2-20-12408/10 - Pankrotiõigus - Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Tartu Maakohus Valga kohtumaja - lahend.ee

5.Ajutise halduri tasu kanda OÜ Advokaadibüroo Lextal arveldusarvele nr EE692200221023555162. Edasikaebamise kord Pankrotimäärusele võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja esitada 15 päeva jooksul esimese pankrotiteate avaldamisest määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv. Avaldus Hxxxx Ixxxx (võlgnik) esitas kohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Koos pankrotiavaldusega esitas võlgnik avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnik võtnud laenusid pikema perioodi jooksul erinevatel aegadel ja erinevate eluliste vajaduste katteks. Käesoleva ajani on ta suutnud laene tagasi maksta, kuid seoses pensionile jäämisega on kohustusi täita äärmiselt raske. Võlgnik lootis laene võttes, et suudab need lõpuni tasuda, kuid ta hindas enda võimeid üle. Ta hakkas võtma laenusid eelnevate tasumiseks. Praegu ei ole ükski võlausaldaja pöördunud kohtusse, kuid inkassod on ähvardanud seda teha. Võlgniku sissetulekuks on igakuine pension ca 650-680 eurot ning töötasu (osaline tööaeg, tunnitasu vastavalt panusele). Tal puudub vallas- ja kinnisvara. Võlgnik elab sotsiaalkorteris. Võlgnikul on kohustusi ca 20 000-35 000 eurot. Võlgnikul puudub täielik ülevaade kohustuste täpsest seisust ja jäägist. Võlgniku sõnul on ta maksejõuetu ning selline olukord ei ole ajutine. Kohus võttis avalduse menetlusse ning määras ajutise pankrotihalduri, kes esitas kohtule aruande. Ajutise pankrotihalduri aruandes andis ajutine haldur ülevaate oma tegevusest võlgniku tegevuse ja majandusliku seisundi kohta andmete kogumisel ja esitas nende analüüsi. Ajutine pankrotihaldur selgitas välja järgmised olulised asjaolud. Vara Maanteeameti andmetel on võlgniku nimele registreeritud järgmised sõidukid:  Audi 100 (xxxxxx, 1988.a);  BMW 330D (xxxxxx, 1999.a), võõrandatud;  Mazda MPV (xxxxxx, 2002.a), lammutatud;

 Seat Toledo (xxxxxx, 2000.a), võõrandatud;  Audi A6 Avant (xxxxxxx 2004.a), võõrandatud;  Audi A6 Avant (xxxxxx, 1995.a), võõrandatud;  Audi A6 (xxxxxx, 1995.a), võõrandatud;  Audi A6 Avant xxxxxxx, 1998.a), lammutatud;  Audi A6 (xxxxxxx, 2001.a), võõrandatud;  Opel sedaan (xxxxxx, 1998.a), võõrandatud;  Audi A6 Avant xxxxxx, 2003.a) võõrandatud;  Audi 80 (xxxxxx, 1991.a). Võlgnikule kuuluva kahe sõiduauto auskoht ja seisukord ei ole teada ning seniks ei saa sõidukite väärtusega arvestada. Ajutine haldur tuvastas, et võlgnikul puudub igasugune vara, millel oleks võimalik pöörata sissenõuet. Kohustused Võlausaldajatel on järgmised nõuded võlgniku ees:  PC Finance OÜ 1529 eurot;  Placet Group (end. SMS Raha) 2116 eurot;  Credit.ee OÜ 1419 eurot;  AS Swedbank 2621,30 eurot;  TF Bank Eesti filiaal 5416,18 eurot;  AS Coop Pank 1472,13 eurot;  OÜ Omaraha 2230, 85 eurot;  AS Creditstar 350,07 eurot;  BB Finance Group (end. BongaBonga) 300 eurot;  BB Finance OÜ 732,38 eurot;  Ferratum Bank 3294,52 eurot;  AS Bigbank 1046,45 eurot;  AS Inbank 6167,41 eurot;  IPF Digital Estonia OÜ 3294,52 eurot;  AS Bondora 4140 eurot;  Ühisraha OÜ 1300 eurot.  Nord Collect OÜ 546,81 eurot;  Bestcredit OÜ 750,16 eurot. Kokku on teadaolevaid kohustusi vähemalt summas 38 026,62 eurot. Ajutine haldur on analüüsinud esitatud andmete kohaselt tagasivõitmise aluseid tulenevalt PankrS § 109 jj. Ajutisele haldurile ei ole teada tehinguid, mida saaks pankrotimenetluses vaidlustada ning seeläbi võlgniku vara võlausaldajate huvides suurendada (vara tagasivõitmine). Tulenevalt eeltoodust on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et võlgnik on maksejõuetu. Võlgniku maksejõetus on peamiselt tingitud suutmatusest täita omale võetud kohustusi vara ja piisava sissetuleku puudumise tõttu. Võlgniku ärakuulamiseks toimus istung 29.09.2020. Võlgnik oli tutvunud aruandega ning kõik oli arusaadav. Võlgnik selgitas, et üks auto on arvelt maha võetud ning see pole sõidukõlbulik.

