1.Jätta Heat Power OÜ hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine.
2.Menetluskulud jäävad Heat Power OÜ kanda.
3.Välja mõista Heat Power OÜ-lt OÜ Saluber kasuks menetluskulud 1200 eurot.
4.Välja mõista Heat Power OÜ-lt OÜ Saluber kasuks viivis menetluskuludelt (1200 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
I HAGEJA NÕUE JA SEISUKOHAD
1.Hagiavalduse kohaselt pidasid pooled läbirääkimis ja sõlmisid märtsis 2019 suulise töövõtulepingu, millega hageja kohustus hoones asukohaga xxx ehitama küttesüsteemi (küttetorustike ja kütteradiaatorite paigaldus), paigaldama küttetoru hoonete xxx ja xxx vahele, siduma küttetorustikud xxx keldris soojussõlmega, ehitama sooja tarbevee ringluse hoones xxx, paigaldama veearvestid sooja tarbevee tarbijatele ning survestama ja tasakaalustama küttesüsteemi. Pooled leppisid kokku, et tööde teostamise tasu on 8000 eurot koos käibemaksuga, millele lisandub materjalide maksumus. Hageja on esitanud arved teostatud tööde eest, arvestades faktiliselt teostatud tööde proportsioone tööde kogumahust. Hageja ei saanud temast sõltumatutel asjaoludel (soojustrassi paigaldus, arheoloogiline leid) teostada kokkulepitud töödest küttesüsteemi sidumist soojussõlmega, sooja tarbevee torustiku ja veearvestite paigaldust, hoonete vahelise küttetoru paigaldust ja küttesüsteemi tasakaalustamist.
2.03.05.2019 oli küttesüsteem valmis ehitatud ja alustati küttesüsteemi survestamisega. Hagejal jäi teostamata ainult III kontuuri surveproov. Soojustrassi torustik sai valmis 22.05.2019. Kuigi 03.05.2019 olid olemas torud küttetorustiku rajamiseks xxx ja xxx vahele, puudus hagejal võimalus töid teostada, sest kostja ei olnud taotlenud ehitusluba. Ülevaatusel sõimas kostja esindaja hagejat ja hageja lahkus objektilt. Ühtegi pretensiooni teostatud tööde kvaliteedi ja/või mahtude kohta ei ole kostja esitanud. Faktiliselt on kostja tasunud hagejale materjalide eest 1331, 40 eurot ja teostatud tööde eest 3000 eurot. Kuna kostja esindajaga enam suhelda ei olnud võimalik, esitas hageja kostjale 07.05.2019 arve nr 180218 summas 3031, 23 eurot, millest 531, 23 eurot oli materjalide ja 2500 eurot teostatud tööde maksumus 03.05.2019 seisuga. Kostja arvet tasunud ei ole. Hageja tugineb VÕS §-le 76 lg 1, 100, 101 lg 2 ja palub kostjalt välja mõista 3031, 23 eurot.
II KOSTJA VASTUS
3.Kostja vaidleb hagile vastu. Hagi on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. VÕS § 637 lg 3 sätestab, et töövõtja tasunõue muutub sisse nõutavaks töö valmimisest. Kostja tuli hagejale vastu ja nõustus tööde teostamise ajal tasuma viimase palvel 3000 eurot, kuigi pooled leppisid kokku, et tasumine toimub pärast kõikide tööde lõpetamist. Vale ja tõendamata on hageja väide, et 03.05.2019 oli küttesüsteem valmis ehitatud ja alustati küttesüsteemi survestamisega. 02.05.2019 alustas hageja küttesüsteemi survestamisega. 03.05.2019 hommikul puudus endiselt küttesüsteemis surve ning tööde teostamise tähtaeg oli möödunud. Hageja ei andnud hageja üle töid, mille eest soovis arvet esitada. Arusaamatuks jääb, kuidas saab hageja väita, et 03.05.2019 oli küttesüsteem valmis ning samas järgmisena väita, et edasine tööde teostamine lükkub määratlemata ajaks edasi. Hageja sellised väited on omavahel vastuolus. Hageja ei ehitanud küttesüsteemi valmis, sh. ei saavutanud küttesüsteemis survet.
