Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Võlgniku poolt ajutisele pankrotihaldurile esitatud bilansi kohaselt on võlgnikul vara 830 423 eurot: käibevara 471 576,97 eurot (sisaldab ostjatelt laekumata arveid 13 750,52 eurot, nõuded aruandvate isikute vastu 384 426,45 eurot ja antud laenud 73 400 eurot) ja materiaalne põhivara 358 846,65 eurot. Võlgnik ei ole vaatamata ajutise halduri poolt esitatud nõudele andmete täpsustamiseks näidanud bilansis kajastuvaid nõudeid ostjate vastu nimeliselt ja summaliselt, mistõttu pole võimalik hinnata nende nõuete sisu ja sissenõudmise võimalikkust. Võlgnik esitas raamatupidamise andmed nõuete kohta aruandvate isikute vastu 2019, millest nähtub, et nõuded on põhiliselt aruandva isiku M. L.i vastu ning tulenevad puuduvatest raamatupidamise dokumentidest. Võlgniku vastusest ajutise pankrotihalduri teabenõudele nähtub, et kassa dokumente võlgnikul ajutisele pankrotihalduril esitada ei ole. Laenusaajaks on samuti M. L.. Võttes arvesse, et maakohtu menetluses on avaldus M. L.i pärandvara pankroti väljakuulutamiseks, puudub ajutise pankrotihalduri hinnangul võimalus laenude ja nõuete sissenõudmiseks. Võlgnik on esitanud põhivara nimekirja, milles varana kajastuvad tehase renoveerimistööd, aed, jäätmeladu, marinaadiruum, põrandad, sügavkülmkamber, tehase uksed, tänavakivid, tõstuksed, vaheuksed, varikatus, estakaadi küttesüsteem, pööningu ventilatsioonisüsteem. Ajutise pankrotihalduri hinnangul ei saa esitada nõuet parenduste hüvitamiseks, kuna lepingus nimetatud kokkulepet parenduste kohta sõlmitud ei ole, lepingu lõppemisel üüriobjektil tehtud muudatusi ja parendusi üürnikule ei hüvitata ning üüriobjekti üürileandjale tagastamise aktis kinnitas võlgnik, et ei oma peale akti allakirjutamist mingeid pretensioone ega varalisi nõudmisi. Võlgniku selgituse kohaselt kajastuvad bilansis liisitud sõidukid, millest osad on liisingu poolt müüdud, osad müügis, kuid täpsed andmed võlgnikul puuduvad. Seega ei ole võlgniku bilansis kajastuvate transpordivahendite näol tegemist varaga, mida saaks pankrotimenetluses realiseerida. Võlgniku põhivara on enampakkumistel müüdud. Ajutisele pankrotihaldur leiab, et ei ole selge, kas ja millisel alusel oli V OÜ-l väidetav pandiõigus, kuivõrd AÕS § 282 lg 2 kohaselt tuleb käsipandi leping sõlmida kirjalikult, kui panditud asja väärtus ületab 50 eurot, samuti on vaieldavad V OÜ väidetavad laenunõuded ning kõne alla võib tulla nõuete esitamine V OÜ vastu. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et kuna võlgniku raamatupidamist ei ole alates 2019.aasta detsembrist peetud ning ka enne seda vajas raamatupidamine võlgniku selgituse kohaselt korrastamist, ei kajasta võlgniku poolt esitatud bilansis seisuga 30.09.2020 andmeid võlgniku vara kohta õigesti ning võlgnikul puudub realiseeritav turuväärtusega vara. Võlgniku käesoleva aja seisuga teadaolevad võlad moodustavad kokku vähemalt 2 260 615,45 eurot, lisaks on võimalikust nõudest teatanud võlausaldaja pankrotiavalduse esitanud V OÜ. Võlgniku suhtes on menetluses kolm täitemenetlust, võlgnikul on võlgnevused tarnijatele ja töötajatele, pikaajalised laenukohustused ning maksuvõlg. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu ning see ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutise iseloomuga. Võlgniku selgituse kohaselt tekkis maksejõuetus käibevahendite puudusest ja kallitest laenudest. Samuti mõjus uue kalatehase OCM Seafood loomine pärssivalt, kuna see tehas tegeles ainult lõhega ja tehase avamine sattus väga halba aega kui oli listeeria skandaal ja tehas läks pankrotti. Võlgnik müüs oma osaluse enne pankrotti maha. Võlgniku bilansist nähtub, et raamatupidamises puuduvad dokumendid 384 426,45 euro kasutamise kohta aruandvate isikute poolt, vastuseks ajutise

