N.H. hagi Booden Haldus OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja: N.H. (isikukood: XXX, elukoht: XXXX).
esindajad
Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Katrin Jennsen (Advokaadibüroo Sirje Must, Õpetaja tn 9, Tartu linn, Tartu linn, 51003, Tartu maakond, e-post: [email protected]). Kostja: Booden Haldus OÜ (registrikood: 12248857, asukoht: Teeninduse tee 1, Tõrvandi alevik, Kambja vald, 61715, Tartu maakond, e-post: [email protected]). Kostja lepinguline esindaja: Evelin Jõgar (Evelin Jõgar Õigusteenused OÜ, Vanemuise tn 21a, Tartu linn, Tartu linn, 51003, Tartu maakond, e-post: [email protected]). Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada N.H. hagi Booden Haldus OÜ vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.
2.Välja mõista Booden Haldus OÜ-lt N.H. kasuks 5000 eurot.
Välja mõista Booden Haldus OÜ-lt N.H. kasuks viivis arvestatuna 5000 eurolt alates kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täies ulatuses tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras.
4.Jätta menetluskulud Booden Haldus OÜ kanda.
5.Välja mõista Booden Haldus OÜ-lt N.H. kasuks menetluskulud summas 1541 eurot.
6.Välja mõista Booden Haldus OÜ-lt N.H. kasuks menetluskuludelt viivis alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6). HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tlk 2-6, 44-48)
1.Hagiavalduse kohaselt soovis N.H. (hageja) osta Booden Haldus OÜ (kostja) omandis olevat kinnisasja aadressil XXX ning pooled sõlmisid XX.XX.XXXX lihtkirjalikus vormis lepingueelsete läbirääkimiste kokkuleppe.
2.Aprilli alguses teatas hageja kostja seaduslikule esindajale, et tal ei ole võimalik kinnisasja muutunud majandusliku olukorra tõttu osta ning ostutehing jääb ära. Kostja keeldub hagejale tagastamast hageja poolt tasutud 5000 eurot, leides, et tegemist on broneerimistasuga, mille puhul võib vastav kokkulepe olla sõlmitud lihtkirjalikus vormis ning sellest tulenevalt on leping kehtiv.
3.Hageja leiab, et poolte vahel sõlmitud kokkulepe ei ole käsitletav üksnes broneerimislepinguna vaid tegemist on kinnisasja müügilepingu eellepinguga ning hageja poolt tasutud 5000 eurot on kinnisasja ostu ettemaks. Kokkuleppe p-s 4 sisaldub kokkulepe, mille kohaselt jääb nimetatud summa müügilepingu sõlmimata jätmise korral lepingu teisele poolele. Sellest tulenevalt on poolte vahel kirjalikult sõlmitud kokkuleppel nii broneerimislepingu kui ka kinnisasja müügilepingu eellepingu elemendid.
4.Hageja tasus rahalise kohustuse kostjale, kuid mitte tasuna asja broneerimise eest kaheks kuuks. Pooled ei leppinud kokku, et hageja poolt tasutud rahasumma on tasuks kostjale kinnisasja broneerimise eest, s.t müügitegevuse peatamise eest kindlaksmääratud ajavahemikul. Nimetatud rahasumma oli sõlmitud lepingu kohaselt kinnisasja müügihinna ettemaksuks, kuna arvestati kinnisasja müügihinna hulka hageja poolt kinnisasja ostmise korral.
5.Kuna kinnisasja müügilepingu eellepingule on seaduses ette nähtud notariaalselt tõestatud kohustuslik vorm, on poolte vahel sõlmitud leping vorminõude täitmata jätmise tõttu tühine ning hagejalt saadud 5000 eurot tuleb kostjal tagastada alusetu rikastumise sätete alusel.
6.Hageja palub kostjalt välja mõista põhinõudena 5000 eurot ning viivis põhinõudelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud suuruses alates lahendi jõustumisest kuni nõude täieliku rahuldamiseni. KOSTJA VASTUS (tlk 24-30, 54-56)
7.Kostja hagi ei tunnista ning palub jätta hagi rahuldamata.
8.Kostja märgib, et broneerimislepingus on teatud seos ja viited tuleviku müügilepingule paratamatud ning ainuüksi sellistest viidetest ei saa teha järeldust, et tegemist on kinnisasja müügilepingu eellepinguga.
9.Kostja on seisukohal, et poolte tahe oli lepingueelsete läbirääkimiste kokkuleppe sõlmimisel suunatud selgelt broneerimislepingu sõlmimisele. Kuna broneerimislepingule ei näe seadus ette kohustuslikku vorminõuet, on leping kehtiv ning hagejal puudub alus
nõuda broneerimistasu tagastamist. Kokkulepe on allkirjastatud nii hageja kui ka kostja poolt ehk väljendab mõlema poole ühist tahet.
10.Kostja leiab, et kokkuleppe tõlgendamisel ja poolte tahte hindamisel on oluline arvestada kokkuleppe p-s 1.3 märgitut, et mõlemad pooled olid teadlikud kinnisasja müügilepingule ja selle eellepingule kehtivatest vorminõuetest. Järelikult oli poolte tahe suunatud mingi muu sisuga tehingu tegemisele, millele ei laiene notariaalse vormi nõuded.
11.Kokkuleppe punktist 1.1 nähtub selgelt ka lepingu eesmärk, mille kaudu on edasi antud lepingu põhisisu, milleks on sisuliselt müüja kohustus hoida lepingu objekti ostja kasuks kuni p-s 3.3. kokkulepitud kuupäevani 18.04.2020, et ostjal oleks võimalus (eesõigus) hiljemalt nimetatud kuupäeval objekti omandada.
12.Pooled väljendasid kokkuleppega selgelt arusaamist, et tegemist ei ole müügilepinguga ega eellepinguga ning poolte tahe oli selgelt suunatud just broneerimislepingu sõlmimisele. Seejuures ei oma tähtsust asjaolu, et broneerimistasu on mh nimetatud lepingu p-s 4.2 ekslikult ka ettemaksuks. Hageja viitab e-kirjas 5000 euro tagastamist soovides broneerimistasu tagastamisele. Hageja ei tuginenud e-kirjas kokkuleppe tühisusele, vaid soovis tagasi saada broneerimistasu ostusoovist loobumise tõttu, mis ei olnud aga kooskõlas poolte vahel sõlmitud kokkuleppega.
13.Asjaolu, et hageja ning kostja on kokkuleppe punktis 3.1. kokku leppinud, et broneerimistasu moodustab osa objekti müügihinnast, ei muuda kokkulepet müügilepinguks ega müügilepingu eellepinguks.
14.Kuna poolte tahe on kokkuleppe p 1.1 ning kokkuleppe p 1.3. kaudu selgelt määratletav, siis ei oma tähtsust ka asjaolu, et müügilepingu sõlmimata jäämise olukorda reguleerides on pooled kokkuleppe 4. peatükis kasutanud väljendit „kokkuleppe rikkumise tagajärjed“.
15.Olukorras, kus ostja loobub broneeritud kinnisasja müügilepingu sõlmimisest, on igati loomulik ja põhjendatud, et ostja ei saa broneerimistasu tagasi nõuda, kuna müüja on kokkuleppest tuleneva omapoolse broneerimiskohustuse täitnud. Seega ei ole olemuselt tegemist sanktsiooniga müügilepingu mittesõlmimise eest, vaid olukorraga, kus müüja on omapoolse kohustuse nõuetekohaselt täitnud ning puudub mistahes õiguslik alus selle kohustuse täitmise eest makstud tasu tagasinõudmiseks.
16.Kostja hinnangul ei ole broneerimistasu suurus 5000 eurot selline summa, mis ületaks ainuüksi kinnisasja broneerimise eest mõistlikult makstavat summat ning mis välistaks kokkuleppe käsitlemise broneerimislepinguna. Broneerimistasu 5000 eurot moodustab ligikaudu vaid 2,17% planeeritud müügihinnast. Kokkuleppe punktis 5.2 leppisid pooled kokku, et kokkulepe jõustub broneerimistasu laekumisega kostja arveldusarvele. Hageja tasus broneerimistasu kostjale 19.02.2020. Broneerimisperioodi lõpp tuleneb kokkuleppe punktist 3.3, seega oli broneerimisperioodi pikkus 2 kuud (19.02.2020 – 18.04.2020), mil müüja kohustus hoidma objekti hageja jaoks. Selleks, et tagada ostjale lubatud eesõigus objekti broneerimisperioodi lõppedes omandada, ei ole müüjal õigust ega võimalust objekti teistele ostuhuvilistele müüa ega broneerida. Seega ei ole müüjal võimalik selle ajaperioodi jooksul müügilepingut sõlmida ning müüja riskib mh objekti väärtuse langusega.
17.Kostja on omapoolse kohustuse täitnud ning hoidnud objekti kahe kuu jooksul ainult hageja jaoks, jättes kõrvale teised ostuhuvilised. Pooled ei jõudnud müügilepingu sõlmimiseni hagejast tulenevalt, seega oleks broneerimistasu tagasinõudmine kostjalt vastuolus nii poolte vahel sõlmitud kokkuleppega kui ka hea usu põhimõttega. Kuna kostja ei tunnista hageja põhinõuet, siis vaidleb kostja vastu ka hageja viivisenõudele.
KOHTU PÕHJENDUSED
18.Kohus, arvestades hagi aluseks olevaid asjaolusid ja hinnates esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.
19.Vaidlust ei ole selles, et hageja on tasunud kostjale XX.XX.XXXX sõlmitud (tlk 7-9, 3133) lepingueelsete läbirääkimiste kokkuleppe (edaspidi leping) alusel 5000 eurot.
20.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas XX.XX.XXXX sõlmitud lepingu näol on tegemist kinnisasja müügi eellepinguga või broneerimislepinguga ning kas hagejal on õigus saada tagasi kostjale tasutud 5000 eurot.
21.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 33 lg 1 järgi on eelleping kokkulepe, millega pooled kohustuvad tulevikus sõlmima lepingu eellepingus kokkulepitud tingimustel. VÕS § 33 lg 2 kohaselt, kui seaduse kohaselt tuleb leping sõlmida teatud vormis, peab ka eelleping olema sõlmitud samas vormis. Kinnisasja omandamisele suunatud võlaõiguslik leping peab olema asjaõigusseaduse (AÕS) § 119 lg 1 järgi notariaalselt tõestatud. Samasugune vorminõue kehtib seega VÕS § 33 lg 2 järgi ka kinnisasja müügi eellepingu kohta. Sellise vorminõude järgimata jätmisel on tehing tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lg 1 järgi tühine. Broneerimislepingule seadus vorminõuet ette ei näe.
22.Kohtule esitatud lepingu p 1.1 sõnastuse kohaselt on lepingu eesmärgiks broneerida ostjale müüja omandis olev eramu, aadressiga XXX, suletud netopinnaga XXX eesostuõigus hinnaga 229 900 eurot. Kostja on tasunud hagejale XX.XX.XXXX (tlk 36) lepingu p-s 2.1 nimetatud broneerimistasu 5000 eurot, mis lepingu p 3.1 järgi moodustab osa lepingu p-s 1.1 nimetatud müügihinnast. Lepingu p-s 3.3 on pooled leppinud kokku, millal sõlmitakse notariaalne asjaõigusleping, millal antakse üle valdus (p 3.4), kes kannab notaritasud ja riigilõivud (p 3.5) ning millised on tagajärjed kokkuleppe rikkumisel (p 4 jj).
23.Kohus nõustub hagejaga, et vaidlusalune leping sisaldab nii müügilepingu eellepingu kui ka broneerimislepingu elemente. Riigikohus on selgitanud, et ühes lepingudokumendis võivad sisalduda nii broneerimisleping kui ka kinnisasja omandamise eelleping. Kinnisasja müügilepingu eellepingu sisuks on müüja kohustus võõrandada kinnisasi tulevikus ostjale. Kinnisasja broneerimislepingu sisuks on aga müüja kohustus jätta teatud aja vältel broneerija kasuks kinnisasi võõrandamata ja tasu võidakse maksta üksnes kinnisasja broneerimise eest (vt Riigikohtu 19. juuni 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-07, p 14).
24.Kuna poolte vahel on vaidlus selles, kas tegemist oli kinnisasja müügilepingu eellepinguga, millele kohaldub notariaalse tõestamise vorminõue või broneerimislepinguga, millele ei ole vorminõuet ette nähtud, tuleb poolte tahte väljaselgitamisel lähtuda lepingu tõlgendamise reeglitest. VÕS § 29 lg 1 järgi tuleb esmalt lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest ja kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tuleb lepingut VÕS § 29 lg 4 järgi tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Lepingu tõlgendamisel tuleb arvestada ka VÕS § 29 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, samuti VÕS § 29 lg-t 6, mille kohaselt tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist.
25.Riigikohus on selgitanud, et AÕS § 119 lg-t 1 ja VÕS § 33 lg-t 2 tuleb kohaldada selliselt, et need kaitseksid nii kinnisasja ostjat kui ka müüjat järelemõtlematult ja notari selgitusteta kinnisasja omandamisega või võõrandamisega seotud siduvate kohustuste võtmise eest. Esmajoones puudutab see erinevaid sanktsiooninõudeid poolte vastu, kui kavandatud müügileping jääb mingil põhjusel sõlmimata. Sellise sanktsiooni ettenägemine kinnitab kohustuse siduvust ja seega kokkuleppe suunatust kokkuvõttes kinnisasja omandamisele. Erandina saab nn broneerimisleping kõne alla tulla, kui tasu makstakse tõesti üksnes kinnisasja n-ö broneerimise eest, s.t selle eest, et müüja müügiobjekti mingil ajavahemikul kolmandatele isikutele ei müüks. Sellisel juhul ei tohi aga ostjal ega müüjal olla kohustust hiljem kinnisasja omandada või võõrandada. Poolte kohustuse hindamisel on mh oluline sellise broneerimistasu suurus. Kui see ületab ainuüksi broneerimise eest mõistlikult makstava summa ja kokku on lepitud nt selle jäämine teisele poolele müügilepingu sõlmimata jäämisel, viitab see, et tegelikult on tegemist kinnisasja müügi eellepingu või
juba müügilepinguga, mis peab aga olema notariaalselt tõestatud (vt Riigikohtu 8. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06, p 16; 19. juuni 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-170-07, p 14; 29. novembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr XXX, p 15, 16).
26.Kohus, arvestades lepingu sõlmimise eesmärki, poolte poolt kokku lepitud tingimusi ning hinnates lepinguga ettenähtud poolte õigusi ja kohustusi (sh rikkumisest tulenevaid tagajärgi) kogumis, on seisukohal, et poolte ühine tegelik tahe oli suunatud kinnisasja omandamisele. Lepingust nähtuvalt soovisid hageja ja kostja sõlmida konkreetselt lepingu p-s 1.1 määratletud kinnistu müügihinnaga 229 900 eurot, notariaalse müügi- ja asjaõiguslepingu hiljemalt 18.04.2020. a (lepingu p 3.3). Lepingu p 2.1 nägi ette, et hageja pidi kandma 5000 eurot müüjale (kostjale), mis moodustas osa kinnisasja müügihinnast (p 3.1). Seega nähtub lepingust, et pooled on saavutanud kokkuleppe kõigis olulistes kinnistu müügilepingu tingimustes st hageja kavatses osta kostja omandis oleva eramu ja kostja kavatses selle hagejale müüa kokkulepitud hinnaga, milleks oli 229 900 eurot. Lisaks on pooled leppinud kokku ka muudes müügilepingu osaks olevates tingimustes, nagu näiteks kuidas toimub müügihinna tasumine ( p 2.1, 3.3 teine lause), notariaalse asjaõiguslepingu sõlmimise aeg (p 3.3), valduse üleandmine (p 3.4) ja kulude jaotus (p 3.5). Seda, et kokkuleppe sõlmimise eesmärgiks oli kinnisasja omandamine nähtub ka poolte 09.04.2020. a (tlk 34-35) e-kirjavahetusest, milles kostja on küsinud hagejalt kas notari tehing toimub või mitte ning hageja on teatanud kostjale majandusraskustest ja küsinud müügihinna osas 15%-list allahindlust. Kuna kostja ei nõustunud müügihinda alandama ei saanud hageja müügitehingut sõlmida ning „soovis saada kompensatsiooni parketi osas täisulatuses või kauba tagastamist“. Seega nähtub asja materjalidest, et lepingu kestel tehti ettevalmistusi selleks, et lepingus määratletud eramu soetada (valiti siseviimistlusmaterjale). Kohustuse siduvusele viitab lepingu p 4.2, milles lepiti kokku, et kui hageja keeldub notariaalse müügilepingu sõlmimisest kokkuleppes toodud tingimustel ja tähtaja jooksul, jääb kokkuleppe p-s 3.2 ettemaksuna makstud summa 5000 eurot kostjale, mis on kompensatsioon oodatud aja eest. Kohtu hinnangul on lepingu p-s 4.2 sätestatu oma olemuselt leppetrahvi kokkulepe puhuks, kui hageja rikub kokkuleppest tulenevat kohustust müügileping sõlmida.
27.Asjaolu, et pooled on sõnastanud lepingu eesmärgiks broneerimise ja käsitlenud 5000 eurot broneerimistasuna ning ka viide sellele, et pooled on teadlikud kinnisasja müügilepingu eellepingu notariaalsest vormist (p 1.3), ei muuda lepingut veel broneerimislepinguks ega välista seda, et kokkulepe on sisu osas käsitatav kinnistu müügilepingu eellepinguna.
28.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et poolte vahel XX.XX.XXXX sõlmitud lepingut tuleb käsitleda kinnisasja müügilepingu eellepinguna, mis peab AÕS § 119 lg 1 ja VÕS § 33 lg 2 järgi olema sõlmitud notariaalselt tõestatud vormis. Kuivõrd antud leping on sõlmitud lihtkirjalikus vormis, on see vorminõude rikkumise tõttu TsÜS § 83 lg 1 alusel tühine.
29.Riigikohus on leidnud, et tuleb eeldada, et kinnisasja omandamisele suunatud kokkuleppe tühisus toob üldjuhul kaasa ka kõrvalkokkulepete (nt broneerimise) tühisuse (vt nt Riigikohtu 19. juuni 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-07, p 14, 15; 8. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-32-06, p 16; 17. juuni 2004. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-04, p 20 ja 21). Sellest seisukohast järeldub, et kui samas lepingudokumendis on nii müügilepingu eellepingu kui ka broneerimislepingu elemente ja eelleping on tühine vorminõude rikkumise tõttu, ei saa eeldada, et broneerimisleping oleks tehtud ka ilma tühise eellepingu osata (Riigikohtu 19. juuni 2007. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-70-07, p 15).
30.Kohus leiab, et ka lepingutingimus, milles lepiti kokku tasu maksmise kohustus, on tühine, sest eelduslikult ei oleks broneerimise elemente sisaldavaid kokkuleppeid tehtud ilma tühise eellepingu osata.
31.Kostja on viidanud sellele, et broneerimistasu tagasinõudmine oleks vastuolus hea usu põhimõttega. Antud juhul ei olnud lepingut sõlmides järgitud seaduses sätestatud vorminõudeid ning asjaolu, et hagejast tulenevate asjaolude muutumisest tingituna jäi müügitehing sõlmimata, ei tähenda veel seda, et seaduses sätestatud õiguse kasutamine (olematu kohustuse katteks tasutud summa tagasinõudmine) oleks vastuolus hea usu põhimõttega.
32.TsÜS § 84 lg 1 näeb ette, et tühisel tehingul ei ole algusest peale õiguslikke tagajärgi. Tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sätetele, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. VÕS § 1028 lg 1 järgi kui isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära.
33.Kohus leiab, et VÕS § 1028 lg 1 sätestatud eeldused on täidetud, sest kostja on saanud hagejalt 5000 eurot kohustuse täitmisena, mida lepingu tühisuse tõttu ei ole olemas. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks VÕS § 1032 lg 1 alusel välja mõista alusetult saadud 5000 eurot.
34.Hageja nõuab viivist alates lahendi jõustumisest kuni nõude täieliku rahuldamiseni seadusjärgses määras. VÕS § 101 lõike 1 punkt 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga (EKP) põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
35.Kohus leiab, et antud juhul kohaldub VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses sätestatud viivisemäär ning hageja viivisenõue on põhjendatud.
36.Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 5000 eurot ning viivise põhinõudelt (5000 eurolt) alates kohtulahendi jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Menetluskulud
37.TsMS § 162 lõike 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus rahuldas hagi, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
38.Hageja esitatud menetluskulude nimekirja (tlk 66-68) kohaselt on hageja kantud menetluskuludeks tasutud riigilõiv 425 eurot ja lepingulise esindaja kulud 1116 eurot (koos käibemaksuga), kokku 1541 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista.
39.TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt on riigilõiv kohtukulu. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 5400 eurot tasuda riigilõivu 425 eurot. Hageja on tasunud riigilõivu 425 eurot. Seega kuulub hageja tasutud riigilõiv kostja poolt hüvitamisele.
40.TsMS § 144 p 1 ja 2 järgi on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajakulud, mis on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.
41.Hagejat esindas menetluses vandeadvokaat Katrin Jennsen, kes on osutanud kohtumenetluses õigusabi 7,75 tunni ulatuses tunnihinnaga 120 eurot, millele lisandub käibemaks.
42.Kohus, arvestades käesoleva vaidluse sisu, nõude olemust ning hageja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingute vajalikkust, mahtu ja sisu võrrelduna arvetel märgitud ajakuluga, leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud kokku summas 1116 eurot (koos käibemaksuga) on põhjendatud. Kuna hageja on kinnitanud, et ei ole käibemaksukohustuslane, kuuluvad hageja lepingulise esindaja kulud hüvitamisele koos käibemaksuga.
43.Tulenevalt eeltoodust kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele menetluskulud kokku summas 1541 eurot (425 + 1116).
44.Kuna hageja palub menetluskuludelt viivise väljamõistmist tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda kostjal viivist lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras. /allkirjastatud digitaalselt/ Margit Jõgeva kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.