Teine on sõidukorras, Audi 80 aastast 1991. Arvukate auto tehingute põhjus on see, et võlgnik ostis remonti vajavaid sõidukeid ja remontis nad ise ära. Ta üritas enda võlgnevusi likvideerida. Osad autod sai ta hästi ära müüdud, osad aga kahjumiga. Lammutatud on need autod juba siis, kui neil on olnud uued omanikud. Sissetulekuteks on võlgnikul pension ning ta on täistööajaga tööl turvafirmas. Ta hakkas seal tööle 01.09 ning pole veel täit töötasu saanud. Lepingus on kirjas, et ta saab töötasu 584 eurot kuus. Ta saab eripensioni 670 eurot. 1000 euro kanti hakkaks ta sissetulekud olema. Autoremondi äri finantseerimiseks sai põhimõtteliselt laenud võetud. Võlgnevused hakkasi tekkima enne pensionile minekut. Kohtu põhjendused Kohus, hinnates võlgniku ja ajutise halduri arvamust ning senises pankrotimenetluses kogutud teavet, leiab, et võlgnik Hxxxx Ixxxx on püsivalt maksejõuetu ning seda kinnitavad asjas kogutud ja uuritud tõendid. PankrS § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on juriidilisest isikust võlgnik maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Käesolevalt nähtub ajutise pankrotihalduri kogutud ja kohtule esitatud tõenditest, et võlgnikul on püsivaid täitmata kohustusi oluliselt rohkem kui vara. Võlgnikul on kohustusi vähemalt 38 000 euro ulatuses. Vara kohustuste täitmiseks puudub. Käesoleval juhul on tegemist raugemise olukorraga PankrS § 29 lg 1 mõttes. PankrS § 171 lg 11 sätestab, et kui esineb käesoleva seaduse § 29 lg 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Kohtule teadaolevalt ei esine PankrS § 171 lõikes 2 sätestatud aluseid, mistõttu on võimalik kohustustest vabastamise menetlus läbi viia. Eeltoodu tõttu tuleb välja kuulutada Hxxxx Ixxxxx pankrot. PankrS § 31 lg 5 kohaselt algab pankroti väljakuulutamisega pankrotimenetlus. Kohus määrab, et võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 09.11.2020 algusega kell 10.30 Valga kohtumajas. Kohus määrab pankrotihalduriks Veli Kraavi, kes vastab haldurile seaduses ettenähtud nõuetele ja on andnud selleks oma nõusoleku. PankrS § 31 lg 7 alusel kuulub pankrotimäärus viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta pankrotimääruse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. PankrS § 33 lg 1 kohaselt avaldab kohus pankrotimääruse kohta viivitamata teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade). PankrS § 39 lg 1 kohaselt edastab kohus pankrotimääruse ärakirja viivitamata kohtu registriosakonnale äriregistris märke tegemiseks ja kinnistusraamatus võlgniku kinnisasjade juurde märkuse sisse kandmiseks.

Kohus selgitab pankroti väljakuulutamise tagajärgi: - Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara, haldurile läheb üle võlgniku vara valitsemise õigus ning õigus olla võlgniku asemel kohtumenetluses menetlusosaliseks vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse, füüsilisest ja juriidilisest isikust võlgnikud kaotavad õiguse teha mis tahes tehinguid ja lõpetatakse intressi ja viivise arvestamine võlgniku vastu suunatud nõuetelt. (PankrS § 35 lg 1); - Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (PankrS § 35 lg 2) - Pankroti väljakuulutamisega läheb võlgniku õigus pankrotivara valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. (PankrS § 36 lg 1) - Kui enne pankroti väljakuulutamist alanud kohtumenetluses on läbivaatamisel võlgniku poolt teise isiku vastu esitatud hagi või muu avaldus, mis seondub pankrotivaraga, või kui võlgnik osaleb mõnes kohtumenetluses kolmanda isikuna, võib haldur astuda menetlusse, oma ülesannetest tulenevalt, võlgniku asemele. Kui haldur on menetlusest teadlik, kuid menetlusse ei astu, võib võlgnik jätkata hagejana, avaldajana või kolmanda isikuna. (PankrS § 40 lg 1). - Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku vastu ainult PankrS-ses sätestatud korras. (PankrS § 44 lg 1). - Võlgnik peab andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale teavet, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega (PankrS § 85) ning osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel ja olema kättesaadav (PankrS § 87). Eelnimetatud kohustuste täitmata jätmisel võib kohus võlgnikku trahvida, kohaldada tema suhtes sundtoomist või aresti. Menetluskulud Ajutine pankrotihaldur esitas taotluse tasu määramiseks kokku summas 620,40 eurot (koos käibemaksuga). PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuste suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 3 on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lg 11 sätestatust. Ajutise halduri taotluse kohaselt on tal kulunud aruande koostamiseks vajalikele tegevustele kokku 5,5 tundi. Ajutine haldur on oma ajatasuks arvestanud 94 eurot/tunnist. Kohus on seisukohal, et halduri märgitud teostatud töödele kulunud aeg on asja keerukust ja mahtu arvestades mõistlik ja põhjendatud. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt arvestatud tunnitasu on põhjendatud ning vastavuses ajutise halduri poolt teostatud ülesannete keerukuse ja mahuga ning ülesannetele kulunud ajaga. Kohus määrab ajutise halduri tasuks 517 eurot. Tasule lisandub käibemaks 20%, s.o 103,40 eurot, kokku on ajutise halduri tasu 620,40 eurot. Ajutine haldur palus, et 397 eurot (lisandub km) makstaks riigiabi korras. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata või pankrot kuulutatakse välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise