jääb hagejale arusaamatuks, millist vastutust ja miks peaks hageja õiguspäraste tehingute puhul kellegi teise kaela ajama.
6(21)
Tsiviilasi nr: 2-17-9743 h) Hageja jättis kinnistu eest tasumata ning pani selle summa hoopis endale taskusse – hageja omandas kinnistu oma tädilt kinke teel ega pidanud selle eest kellelegi tasuma. Seepärast ei ole hageja ka mistahes summasid endale kinnistu omandamisega „taskusse pannud“. Samuti ei oleks selline väide õige ka hageja tädi TTu suhtes, kes tasus kinnistu aluseks (kinnistu tekkis jagamise tulemusena) olnud Yyyyyyyy kinnistu eest esimese osamakse summas 400 000 krooni notari deposiidi kaudu ning ülejäänud osa Yyyyyyyy kinnistu jagamise tulemusena tekkinud kinnistute võõrandamisel teostatud tasaarvestuse teel (ehk ta loobus müügi tulemusena suurest osast temale kohtuotsusega omandatud Yyyyyyyy kinnistust). Seda, kas RR need 4 miljonit krooni NNile faktiliselt üle andis või kas RR poolt esitatud NNi allkirjaga kinnitus oli ehtne või mitte, hageja ega hageja tädi öelda ei oska ega saagi. Kui saates väidetu kohaselt Tallinna linn kui NNi pärija tema pärandi inventuuri tehes kuskilt seda 4 miljonit krooni sularaha olemasolu ei tuvastanud, oleks Tallinna linn NNi pärijana pidanud ise oma vastavaid õigusi kaitsma ja vajalikke samme astuma (nt tegema NNi kinnituse allkirja ekspertiisi vms). TTu seisukohalt ei olnud ju tol hetkel vahet, kellele ta Yyyyyyyy kinnistu eest 10 aasta jooksul osamakseid tasub. Hageja põhjendab hagiavalduses loetletud saate „Xxxxxxxxxx“ Facebooki lehel avaldatud väidete ebaõigsust järgmiselt: a) Hageja on osalenud kinnisvarapettuse ehk kelmuse toimepanemisel – hageja ei ole kinnisvarapettust toime pannud ning tugineb põhjendamisel otsuse p-s 2.1. b esitatud selgitusele. b) Hageja on kinnistu omandamiseks kasutanud ära ühte toredat vanainimest – hageja ei ole kedagi kinnistu omandamiseks ära kasutanud ning tugineb põhjendamisel otsuse p-s 2.1. c esitatud selgitusele. c) Hageja jättis toredale vanainimesele kinnistu eest tasumata – hageja omandas kinnistu oma tädilt kinke teel ega pidanud selle eest kellelegi tasuma. Samuti on see väide ebaõige ka tema tädi TTu suhtes, kuna vastavalt tollal kehtinud seadusele pidi TT tasuma ostuhinna RRle (vt otsuse p 2.1. f selgitust) ning kuna see ostuhind on RRle tasutud (vt otsuse p 2.1. h selgitust).
6.Käesoleval juhul on kostjad avaldanud xx.xx.xxxx YYYYY eetris olnud saates ning kostja II yy.yy.yyyy ja qq.qq.qqqq „Xxxxxxxxxx“ Facebooki lehel avaldatud postitustes hageja kohta tema au teotavaid ebaõigeid väiteid ning tekitanud sellega hagejale õigusvastaselt kahju. Kostjate poolt saates ning kostja II poolt „Xxxxxxxxxx“ Facebooki lehel avaldatud hageja kohta nimetatud ebaõigete faktiväidete avaldamine oli õigusvastane, kuivõrd kõik avaldatud väited on negatiivse sisuga ning loovad hagejast avalikkuse ees ebaõige ettekujutuse kui isikust, kes on osalenud vanainimeselt kinnistu väljapetmises, kes on lahket vanainimest ära kasutanud ning sõlminud selleks ebaseaduslikke tehinguid ja jätnud üldse vanainimesele ostuhinna tasumata. Eelkõige riivab hageja au väide, et hageja on osalenud kinnisvarapettuse toimepanemisel, kuna sisuliselt tähendaks see hageja poolt kuriteo toimepanemist ning hageja avalikku kujutamist kurjategijana. Nimelt kinnisvaraga seotud pettuse toimepanemine on KarS § 209 lg 1 kohaselt käsitletav kelmusena (st kuriteona). Isiku kujutamine kurjategijana kahjustab tema au ja head nime oluliselt ning tekitab raskemaid vaimseid üleelamisi kui ajutine meeleolu langus. Samuti on õigusvastane hageja ebaõige „sildistamine“ XXXXXXXX-iga kriminaalsüüdistuse saanud isikuna, kuivõrd kriminaalmenetluse läbiviimine ning eriti veel kriminaalsüüdistuse esitamise fakt tähendab samuti hageja kujutamist kurjategijana (samas viiakse hageja suhtes läbi üksnes väärteomenetlust ning mistahes süüdistusi pole veel esitatud ja hageja arvates tõenäoliselt ka ei esitata). Seega on kostjad avaldanud hageja kohta au teotavaid faktiväiteid ning rikkunud sellega hageja isiklikku õigust au ja hea nime kaitsele. Kuivõrd ühtegi õigustavat asjaolu
7(21)
Tsiviilasi nr: 2-17-9743 rikkumise toimepanemiseks käesoleval juhul ei esine, on kostjate poolt hagiavalduses loetletud väidete avaldamine selgelt õigusvastane. Hageja on saanud kostjate poolt avaldatud ebaõigete väidete tõttu halvustava suhtumise osaliseks nii isiklikus läbikäimises kui ka avalikkuses. Saade sai avalikku kajastust ka teistes meediaväljaannetes. Lisaks eelnevale tuleb kahjuhüvitise suuruse kindlaksmääramisel võtta VÕS § 134 lg 5 kohaselt arvesse ka kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Nimelt saate ja Facebooki postituste autor kostja II (kes saatega seoses tegutses sisuliselt ka kostja I esindajana) on pärast Facebooki postituste ilmumist ja ka saate eetrisse minekut olnud hageja suhtes jätkuvalt lugupidamatu ning ründav. Kostja II on jätkanud hageja süüdistamist ning saates ja postitustes avaldatud väidete kaitsmist vaatamata sellele, et hageja esitas kostjale II korduvalt nii Messengeri kaudu kui ka kommentaaridega Facebookis avaldatud postitustele selgitused kinnistu omandamise asjaolude kohta. Seega jätkas kostja II hageja suhtes süüdistavate väidete esitamist olukorras, kus hageja oli kostjale II asjaolusid selgitanud ning vaatamata sellele, et kõik hageja suhtes avaldatud negatiivse sisuga väited tuginesid üksnes kostja II oletustele ega olnud ühegi tõendiga kinnitatud. Kostja II käitumine hageja suhtes oli ebaviisakas ja ründav ka juba saate valmimise käigus. Nimelt kostja II ilmus xx.xx.xxxx koos võttemeeskonnaga ilma ette teatamata kohale Xxxxxxxxi konverentsile vahetult enne seda, kui hageja pidi esinemiseks lavale minema, ning sisuliselt tõkestas kaameraga hageja tee lava taha, kuhu hageja soovis lavale minekuks ette valmistuda. Samuti filmisid kostja II korraldusel saate tegijad yy.yy.yyyy drooniga õhust hagejat ja tema kinnistu sisemust ning rikkusid sellega tema privaatsust ning põhjustasid asjatut hirmu ja stressi kogu hageja perekonnale. 7.Kokkuvõtvalt, saate ja Facebooki postituste avaldamine ja selle järelkajana ilmunud negatiivne meediakajastus on põhjustanud hagejale pideva pingeseisundi, sisemise rahutuse ning tugevaid hingelisi kannatusi. Hagejal on tulnud anda saates ja „Xxxxxxxxxx“ Facebooki lehel esitatud ebaõigete väidetega seoses selgitusi oma tuttavatele ja sõpradele. Hageja on olnud sunnitud oma seisukohti kaitsma ning saate autoriks olnud kostjaga II avalikult „vaidlema“ (Facebooki postituste ja Delfi artikli kommenteerimiskeskkonnas) olukorras, kus igasugune alus hageja ründamiseks või temale etteheidete tegemiseks puudus. Kõik need asjaolud kokku on tekitanud hagejale tugevaid hingelisi kannatusi ja unehäireid. Seega on kostjate poolt saates ning kostja II poolt „Xxxxxxxxxx“ Facebooki lehel avaldatud valeväidetega kaasneva rikkumise laad ja raskus eriti tõsised. Lisaks palub hageja kohtul mittevaralise kahju suuruse hindamisel võtta arvesse VÕS § 134 lg-s 6 sätestatud vajadust mõjutada kahju tekitajat hoiduma edasisest kahju tekitamisest. Arvestades kostjate poolt toimepandud rikkumise raskust, hoolimatut suhtumist faktidesse ning asjaolude kontrollimise kohustuse jämedat rikkumist ning kostjate majanduslikku seisu, on kohane mõista kostjatelt välja ka preventiivne kahjuhüvitis. Eelkõige palub hageja arvestada kostjate majanduslikku seisuga, tagamaks, et kohtu poolt määratav kahjuhüvitise suurus ka tegelikkuses mõjutaks kostjaid edaspidi fakte hoolikamalt kontrollima ning mittevaralise kahju tekkimisest hoiduma. Kostja I 2015. aasta majandusaasta aruande kohaselt oli kostja I müügitulu 2015. aastal peaaegu 14 miljonit eurot. Kuigi kostja I lõpetas 2015 majandusaasta (teenitud tulu suurust arvestades) väikese kahjumiga (u 900 000 eurot), on kostja I siiski majanduslikult väga võimekas ning YYYYY oli peamises sihtgrupis 15-49 juhtiv kanal ning kanalite grupina number 1 Eesti teleturul. On ilmne, et n.ö tavapärane hüvitis hagejale tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks ei mõjutaks kostjat I majanduslikku seisu selliselt, et kostja I hoiduks seetõttu edasiselt samasugusest tegevusest (s.o kahju tekitamisest). Avalikest allikatest nähtuvalt on ka kostja II majanduslik seis väga hea. Ajakirjanduse andmetel hinnati näiteks
8(21)
Tsiviilasi nr: 2-17-9743 kostja II riietust ja aksessuaare xxxxxxxxxx gala üheks kallimaks – eksperdid hindasid kostja II kostüümi väärtuseks ca xx xxx eurot. Eeltoodust tulenevalt on ilmne, et au toetavate andmete avaldamisega seotud kohtupraktikas tavapäraselt väljamõistetud kahjuhüvitis ei mõjutaks ka kostjat II ilmselt edaspidi saadete tegemisel fakte hoolikamalt kontrollima ning tõendamata ja oletustel põhinevate süüdistuste esitamisest hoiduma. Hageja arvates oleks õiglane ja preventiivse mõjuga hüvitise suuruseks 50 000 eurot. Kostjate vastuväited
8.Kostjad ei tunnistanud hagi ja palusid jätta selle rahuldamata. Menetluskulud palusid kostjad jätta hageja kanda.
9.Kostjad ei ole hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid ega ebakohaseid väärtushinnanguid avaldanud. Isegi juhul, kui jõuda järeldusele, et mõne saates avaldatud väite osas on tegemist ebaõige faktiväitega või ebakohase väärtushinnanguga (millega kostjad ei nõustu), siis on kostjad seisukohal, et ebaõigete väidete või ebakohaste väärtushinnangute avaldamine ei ole olnud õigusvastane, sest kostjad ei teadnud ega pidanudki teadma selliste väidete ebaõigsusest või ebatäpsusest.
9.1.Väide, mille järgi on hageja saanud xxxxxxxx-iga kriminaalsüüdistuse. Hageja on isik, kes on ennast avalikkuse ees presenteerinud xxxxxxxx propageerijana. Hageja on XXXXXXXX-i propageerinud enda avalike Facebooki postitustega. Samuti on hageja võtnud XXXXXXXX-i teemadel sõna avalikult esinedes, näiteks yy.yy.yyyy toimunud Xxxxxxxxi konverentsil, millel hageja esines ettekandega „Xxxxxxxxxxxxxxxxxx“. Eeltoodust järeldub, et hageja ise on enda isikut avalikkuse ees XXXXXXXX-iga seoses propageerinud. Järelikult ei saa hageja nime seostamine XXXXXXXX-iga kuidagi rikkuda hageja õigusi. Ajakirjandusel on väidete avaldamisel õigus ja kohustus kasutada teatud üldistamisetaset ning ajakirjanduselt ei saa eeldada alati täpset teadmist kõikidest spetsiifilistest erialaterminitest. Kõikide erialaterminite ja mõistete kasutamist ei saa ajakirjanduselt oodata ka seetõttu, et tavatelevaatajalt ei saa oodata, et ta mõistab selliste terminite või mõistete sisu ja tähendust. Mõisted „kriminaalmenetlus“ ja „väärteomenetlus“ on juriidilised terminid. Juriidilisi nüansse ja termineid mittetundev ajakirjanik ja televaataja ei oska teha sisulist vahet mõistetel „kriminaalmenetlus“ ja „väärteomenetlus“. Kuna avaldatud väide ei riku hageja õigusi VÕS § 1047 lg 1 järgi, ei kohustu kostjad väidet ümber lükkama. Kostjate poolt saates avaldatud väide, mille järgi on hageja saanud xxxxxxxx-iga kriminaalsüüdistuse, on käsitletav väärtushinnanguna, mille ümberlükkamist ei saa nõuda. Olenemata eeltoodust on kostjad siiski nõus, et väide, mille järgi hagejale on esitatud kriminaalsüüdistus XXXXXXXX-iga seoses, on ebatäpne. Sellest tulenevalt on kostjad nõus kompromissi korras väite „Xxxxxxxxxx“ saates ümber lükkama ja täpsustama väärteomenetluse algatamise ja läbiviimisega seonduvaid asjaolusid.
9.2.Väide, mille järgi on hageja osalenud kinnisvarapettuse toimepanemises. Kostjad on saates avaldanud väite, mille järgi on hageja pannud toime pettuse kinnisvara omandamiseks kahel korral. Mõlemal korral on väide avaldatud väärtushinnanguna, mitte faktiväitena.
9.3.Väide, mille järgi kasutas hageja ära üht toredat vanainimest. Toreda vanainimesena on silmas peetud NNit, kelle kinnistu hageja omandas. Hageja ei vaidle vastu, et kinnistu kuulus varem NNile, kes on tänaseks surnud. Hageja ei vaidle vastu ka sellele, et enne surma elas NN aastaringselt (ka külmade talvede ajal) väga kehvades tingimustes kuuris, mis oli eluruumiks kohandatud. Hageja ärakasutamise all on saates silmas peetud asjaolu, et hageja sai suure väärtusega kinnistu omanikuks, mis kuulus NNile, kuid segaste asjaolude tõttu pidi
9(21)
Tsiviilasi nr: 2-17-9743 NN enne surma kannatama viletsat ja lausa kerjuslikku keskkonda, vaatamata asjaolule, et tegelikkuses pidi NN asjaolude pinnalt olema varakas. Lähtudes RR täpsustatud seisukohtadest, pidi NNil olema surma hetkel suur hulk sularaha, mida tema juurest aga ei leitud. Väide, mille järgi kasutas hageja ära üht toredat vanainimest, on väärtushinnang.
9.4.Väide, mille järgi soovis hageja kinnistut endale saada ning kasutas selleks seadusest tulenevat ostueesõigust, mille eest pidi hageja tasuma NNile. VÕS § 1047 lg 1 järgi ei ole ebaõigete andmete avaldamine õigusvastane kui ebaõigete andmete avaldaja ei teadnud avaldamisel andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest ega pidanudki sellest teadma. Võtmata käesolevaga seisukohta selles osas, kas väide, mille järgi soovis hageja kinnistut endale saada ning kasutas selleks seadusest tulenevat ostueesõigust, mille eest pidi hageja tasuma NNile on ebaõige faktiväide või mitte, siis tugineb selline väide hageja ja RR enda avaldatud väidetele. RR täpsustatud seisukohtade järgi ostis ta kinnistu NNilt ning müüs selle hagejale edasi, mille eest hageja tasus RRle 1,6 miljonit krooni. Lisaks nägid saate tegemise ajal kostjad hagejat juhuslikult Xxxxxxxxi konverentsil, millel küsis uuesti kinnistu omandamise asjaolude kohta. Hageja vastas kostjale „Ma ostsin selle maa, mul oli eelisostuõigus“. Järelikult ei saa väite avaldamine, mille järgi soovis hageja kinnistut endale saada ning kasutas selleks seadusest tulenevat ostueesõigust, mille eest pidi hageja tasuma NNile VÕS § 1047 lg 1 järgi olla õigusvastane ega rikkuda hageja õigusi, sest see väide tugineb hageja enda sõnadele. Hageja ise väitis, et kasutas ostueesõigust.
9.5.Väide, mille järgi ajas hageja kogu vastutuse RR kaela. Saate 12. minutil 3. sekundil järgmised laused: „XX ei tahtnud mulle öelda, kellele tema või tema tädi selle maalapi eest, kus asuvad täna tema kaks suurt maja, maksis. XX ajas kogu vastutuse RR kaela“. Kostjate avaldatud esimene lause on tõene faktiväide. Kuna hageja keeldus kostjate küsimustele vastamast, siis on tõene faktiväide, et hageja keeldus kostjatele vastamast, kes kinnistu eest tasus. VÕS § 1047 lg 4 järgi ei saa nõuda tõese faktiväite ümberlükkamist. Kostjate avaldatud teine lause on väärtushinnang. Väärtushinnang põhines sellel, et RR vastas kostjate küsimustele ning andis kostjatele intervjuu. Arvestades, et kinnistu omandamise keerukate õigussuhetega olid seotud nii RR kui hageja ning kinnistu omandamise asjaolud olid segased, jäi kostjatele mulje, et hageja üks eesmärk mittevastamisel on kogu vastutus kinnistu omandamisega seoses jääks RR kanda. Eeltoodust tulenevalt avaldasid kostjad saates hinnangu, mille järgi ajas hageja kogu vastutuse RR kaela. Kuna väide, mille järgi ajas hageja vastutuse RR kaela on hinnang, mitte faktiväide, siis ei saa selle väite ümberlükkamist nõuda. Kostjate arvates on tegemist põhjendatud hinnanguga, sest hageja keeldus kostjate küsimustele vastamast.
9.6.Väide, mille järgi jättis hageja kinnistu eest tasumata. Nagu hageja ise hiljem esile tõi, on tegemist tõese väitega, sest hageja ise väitis, et ei tasunud kinnistu omandamise eest midagi. 07.05.2017 saatis hageja kostjale II vastuse: „Mina ei ole tasunud kinnistu eest midagi, kuna mina sain kinnistu omanikuks tänu kinkelepingule, mille mu tädi TT mulle tegi.“. Saates avaldatud väited on kohati vastuolulised selle tõttu, et hageja ise ja RR avaldasid kostjatele vastuolulisi väiteid. Esmalt väitis hageja, et kasutas kinnistu omandamiseks ostueesõigust, kuid hiljem muutis meelt ning väitis, et sai kinnistu kinkelepingu teel. RR avaldas kõigepealt, et sai kinnistu pärimise teel, kuid siis muutis meelt ning väitis, et ostis kinnistu NNilt. Samuti väitis RR, et hageja ostis temalt kinnistu 1,6 miljoni krooni eest. Kuna asjaosaliste väited olid vastuolulised, siis rõhutasid kostjad saates, et avaldatud väited tuginevad hageja ja RR suusõnalistele väidetele. Seega, isegi juhul kui väide, mille järgi jättis hageja kinnistu eest tasumata on ebaõige faktiväide, ei rikkunud kostjad selle väite avaldamisega hageja õigusi, sest VÕS § 1047 lg 1 kohaselt on ebaõigete andmete avaldamine
10(21)
Tsiviilasi nr: 2-17-9743 õigusvastane vaid sellisel juhul, kui andmete avaldaja teadis või pidi teadma andmete ebaõigsusest. Kuna kostjad küsisid korduvalt hageja selgitusi ning pakkusid hagejale intervjuu andmise võimalust, millest hageja keeldus, siis tegid kostjad kõik endast sõltuva, et avaldada õigeid ja täpseid andmeid, mis hageja vastuseisu tõttu osutus keerukaks.
9.7.Kahju hüvitamise nõue. Kostjad on seisukohal, et hagejal ei ole kahju hüvitamise nõuet, sest kostjad ei ole hageja õigusi VÕS § 1047 lg 1 ega VÕS § 1046 lg 1 järgi rikkunud. Euroopa Inimõiguste Kohtu praktika järgi ei vastuta ajakirjandus siis, kui ajakirjandus on käitunud heauskselt. Ajakirjandusele on antud suur voli ja võim avaldada ka ebakohaseid hinnanguid isikute kohta. Praegusel juhul on kostjad käitunud heauskselt. Kostjad on korduvalt, nii enne kui pärast saate eetrisolemist, pakkunud hagejale kommentaari ja vastulause esitamise võimalust, millest hageja on keeldunud. Kuigi kostjad on seisukohal, et nad ei ole hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid või ebakohaseid väärtushinnanguid avaldanud, siis isegi juhul kui kostjad oleks seda teinud, tuleks kahju hüvitamisel arvestada kahjustatud isiku enda käitumist kahju tekkimisel. Praegusel juhul on hageja ise keeldunud vastulauset avaldamast ning teave, mida hageja on kostjatele avaldanud, on olnud vastuoluline. Seejuures on kostjad käitunud heauskselt ning rõhutanud, et saates avaldatud väited tuginevad isikute suusõnalistele väidetele. Arvestades hageja ja kostjate käitumist kahju tekkimisel, siis isegi kui kohus peaks jõudma järeldusele, et kostjad on mingis osas hageja õigusi rikkunud, oleks õiglane kahjuhüvitis 0 eurot. Preventiivse kahjuhüvitise väljamõistmine (kuid Eesti tingimustes ei saaks see summa mistahes juhul olla 50 000 eurot) võiks olla põhjendatud üksnes siis, kui ajakirjandus on käitunud pahatahtlikult. Praegusel juhul on ajakirjandus käitunud heauskselt. Lisaks, kostjate hinnangul ei ole eluliselt usutav, et hageja pidi saate tõttu kannatama hagis kirjeldatud üleelamisi. Hageja on ise soovinud olla avaliku elu tegelane, kui on presenteerinud ennast meedias XXXXXXXX-i propageerijana. Seega ei ole eluliselt usutav, et saade sai hagejale tekitada kirjeldatud kannatusi. Ühe saate tegemine ja monteerimine on pikaajaline protsess. Esiteks, telekanali YYYYY sisemised protsessid näevad ette, et kõik saated peavad olema üleslaetud serveritesse vähemalt 3-4 päeva enne saate eetrisseminekut, et telekanali reklaame ja telekava planeerida. Teiseks, saate „Xxxxxxxxxx“ monteerimise teenust ostetakse sisse väliselt teenuseosutajalt xxxxx OÜ (registrikood xxxxxxx) ning saadet „Xxxxxxxxxx“ ei monteerita kostja I majasiseselt. Eeltoodu tähendab, et selleks, et kostjad saaksid juba valmis monteeritud saatesse teha muudatusi, peavad kostjad saama täpsustused vähemalt nädal enne saate eetrisseminekut, äärmisel juhul vähemalt 5-6 päeva enne saate eetrisseminekut. Saatesse muudatuste tegemine eeldab uute vahetekstide salvestamist ja kogu saate tervikuna ümbertegemist, mis on äärmiselt ajamahukas protsess, sest eeldab uute stseenide filmimist, uute tekstide pealelugemist ja kogu valminud saate ümbermonteerimist. Paar tundi saate ümbermonteerimiseks ja uue saate eetrisselaskmiseks on arusaadavalt liiga lühike tähtaeg, et kostjatel oleks võimalik sellise ajaga saatesse muudatusi teha. Esimese astme kohtu otsus 10.Maakohus rahuldas hagi ning kohustas AS-i Xxxxxxxxxx ja YYi solidaarselt avaldama kümne (10) tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates telekanali YYYYY saates „Xxxxxxxxxx“ või juhul, kui seda saadet enam kohtuotsuse jõustumise ajaks ei näidata, siis telekanali YYYYY reklaamipausi ajal tööpäeval ajavahemikus kell 20:00-20:30, järgmise sisuga ebaõigeid andmeid ümberlükkava avalduse: „Käesolevaga teavitavad AS Xxxxxxxxxx ja YY, et avaldasime xx.xx.xxxx telekanalis YYYYY eetris olnud saates „Xxxxxxxxxx“ XX kohta järgmised tegelikkusele mittevastavad väited:
11(21)
Tsiviilasi nr: 2-17-9743 XX on saanud XXXXXXXX-iga kriminaalsüüdistuse; XX on osalenud kinnisvarapettuse ehk kelmuse toimepanemisel; XX on kinnistu omandamiseks kasutanud ära ühte toredat vanainimest; XXle kuuluva kinnistu omandamistehing oli õigusvastane; XX soovis seda kinnistut endale saada ning kasutas selleks seadusest tulenevat ostueesõigust; XX pidi tasuma kinnistu eest NNile; XX ajas kogu vastutuse RR kaela; XX jättis kinnistu eest tasumata ning pani selle summa hoopis endale taskusse. Nimetatud väited on valed ning me lükkame need käesolevaga ümber.“ Samuti kohustas YYi avaldama kolme (3) tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates Facebooki kasutaja „Xxxxxxxxxx“ avalehel järgmise sisuga ebaõigeid andmeid ümberlükkava avalduse: „Käesolevaga teavitan mina, YY, et avaldasin yy.yy.yyyy ja qq.qq.qqqq siin Facebooki „Xxxxxxxxxx“ lehel XX kohta järgmised tegelikkusele mittevastavad väited: XX on osalenud kinnisvarapettuse toimepanemisel; XX on kinnistu omandamiseks kasutanud ära ühte toredat vanainimest; XX jättis toredale vanainimesele kinnistu eest tasumata. Nimetatud väited on valed ning ma lükkan need käesolevaga ümber.“ Mõistis välja AS-ilt Xxxxxxxxxx ja YYilt solidaarselt XX kasuks mittevaralise kahju hüvitamiseks 4000 eurot. 11.Otsuse põhjenduste kohaselt on hageja poolt esitatud vaidlusalused väited faktiväited ning kostjad on avaldanud ebaõigeid andmeid YYYYY saate „xxxxxxxx“ saates ning lisaks on kostja II avaldanud ebaõigeid andmeid saate „Xxxxxxxxxx“ Facebooki lehel. Seega on põhjendatud solidaarselt kohustada kostjaid need väited ümber lükkama ja kostjat II tuleb kohustada ümber lükkama esitatud väited Facebooki lehel. Seoses hageja esimese alternatiivse nõude rahuldamisega, ei pea kohus otsuses käsitlema hageja teisi alternatiivseid nõudeid. Kohus märgib, et alternatiivsetes nõuetes taotletud avaldamise õigusvastasuse tuvastamist ei saa käsitleda ka omaette tuvastushagina, kuivõrd õigusvastasuse tuvastamine on mittevaralise kahju rahalise hüvitamise nõude üheks asjaoluks, mistõttu selle omaette tuvastusnõudena lahendamisel puuduks piisav õigustatud huvi.
12.Analüüsides hageja kahju hüvitamise nõude põhjendatust, tuleb õigusvastaseks lugeda kostjate poolt saates ja kostja II poolt „Xxxxxxxxxx“ Facebooki lehel avaldatud ebaõigeid faktiväiteid 1-4 ja 7-9, sest need väited loovad hagejast avalikkuse ees ebaõige ettekujutuse kui isikust, kes on osalenud vanainimeselt kinnistu väljapetmises, on lahket vanainimest ära kasutanud ning sõlminud selleks ebaseaduslikke tehinguid, jätnud vanainimesele ostuhinna tasumata ja ajanud vastutuse teise isiku kaela. Samuti riivab hageja au ja head nime väide, et ta on osalenud kinnisvarapettuse toimepanemisel ning tema ebaõige nimetamine XXXXXXXX-iga kriminaalsüüdistuse saanud isikuna. Kohtu hinnangul ei ole kostjad faktiväidete aluseks olevaid asjaolusid rikkumise raskusele vastava põhjalikkusega
12(21)
Tsiviilasi nr: 2-17-9743 kontrollinud. Kohtu hinnangul on kostjad oma õigusvastase käitumisega hagejale põhjustatud mittevaralise kahju tekkimises süüdi ning kostjad on käitunud vähemalt hooletult. Lähtudes rikkumise raskusest ning senises kohtupraktikas sarnaste kaasuste puhul välja mõistetud hüvitise suurusjärkudest on kohtu hinnangul põhjendatud hageja nõude rahuldamine 4000 euro ulatuses. Kostja I apellatsioonkaebus
13.Kostja I palub tühistada maakohtu otsuse, milles hagi rahuldati ja teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata, menetluskulud jätta hageja kanda.
14.Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on hageja isik, kes on ennast avalikkuse ees presenteerinud xxxxxxxx propageerijana. Järelikult ei saa hageja nime seostamine XXXXXXXX-iga kuidagi rikkuda hageja õigusi. Mõisted „kriminaalmenetlus“ ja „väärteomenetlus“ on juriidilised terminid. Juriidilisi nüansse ja termineid mittetundev ajakirjanik ja televaataja ei oska teha sisulist vahet mõistetel „kriminaalmenetlus“ ja „väärteomenetlus“. Seega on kostja 1 seisukohal, et väide mille järgi esitati hagejale kriminaalsüüdistus XXXXXXXX-iga seoses, ei riku hageja õigusi, sest XXXXXXXX-iga seoses algatati väärteomenetlus, mille pooleks oli ka hageja. Harju Maakohus on 10.10.2020 otsuses põhjendanud ka seda, et kostja 1 avaldatud väide hageja kohta on väär seetõttu, et hageja suhtes algatatud väärteomenetlus puudutas ainet YYYYYYY, mitte ainet XXXXXXXX. YYYYYYY ja XXXXXXXX on mürgised ühendid, mida nende levitajad soovitavad tarvitada koos. Tegemist on keemiliste ühenditega, mille erisust tavainimene ei mõista. Lisaks, maakohtu menetluses on tõendamist leidnud asjaolu, et kriminaalmenetlus algatati ka ainega XXXXXXXX seoses (vt Harju Maakohtu otsuse punkt 14.1 ning seal viidatud I kd, tl 192 ja selle pöördel toodud Delfi artikkel). Harju Maakohus on põhjendanud, et kuna kostja 1 on tõendina kriminaalmenetluse toimumise kohta esitanud Delfi artikli, mis avaldati pärast vaidlusaluse „Xxxxxxxxxx“ saate eetrisolemist, siis ei saa viidatud tõendile tugineda. Selline maakohtu seisukoht ja järeldus ei ole põhjendatud. Harju Maakohus on jõudnud ebaõigele järeldusele, et kostja 1 on avaldanud hageja kohta ebaõige faktiväite, mille järgi on hageja osalenud kinnisvarapettuse toimepanemises. Viidatud lause, mille järgi on hageja osalenud kinnisvarapettuse toimepanemises on avaldatud põhjendatud väärtushinnangutena, mitte faktiväidetena. Kokkuvõtlikult järeldub eeltoodust, et hinnang, mille järgi ei olnud vaidlusalune kinnisvaratehing õiguspärane, tugines hageja ja RR enda vastuolulistele väidetele. Kõigepealt väitis RR, et päris kinnistu, kuid seejärel väitis RR, et ostis kinnistu ning müüs selle 1,6 miljoni krooni eest hagejale. Hageja väitis kõigepealt, et kasutas kinnistu omandamiseks ostueesõigust, kuid seejärel väitis, et sai kinnistu kinkelepingu teel. Täpsemalt keeldus hageja kinnistu omandamise asjaolusid selgitamast. „Xxxxxxxxxx“ saates rõhutati, et väide tugineb hageja ja RR suusõnalistele väidetele, sest kirjalikke dokumente kostjal pole. Teisel korral on saates avaldatud väide, mille järgi on kostja pannud toime pettuse, kostja naabri VVi arvamusena, kui VV on saate 9. minutil 1. sekundil öelnud: „No ma arvan, siin on tegemist pettusega.“ Saatest oli selgelt arusaadav, et avaldatud väide oli hageja naabri VVi arvamus. Samuti, kuna tegemist oli arvamusega ehk hinnanguga, siis ei avaldanud VV saates hageja kohta ebaõiget faktiväidet. Harju Maakohus on jõudnud ebaõigele järeldusele, et kostja 1 on avaldanud hageja kohta ebaõige faktiväite, mille järgi on hageja kasutanud ära üht toredat vanainimest. Hageja ärakasutamise all on saates silmas peetud asjaolu, et hageja sai suure väärtusega kinnistu omanikuks, mis kuulus NNile, kuid segaste asjaolude tõttu pidi NN enne surma kannatama viletsat ja lausa kerjuslikku keskkonda. Väide, mille järgi kasutas hageja ära üht toredat vanainimest, on väärtushinnang. Riigikohus on selgitanud, et väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu või väärust, näiteks on raske tõendada väidet selle kohta, et keegi on
13(21)
Tsiviilasi nr: 2-17-9743 kantpea (vt RKTKo x-x-x-x-xx, p 26). Analoogselt on hageja nimetamine vanainimese ärakasutajaks hinnang, mida saab küll põhjendada, aga mitte tõendada. Kuna viidatud lause on väärtushinnang, ei saa selle ümberlükkamist VÕS § 1047 lg 4 järgi nõuda. kuna avaldatud väide, mille järgi soovis hageja kinnistut endale saada ning kasutas selleks seadusest tulenevat ostueesõigust, mille eest pidi hageja tasuma NNile, tugineb hageja enda poolt kostjatele avaldatud väidetele, siis ei saa selliste väidete avaldamine hageja õigusi VÕS § 1047 järgi rikkuda ning seega oli väite avaldamine selle avaldamise hetkel õiguspärane. Asjaolu, et hageja enda kostjale avaldatud seisukohta hiljem muutis, ei muuda kostja avaldatud väidet hageja kohta, mis tugines hageja enda poolt avaldatule, õigusvastaseks. 15.Harju Maakohus on jõudnud ebaõigele järeldusele, et kostja 1 on avaldanud hageja kohta ebaõige faktiväite, mille järgi oli hagejale kuuluva kinnistu omandamistehing õigusvastane. Viidatud lause on avaldatud põhjendatud väärtushinnangutena, mitte faktiväidetena. Harju Maakohus ei ole avaldatud lausete hindamisel võtnud arvesse avaldatud lausete konteksti ning on seetõttu jõudnud ebaõigele järeldusele. 16.Kuivõrd väide, mille järgi oli hagejale kuuluva kinnistu omandamistehing õigusvastane avaldati koos väitega 2, viitab kostja 1 väite 4 õiguspärasuse tõendamiseks väite 2 toodud põhjendustele. Tulenevalt, Harju Maakohus on VÕS § 1047 lg 1 ja lg 4 ebaõigesti kohaldades jõudnud ebaõigele järeldusele, et kostja 1 on hageja kohta avaldanud ebaõiged faktiväited, mille kostja 1 peab ümber lükkama. Väide, mille järgi ajas hageja kogu vastutuse RR kaela on väärtushinnang. Väärtushinnang põhines sellel, et RR vastas kostjate küsimustele ning andis kostjatele intervjuu. Kostja 1 arvates on tegemist põhjendatud hinnanguga, sest hageja keeldus kostjate küsimustele vastamast. Kuna väide, mille järgi ajas hageja vastutuse RR kaela on hinnang, mitte faktiväide, siis ei saa selle väite ümberlükkamist nõuda. Harju Maakohus on jõudnud ebaõigele järeldusele, mille järgi on kostja 1 avaldanud hageja kohta ebaõige väite, mille järgi jättis XX kinnistu eest tasumata ning jättis ka toredale vanainimesele tasumata, sest see väide, mille järgi jättis hageja kinnistu eest tasumata tõene väide, kuna hageja ise väitis, et ei tasunud kinnistu omandamise eest midagi. 07.05.2017 saatis hageja kostjale 2 vastuse: „Mina ei ole tasunud kinnistu eest midagi, kuna mina sain kinnistu omanikuks tänu kinkelepingule, mille mu tädi TT mulle tegi.“ 17.Kuigi kostja 1 on seisukohal, et kostjad ei ole hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid või ebakohaseid väärtushinnanguid avaldanud, siis isegi juhul kui kostjad oleks seda teinud, tuleks kahju hüvitamisel arvestada kahjustatud isiku enda käitumist kahju tekkimisel. Praegusel juhul on hageja ise keeldunud vastulauset avaldamast ning teave, mida hageja on kostjatele avaldanud, on olnud vastuoluline. Seejuures on kostja 1 käitunud heauskselt ning rõhutanud, et saates avaldatud väited tuginevad isikute suusõnalistele väidetele. Arvestades hageja käitumist ja osa kahju tekkimisel, siis isegi kui kohus peaks jõudma järeldusele, et kostja 1 on mingis osas hageja õigusi rikkunud, oleks õiglane kahjuhüvitis 0 eurot. Kostja II apellatsioonkaebus
18.Kostja II palub maakohtu otsuse tühistada ja teha tühistatud oas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata, alternatiivselt vähendada kostjalt II väljamõistetavat kahjuhüvitist. Menetluskulud jätta hageja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus materiaal- ja menetlusõigust ebaõigesti kohaldades jõudnud ebaõige kohtuotsuseni hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostjate kanda.
14(21)
Tsiviilasi nr: 2-17-9743 19.Hageja vaidlustas hagivalduses järgmist kaheksat väidet, mida nimetab faktiväiteks ja mis hageja hinnangul kõik avaldati vaidlusaluses xx.xx.xxxx „Xxxxxxxxxx“ saatelõigus (edaspidi Saatelõik):
1.XX on saanud XXXXXXXX-iga kriminaalsüüdistuse.
2.XX on osalenud kinnisvarapettuse ehk kelmuse toimepanemisel.
3.XX on kinnistu omandamiseks kasutanud ära ühte toredat vanainimest.
4.XXle kuuluva kinnistu omandamistehing oli õigusvastane.
5.XX soovis seda kinnistut endale saada ning kasutas selleks seadusest tulenevat ostueesõigust.
6.XX pidi tasuma kinnistu eest NNile.
7.XX ajas kogu vastutuse RR kaela.
8.XX jättis kinnistu eest tasumata ning pani selle summa hoopis endale taskusse. Väited 2, 3 ja 6 avaldati hageja hinnangul ka sotsiaalvõrgustikus Facebook yy.yy.yyyy ja qq.qq.qqqq postitustes. 20.Kokkuvõtvalt on kostja II järgmisel seisukohal. Maakohus on vääralt jõudnud valeõigusliku järelduseni nagu kostja 2 saaks lugeda vaidlusaluste väidete Saatelõigus avaldajaks. Maakohus on materiaalõigust rikkudes lugenud hinnanguid sisaldavad vaidluse all olevad väited 1, 2, 3, 7 ja 8 faktiväideteks. Hinnanguid sisaldavate väidete ümberlükkamist nõuet ei ole VÕS § 1047 lg 4 järgi võimalik rahuldada. Ümber saab lükata vaid avaldatud faktiväiteid ja hinnangute osas tulnuks ümberlükkamise nõude jätta rahuldamata. Maakohus on menetlus- ja materiaalõigust rikkudes jõudnud ebaõige järelduseni, et avaldatud väited ei olnud põhjendatud. Lisaks ei saanud vaidlusaluseid avaldusi lugeda ka õigusvastasteks, kuivõrd vaidlusaluste väidete faktilist baasi oli piisava põhjalikkusega kontrollitud. Ümberlükkamise ja mittevaralise kahju nõue tulnuks seega jätta rahuldamata. Maakohus on vääralt jätnud kostja 2 süü analüüsimata süü küsimuse. Kostja 2 on tõendanud, et ei ole mistahes tekkinud kahju tekitamises süüdi, sest kostja 2 ei olnu hooletu, raskelt hooletu ega tahtlik isikuõiguste rikkumise suhtes. Maakohus on ebaõigesti nõustunud hageja poolt taotletud väidete ümberlükkamise viisiga. Hageja on esitanud ümberlükkamise nõude, mille kohaselt tuleb vaidlustatud väiteid ümber lükata YYYYY eetris saates „Xxxxxxxxxx“ või kui seda saadet enam YYYYY-s ei näidata, siis YYYYY reklaamipausi asja. Seda nõuet ei ole kostjal füüsilise isikuna võimalik täita, kuivõrd kostjal 2 ei ole mingisugust kontrolli, mida YYYYY-s näidata. Restitutsiooni põhimõtte kohaselt olukorras, kus maakohus tuvastas, et avaldatud on ebaõiged avaldatud faktid ja see on toimunud süüliselt, ei olnud kahju hüvitamise põhimõtetega kooskõlas täiendavalt rahalise hüvitise määramine. Piisanuks ümberlükkamise nõude rahuldamisest kui heastamise vahendist. Maakohus on välja mõistnud ülemäära suure mittevaralise kahju hüvitise arvestamata asjas kõigi tähtsust omavate asjaoludega. Ka olukorras, kus ringkonnakohus nõustub, et hagi tuli rahuldada või osaliselt rahuldada tulnuks kõik menetluskulud maakohtul jätta hageja kanda. Hageja ei pöördunud kostjate poole kohtuväliselt ja seega on menetluskulud hageja tekitatud arvestades, et kostjad reageerisid hagiavaldusele kohe vastutulekuga. Lisaks on maakohus menetlusõigust rikkudes jätnud arvestamata, et kostjate 14.01.2019 kompromissettepanek oli peaaegu identne kohtuotsusega. Hageja aga ei nõustunud kompromissi sõlmima. Seega, sõltumata hagi rahuldamiseks tulnuks TsMS § 163 lg 2 ja TsMS § 162 lg 4 alusel igal juhul hageja menetluskulud hageja kanda ja mõista kostjate menetluskulud hagejalt kostjate kasuks välja. Vastus apellatsioonkaebustele 21.Vastustaja vaidles esitatud apellatsioonkaebustele vastu ja palus jätta need rahuldamata ning menetluskulud teise poole kanda.
15(21)
Tsiviilasi nr: 2-17-9743
Ringkonnakohtu seisukoht
22.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osaliselt, osas, milles maakohus kohustas AS-i Xxxxxxxxxx ja YYi solidaarselt avaldama kümne (10) tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates telekanali YYYYY saates „Xxxxxxxxxx“ või juhul, kui seda saadet enam kohtuotsuse jõustumise ajaks ei näidata, siis telekanali YYYYY reklaamipausi ajal tööpäeval ajavahemikus kell 20:00-20:30, järgmise sisuga ebaõigeid andmeid ümberlükkava avalduse: „Käesolevaga teavitavad AS Xxxxxxxxxx ja YY, et avaldasime xx.xx.xxxx telekanalis YYYYY eetris olnud saates „Xxxxxxxxxx“ XX kohta järgmise tegelikkusele mittevastava väite: XXle kuuluva kinnistu omandamistehing oli õigusvastane. ning teha tühistatud osas uus otsus, millega tuvastada, et AS Xxxxxxxxxx ja YY avaldasid xx.xx.xxxx telekanalis YYYYY eetris olnud saates „Xxxxxxxxxx“ XX kohta järgmise õigusvastase väärtushinnangu: XXle kuuluva kinnistu omandamistehing oli õigusvastane. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata, arvestades ka ringkonnakohtu otsuse põhjendusi. AS-i Xxxxxxxxxx (endine ärinimi aktsiaselts YYYYYYYY) ja YYi apellatsioonkaebused rahuldada osaliselt. 23.Apellatsioonkaebuses leiab kostja II, et tema ei ole „Xxxxxxxxxx“ saates avaldatu osas avalduste tegija, väites, et temal puudub igasugune otsustusvõime selle üle, milliseid saateid YYYYY eetris avaldatakse. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd uute väidete esitamine apellatsioonimenetluse staadiumis on TsMS § 652 lg 3 ja 4 järgi piiratud ning uue asjaolu lubatavust peab esitaja põhjendama, kuid asjas ei nähtu selliste eelduste olemasolu, mis annaksid aluse uuele asjaolule tugineda, siis puudub vajadus kostja II uut väidet üldse käsitleda. Siiski peab ringkonnakohus vajalikuks osutada, et käsitletavast apellatsioonkaebuse väitest nähtuvalt leiab kostja II, et temal ei ole mingit puutumust hageja suhtes avaldatu osas. See on aga vastuolus asja materjalidest nähtuvaga, et kostja II suhtles erinevate inimestega avaldatuga seoses ning avaldatu on mh kostja II töö tulem. Ringkonnakohus leiab, et ka kostja II on käsitletav seetõttu avaldajana. 24.Hageja leiab, et kostjad avaldasid tema suhtes järgmisi ebaõigeid väiteid: 1.XX on saanud XXXXXXXX-iga kriminaalsüüdistuse.
2.XX on osalenud kinnisvarapettuse ehk kelmuse toimepanemisel.
3.XX on kinnistu omandamiseks kasutanud ära ühte toredat vanainimest.
4.XXle kuuluva kinnistu omandamistehing oli õigusvastane.
5.XX soovis seda kinnistut endale saada ning kasutas selleks seadusest tulenevat ostueesõigust.
6.XX pidi tasuma kinnistu eest NNile.
7.XX ajas kogu vastutuse RR kaela.
8.XX jättis kinnistu eest tasumata ning pani selle summa hoopis endale taskusse. Kostja II avaldas hageja kohta järgmise ebaõige väite:
9.XX jättis toredale vanainimesele kinnistu eest tasumata.
25.Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled jätkuvalt selle üle, kas hageja poolt esile toodud väited on faktiväited või väärtushinnangud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga täielikult selles, et väited 1, 2, 3, 5, 6, 7, 8,9 on faktiväited ning nende tõesus või väärus on tõendav. Ringkonnakohus ei korda seejuures maakohtu seisukohti ning nõustub
16(21)
Tsiviilasi nr: 2-17-9743 nendega. Apellatsioonkaebuste väited ei anna alust asuda maakohtu seisukohaga teistsugusele järeldusele. Täpsemalt käsitleb ringkonnakohus vaid väidetega 2, 3, 4, ja 7 seonduvat.
26.Väär on ringkonnakohtu arvates kostjate seisukoht, et väited 2, 3, 7, 8 ja 9 on väärtushinnangud, mida ei saa VÕS §1047 lg 4 järgi ümber lükata. VÕS § 1047 lg 4 järgi ümberlükatavateks ebaõigeteks andmeteks võivad olla ka kaudsed faktiväited, st faktiväited, mida kostja avaldatust küll sõnaselgelt ei nähtu, kuid mis sellest mõistlikult võttes järelduvad (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 31. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 12;
13.aprilli 2007. a otsus tsiviilasjas nr x-x-x-x-xx, p 27; 19. veebruari 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-07, p-d 13 ja 17). Seega ei pea faktiväidet, mille ümberlükkamist isik taotleb, olema kostjad avaldanud sõnaselgelt.
27.xx.xx.xxxx telekanali YYYYY saates „Xxxxxxxxxx“ ca 15-minutilises saatelõigus „Xxxxxxxxxxxx“ (vt saate stenogramm I kd, tl 15-17 pöördel; saade mälupulgal I kd, tl 201) avaldati järgnev: Tekstilõigus – kostja II: 0’00’’ „Möödunud aasta sügisel võttis minuga ühendust üks Tallinna krapsakas proua, kes kaebas oma naabrinaise kasvuhoone üle. Aga lugu sügavamalt uurima hakates avastasin ma palju suurema kelmustüki, millesse on segatud tuntud xxxxxxx RR ja xxxxxxxx-iga kriminaalsüüdistuse saanud XX. Lugu ise jutustab sellest, kuidas RR ja XX said endale hirmkalli krundi xxxxx, kasutades selleks ära ühte toredat vanainimest. Tekstilõigus – kostja II: 15’06’’ . Aga tuletan teile veelkord meelde, NNi pärijaks oli Tallinna Linn, kuigi kopsaka summa panid endale taskusse XX ja RR. Tegelikult oleks pidanud see raha minema Tallinna Linna hüvanguks või siis vähemasti toetama vanaprouat tema eluajal.“ Kostja II avaldas saate „Xxxxxxxxxx“ Facebooki avalehel avaldati järgnev: yy.yy.yyyy avaldatud postituses (vt I kd, tl 27): „Seekord uurin ühte vana lugu, mis keerulisi teid pidi ei soovinud unustustehõlma vajuda nagu teised pettused meie riigis, mida 90ndatel hulganisti toime pandi. Kuidas haihtus neli miljonit krooni ja kas miljonikinnistu xxxxxx saadi kätte poolmuidu üht toredat vanainimest ära kasutades saate teada juba esmaspäeval. Looga on seotud ka xxxxxxxx maaletooja XX.“ qq.qq.qqqq postitus, mis sisaldas järgnevat tekstilõiku (vt I kd, tl 28 ja selle pöördel): Ma olen uurinud XX kinnistuga seotud lugu ligi seitse kuud. Olen suhelnud erinevate vandeadvokaatide, juristide, notarite ja Tallinna Linnavalitsusega ja üheselt on selgunud, et XX sai endale kalli Xxxxxxx kinnistu kasutades ära üht toredat vanainimest tasumata talle selle kinnistu eest, kus ta täna muide ka elab. qq.qq.qqqq postitus avaldati järgnevas sisus (vt I kd, tl 29): „XXXXXXXXXXXX Üks Tallinna proua tuli 'Xxxxxxxxxxle' kaebama oma naabri kasvuhoone peale, aga avastasime hoopiski suurema kelmustüki! Uskumatusse skeemi on segatud ka tuntud xxxxxxx RR ning üllatusüllatus looga on seotud ka ka xxxxxxxxi maaletooja XX! Hämmastava tagataustaga tüli ning vastukäivad faktid juba 'Xxxxxxxxxxs' esmaspäeval kell 20 ikka YYYYY-s!“ Analüüsides avaldatut, ei saa ringkonnakohtu arvates praegusel juhul kostjad tugineda sellele, et avaldatus ei ole selgelt sõnastatud väidet 2, mille ümberlükkamist hageja taotleb. On oluline, et väide järeldub avaldatu sisust. Põhjendatud on küll kostjate seisukohad, et VVi poolt avaldatud ühest lausest „No ma arvan, siin on tegemist pettusega“ ei saa järeldada väidet 2, kuid eelpool esiletoodud tekstilõikudest on väide 2 ringkonnakohtu arvates järeldatav.
17(21)
Tsiviilasi nr: 2-17-9743
28.Seonduvalt kostja I apellatsioonkaebuse väidetega, et väited 3 ja 7 ning kostja II apellatsioonkaebuse väidetega, et väited 3,7 ja 8 on väärtushinnangud, toob ringkonnakohus esile järgmist. Väited 3, 7, 8 ning ka 9 sisaldavad endast peamiselt kõnekeeles või ilukirjanduses kasutatavaid väljendeid, mistõttu on kostjad ekslikult leidnud, et tegemist on väärtushinnangutega. Maakohus on õigesti esile toonud, et kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostjad mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldasid ja kas lisaks faktiväidetele on avaldatud ka väärtushinnanguid (vt nt Riigikohtu 21.12.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 21). See, mida avaldajad (kostjad) ise silmas pidasid, ei ole asjakohane (vt nt Riigikohtu 31.05.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 11). Analüüsides, mida kostjad hageja kohta avaldasid nähtub, et: Väide 3 -Lugu ise jutustab sellest, kuidas RR ja XX said endale hirmkalli krundi Xxxxxxxl, kasutades selleks ära ühte toredat vanainimest. Ringkonnakohus on seisukohal, et eelnimetatu avaldamisega väitsid kostjad sisuliselt, et hageja pettis NNit (selle üle, et toreda vanainimese all peeti silmas seda isikut on mõlemad kostjad mh oma apellatsioonkaebuses viidanud) rikastudes tema arvel. Väide 7 -„XX ei tahtnud mulle öelda, kellele tema või tema tädi selle maalapi eest, kus asuvad täna tema kaks suurt maja, maksis. XX ajas kogu vastutuse RR kaela.“ Ringkonnakohus on seisukohal, et eelnimetatu avaldamisega väitsid kostjad sisuliselt, et hageja süüdistas RRi selles, et hageja või tema tädi poolt jäeti kinnistu eest, kus asuvad hageja kaks maja, tasumata. Väide 8 ja 9 – Kostjad avaldasid: Aga tuletan teile veelkord meelde, NNi pärijaks oli Tallinna Linn, kuigi kopsaka summa panid endale taskusse XX ja RR. Tegelikult oleks pidanud see raha minema Tallinna Linna hüvanguks või siis vähemasti toetama vanaprouat tema eluajal. Kostja II avaldas: Olen suhelnud erinevate vandeadvokaatide, juristide, notarite ja Tallinna Linnavalitsusega ja üheselt on selgunud, et XX sai endale kalli Xxxxxxx kinnistu kasutades ära üht toredat vanainimest tasumata talle selle kinnistu eest, kus ta täna muide ka elab. Ringkonnakohus on seisukohal, et lisaks ka väitega 3 avaldatuga väitsid kostjad väitega 8 ja kostja II väitega 9 sisuliselt seda, et hageja pettis NNit rikastudes tema arvel. Kuivõrd isikut saab üldsuse ees kujutada ebaõigesti ka sel teel, et esitatakse selliseid asjaolusid, millest mõistlikult saab järeldada mingeid otseseid fakte, mis käivad hageja kohta, ning et VÕS § 1047 lg 4 on ka nimetatud juhtudel rakendatav, s.o kannatanu saab sellisel juhul nõuda avaldaja kulul asjaolu ümberlükkamist, mis avaldatust järeldub, on ringkonnakohus seisukohal, et maakohus on põhjendatult kohustanud kostjaid väited 2, 3, 7, 8 ja kostjat II väite 9 ümber lükkama.
29.Siiski tuleb erinevalt maakohtu seisukohast möönda, et maakohus on lause 4 XXle kuuluva kinnistu omandamistehing oli õigusvastane osas leidnud ekslikult, et tegemist on faktiväitega. Ringkonnakohus nõustub kostjate seisukohaga selles, et väljend " kinnistu omandamistehing oli õigusvastane" kujutab endast väärtushinnangut, kuna see väljendab subjektiivset õigusetõlgendust (Riigikohtu lahend x-x-x-x-xx, p 10). Avaldatu sõnastus oli järgmine: Muide päevalõpuks saidki RR ja hageja need maad endale, kuigi tehing kui selline ei olnud õiguspärane. Kuigi esiletoodud avaldatud terviklause on käsitletav faktiväitena, sest selles avaldatakse sisuliselt, et hageja tegi tegusid, mille tagajärjel sai ta kinnistu ebaseaduslikult, ei ole käesoleval juhul hageja pidanud oma õiguste rikkumiseks konkreetse sõnastuse
18(21)
Tsiviilasi nr: 2-17-9743 avaldamist, vaid avaldatut osaliselt. Osa, milles hageja palub avaldatu ümber lükata, ei saa aga pidada faktiväiteks vaid väärtushinnanguks. 30.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et kostjate poolt avaldatud faktiväited 1-3 ja 7-9 loovad hagejast avalikkuse ees ebaõige ettekujutuse kui isikust, kes on osalenud vanainimeselt kinnistu väljapetmises, rikastunud seetõttu vanainimese arvel ning sõlminud selleks ebaseaduslikke tehinguid, jätnud vanainimesele ostuhinna tasumata ja ajanud vastutuse teise isiku kaela, ta on osalenud kinnisvarapettuse toimepanemisel ning ta on saanud seoses XXXXXXXX-iga kriminaalsüüdistuse. Samuti saab lugeda ebakohaseks väärtushinnangut, et XXle kuuluva kinnistu omandamistehing oli õigusvastane. Kuivõrd kostjate esitatud faktiväited ja väärtushinnangud rikuvad hageja au ja head nime on need õigusvastased. VÕS § 1047 lg 2 järgi loetakse teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. Hoolimata eeltoodust ei loeta VÕS § 1047 lg 3 järgi andmete või asjaolu avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal või isikul, kellele asjaolu avaldati, oli avaldamise suhtes õigustatud huvi ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise raskusele (vt VÕS § 1047 lg-te 2 ja 3 kohaldamise kohta nt Riigikohtu 26. novembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-10, pd 11–14). Kostjad on väljendanud seisukohta, et kostjate avaldatu ei olnud õigusvastane, kuna kostjad kontrollisid andmeid põhjalikult ning mh tuginevad need hageja enda avaldatule. Ringkonnakohus kostjate seisukohaga ei nõustu.
31.Kinnistusraamatu omanikukanded sh kinnistu omanikuks saamise aeg on avalikud. Asjas puudub vaidlus, et kui hageja sai vaidlusaluse kinnistu omanikuks oli NN surnud ning hageja ei omandanud kinnistut nimetatud isikult. Lisaks nähtub kostja II qq.qq.qqqq sõnumist (I kd, tlk 19 pöördel), et kostja II oli selleks ajaks juba 7 kuud asja uurinud ning tutvunud nii kohtuotsusega, kus TT hages mh RRi (I kd, tlk 40-42), kui ka vaidlusaluse kinnistu kinnistusraamatu kannetega. Seega oli juba kostjale II varasemalt teada, et ostueesõigust ei teostanud hageja ja kohustus ostueesõiguse teostamise tõttu tasuda kinnistu eest tekkis TTul. Hoolimata sellest avaldasid kostjad hageja suhtes ebaõigeid väiteid ja ebakohase väärtushinnangu. Ringkonnakohtu arvates on kostjad põhjendamatult eeltoodust tulenevalt õigustanud valeväidete ja ebakohase väärtushinnangu avaldamist sellega, et ootamatus olukorras intervjueerides võis hageja esitada mittetäpseid andmeid kinnistu omandamisega seoses. Au ja head nime kahjustavate andmete avaldamist ei õigusta ka see, kui isik ei soovi küsimustele vastata. 32.Seonduvalt kostjate väidetega, et hageja ei saa faktiväidete ümberlükkamist nõuda, sest kostjad kontrollisid neid piisava põhjalikkusega toob ringkonnakohus esile järgmist. VÕS § 1047 lg 2 sätestab, et teise isiku au teotava või teisele isikule majanduslikult kahjuliku asjaolu avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab tegelikkusele. VÕS § 1047 lg-s 4 nähakse ette ebaõigete andmete ümberlükkamise kohustus sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest. Riigikohus märkis 13. mai 2005. a otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-17-05, et puudub mõistlik õigustus jätta ebaõigete andmete avaldamise õiguspärasuse tuvastamisel need kehtima. Seetõttu ongi nende ümberlükkamise kohustus sätestatud seaduses objektiivse vastutusena, sõltumata andmete avaldamise õigusvastasusest ja avaldaja süüst (VÕS § 1043). Seega pole oluline, kas andmete avaldamisel avaldaja teadis või pidi teadma andmete ebaõigsusest või mittetäielikkusest (VÕS § 1047 lg 1).Samuti pole oluline, kas avaldatud andmed teotavad isiku au või mitte. Eeltoodust tulenevalt on maakohus õigesti kohustanud kostjaid ümber lükkama ebaõiged faktiväited.
19(21)
Tsiviilasi nr: 2-17-9743
33.Kostja II leidis, et maakohus on põhjendamatult kohustanud kostjat II ümber lükkama ebaõiged faktiväited telekanali YYYYY saates „Xxxxxxxxxx“ või juhul, kui seda saadet enam kohtuotsuse jõustumise ajaks ei näidata, siis telekanali YYYYY reklaamipausi ajal tööpäeval ajavahemikus kell 20:00-20:30. Riigikohus on avaldanud seisukoha, et VÕS § 1047 lg 4 kohaldamine eeldab seda, et selle sätte kohaldamine oleks kostja kui avaldaja jaoks võimalik. Maakohtus ei toonud kumbki kostjatest esile, et kostjal II puudub võimalus ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks YYYYY saates „Xxxxxxxxxx“ või juhul, kui seda saadet enam kohtuotsuse jõustumise ajaks ei näidata, siis telekanali YYYYY reklaamipausi ajal tööpäeval ajavahemikus kell 20:00-20:30. Eespool on ringkonnakohus juba osutanud, et uute väidete esitamine apellatsioonimenetluse staadiumis on TsMS § 652 lg 3 ja 4 järgi piiratud ning uue asjaolu lubatavust peab esitaja põhjendama. Kostja II seda teinud ei ole. Siiski peab ringkonnakohus vajalikuks osutada, et hageja on oma nõude esitanud kostja II vastu selliselt, et kostja II saab ebaõigeid faktiväiteid ümberlükkava avalduse teha ka kostjalt I reklaamiaega ostes. Menetluses, sh ringkonnakohtu menetluses ei ole kostja I väitnud, et kostjal II on takistused seda teha. Seega on maakohtu otsus kostja II jaoks täidetav (vt ka Riigikohtu lahend 2-17-17140, p 11). 34.Hageja esitas asjas alternatiivsed nõuded: Alternatiivselt, juhul, kui kohus loeb kõik või mõne hagis nimetatud väite väärtushinnanguks, palus hageja tuvastada sellise väärtushinnangu avaldamise õigusvastasus. 35.Maakohus asus otsuses seisukohale, et seoses hageja esimese alternatiivse nõude rahuldamisega, ei pea kohus otsuses käsitlema hageja teisi alternatiivseid nõudeid. Maakohus märgis, et alternatiivsetes nõuetes taotletud avaldamise õigusvastasuse tuvastamist ei saa käsitleda ka omaette tuvastushagina, kuivõrd õigusvastasuse tuvastamine on mittevaralise kahju rahalise hüvitamise nõude üheks asjaoluks, mistõttu selle omaette tuvastusnõudena lahendamisel puuduks piisav õigustatud huvi.
36.VÕS § 1046 lg 1 teise lause järgi tuleb au teotamise õigusvastasuse tuvastamisel muu hulgas arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. VÕS § 1046 lg 2 esimese lause järgi ei ole isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või avalikkuse huve. VÕS § 1046 lg 2 teise lause järgi tuleb õigusvastasuse tuvastamisel sellisel juhul lähtuda erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest (vt VÕS § 1046 kohaldamise kohta Riigikohtu 13. jaanuari 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-152-09, p 11–14). Väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud selle põhjendamatusest, mh sellest, et avaldaja on oma negatiivse hinnangu kujundanud kas asjaolusid selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt, arvestamata faktilisi asjaolusid või nende puudumist. Kuna ringkonnakohus leiab, et kostjate avaldatud väide 4 on väärtushinnang, mida ümber lükata ei saa, siis ei nõustu ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et hageja alternatiivsel tuvastusnõudel puudub piisav õiguslik huvi. Riigikohus on avaldanud seisukoha, et iseenesest ei ole välistatud see, et hageja esitab kostja vastu üksnes tuvastushagi, milles palub tuvastada väärtushinnangu või faktiväite õigusvastasuse, kui ta leiab, et tuvastushagiga on võimalik taastada tema au ja hea nime (TsMS § 368 lg 1). Kolleegiumi arvates ei saaks kohus muude eelduste täidetuse korral keelduda sellise tuvastushagi menetlemisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel (Riigikohtu lahend 3-2-1-153-16, p 19.2). Seetõttu leiab ringkonnakohus, et kuigi hageja on kostjate vastu esitanud ka mittevaralise kahju hüvitamise nõude, on võimalik tuvastatud asjaoludel rahuldada hageja alternatiivne nõue seonduvalt väitega 4.
20(21)
Tsiviilasi nr: 2-17-9743
37.Mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus, sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (vt selle kohta Riigikohtu 27. septembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-81-05, p 17; 22. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-85-08, p-d 11–14; 26. juuni 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-13, p-d 20–22, 25–29). Ringkonnakohtu arvates on maakohus piisava põhjalikkuse argumenteerinud, toetudes asja materjalidele lisatud tõenditele, miks on põhjendatud kahjuhüvitis 4 4000 euro väljamõistmine kostjatelt solidaarselt. Ringkonnakohus ei korda selles osas maakohtu otsuse põhjendusi ning järgib neid. Apellatsioonkaebuste väited ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale. Seda seisukohta ei muuda ka asjaolu, et kostjate avaldatu XXle kuuluva kinnistu omandamistehing oli õigusvastane ei ole ebaõige faktiväide vaid ebakohane väärtushinnang.
38.Nõustuda ei saa ka kostja II apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus jaotas menetluskulud ebaõigesti. Kuigi kostjad tegid kompromissi ettepaneku, ei nõustunud nad ebaõigeid andmeid ümber lükkama hageja soovitud sõnastuses, mistõttu ei ole kostja II seisukoht, et hagi rahuldati sellesarnases ulatuses nagu kompromissis pakuti, põhjendatud. Menetluskulude jaotus
39.Kuigi apellatsioonkaebused rahuldatakse osaliselt, st tühistatakse osaliselt hageja ühe primaarnõude rahuldamine, kuulub kokkuvõttes ikkagi hagi rahuldamisele, kuivõrd selle asemel rahuldatakse alternatiivnõue. Seega ei muutu menetluskulude jaotus maakohtus ja hageja menetluskulud tuleb ringkonnakohtus jätta kostjate kanda solidaarselt, kostjate endi menetluskulud nende endi kanda. Menetluskulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus kooskõlas TsMs § 177 lg 1 p-ga 2.
/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu Ulvi Loonurm kohtunik kohtunik
/allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots kohtunik
21(21)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.