4.Hageja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, millistele tööde teostamise eest konkreetselt ta arve esitas. Lisaks sellele, et kostja ei saanud soovitud ja töövõtulepingus kokku lepitud tulemust, milleks on töötav ja nõuetekohaselt valmis ehitatud küttesüsteem, jättis hageja koostamata/esitamata ehitusdokumendid, milleta ei ole võimalik saada hoone tehnoosale kasutusluba ja liituda Rakvere linna küttetrassiga. Pooled leppisid kokku, et tasumine toimub pärast kõigi tööde valmis tegemist ja üleandmist. Kostjale jääb arusaamatuks, milliste tööde teostamise eest hageja arve nr 180218 summas 3031,23 eurot
esitas. Hageja on õigusliku aluseta esitanud kostjale arve nr 180218, sest hageja ei teinud töid valmis ning ei andnud töid ka seetõttu üle. Seega ei ole hageja tasunõue sisse nõutavaks muutunud. Hagejal ei ole õiguslikku alust tegemata tööde eest tasu nõuda.
III KOHTU PÕHJENDUSED
5.Kohus, selgitanud välja menetlusosaliste seisukohad, tutvunud tsiviilasja materjalidega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid, leiab et hagi tuleb jätta rahuldamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Pooled olid nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle:
Pooled sõlmisid märtsis 2019 suulise töövõtulepingu, millega hageja kohustus hoones asukohaga xxx Rakveres ehitama küttesüsteemi (küttetorustike ja kütteradiaatorite paigaldus), paigaldama küttetoru hoonete xxx ja xxx vahele, siduma küttetorustikud xxx keldris soojussõlmega, ehitama sooja tarbevee ringluse hoones xxx, paigaldama veearvestid sooja tarbevee tarbijatele ning survestama ja tasakaalustama küttesüsteemi. Tööde teostamise tasuks oli 8000 eurot, millele lisandus materjalide maksumus. Kostja on tasunud hagejale materjalide eest 1331, 40 eurot ja teostatud tööde eest 3000 eurot. Hageja esitas kostjale 07.05.2019 arve nr 180218 summas 3031, 23 eurot, millest 531,23 eurot oli materjalide ja 2500 eurot teostatud tööde maksumus. Kostja arvet nr 180218 tasunud ei ole.
Hageja on esile toonud, et nõuab töövõtutasu lepingu alusel, mille töövõtja ja kostja sõlmisid suulises vormis Rakvere, xxx hoone küttesüsteemi ehituseks ja xxx hoone sooja tarbevee ringluse ehitamises. Pooled on õigesti leidnud, et nende vaheline võlasuhe on kvalifitseeritav töövõtulepinguna võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 tähenduses. Hagejal oli kohustus teostada kokku lepitud tööd ja kostja kohustus selle eest tasuma.
6.Riigikohus on selgitanud, et töövõtja tasunõue muutub VÕS § 637 lg 3 järgi sisse nõutavaks töö valmimisega. Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi sisse nõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Tellija on VÕS § 638 esimese lause järgi kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud. Sama paragrahvi teise lause järgi loetakse töö vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul. Asjaolu, kas kostja võttis tööd vastu või keeldus vastuvõtmisest alusetult peab TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama hageja (RKTKo 3-2-1-93-15 p 11). Kui töö ei ole vastu võetud, peab tasunõude sisse nõutavaks muutumise eeldused, sh lepingujärgse töö tegemise ning töö lepingukohasuse tõendama töövõtja. Töövõtjal on tõendamiskoormis sõltumata sellest, kas töö vastuvõetuks lugemise eeldusi reguleerib leping või VÕS § 638 teine lause (RKTKo 2-14-61484 p 18).
7.Poolte seisukohtadest tuleneb, et erimeelsused tekkisid tööde ülevaatuse käigus, millest saab järeldada, et pooled leppisid kokku tööde vastuvõtmises. Samuti saab asuda seisukohale, et sellise sisu ja mahuga tööde puhul on tööde vastuvõtmine tavapärane. Hageja poolt kostjale 07.05.2019 esitatud arvest nr 180218 nähtub, et tasu nõutakse fittingute ja küttesüsteemise ehituse eest vastavalt teostatud tööde mahule. Kostja väitel on tasunõue alusetu, tööd ei ole valmis ega üle antud ning seega ei ole hageja tasu nõue sisse nõutavaks muutunud. Kohus nõustub kostja väitega. Arve esitamisest tellijale ei teki viimasel kohustust arve tasuda. Töövõtjal tekib õigus nõuda tasu, kui tasunõue muutub
sisse nõutavaks. Kohustuse täitmise sisse nõutavust sätestavad üldnormina VÕS § 82 lgd 3 ja 7. Erireegli töövõtulepingust tuleneva tasu maksmise kohustuse kohta sätestab VÕS § 637. Hageja on ainult väitnud, et teostatud tööde osas kostjal pretensioone ei olnud, kuid ei ole tasunõude sisse nõutavuse osas esitanud ühtegi selgitust, väidet ega tõendit, st. hageja ei ole sisuliselt tasu sisse nõutavuse küsimust üldse käsitlenud. Hageja ei ole tõendanud, et väidetavad tööd on valminud ja et need on tehtud lepingukohaselt (VÕS § 637 lg 3), või kostja on töö vastu võtnud või töö loetakse vastuvõetuks (VÕS § 637 lg 4), sh. on kostja alusetult keeldunud tööde vastuvõtmisest.
8.Kostja väitel ei saavutanud hageja küttesüsteemis vajalikku survet ning hageja on selgitanud, et tal jäi teostamata kolmanda kontuuri surveproov, samas kui hagiavaldusest tuleneb, et tööde mahtu kuulus ka küttesüsteemi survestamine ja tasakaalustamine. Ka sellest tulenevalt ei saa asuda seisukohale, et tööd olid tehtud, kohased ja vastu võetud. Küttesüsteemi ei ole võimalik kasutada, kui seal puudub vajalik surve. Lisaks sellele, et pole tõendatud tööde vastuvõtmine tellija poolt, pole aru saada milliste tööde eest hageja tasu nõuab ja tõendatud et need tööd on tehtud. Selles osas nõustub kohus kostja seisukohaga. Hageja väitel on arvel toodud summa saadud arvestades faktiliselt teostatud tööde proportsioone tööde kogumahust. Eeltoodust järeldub, et hageja on esitanud teostatud tööde osas arve tuginedes enda subjektiivsele hinnangule. Hageja ei ole esitanud ka selgitusi millised tööd olid tema poolt faktiliselt teostatud, milline oli tööde kogumaht ning kuidas on selle põhjal kujunenud arvel toodud töövõtutasu. Sellises olukorras ei ole kohtul võimalik tuvastada, milliseid tööd olid hageja poolt tehtud ja millised tegemata ning milline oli selle eest ette nähtud tasu. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi jätta rahuldamata.
MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE
9.Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1). Maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses (TsMS § 174 lg 2). TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud hageja kanda.
10.Kostja esindaja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjale õigusabi osutatud 7, 50 tundi ja õigusabi kulude suuruseks on 1200 eurot (tunnitasu 160 eurot). Arvestades menetlustoimingute ja -dokumentide mahtu, sisu ja asja keerukust, leiab kohus, et TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi on lepingulise esindaja kulu 1200 eurot (s.o 7, 50 tundi × 160 eurot). vajalikud ja põhjendatud. Riigikohus pidanud põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu 175 eurot ilma käibemaksuta (RKTKo 2-17-13190 p 18). Seega on ostja esindaja tunnitasu 160 eurot vajalik ja põhjendatud. TsMS § 177 lg 2 kohaselt ja kostja taotlusel märgib kohus, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Tarmo Tina Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.