pankrotihalduri teabenõudele teatas võlgnik, et kassadokumente tal esitada ei ole. Arvestades, et võlgniku esindaja ei ole ei raamatupidajale ega ajutisele pankrotihaldurile esitanud kassadokumente, siis ei ole ajutine haldur saanud kontrollida rahade kasutamisest võlgniku majandustegevuses ning seega esineb võimalus, et nimetatud summasid ei ole kasutatud võlgniku huvides. Maksejõuetuse peamiseks põhjuseks saab käesoleval ajal teadaoleva teabe põhjal lugeda ennekõike äriplaanide ebaõnnestumist ja üle jõu käivate laenude võtmist. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on olemasoleva informatsiooni põhjal maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Arvestades, et võlgniku tegevuse raames on toimunud mitmeid erinevaid sularaha liikumisi, on kassadokumentide ja raamatupidamise korraldamata jätmine oluline rikkumine, nimelt raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumine. Võlgniku bilansi kohaselt oli võlgniku omakapital seisuga 31.07.2020 negatiivne: -1 094 800, 59 eurot, võttes arvesse, et raamatupidamist ei ole alates detsembrist 2019 peetud, oli omakapital negatiivne juba 2019.aasta detsembris. Võlgnik võib olla rikkunud pankrotiavalduse esitamise kohustust. Võlgniku 29.09.2020 vastuse kohaselt soovis V omandada H.M. Seafood OÜ kui majandusüksust. Selleks asus V tasuma võlgnevusi kolmandatele isikutele, tasudes neid läbi juhatuse liikme erakonto, sest võlgniku pangakonto oli arestitud. Eesmärk oli päästa H.M. Seafood OÜ pankrotist. 02.01.2020 anti ruumid üle ning hakati tootmiseks ettevalmistusi tegema, mis toimus 17.02.2020. Samade töötajatega sõlmiti V OÜ poolt uued töölepingud, samal ajal maksti töötajatele läbi juhatuse liikme erakonto ära palga võlgnevused, kõik võtmeisikud on tänaseni V OÜ-s tööl. Ruumid anti üle koos kogu sisutusega, so tootmise jätkamiseks vajaliku tooraine ja materjalidega. Tootmine jätkus H.M. Seafood OÜ logoga varustatud pakendiga, tehase number jäi samaks ning V OÜ võttis selle üle, kõik lepingud klientidega tehti ümber V OÜ nimele, sõidukid osteti välja liisingust ja M. Seafood OÜ domeen oli vormistatud V OÜ nimele. V OÜ 28.09.2020 selgituse kohaselt andis V OÜ võlgnikule suulise laenulepingu alusel laenu, laenu väljamaksmine toimus otse kolmandatest isikutest võlausaldajatele või juhatuse liikme isiklikule kontole – ühtlasi ühines või käendas V OÜ mitmeid H.M. Seafood OÜ juba sissenõutavaks muutunud kohustusi. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võib olla on toimunud ettevõtte üleminek VÕS § 180 mõttes. Ajutine haldur palub välja mõista ajutise halduri tasu 1 458 eurot koos käibemaksuga. Võlausaldajatel ja võlgnikul ei ole aruandele vastuväiteid. Kohus määras 07.10.2020 määrusega pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks tasutava deposiidi suuruseks 5000 eurot. Sellekohane teade avaldati samal päeval ka Ametlikes Teadaannetes. Deposiit tuli tasuda hiljemalt 22.10.2020. Kohtumääruse põhjendused Vastavalt PankrS § 29 lg-tele 1-3 lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust

raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu määratud summa. Ajutise halduri aruande kohaselt puudub võlgnikul realiseeritav turuväärtusega vara, kuid kohustusi on kokku vähemalt 2 260 615,45 eurot. Ajutine haldur on tuvastanud, et H.M. Seafood OÜ-l puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Ajutise halduri esialgsel hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Ajutine haldur ei välista, et võlgnik võib olla rikkunud raamatupidamise korraldamise ja pankrotiavalduse esitamise kohustust ning võib olla toimunud ettevõtte üleminek. Ükski võlausaldaja ei ole teatanud kohtule deposiiti tasumisest ning maksmist ei nähtu ka kohtute infosüsteemist. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus, kooskõlas ajutise halduri seisukohaga, peab maksejõuetuse tekkimise põhjuseks muud asjaolu. Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 järgi kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Õigustatud isiku taotlusel võib kohus nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni. PankrS § 23 lg 1 järgi ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi lõigete 2 ja 3 järgi on tasu suuruse arvestamise aluseks ülesannete täitmisele kuluv aeg, ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot ning tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. PankrS § 65 lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur on kulutanud pankrotiasja ettevalmistamise toimingutele 13,5 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on ülejäänud ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr 90 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse. Kohus peab põhjendatud töötasuks 1458 eurot (13,5 tundi*90+ käibemaks 243). Avaldajad tasusid ajutise halduri tasu ja kulude katteks 26.06. 2020 kohtu deposiiti 3 000 eurot. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu ja kulutused tuleb hüvitada võlausaldaja poolt tasutud

ettemaksu arvelt vastavalt PankrS § 23 lg-le 5, kuna kohus lõpetab võlgniku pankrotiavalduse menetluse raugemise tõttu. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 4 ja § 177 lg-le 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud või kohtulahendi alusel teisiti määratud. Seega tuleb dokumendid jätta juhatuse liikme H. L.i vastutavale hoiule.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.